Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-2096/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 14.05.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1949

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

4PS OÜ12399527(Avaldaja)AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)Tallinn, Retke tee 30 korteriühistu80014654(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

14. mai 202, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-2096 AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Tallinn, Retke tee 30 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu registrikood: 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829) kaudu, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, telefon: +372 6224550, e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: A L (isikukood: xxx, töökoht: 4PS OÜ (registrikood: 12399527), asukoht: Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, Harjumaa, 76901, telefon: +372 5065681, e-post: xxx); Puudutatud isik: Tallinn, Retke tee 30 korteriühistu (registrikood: 80014654, asukoht: Tallinn, Retke tee 30, e-post: [email protected]).

Tsiviilasi

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu avaldaja avaldusest loobumine.

2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-2096.

3.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Retke tee 30 korteriühistult (registrikood 80014654) avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Leedu registrikood 110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu kasuks põhjendatud menetluskulud summas 580 (viissada kaheksakümmend) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, Retke tee 30 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Tallinn, Retke tee 30 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Puudutatud isik märkis oma 20.03.2024 menetlusdokumendis, et korteriühistule on arusaamatu kohtu poole pöördumise põhjus. Puudutatud isik märkis, et sarnased juhtumid on kõik saanud kohtuvälise lahenduse. Puudutatud isik märkis meeldetuletuskirja saatmine kindlasti lahendaks probleemi. Puudutatud isik märkis, et korterühistu majandamiseks ja haldustoiminguteks on korteriühistul sõlmitud teenusleping ettevõttega xxx. Puudutatud isik märkis, et tõepoolest kahjunõue on laekunud korteriühistu e-mailile 14. detsembril 2023, kuid tasumise tähtaeg ei ole olnud läbiräägitud. Puudutatud isik märkis, et tagantjärgi vaadates korteriühistu arvates soovitud tähtaeg ei olnud kuidagi mõistlik. Puudutatud isik märkis, et kahjunõude alusel tegi puudutatud isik pöördumise korteriühistu kindlustusseltsi poole ja ootas positiivset otsust: esialgu tundus, et tellimata ja kooskõlastamata teenuste eest tasumine ei vasta kõigi korteromanike huvile (kahtlus kulude põhjendatuse osas). Puudutatud isik märkis, et kahjuks juhatuse ja halduri suhtluses on olnud möödarääkimist ja elaniku pöördumine jäi vastamata. Puudutatud isik märkis, et järelepärimist esitatud kahjunõue kohta ei ole laekunud. Puudutatud isik märkis, et puudutatud isiku kindlustusseltsi vastus on laekunud 19.02.2024 ja sellega lahenes ka viimane takistus kahju hüvitamiseks. Puudutatud isik märkis, et kulu on hüvitatud 21.02.2024. Puudutatud isik märkis, et tema ei ole viivistega ega muude tehtud kuludega nõus, kuna tasumise tähtaeg ei olnud mõistlik ega läbiräägitud. Puudutatud isik märkis, et meeldetuletust ei ole tulnud ja kohustuse täitmiseks mõistliku lisaaega ei olnud antud. Avaldaja esitas 21.03.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kokku 580 eurot (50 eurot riigilõiv ja 530 eurot õigusabikulu). Puudutatud isik märkis oma 18.04.2024 menetlusdokumendis, et ta on 21.02.2024 hüvitanud avaldajale põhinõude summas 3974,77 eurot ning 12.04.2024 hüvitanud avaldajale lõplikult lisanduvad viivisnõuded. Puudutatud isik märkis, et avaldaja kohtuvälise nõude (14.12.2023) esitamise järgselt pöördus puudutatud isik koheselt oma kindlustusandja, ADB „Gjensidige“ Eesti filiaal poole taotlusega nõue hüvitada. Kindlustusandja tegi otsuse hüvitamiseks 19.02.2024. Puudutatud isik palus arvestada asjaolu, kus avaldaja 14.12.2023 pöördumises kahjunõude hüvitamiseks ei ole hoiatanud puudutatud isikut nõude tähtaegselt tasumata jätmisel kohtusse pöördumisega. Puudutatud isik märkis, et hoiatus hõlmab vaid hüvitise tähtpäevaks mittetasumisel lisanduvat nõuet viivisele 0,0329% päevas. Puudutatud isik märkis, et VÕS § 76 lg 2 alusel peavad võlgnik ja võlausaldaja kohustuse täitmisel lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, millest tulenevalt oleks avaldaja pidanud võimaldama enne kohtusse pöördumist puudutatud isikule täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 114 lg 1). Puudutatud isik märkis, et avaldaja puudutatud isikule eelnimetatud võimalust ei andnud. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda tuginedes TsMS § 168 lg-le 6.

