HOOVI Rental OÜ hagi Next Investment OÜ ja M Mi vastu põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks
Hagihind
4709,50 eurot Hageja: HOOVI Rental OÜ (registrikood 16020217);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Särgava;
vandeadvokaat
Viktor
Kostja I: Next Investment OÜ (registrikood 14981591); Asja läbivaatamine
Kostja II: M M (isikukood xxx). kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta HOOVI Rental OÜ hagi M Mi vastu põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viiviste väljamõistmiseks läbi vaatamata.
2.Rahuldada hagi kostja I osas.
3.Välja mõista Next Investment OÜ’lt Hoovi Rental OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1575 eurot, intress summas 69,55 eurot, leppetrahv summas 15,75 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivis summas 749,70 eurot.
4.Välja mõista Next Investment OÜ’lt Hoovi Rental OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuse summalt 1 575 eurot viivisemääraga 0,4% päevas alates 15.12.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud
1.Jätta kostja II vastu esitatud nõude osas menetluskulud hageja ja kostja II enda kanda.
2.Jätta hageja menetluskulud kostja I vastu esitatud nõude osas kostja I kanda.
3.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
2-22-131618 teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.HOOVI Rental OÜ esitas 19.08.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarselt kostjate vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus tegi 23.08.2022. a võlgnikele makseettepaneku, mis toimetati võlgnikele kätte 15.11.2022. a. Kostjad esitasid 15.11.2022. a makseettepanekule vastuväite kogu nõude osas. Seetõttu Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu menetluse kostjate suhtes ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.12.2022 hagiavalduse kostjate vastu. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 23.02.2023 määrusega menetlusse.
2.14.12.2022 esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista solidaarselt Next Investment OÜ’lt ja M M’ilt Hoovi Rental OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1 575 eurot, intress summas 69,55 eurot, leppetrahv summas 15,75 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivis summas 749,70 eurot ning viivis põhivõlgnevuse summalt 1 575 eurot viivisemääraga 0,4% päevas alates 15.12.2022. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Hageja palub määrata kindlaks ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − 13.07.2022. a sõlmiti hageja ja kostja 1 vahel krediidileping nr 2022-07-13-1552124734 (edaspidi: Krediidileping). Krediidilepingu p 1.1 alusel kohustus hageja andma kostjale 1 laenu summas 1 575 eurot. − Krediidilepingu p 2.1 kohaselt lepiti kokku, et laenult tuleb maksta intressi. Krediidilepingu p 5.1 alusel on viivise määraks 0,4% päevas. Krediidilepingu p 3.1 alusel kohustus kostja 1 tagastama laenu perioodil 13.08.2022. a kuni 13.07.2023.a, tehes igakuiselt võrdse suurusega makseid vastavalt Krediidilepingu juures olevale maksegraafikule (edaspidi: Maksegraafik). − 13.07.2022. a sõlmiti kostjaga 2 Krediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käendusleping (edaspidi: Käendusleping). Käenduslepingu p 1.2 alusel kostja 2 vastutab käendatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt on kostja 2 vastutuse maksimumsummaks 3 150 eurot. − 13.07.2022. a hageja maksis kostjale 1 Krediidilepingu alusel laenusumma 1 500 eurot välja. Krediidilepingu p 1.3 alusel on lepingutasuks 75 eurot, mis laenu väljamaksmisel tasaarveldusega laenusummast maha arvestati ja seetõttu maksti kostjale 1 panka välja 1 500 eurot. − Kostja 2 on kostja 1 ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja 2 poolt vastuväites esitatud selgitused selle kohta, nagu polegi kostja 2 seotud kostjaga 1 ning et kostja 2 polegi kunagi hagejalt laenu võtnud, tuleb jätta tähelepanuta. Kostja 2 vastuväites esitatud väited on eluliselt ebausutavad ning ka tõendamata. Kostja 2 on kostja 1 ainuosanik ja ainuke juhatuse liige, mistõttu kostja 1 