Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2024. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-123443 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
OK Incure OÜ hagi K. P.-K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi hind 689,78 eurot. Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: Anu Volmer (e-post [email protected]) Kostja: K. P.-K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldmata OK Incure OÜ hagi K. P.-K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).
Asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja esitas 06.06.2023. a Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse, milles märkis, et avaldaja ja võlgnik sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt on avaldajal õigus nõuda viivist 0,065750% päevas. Hageja nõudis kostjalt 982,16 EUR tasumist (sh põhinõue 749,30 EUR).
2.Kohtule 21.07.2023. a esitatud hagiavalduse kohaselt pidi klient Krediidikonto avamiseks end registreerima E veebilehel xxxx kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil.
3.Krediidiandja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (900 EUR) AS-lt Pensionikeskus (328,40 EUR) ja arvelduskonto väljavõttelt (1469,38 EUR) (lisa 1) saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste (0 EUR) kohta ja krediidiandja minimaalset majapidamiskulude määra (215,30 EUR). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Analüüsi tulemusel saadi kostja DSCR 999 (sise-reeglite kohaselt pidi olema DSCR suurem kui 1,3 ning seda arvutati valemi järgi: sissetulek - olemasolevate finantskohustuste teenindamine – regulaarsed majapidamiskulud – kohustuste võimaliku suurenemise mõju /väljastatavakrediidi kuumakse) (lisa 2). Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline, sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav lepingu sõlmimiseks (siseeeskirjades sätestatud piirmäärasid arvesse võttes) ning et kostja suudab lepingust tulenevaid kohustusi (igakuine maksimaalne kuumakse oli umbes 93 eurot, arvestades krediidilimiiti 2000 eurot) nõuetekohaselt täita.
4.Tulenevalt eeltoodust, hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid.
5.Kostja ja E AS (registrikood: xxxx, edaspidi krediidiandja) sõlmisid 05.02.2022 tähtajatu krediidilepingu nr xxxx, krediidilimiidiga 2000,00 eurot (lisa 3). Lepingu põhitingimustes lepiti kokku esialgses intressimääras 35,4% aastas, krediidi kulukuse määraga 50,45% aastas, krediidi kogukuluga 4351,61 eurot. Krediidi kulukuse määr on lepingu tingimustest (teine leht) tulenevalt on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 35,4% aastas, väljavõtu tasu on 62 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Krediidi kulukuse määr on seega arvutatud eeldusega, et 2000,00 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 35,4% aastas, väljavõtu tasuga 62 eurot, krediidi kogukuluga 4351,61 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.
6.Kostja on perioodil 06.02.2022-11.02.2022 saanud krediiti kokku summas 500,00 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab kokku 15,5 eurot (lisa 4).
7.Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes Krediidi tagasimaksest, Intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt Kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt. krediit 2000 * 0,10% = 2 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2000/60=33,33 eurot). Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 49,00 eurot, mis on arvestatud sissenõutavaks muutunud kulude, see tähendab kiire väljamakse tasu katteks 34,00 eurot ja lepingu muudatuse tasu katteks 15,00 eurot.
8.Kostjale edastati arved (lisa 5) tasumata kohustuse kohta. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust, jäädes võlgnevusse alates 15.03.2022 tagasimakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxxx meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta (lisa 6). Kuna kostja hoolimata talle edastatud meeldetuletuskirjadest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse tagasimaksega, oli krediidiandajal õigus leping üles öelda. Kostjale 21.09.2022 e-posti aadressile xxxx edastatud teatisega loetigi leping ülesöelduks 21.09.2022 (lisa 7). Krediidiandaja teavitas kostjat 29.11.2022 teatisega kostja ja E vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamist OK Incure OÜ-le (lisa 8). Käesoleva teate edastamisega saab lugeda nõude loovutamise kostja suhtes toimunuks VÕS § 170 mõttes. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevust kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.
9.Võttes arvesse eeltoodut, on kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 428,45 eurot (krediit 500,00 eurot – tagasimakseid lepingu kehtivuse ajal pole tehtud – inkassomenetluses 21.09.2021 tagasimakse kokku summas 71,55 eurot, mis on hageja poolt arvestatud põhiosa katteks). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääras 39,9% aastas tasumata intress kokku summas 110,42 eurot. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (krediidiga seotud kulud), kaasneb viivis maksetega hilinemisega, intressimääraga samas määras või seadusjärgses määras, kui see on kõrgem. Hageja palub kostjal välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras, see on 35,4% aastas (päevamääraga 0,10%) kokku summas 125,91 eurot (lisa 9). Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni.
10.Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 (Krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1). Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2.
Tulenevalt eeltoodust, palub hageja VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja Tarbijakrediidi teabelehes punktist 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii eposti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 30.12.2022 (15,00 eurot), 17.01.2023 (5,00 eurot), 16.03.2023 (5,00 eurot) (lisa 10), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kostja vastus
11.Ei saa nõustuda antud hagiga. Laenu võtmise ajal ei kontrollitud mu tausta ega mu tagasimakse võimalusi. Piisas sellest, et mul oli olemas konto E’s ja ma sain laenu. Tol hetkel võttis laenu minu praegune elukaaslane ja mina polnud sellest üldsegi teadlik. Kohtu põhjendused
12.Kohus, tutvunud tsiviilasjas kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
13.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
14.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale krediidikonto kasutamise eest 428,45 eurot, intressid 110,42 eurot ja viivised summas 125,91 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot. Hageja väitel oli kostja viivituses nelja üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja saatis 21.09.2022. a kostjale teatise võlgnevuse kohta ja luges lepingu 21.09.2022. a ülesöelduks.
15.Tähtajatu krediidilepingu alusel sai kostja enda kasutusse krediidilimiidi 2 000 eurot. Perioodil 06.02.2022-11.02.2022 kasutas kostja krediidilimiiti summa 500 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud 71,55 eurot. Kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on hageja väitel 428,45 eurot (500 – 71,55). Samuti nõuab hageja kostjalt intressi 110,42 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 125,91 eurot.
16.Võlaõigusseadus (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele.
17.Kostja vastuväite kohaselt on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, pd 20-23). Seega kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
18.Puudub vaidlus selles, et vaidlusalune tarbijakrediidileping sõlmiti 05.02.2022. Sõlmitud lepingu ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
20.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks krediidiandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused nr 218-9977, punkt 12; 2-18-977, punkt 43; 2-20-106661, punkt 55; 2-20-3933, p 67). Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasja nr 2-21-13098 p-s 18 selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta
tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Käesoleval juhul on krediidiandja kostjalt küll konto väljavõtet küsinud, kuid jätnud selle kohtu hinnangul analüüsimata. Krediidiandja on jõudnud konto väljavõtet analüüsides järeldusele, et kostja minimaalsed majandamiskulud on 215,30 eurot ning keskmine kulu lapsele 8,10 eurot kuus (dtl 61, 32). Kohtu hinnangul on lapse ülalpidamiskohustus vanema seadusest tulenev kohustus. Iga keskmiselt mõistlik inimene saab aru, et 8,10 euro eest kuus ei ole võimalik lapse ülalpidamiskohustust täita. Konto väljavõttelt nähtub selgelt, et kostjal on ülalpidamiskohustus, krediidiandja oleks pidanud seda mõistlikus ulatuses ka arvesse võtma. 18.11.2021. a on kostja sõlminud laenulepingu M OÜ-ga. Kostjale on väljastatud laenu 14 500 eurot (dtl 60). Iga keskmiselt mõistlik inimene saab aru, et laen kuulub tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt on väär krediidiandja järeldus, et kostjal finantskohustused puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul tõendanud, et krediidiandja oleks kogunud ja piisavalt analüüsinud tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Kohus ei nõustu eeltoodust tulenevalt hageja seisukohaga, et krediidiandja on juhindunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Käesoleval juhul ei ole krediidiandja teinud piisavaid pingutusi, et taotleja krediidivõimekust nõuetekohaselt hinnata. Ka kogutud andmetel ei saanud krediidiandjas tekkida veendumust kostja krediidivõimelisuses. Sellises olukorras ei oleks tohtinud tarbijakrediidilepingut kostjaga sõlmida (VÕS § 4034 lõige 6). Hageja on hagiavalduse p-s 1.2. viidanud nagu oleks kostja laenu taotlemisel esitanud hagejale ebaõigeid andmeid. Käesolevas menetluses esitatud tõenditest nähtub, et hageja selline väide on paljasõnaline. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt küsinud.
23.Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 2-21-13098, p 24). Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
24.VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.01.2022 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 05.02.2022. a sõlmitud lepingule kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista.
25.VÕS § 4034 lg 7 3 lause järgi krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on 28.03.2024. a esitanud alternatiivse nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 363,93 eurot, sissenõudmiskulud 25,00 eurot ja seadusjärgse viivise 29,52 eurot.
26.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-14-21710 31.01.2018. a tehtud otsuses asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist.
27.Kohtu hinnangul ei kuulu käesoleval juhul rahuldamisele ka hageja alternatiivne nõue. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja 21.09.2022. a kostjale teatise võlgnevuse kohta ja luges lepingu 21.09.2022. a ülesöelduks (dtl 103). VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks ning lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele.
28.Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles ütelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri. Krediidiandja ütles kostjaga sõlmitud krediidilepingu nr erakorraliselt üles 21.09.2022. Kohtu hinnangul ei vasta 21.09.2022. a ülesütlemisavaldus VÕS § 416 lg 1 sätestatule. Krediidiandja ei ole kostjale teinud avaldust, et ütleb tagasimaksete tasumata jätmisel lepingu üles.
29.Krediidiandja on väljastanud kostjale neli arvet perioodil 01.06.2022. akuni 01.09.2022.
a. Kuivõrd kostja ei pea maksma intressi ning muid kulusid pidi kostja tasuma nelja arve põhiosa katteks 34,19 eurot (8,64+ 8,89+ 8,33+ 8,33) (dtl 79-82). Kostja on tasunud enne lepingu erakorralist ülesütlemist 49 eurot ja pärast ülesütlemist 71,55 eurot. Seega polnud krediidiandjal alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
30.Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. 05.02.2022 krediidileping nr xxxx oli sõlmitud tähtajatult, mistõttu on leping jätkuvalt jõus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2020 otsus nr 218-124588).
31.Kuivõrd tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks ei olnud alust, siis ei saanud laenukohustus muutuda kogu ulatuses sissenõutavaks. Seega ei ole hagi põhinõude osas põhjendatud ning kohus jätab põhivõlgnevuse nõude rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ole olnud eeltoodust tulenevalt hagis esitatud põhinõude osas viivituses rahalise kohustuse täitmisega, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kuna kohus leidis eelnevalt, et krediidiandja rikkus laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei võlgne kostja hagejale ka võla sissenõudmiskulusid.
32.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 22.09.2022 kuni 21.07.2023 määraga 35,4% aastas. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut maksegraafikut koostatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb hageja viivisenõue rahuldamata.
33.Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva nõude summas 982,16 EUR (sh põhinõue 749,30 EUR). Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Riigikohus on lahendites 3-2-1-108-14 ja 32-1-186-13 selgitanud, et nõude kohta valeandmete esitamine võib olla kelmuse katse. TsMS § 481 lg-t 21 järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingu tasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav
karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kohtu hinnangul on hageja üritanud käesoleval juhul maksekäsu kiirmenetluses rikastuda tarbija arvelt.
34.Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.