Avaldaja teatas 22.04.2024, et jääb oma seniste seisukohtade juurde. Avaldaja märkis, et ta on kohtuvälises kahjunõudes andnud kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja (rohkem kui 10 päeva) ning palunud kahju hüvitada hiljemalt 29.12.2023. Avaldaja märkis, et puudutatud isik ei ole pöördunud avaldaja poole palvega kahju tasumise tähtaega pikendada. Avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku seisukohaga, et kahjunõude tasumiseks antud tähtaeg oleks olnud ebamõistlik. Avaldaja märkis, et tema nõue ei sõltu sellest, milles ja mis tingimustes on korteriühistu kindlustuslepingu sõlminud oma kindlustusandjaga ning kui kaua korteriühistu kindlustusandja venitab kahju hüvitamisega. Avaldaja märkis, et siiani on ebaselge, mis takistas korteriühistul kahju hüvitada hiljemalt 29.12.2023. Avaldaja leidis, et VÕS § 114 lg 1 käesoleval juhul ei kohaldu ning samuti ei kohaldu ka TsMS § 168 lg 6. Avaldaja märkis oma 02.05.2024 menetlusdokumendis, et kuna puudutatud isik on avaldaja põhinõude ja viivised tasunud, loobub avaldaja avaldusest. Avaldaja palus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik märkis oma 08.05.2024 menetlusdokumendis, et puudutatud isik jääb varasemalt esitatud seisukohale, mille kohaselt avaldaja ei ole puudutatud isikut hoiatanud kohtusse pöördumisega ega andnud enne avalduse esitamist täiendavat tähtaega nõude tasumiseks. Puudutatud isik märkis, et avaldusest teadasaamisel hüvitas ta põhinõude ja viivisnõuded, mistõttu palus puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda tuginedes TsMS § 168 lg-le 6. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lõikes 4 sätestatud asjaolusid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab

hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Avaldusest ja selle lisast 11 nähtub, et avaldaja teatas puudutatud isikule kohtuväliselt oma kahjunõudest avaldaja 14.12.2023 e-kirjaga, mille avaldaja saatis puudutatud isiku äriregistrijärgsele e-posti aadressile. Avaldaja andis puudutatud isikule nõude rahuldamiseks tähtaja kuni 29.12.2023. Puudutatud isik on e-kirja kättesaamist kinnitanud, ent leidnud, et avaldaja pidanuks saatma täiendava meeldetuletuse ning määrama veel täiendava tähtaja ja pidama puudutatud isikuga läbirääkimisi. Kohus märgib, et ühestki õigusnormist (sh puudutatud isiku viidatud VÕS sätetest) ega põhimõttest ei tulene, et heauskselt käituv võlausaldaja peaks enne kohtusse pöördumist andma võlgnikule nõude täitmiseks rohkem kui ühe tähtaja ning edastama võlgnikule täiendavaid meeldetuletusi. Kohtu hinnangul on ühe kohtuväliselt antud tähtaja andmine piisav, et lugeda võlausaldaja käitumine heauskseks. Seejuures ei saa puudutatud isikule määratud 15-päevast täitmise tähtaega pidada ebamõistlikuks. Kui puudutatud isik soovis tähtaja osas läbi rääkida ja tähtaega pikendada (nt selleks, et oodata kindlustusandja otsust), siis pidanuks puudutatud isik ise avaldajale vastava ettepaneku tegema, mitte jääma ootama avaldajalt uut tähtaega. Põhjendamatu on puudutatud isiku etteheide, mille kohaselt pidanuks avaldaja nõudekirjas sõnaselgelt ära märkima, et nõude rahuldamata jätmisel pöördub avaldaja kohtusse. Kohtu hinnangul peab mõistlikule isikule olema ettenähtav, et nõude tähtaegne täitmata jätmine võib kaasa tuua võlausaldaja pöördumise kohtu poole. Puudutatud isiku viidatud korteriühistu sisesed kommunikatsiooniprobleemid ei ole etteheidetavad avaldajale ega oma menetluskulude jaotamise küsimuses tähendust. Kuna puudutatud isik on pärast avalduse menetlusse võtmist avaldaja nõude täies ulatuses rahuldanud, siis jätab kohus TsMS § 168 lg 5 kohaselt menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku viidatud TsMS § 168 lg 6 ei ole käesoleval juhul asjakohane säte, ent kohus märgib, et ka õigeksvõtul põhineva kohtulahendi tegemisel tuleks menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda, kuna nõude kohtuvälise rahuldamata jätmisega on puudutatud isik andnud oma käitumisega alust avalduse esitamiseks kohtule. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avaldaja märkis, et tema õigusabikulu ei

sisalda käibemaksu. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja põhjendatud menetluskulud välja mõista ilma menetluskuludelt arvestatava käibemaksuta. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 toonud välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas käesoleva asja mahu ja keerukusega, mistõttu on tegemist mõistliku tunnitasuga. Kohus ühtlasi leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepingulise esindaja toimingud olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Seega on põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja kulu summas 530 eurot. Eelnevale lisandub põhjendatud menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Eelnevast tulenevat tuleb välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Retke tee 30 korteriühistult avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks põhjendatud menetluskulud summas 580 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuludelt arvestatava viivise vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seega tuleb välja mõista puudutatud isikult Tallinn, Retke tee 30 korteriühistult avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.