on kostja 2 täieliku kontrolli all. Seejuures, kostja 1 äriregistri väljavõtte kohaselt, kostja 1 oli asutatud juba 01.06.2020. a isiku W R V poolt. Ehk tõele ei vasta vastuväites esitatud kostja 2 väide, nagu oleks kostja 1 asutatud kostja 2 venna, A O (isikukood xxx), poolt. Seejuures on eluliselt ebausutav, et kostjale 2 ei ole saanud teatavaks kahe aasta jooksul kostja 1 eksisteerimisest. Samuti kostjad sõlmisid hagejaga lepingud vastavalt 13.07.2022. a. Eluliselt ebausutav on, et kostja 2 on lasknud kahe aasta vältel või siis mitmel korral kolmandal isikul oma ID kaarti väärkasutada ega ei olnud sellest teadlik. Ühtegi tõendit selle kohta aga kostja 2 esitanud ei ole. − Maksegraafiku järgi pidi kostja 1 teostama igakuiselt laenu tagasimakseid perioodil
2-22-131618
−
− −
− − −
13.08.2022. a kuni 13.07.2023. a summas 171,09 eurot. Kostja 1 jättis 13.08.2022. a makse summas 101,54 eurot tegemata. Kuivõrd 13.08.2022. a laenu tagasimakse jäi tegemata, siis hageja üritas saada kostjatega kontakti. See aga ei õnnestunud, kuivõrd selgus, et kostjad esitasid Krediidilepingu sõlmimisel ebaõigeid kontaktandmeid. Krediidilepingus ja Käenduslepingus kostjate telefoninumbriks märgitud nr 5054243 ei kuulu tegelikult kostjatele, vaid M OÜ (registrikood xxx) juhatuse liikmele H J. Krediidilepingu p 3.3 alapunkti (c) alusel hagejal on õigus Krediidileping erakorraliselt ilma täiendavat tähtaega andmata üles öelda juhul, kui ilmneb, et kostja 1 on esitanud laenu taotlemisel valeandmeid. Kuivõrd kostja 1 on esitanud Krediidilepingu sõlmimisel valeandmeid ja lisaks ka jättis laenu tagastamiseks makse 13.08.2022. a tegemata, siis 16.08.2022. a edastas hageja kostja 1 ja kostja 2 e-posti aadressile teatise Krediidilepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Teatises hageja teatas, et ütleb Krediidilepingu p 3.3 alapunkti (c) alusel üles täiendavat tähtaega andmata ning lisaks nõuab ka leppetrahvi Krediidilepingu p 5.3 alusel. Hageja 16.08.2022. a e-posti teel saadetud Krediidilepingu ülesütlemise teatis tuleb lugeda kostjate poolt kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval ehk 17.08.2022 a. Kuivõrd hageja ütles Krediidilepingu üles ilma täiendava tähtaega andmata, siis Krediidileping lõppes hageja erakorralise ülesütlemisega 17.08.2022. a. Krediidilepingu ülesütlemisega muutusid kõik kostja 1 võlgnetavad summad koheselt sissenõutavaks. Kuivõrd käesolevaks hetkeks kostjad ei ole Krediidilepingust tuleneva võlgnevuse likvideerinud, siis hageja on sunnitud hagiavaldusega kohtu poole pöörduma.
Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 21.03.2023 välja järgmist: − Hageja on seisukohal, et kostja 2 oma esitatud vastuväidetega soovinud tegelikest asjaoludest luua ebaõige ettekujutuse, nagu tal ei ole mingit seost kostjaga 1 ja tal puudub hagejaga sõlmitud lepingutest mistahes teadmine. − Hageja on juba hagiavalduses selgitanud, et kostja 2 on kostja 1 ainuosanik ja ainus juhatuse liige, mistõttu kostja 1 on kostja 2 täieliku kontrolli all. Seejuures kostja 1 äriregistri väljavõtte kohaselt, kostja 1 oli asutatud juba 01.06.2020. a isiku W R V poolt ehk tõele ei vasta kostja 2 väide, nagu oleks kostja 1 asutatud kostja 2 venna A O’e poolt. − Kostja 1 ajaloolisel äriregistri väljavõttel nähtuvalt läks kostja 1 osade omandiõigus asutajalt W R V kostjale 2 üle 17.02.2021. a. Samuti äriregistri andmete kohaselt on selle tehingu kohta esitanud kandeavalduse Tallinna notar XXX. Kuivõrd ÄS § 149 lg 4 kohaselt osaühingu osade võõrandamise tehing oli notariaalselt tõestatud vormis, siis pidi kostja 2 notarisse isiklikult kohale ilmuma või sellise tehingu tegemiseks kellelegi notariaalselt tõestatud vormis volituse andma. Juba ainuüksi sellega on ümber lükatud kostja 2 ebausutavad väited, et A O on üksnes kostja 2 ID kaarti kasutades loonud ettevõtteid ja kostja 2 nende juhatusse määranud. − Eelnevat arvestades on eluliselt ebausutav kostja 2 väide nagu ei olnud kostja 1 olemasolust, laenust ega Käenduslepingust teadlik. Ebausutav on, et kostja 2 on lasknud kahe aasta vältel või