lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-5146/8

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.07.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-5146/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3207
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

14.juulil 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-5146

Tsiviilasi

M M’i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad, pankrotihaldur

võlgnik M M (isikukood xxx, elukoht xxx); võlgniku lepinguline esindaja Fränk Valdmann (osaühing VALDMANN & CO, asukoht Tornimäe, 5, Tallinn, 10145, Harju maakond, e-post [email protected]); usaldusisik/ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M M’i maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada M M’i pankrot 14. juulil 2023. a kell 09.00.
3.Algatada M M’i kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Martin Krupp (Saneerimismenetluse osaühing, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post [email protected]).

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 28. augustil 2023. a algusega kell 15.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-23-5146.
7.Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

2-23-5146

8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.M M’ile võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik

1.M M esitas 04.04.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Avalduse kohaselt on võlgnikul käesoleva hetke seisuga kohustusi vähemalt 80 000 eurot. Võlgniku igakuised väljaminekud on 1 115 eurot ning sissetulekud 1 265 eurot, vara puudub. Igakuiselt võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 150 eurot. Võlgnik märgib avalduses, et tema suhtes on pandud toime identiteedivargus ja kelmus, mis seisneb selles, et võlgniku vend kasutas võlgniku ID-kaarti ja sõlmis võlgniku nimel erinevaid laenulepinguid ning kasutas kogu laenatud raha ära enda huvides. Võlgnik ei ole mistahes ulatuses laenatud raha oma valdusse kunagi saanud ega seda ka faktiliselt kasutanud. Võlgnik on seoses eeltooduga teinud politseisse avalduse ja asja kohta on algatatud kriminaalasi nr xxx, kuid menetlus on alles algfaasis. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja väljapääsmatus olukorras ning mistahes eduväljavaated, peale eraisiku pankroti ja kohustustustest vabastamise menetluse, olukorra lahendamiseks võlgniku hinnangul puuduvad.
2.Harju Maakohus on 15.05.2023 määrustega võtnud maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks/usaldusisikuks Martin Krupp’i.
3.Usaldusisik esitas kohtule 06.06.2023 aruande, võlgniku vara ja võlgade nimekirja ning oma seisukoha maksejõuetusavalduse osas. Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks teabenõude võlgnikule ning päringud krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse,

2-23-5146 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Väärtpaberikeskusele.

Kojale,

Maksu-

ja

Tolliametile

ja

Eesti

Vastavalt võlgniku ja päringu vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud, et realiseeritavaid varasid on võlgnikul kokku 0 euro väärtuses. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: - Swedbank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 0.94 eurot; arvelduskontot nr xxx, mille saldo on 3.14 eurot; arvelduskontot nr xxx, mille jääk on 0 eurot; hoiukontosid nr xxx ja xxx (22.05.2023 seisuga); - Citadele banka Eesti filiaalis arvelduskonto nr xxx, mille jääk on 9.10 eurot. Võlgnikul oli pangaga sõlmitud laenuleping, mis on 16.02.2023 loovutatud xxx OÜ-le (22.05.2023 seisuga); - Coop Pank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo seisuga 0 eurot (16.05.2023 seisuga). Toimingud viimasel 5 aastal puuduvad; - Luminor Bank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 0 eurot. Kontol on broneering teenustasude võlgnevused summas 14.30 eurot. Võlgniku ja panga vahel oli sõlmitud laenuleping xxx, nõue on müüdud xx OÜ-le (18.05.2023 seisuga); - LHV Pank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 1.21 eurot ja arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 0 eurot (15.05.2023 seisuga); - SEB pank AS-is arvelduskonto nr xxx, mille saldo on 0 eurot. Võlgnikul on kehtiv laenuleping sõlmitud pangaga, nõude jääk 16 271.05 eurot ja teenustasu võlgnevused kontol summas 5.90 eurot (19.05.2023 seisuga). SEB pangas on võlgnikul ka pensionikonto nr 99806327082, konto saldo on 5 014.956 SEB Energiline Pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus 5 759.93 eurot (18.05.2023 seisuga). Võlgniku esitatud info kohaselt on tal järgmised kohustused kogusummas 80 801.86 eurot, millele lisanduvad juurde ka viivised: - xxx AS 1 669.74 eurot; - xxx AS 7 748.58 eurot; - xxx AS 25 000 eurot; - xxx 4 345.26 eurot; - xxx AS 15 165.59 eurot; - xxx xxx 10 720.14 eurot; - xxx AS 16 152.55 eurot. Usaldusisikule laekunud info kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 106 245.78 eurot järgmiselt: - xxx AB 11 086.57 eurot; - OK Incure OÜ 19 835.17 eurot; - xx OÜ 18 383.40 eurot; - xx AS 16 376.95 eurot; - xxx AS 28 787.65 eurot; - xxx AS 7 741.35 eurot; - xxx OÜ 4 034.69 eurot. Transpordiameti 16.05.2023 vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole.

