Aktiva Finance Group OÜ hagi N. G. vastu 3435,06 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
4440,19 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx); Kostja: N. G. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
Lihtmenetluses
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja 10.07.2022 krediidikonto lepingust nr KK3693648 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed summas 2331,44 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt: 12.01.2027
3.Jätta rahuldama hageja intressinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue.
4.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 2/7
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtule esitatud hagi kohasel hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2820,00 eurot, intress 216,48 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 510,53 eurot ja alates 14.03.2023 kuni põhinõude summas 2820,00 eurot täitmiseni viivised lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 29,90% aastas. Hageja alternatiivse nõude kohaselt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis palub hageja kostjal välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevus summas 2331,44 eurot vastavalt hageja poolt määratud maksegraafikule.
2.Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt Placet Group OÜ (edaspidi laenuandja) ja kostja sõlmisid 10.07.2022 krediidikonto lepingu nr KK3693648 (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja laenu summas kokku 3000,00 eurot. Lepingus nr KK3693648 lepiti kokku intressi määr 29,90 % aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 34,24%. Kostja kasutas krediiti summas 2820 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama esitatud arvete alusel, kuid kostja põhiosa katteks tagasimakseid teinud pole. Laenuandja on kostjale saatnud makseteatised alates 01.05.2022. kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni. Seega oli kostja laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega.
Placet Group OÜ ütles lepingud 04.082022 üles ja loovutas 05.08.2022 nõuded hagejale.
4.Kogu perioodi jooksul on kostja kasutanud krediiti summas 6180,00 eurot, kasutades krediiti ilma krediidilimiiti ületamata (st tehes tagasimakseid). Kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 3848,56 eurot, millest 3360,00 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 457,46 eurot intressi katteks, 30,00 eurot meeldetuletustasude katteks ja 1,10 eurot viivise katteks.
5.Krediidiandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja selgitab, et nr KK3693648 lepingu sõlmimisel 07.07.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning maksehäirete päringuid.
6.Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 2331,44 eurot (6180-3848,56). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 4.08.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas.
7.Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 2331,44 eurot vastavalt hageja poolt määratud maksegraafikule. Kostja seisukoht
Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Kohus tuvastab, et Laenuandja Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 10.07.2021 krediidikonto lepingu nr KK3693648 (edaspidi märgitud kui leping), mille alusel sai kostja kasutada krediiti summas 500 eurot (dtl 36). 10.07.2021 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja Nr KK3693648 lepingu 3/7
krediidilimiidi suurendamiseks 600 euroni (dtl 28). 10.07.2021 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja Nr KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamiseks 1100 euroni (dtl 27). 12.07.2021 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja Nr KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamiseks 1500 euroni (dtl 26). 13.07.2021 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja Nr KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamiseks 2500 euroni (dtl 37). 22.09.2021 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja Nr KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamiseks 3000 euroni (dtl 29).
11.Kohtule esitatud kostja krediidikonto väljavõttest nähtuvalt kogu perioodi jooksul on kostja kasutanud krediiti summas 6180,00 eurot (kasutades krediiti ilma krediidilimiidi ületamata (st tehes tagasimakseid) (dtl 163-164). Kohus tuvastab, et kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 3848,56 eurot, millest 3360,00 eurot on laenuandja poolt arvestatud põhiosa katteks, 457,46 eurot intressi katteks, 30,00 eurot meeldetuletustasude katteks ja 1,10 eurot viivise katteks. Eeltoodust tulenevalt hageja väitel on kostja võtnud kasutusele krediiti summa 2820 eurot, mis on jäänud kostja poolt laenuandjale tagastamata.
12.Kohus tuvastab, et laenuandja Placet Group OÜ on loovutanud oma nõude N. G. vastu hagejale ja on teavitanud sellest kostjat (dtl 50).
13.Esile toodud asjaoludel andis laenuandja Placet Group OÜ oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on Placet Group OÜ ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).
15.Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 16,95%. (vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).