siis mitmel korral süsteemiselt kolmandal isikul oma ID kaarti väärkasutada ja ei olnud sellest teadlik. − Kostja 2 esitatud PPA kirja sisu kohaselt on selle digitaalselt allkirjastanud uurija A R, samas kirjas uurija digiallkiri puudub ja kostja 2 esitatud digikonteineril on üksnes kostja 2 digiallkiri. Seejuures kostja 2 ei ole esitanud näiteks oma gmaili e-postkasti väljavõtet, kus oleks nähtav, et PPA tõepoolest saatis kostjale 2 vastuskirja 18.01.2023. a. Ega pole kostja 2 esitanud väidetavalt PPA-le tehtud avaldust A O’e kohta. − Seejuures isegi, kui PPA 18.01.2023. a kiri on ehtne, siis sellest vastuskirjast üksnes selgub, et PPA registreeris mingisuguse juhtumi KarS § 213 lg 1 tunnustel, mis lisati kriminaalmenetluse nr xxx juurde. Teadmata on kahtlustuse sisu. Samas jääb selgusetuks,
2-22-131618 kelle kohta on PPA algatanud menetlust. Kuid isegi kui eeldada, et kriminaalmenetlus viiakse kostja 2 venna A O’e suhtes läbi, siis KrMS § 7 lg 1 kohaselt enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ei saa väita, et A O on talle etteheidetud süüteod toime pannud. − Hageja märgib, et politsei poolt kriminaalmenetluse läbiviimine kostjat 2 Käenduslepinguga võetud kohustustest ei vabasta. Juhul, kui kostja 2 leiab, et A O on talle kahju teinud ja selles osas toimub kriminaalmenetlus, siis kostja 2 saab õigusi kaitsta selle kriminaalmenetluse raames, sh esitada kahju hüvitamiseks tsiviilhagi. − Kostja 2 on esitanud väite, et hageja omanikul on teada, et väidetavalt kostja 2 ei ole hagejalt laenu võtnud ja tal on sõbralikud suhted A O’ega. See väide on ebaõige ja ka paljasõnaline. Hageja selgitab, et kostja 2 ei olegi ise laenu võtnud, ta on laenu käendanud. Asjaolu, et kellegi vahel on või ei ole sõbralikud suhted, kostjat 2 käendusest tulenevatest kohustustest ei vabasta. − Eelnevat arvestades hageja leiab, et kostja 2 vastuväited on asjakohatud ja hageja hagi on põhjust täies ulatuses rahuldada.
3.M M esitas 07.03.2023 ja 08.03.2023 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei võta hagi õigeks ning tõi välja, et tegi politseile avalduse oma venna, A O, IK xxx kohta, kes on tema teadmata ja tema nõusolekuta kuritarvitanud tema isikuandmeid, sh ID kaarti ja tekitanud talle reaalset majanduslikku ja moraalset kahju. Juhtum nr xxx on alates 04.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo menetluses. A O on kostja II ID kaarti kasutades loonud või kaasanud teda ettevõtete juhatustesse, millega tal pole absoluutselt mingit seost. Kostja II pole mitte kunagi suhelnud ega võtnud mitte mingisugust laenu sellistele ettevõttelt nagu: HOOVI Rental OÜ. Kostja II teab aga seda, et Hoovi Rental OÜ omanik teab antud asjaolu ise ka väga hästi, kuna omab A Ouga varasemast ajast häid ja sõbralikke suhteid. Kostja II kinnitas, et pole saanud sentigi tulu ega pole absoluutset teadlik toimunud tegevustest.
4.04.04.2023 teatas kostja II, et on püsivalt maksejõuetu ning on esitanud maksejõuetusavalduse kohtule, mis on registreeritud tsiviilasjana nr 2-23-5146.
5.Edasistes seisukohtades jäid pooled varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
6.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus rahuldanud 14.07.2023 määrusega M Mi maksejõuetusavalduse ning kuulutanud välja M Mi pankroti. Harju Maakohtu 14.07.2023 kohtumäärus jõustus 02.08.2023.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude läbi vaatamata. PankrS § 43 lg 3 ütleb, et kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.
8.Kohus leiab, et kuivõrd kostja M Mi suhtes pankrot on välja kuulutatud, tuleb käesolev hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hageja saab teostada oma nõudeõigust pankrotimenetluse raames.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-22-131618
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
12.Hageja nõuab kostjatelt krediidileping nr 2022-07-13-1552124734 tulenevat põhivõlga summas 1575 eurot, intressi 69,55 eurot, leppetrahvi 15,75 eurot ning viiviseid. Kostja I vaidleb nõudele vastu, tuues välja, et leping on sõlmitud pettuse mõjul.
13.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas 13.07.2022. a hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud krediidileping nr 2022-07-13-1552124734 on tühine lähtuvalt asjaolust, et kostja 2 väitel on A O kostja II ID kaarti kasutades andnud kostja II nimel tahteavaldusi tehinguteks, milleks kostja II pole nõusolekut andnud, sh loonud või kaasanud teda ettevõtete juhatustesse, millega tal pole absoluutselt mingit seost.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1 kohaselt on pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 4 kohaselt kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi ning kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.
15.TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib pettuse korral tehtud tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest ning tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1).
16.TsÜS § 84 lg 1 kohaselt pole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
17.Kohtu ette pole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest nähtuks, et M M oleks teinud hagejale avalduse tehingu tühistamiseks. Samuti ei ole kostja toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja teadis või pidi teadma väidetavast pettusest ehk asjaolust, et A O on M Mi nõusoleku ja/või teadmiseta kasutanud M Mi ID-kaarti hagejaga lepingute sõlmimiseks. Väide, mille kohaselt omab hageja omanik A Ouga varasemast ajast häid ja sõbralikke suhteid, on paljasõnaline ja tõendamata.
18.Hageja esitas kohtule kostja I registrikaardi väljavõtte, millest nähtub, et kostja I on asutatud 01.06.2020 W R Vi poolt ning 02.03.2021 on muudetud kostja I nimi (varasemalt xxx OÜ), aadress, põhikiri, elektronposti aadress (uus aadress xxx), juhatuse liige (uus liige M M) ning alates 17.02.2021 oli kostja I ainuosanikuks M M. Täiendavalt on hageja esitanud tõendina notar xxx17.02.2021 avalduse, millest lähtuvalt palus notar kustutada kostja I registrikaardilt osanik W
2-22-131618 R V ja kanda registrisse osanik M M. Kohus nõustub hagejaga, et äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud ja osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Tõestamisseaduse (TõS) kohaselt on notari ülesandeks on lisaks isikusamasuse tuvastamisele (TõS § 10) ka teo- ja otsusevõime kontroll (TõS § 11) ning esindusõiguse kontroll (TõS § 12). Lisaks on Riigikohtu hinnangul tehingu notariaalne tõestamine TsÜS § 82 ja tõestamisseaduse kohaselt tehingu sisuline tõestamine, mille puhul notar peab selgitama tehinguosalistele tehingu õiguslikke tagajärgi (TõS § 18) ja koostama tehingu kohta notariaalakti (TõS § 6 lg 1) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.01.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-14, p 31 jj).
19.Eeltoodust lähtuvalt nõustub kohus hagejaga, et ei ole eluliselt usutav, et M M on saanud enese teadmata kostja I ainuosanikuks ning talle äriühingu osade võõrandamine on toimunud tema teadmata ja osaluseta.
20.Kostja I juhatuse liige on välja toonud, et A O on kostja II ID kaarti kasutades teinud kostja I ja kostja II nimel tehinguid, mille kohta on M M esitanud politseile avalduse ning juhtum nr xxx on alates 04.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo menetluses. M M esitas vastava asjaolu tõendamiseks Politsei- ja Piirivalveameti 18.01.2023 kuupäeva kandva kirja nr 3.2-1/1354-3. Hageja on esitanud vastuväite viidatud tõendi ehtsusele.
21.TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus ei anna käesolevaga hinnangut tõendi ehtsusele, kuid leiab, et viidatud tõendiga ei ole tõendatud, et A O on kostja II ID kaarti kasutades teinud kostja I ja kostja II nimel tehinguid, milleks M M ei ole nõusolekut andnud. Kohus nõustub hagejaga, et viidatud kirjast selgub, et PPA on registreerinud M Mi avalduse alusel juhtumi nr 2315,22,0013432 KarS § 213 lg 1 tunnustel ning on lisanud selle kriminaalmenetluse nr xxx juurde, kuid viidatust ei nähtu, kelle suhtes on kriminaalmenetlust algatatud, millises seisus on antud kriminaalmenetlus ning M M ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud ka asjaolusid, millest nähtuks, et A O on süüdi mõistetud talle etteheidetud süütegudes.
22.Riigikohus on ID-kaardi kasutamist õigustamata isiku poolt käsitlenud otsuses tsiviilasjas nr 2-16-124450 (p 22, 23). Riigikohus jõudis alljärgnevatele seisukohtadele. Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Tsiviilõigus võimaldab anda teisele isikule esindusõigust (volitust) kas kõikide tehingute tegemiseks või väga laiaulatusliku tehingute ringi jaoks. ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.
23.Täiendavalt ei ole M M kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks periood ja asjaolud, mil väidetavalt A O on M Mi nõusolekuta tema nimel tehinguid teinud.