2-23-5146 AS Pensionikeskus 184.05.2023 vastusest selgub, et võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxx, mille saldo on 18.05.2023 seisuga on 5014.956 SEB Energiline Pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus 5 759.93 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus 16.05.2023 andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, võlgnik ei oma ühtegi väärtpaberit. AS Coop Pank 16.05.2023 vastuse kohaselt omab võlgnik arvelduskontot nr xxx, mille saldo seisuga 16.05.2023 on 0 eurot. Toimingud viimasel 5 aastal puuduvad. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnikul kehtivad seosed järgmiste osaühingutega: - võlgnik on juhatuse liige xxx OÜ-s (registrikood xxx) alates 30.06.2022. Osaühing on registreeritud 22.12.2021 esmalt nimega xxx UÜ, alates 30.06.2022 xxx OÜ. Osaühingu tegevusalaks on märgitud muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused ja osaühing on asutatud sissemakset tegemata; - võlgnik on juhatuse liige ja osanik ning osaühingu asutaja ka xxx OÜ-s (registrikood xxx) alates 02.03.2021. Osaühing on registreeritud 01.12.2017, asutatud sissemakset tegemata. Osaühingu tegevusalaks on metsavarumine; - xxx OÜ-s (registrikood xxx) on võlgnik osanik alates 17.02.2021 ja juhatuse liige alates 02.03.2021. Osaühing on registreeritud 01.06.2020 esmalt xxx OÜ nimega, alates 02.03.2021 on xxx OÜ. Osaühingu tegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside müük. Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Võlgnik M M on ise selgitanud, et kõik ühingud, kus ta on kajastatud juhatuse liikmena, on asutatud või loodud võlgniku venna, A O poolt, võlgniku andmeid kasutades. Võlgnikul on kehtetu seos järgmiste osaühingutega: - xxx OÜ-s (registrikood xxx) oli võlgnik osanik, osaühing kustutatud 14.12.2015; - xxx OÜ-s (registrikood xxx) oli võlgnik asutaja, osanik ja juhatuse liige, osaühing kustutatud 19.09.2017; - xxx OÜ-s (registrikood xxx oli võlgnik asutaja, osanik ja juhatuse liige, osaühing on kustutatud 13.01.2023. Võlgnik on usaldusisikule selgitanud, et ühegi osaühinguga ta ise tegelenud ei ole, tema vend A O on kõik praeguseks äriregistrist kustutatud ja hetkel temaga seotud osaühingud loonud. Võlgnik oli teadlik nendest osaühingutest vähesel määral. Võlgnik selgitas, et A O rääkis kunagi soovist luua uus ettevõte ning küsis võlgnikult, kas ta on nõus olema juhatuses ning kasumit jagama. Võlgnik lubas asja üle mõelda ning nõustuda ainult siis, kui on näinud ettevõtte äriplaani ning selgesõnalise kinnituse andnud. Ühtegi kinnitust võlgnik ei andnud. Võlgniku edastatud info kohaselt ei ole ta mingit raha saanud ja osaühingute tegevustega kursis rohkem ei ole. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara kuulunud ei ole ega käesoleval ajal ei kuulu. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 17.05.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes hetkel käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. Võlgniku suhtes on lõpetatud 1 täitemenetlus ja arhiveeritud 1 täitemenetlus.