16.VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*16,95% = 50,85%. Kostjale antud laenu KKM oli 34,26% aastas (dtl 29), seega kostjale antud laenu KKM mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17)
18.Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 4/7
des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“
19.Hageja on selgitanud, et tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Hageja selgituse kohaselt, Nr. KK3693648 lepingu sõlmimisel 07.07.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta ning maksehäirete päringuid. Kostja taotluse kohaselt on tema sissetulek töötasu 700 eurot. Pensioniregistri väljavõtte kohaselt on kostja keskmine töötasu 1099,16 eurot. Hageja on selgitanud, et majapidamiskuludena arvestati 225 eurot kuna klient märkis krediidilimiidi suurendamise taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot. Laenuandja on arvestanud kuludeks 282,46 eurot, tarbimislaen 100 eurot, mille kuumakse on 31,46 eurot ja vaba jääk (reserv on 816,70 eurot). Nr. KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamisel 1100 euroni 10.07.2021 kasutati krediidivõimekuse hindamiseks juba varasemalt kogutud andmeid kuivõrd asjakohased andmed olid veel aktuaalsed 3 päeva pärast nende esialgset esitamist. Kliendi kulud arvestati 374,41 eurot, kuumakse 49,41 eurot ja vaba jääk (reserv) 724,75 eurot. Nr KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamisel 1 500 euroni 12.07.2021 kasutati krediidivõimekuse hindamiseks juba varasemalt kogutud andmeid kuivõrd asjakohased andmed olid veel aktuaalsed. Kuumakse 67,38 eurot ja vaba jääk (reserv) 706,78 eurot. Nr. KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamisel 2 500 euroni 13.07.2021 kasutati krediidivõimekuse hindamiseks juba varasemalt kogutud andmeid kuivõrd asjakohased andmed olid veel aktuaalsed. Kuumakse 112,29 eurot ja vaba jääk (reserv) 661,87 eurot. Nr. KK3693648 lepingu krediidilimiidi suurendamisel 3 000 euroni 22.09.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta ning pensioniregistri väljavõtet keskmise töötasu kohta. Keskmine töötasu 699,99 eurot. Kulud 359,75 eurot, laenu kuumakse 134,75 eurot ja vaba jääk (reserv 340,24 eurot).
20.Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole välja toonud, kuidas on kontrollitud andmeid kostja teiste varaliste kohustuste kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et krediidiandja oleks küsinud kostja konto väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et 5/7
krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõtet ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei ole. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
21.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%. 3 Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Vastavad kõrvalnõuded (võla sissenõudekulu, viivised) jätab kohus rahuldamata.
22.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
23.Hageja krediidikonto väljavõttest nähtub, et kostja on perioodil 08.01.2021 – 18.02.2022 kasutusele võtnud krediidi summas 6180,00 eurot ja tagasimakseid teostanud perioodil 24.09.202118.05.2022 kokku summas 3848,56 eurot. Viimane makse on tehtud 18.02.2022 summas 5 eurot (dtl 163-164).
24.Kohus tuvastab, et krediidikonto lepingus on pooled kokku leppinud, et kostja pidi laenu tagastama igakuiselt laenuandjale intressid ja põhisumma 2% krediidisummast, minimaalselt 20 eurot. Eeltoodust järeldub, et kostjal oli kohustus teostada igakuiselt tagasimakseid. Seejuures ei leppinud krediidiandja ja kostja kokku konkreetses maksegraafikus, vaid selles, et kostja peab tasuma vähemalt minimaalse osamakse (võimalus oli ka tasuda laen tagasi suuremas ulatuses).
25.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja kogu perioodi jooksul on kostja kasutanud krediiti summas 6180,00 eurot ja kokku on kostja teinud tagasimakseid summas 3848,56 eurot. Kuivõrd
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar 6/7
krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kõik tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS § 4034 lg 7). Kohus on 28.12.2023 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Hageja on avaldanud, et juhul kui lugeda kõik kostja maksed põhinõude katteks, siis sellisel juhul ei saa lugeda lepingut 4.08.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohasel ja palus välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust summas 2331,44 eurot. Hageja määras tagasimaksed uuesti ja esitas 05.01.2023 kohtule uue maksegraafiku summas 2331,44 eurot (dtl 165-167). Kohus on selle kostjale AT kaudu kätte toimetanud.
26.Hageja poolt määratu maksegraafiku kohaselt kuulub ajavahemikus 12.07.2021 -12.01.2030 igakuselt 60 eurot. Hageja poolt esitatud maksegraafikust on kostja poolt tasutud graafikujärgsed maksed 12.12.2026 seisuga summas 3848,56 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2331,44 vastavalt esitatud uuele maksegraafikule ajavahemikus 12.01.2027-12.01.2030 igakuselt 60 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja alternatiivne nõue rahuldada, sest laen on kostja kasutusse antud, laenu ei ole täielikult tagastatud ja hagejal on TsMS § 369 kohaselt alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissnõutavaks muutunud kohustusi õigeaegselt täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuse väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
28.Kohus selgitab, et kostja poolt tasutud tagasimaksed summas 3848,56 eurot hõlmavad uuest maksegraafikust maksed 1-66, seega on kostjal ettemaks osaliselt kuni 12.12.2026 ja tuleb tasuda uuest maksegraafikust 67. osamaksest, osamaksed 67-103 igaüks summas 60 eurot. Menetluskulude jaotus
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.