24.Kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei nähtu asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et hageja ja kostja I vahel 13.07.2022 sõlmitud krediidileping nr 2022-07-131552124734 on tühine.
25.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 sätestab, et võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled
2-22-131618 kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 ja 2 järgi tuleb laenult tasuda intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita õigele isikule nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
26.Hagiavalduses nõudis hageja kostjatelt põhivõlgnevust summas 1 575 eurot, intressi summas 69,55 eurot, leppetrahvi summas 15,75 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivised summas 749,70 eurot ning edasiulatuvat viivist viivisemääraga 0,4% päevas alates 15.12.2022 kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Kostja I põhivõla, intressi, leppetrahvi ega viiviste suurusele vastuväiteid ei esitanud.
27.Hageja poolt tõendina esitatud Krediidilepingu punktist 1.1. nähtub, et hageja andis kostjale I laenu summas 1575 eurot, punktist 1.3 lähtuvalt tasaarveldati väljamakstavast laenust lepingutasu 75 eurot, punktist 2.1. nähtuvalt oli laenusaaja kohustatud tasuma väljamakstud ja laenuandjale tagastamata laenult intressi, punktist 3.1 lähtuvalt kohustus laenusaaja laenu tagasi maksma perioodil 13.08.2022-13.07.2023 igakuiste võrdsete osamaksetena vastavalt maksegraafikule ning punktist 3.3.c lähtuvalt oli laenuandjal õigus leping üles öelda enne punktis 3.1 ettenähtud laenu tagasimaksmise lõpptähtpäeva ilma täiendavat tähtpäeva andmata ja nõuda kohest laenujäägi tagastamist koos võlgnetavate intresside ja viivistega, kui ilmneb, et laenusaaja on esitanud laenuandjale valeandmeid. Sama lepingu punktis 5.1. on pooled kokku leppinud, et lepingus sätestatud maksekohustustega viivitamisel kohaldatakse viivist viivisemääraga 0,4% päevas ning punktis 5.3, et laenuandjal on õigus nõuda lepingu igakordse rikkumise eest ühekordset leppetrahvi suurusega kuni 1% laenusummast.
28.Hageja on esitanud lepingupunktis 1.1 viidatud summa väljamaksmise kohta tõendina maksekorralduse, millest nähtub, et hageja on 13.07.2022 maksnud kostja I nimel olevale arvelduskontole 1500 eurot selgitusega „Laenu väljamakse krediidilepingu nr. 2022-07-131552124734 alusel a lepingutasu tasaarveldus / 1552124734“. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus tõendatuks krediidilepingu nr 2022-07-13-1552124734 alusel laenu andmise. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 401 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 1575 eurot.
29.Hageja palus kohtul välja mõista võlgnetava intressi laenu kasutamise eest summas 69,55 eurot perioodi 13.07.2022-17.08.2022 eest. Kostja I ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, krediidilepingu p 2.1 alusel ning mõistab kostjalt I hageja kasuks välja intressi 69,55 eurot.
30.Hageja palus kohtul välja mõista leppetrahvi summas 15,75 eurot. Kostja I pole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja leppetrahvi nõude VÕS § 158 lg 1 ja krediidilepingu punkti 5.3 alusel ja mõistab kostjalt I hageja kasuks välja 15,75 eurot.
31.Hageja palus kohtul välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 18.08.202214.12.2022 eest lepingujärgse viivisemääraga 0,4% päevas kokku summas 749,70 eurot. Kostja I nõude kujunemisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg
2-22-131618 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause, laenulepingu üldtingimuste p 5.1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 749,70 eurot.
32.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1575 eurot lepingus kokkulepitud määras 0,4% päevas alates hagi esitamisest 15.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmas lause, krediidilepingu p 5.1 ja TsMS § 367.
33.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja laenulepingust tulenev nõue on põhjendatud ning kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 1575 eurot, intress summas 69,55 eurot, leppetrahv summas 15,75 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaga sissenõutavaks muutunud viivis summas 749,70 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlgnevuse summalt 1575 eurot viivisemääraga 0,4% päevas alates 15.12.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
36.TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. PankrS § 431 lg 3 kohaselt kui kohus jätab nõude käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Kuivõrd hagiavaldus M Mi osas jääb läbi vaatamata seetõttu, et kostja II suhtes on välja kuulutatud pankrot, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud antud osas hageja ja kostja II endi kanda.
37.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kostja I vastu kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja I kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
39.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
40.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kostja I vastu esitatud nõuetega seonduvalt kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
41.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
2-22-131618 /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.