2-23-5146 Maksu- ja Tolliameti (MTA) 18.05.2023 vastuse kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 18.05.2023 maksuvõlga ning isiku ettemaksukonto saldo on 0 eurot. Võlgniku suhtes ei ole toimunud maksumenetlusi ning esitamata deklaratsioone ei ole. MTA andmetel kanti 2020. aasta tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuulunud enammakstud tulumaks 271.09 eurot võlgniku kontole 02.03.2021; 2021. aasta tuludeklaratsiooni alusel tagastatav summa 231.75 tasuti 12.10.2022; 2022. aasta tuludeklaratsiooni alusel tagastatav summa 35.78 eurot kanti võlgniku kontole 03.03.2023. Perioodil 2018. a – mai 2020. a on võlgnikule töötasu deklareerinud xxx OÜ (xxx), august 2020. a – aprill 2023. a xxx OÜ (xxx) ning mai 2021. a – detsember 2021. a xxx OÜ (xxx). Usaldusisik toob välja järgmised võlanõuded võlgniku vastu: - xxx AB-l on neil võlgniku vastu nõue kogusummas 11 086.57 eurot. Nõude aluseks on 20.06.2022 sõlmitud väikelaenu laenuleping (16.05.2023 seisuga). - xxx OÜ-l on võlgniku vastu nõue summas 19 835.17 eurot. Nõude aluseks on AS xxx filiaaliga sõlmitud laenuleping ja xxx AS-iga sõlmitud laenuleping. Mõlemad lepingud on loovutatud xxx OÜ-le (16.05.2023 seisuga). - xxx OÜ-l on nõue kogusummas 18 383.40 eurot. Nõude aluseks on xxx OÜ nõue, mis on loovutatud xxx OÜ poolt ja nõue, mis omakorda on loovutatud xxx AS-i poolt (19.05.2023 seisuga). - xxx AS-il on nõue kogusummas 16 376.95 eurot, mis tuleneb 22.06.2022 sõlmitud väikelaenulepingust, mille jääk on 16 371.05 eurot, ja teenustasu võlgnevusest summas 5.90 eurot (19.05.2023 seisuga). - xxx AS-i nõude on summas 28 787.65 eurot. Nõue tuleneb 22.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust, mille alusel väljastati krediidisumma 25 000 eurot (22.05.2023 seisuga). - xxx AS-il on nõue summas 7 741.35 eurot ja nõue tuleneb 22.06.2022 sõlmitud laenulepingust (leping on üles öeldud 17.10.2022). Nimetatud lepingu osas on käimas kriminaalmenetlus nr xxx (26.05.2023 seisuga). - xxx OÜ (registrikood xxx) ja xxx OÜ (registrikood xxx) („Laenusaajaˮ), mida esindas M M (isikukood xxx), vahel 13.07.2022 sõlmitud krediidileping nr xxx (laenu summa 1 575 eurot) ning M M’iga on sõlmitud käendusleping. Nimetatud krediidilepingu nõudejääk on 30.05.2023 seisuga 4 034.69 eurot (laenu põhiosa jääk 1 575 eurot, intress 75.84 eurot, viivised 1 808.10 eurot, leppetrahv 15.75 eurot, riigilõiv 560 eurot). Nõue on Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi 2-22-131618). Käendaja M M vastutab tagatavate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga xxx OÜ (30.05.2023 seisuga). Arvestades asjaolusid, et võlgniku suhtes võib olla pandud toime identiteedivargus, on võlgnikul võimalik nõue A O’u vastu. Võlgnik on teavitanud usaldusisikut, et käesoleval hetkel viibib A O vanglas, millest tulenevalt arvab usaldusisik, et võimalike nõuete sissenõudmise tulem ei pruugi olla piisav, et selle arvelt saaks võlausaldajatele nende nõudeid tasuda. Kokkuvõtteks on usaldusisik seisukohal, et arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on tema sissetulek keskmiselt 1 265 eurot, milleks on töötasu OÜ-s xxx (registrikood xxx).

2-23-5146 Usaldusisikule on oma nõuetest teada andnud võlausaldajate nõuete summa on kokku 106 245.78 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi pankrotimenetluse algatamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku selgituse kohaselt on tema suhtes pandud toime identiteedivargus ja kelmus, mis seisneb selles, et tema vend A O (sündinud xxx) kasutas võlgniku ID- kaarti ja sõlmis erinevaid laenulepinguid võlgniku nimel ning kasutas kogu laenatud raha ära enda huvides. Makseraskused algasid võlgniku info kohaselt novembris 2022, kui ta hakkas saama erinevaid võlanõude kirju e-posti aadressile. Nõudekirjad, mis tulid igal nädalal, paluti võlgnevus korrektselt tasuda. Varasemalt ei olnud võlgnik saanud ühtegi võlanõude teadet. Usaldusisiku arvates on maksejõuetuse põhjuseks enda ära kasutamine erinevate äriühingute juhtorganitesse kaasamisega ja ebarahuldav finantskäitumine. Lähtudes eeltoodust ja FiMS § 17 ja § 45 ning PankrS §-st 1 ja §-st 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleb kuulutada M M’i pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on andnud nõusoleku pankrotihaldurina jätkata pankroti väljakuulutamise korral. II Kohtumääruse põhjendused

4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel

2-23-5146 võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
6.Võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt koosneb tema sissetulek töötasust keskmiselt 1 265 eurot kuus. Transpordiameti endmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. AS Pensionikeskus andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto, mille saldo on 18.05.2023 seisuga on 5014.956 SEB Energiline Pensionifond osakut, investeeringu puhasväärtus 5 759.93 eurot. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. AS-i Eesti Väärtpaberikeskus andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, võlgnik ei oma ühtegi väärtpaberit. Võlgnik selgituste kohaselt on kõik ühingud, kus ta on kajastatud juhatuse liikmena, on asutatud või loodud võlgniku venna, A Ou poolt, võlgniku andmeid kasutades. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 106 245.78 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on aruandes asunud seisukohale, et kuna võlgniku suhtes võib olla pandud toime identiteedivargus, on võlgnikul võimalik nõue A O’u vastu. Võlgnik on teavitanud usaldusisikut, et käesoleval hetkel viibib A O vanglas, millest tulenevalt arvab usaldusisik, et võimalike nõuete sissenõudmise tulem ei pruugi olla piisav, et selle arvelt saaks võlausaldajatele nende nõudeid tasuda.
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

2-23-5146 võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.

9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks tema suhtes toime pandud identiteedivargus ja kelmus, mis seisneb selles, et võlgniku vend kasutas võlgniku ID-kaarti ja sõlmis võlgniku nimel erinevaid laenulepinguid ning kasutas kogu laenatud raha ära enda huvides. Võlgnik ei ole mistahes ulatuses laenatud raha oma valdusse kunagi saanud ega seda ka faktiliselt kasutanud. Võlgnik on seoses eeltooduga teinud politseisse avalduse ja asja kohta on algatatud kriminaalasi nr xxx, kuid menetlus on alles algfaasis. Võlgnik on seetõttu püsivalt maksejõuetu ja väljapääsmatus olukorras ning mistahes eduväljavaated, peale eraisiku pankroti ja kohustustustest vabastamise menetluse, olukorra lahendamiseks võlgniku hinnangul puuduvad.

2-23-5146 Usaldusisik on võlgniku maksejõuetuse põhjusena välja toonud asjaolu, et võlgniku makseraskused algasid novembris 2022. a, kui võlgnik hakkas saama erinevaid võlanõude kirju e-posti aadressile. