Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-11053
Tsiviilasi
S L hagi K K vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S L (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: P M (e-post xxx) Kostja: K K (isikukood xxx; elukoht xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.08.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt üüris K K (kostja) S Lalt (hageja) 2017.a. suulise kokkuleppe alusel teemantpuurmasina, väärtusega 4000 eurot. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale seadme kasutamise eest üüritasu 15 eurot iga päeva eest. Kostja ei tasunud hagejale üüritasu mitte kordagi ning kui hageja hakkas kostjaga kontakti otsima, et selgitusi küsida, asus kostja kontakti vältima. 2018.a. õnnestus hagejal saada kostjaga kontakti ning viimane tunnistas, et oli üüritud seadme maha müünud. Pärast aastaid kestnud läbirääkimiste katseid õnnestus hagejal kostjaga 24.11.2022 jõuda kokkuleppele, et viimane hüvitab hiljemalt 30.05.2023 hagejale nii seadme maksumuse summas 4000 eurot kui ka saamata jäänud üüritasu kokku summas 3000 eurot. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud kompromisskokkulepet kuni hagi esitamiseni täitma asunud ning ei ole hagejale üle kandnud midagi. Kostja kirjalikku lubadust hüvitada hagejale tekitatud kahju ning saamata jäänud üüritasu kokku summas 7000 eurot saab õiguslikult vaadelda ka kui deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 mõistes. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 7000 eurot. 16.02.2024 esitatud dokumendis selgitas hageja täiendavalt, et kostja poolt hagejale saadetud ekiri võib võlatunnistusena olla tühine, kuid ei pruugi seda olla, kui asjas saab kohaldada VÕS §-i 30 lg 3. Hageja hinnangul tuleb eeskätt arvestada rendilepingu iseloomu, st milliseks tegevuseks kostja hagejalt asja rentis. Kostja rentis hagejalt teemantpuurmasina tuluteenimise eesmärgil korduvaks kasutamiseks- st ettevõtluse eesmärgil. Äriregistri andmetel asutas kostja alles 2019.a. oma äriühingu, enne seda tegutses ta ettevõtluses eraisikuna omal käel või mõne teise ettevõtja partnerina. Kui kohus leiab, et tegemist ei ole võlatunnistusega, siis saab poolte vahelist 2425.11.2022. e-kirja teel vahetatud tahteavaldusi ja sõlmitud kokkulepet käsitleda ka kompromisslepinguna VÕS § 578 lg-te 1 ja 2 mõistes. Kompromisslepingu sõlmimise korral ei ole hageja poolt kostja algse kokkuleppe täitmisele kohustamine enam võimalik, sest pooled on üksteisele vastu tulles vastastikku loobunud esialgsest lepingust tulenevatest nõudeõigustest (hageja loobus täies mahus kokkulepitud üüritasu ja üüritud asja tagastamise nõudest) ja sõlminud kompromisskokkuleppe omavahelise õigussuhte lõpetamise tingimustes. Kompromisskokkuleppel ei ole seadusest tulenevat vorminõuet, st sellel lepingul ei pea olema poolte allkirju ning kostja on tunnistanud kompromisslepingu sõlmimist hagejaga. Kostja poolt esitatud vastuväited kompromisslepingu sõlmimise osas on paljasõnalised ja tõendamata, pealegi ei viita kokkuleppe sõnastust mitte mingisugusele survele. Hageja rentis kostjale suulise kokkuleppe alusel täiskomplektse (puurmasin, teemantpuurseade, veetoitur) teemantpuurmasina HILTI, hinnaga 15 eurot ööpäevas, mis oli kostja jaoks ülisoodne tehing. 24.11.2022.a. kompromisskokkuleppe sõlmimise seisuga oli teemantpuurseade olnud kostja valduses juba üle 5 aasta. Kui võtta aluseks kokkulepitud rendisumma päevas, siis kostjal
oli kompromissi sõlmimise päeva seisuga kohustus tasuda hagejale kokkulepitud renti 5 aasta eest, ehk siis 27 375 eurot ( 15 x 365 x 5). Lisaks oli kostjal kohustus tagastada hagejale üüritud seadme, mille väärtus oli hageja hinnangul 2017.a. seisuga 4000 eurot, sest kostjale renditud seade oli uueväärne. Pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale seadme maksumuse summas 4000 eurot ning maksab ka rendi katteks 3000 eurot, st kokku 7000 eurot. Kompromisskokkuleppe sõlmimisega lugesid pooled lõppenuks ka omavahelise üürilepingu. Kostja kohustus kompromisskokkuleppe kohaselt tasuma hiljemalt 30.05.2023 hagejale kogu kokkulepitud võlgnevuse summas 7000 eurot. Seega hagis esitatud nõue muutus sissenõutavaks 01.06.2023. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud. Hagis on palju informatsiooni ja väiteid, mis ei vasta tõele, puudub dokumentatsioon, millele vastata. Vastab tõele vaid kokkulepe meilis, mis sai tehtud tugeva surve all. Ülejäänud väited ei vasta tõele. Kohtu põhjendused
lg 3 sätestab, et võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kirjalik vorm tähendab võlatunnistuse puhul kirjalikku dokumenti, millele on kohustatud pool alla kirjutanud. Nimelt sätestab TsÜS § 78 lg 1, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb eeldada, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmine toob kaasa võlatunnistuse tühisuse kõigil juhtudel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus asub seisukohale, et kuigi kostja 24.11.2022 e-kirja võiks antud juhul pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks, siis kostja allkirja puudumise tõttu on tegemist tühise võlatunnistusega. Käesoleval juhul puuduvad ka tõendid, et kostja võlgnevus oleks tekkinud tema majandus- või kutsetegevuses. Kostja seotus ettevõttega xxx OÜ nimetatut ei kinnita (dtl 86).
Kohus asub seisukohale, et poolte kirjavahetust võib seega pidada kompromisslepinguks. Pooled on üksteisele vastu tulles vastastikku loobunud esialgsest lepingust tulenevatest nõudeõigustest (hageja loobus täies mahus kokkulepitud üüritasu ja üüritud asja tagastamise nõudest) ja sõlminud kompromisskokkuleppe omavahelise õigussuhte lõpetamise tingimuste (s.o määranud kindlaks edaspidised õigused ja kohustused). Kompromissile ei ole nähtud ette kindlat vorminõuet, mistõttu kohaldub üldine vormivabaduse põhimõte, st sellel lepingul ei pea olema poolte allkirju. Samuti on kostja menetluses tunnistanud e-kirja saatmist hagejale. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on kompromisslepinguga võtnud endale kohustuse tasuda hagejale hiljemalt 30.05.2023 7000 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.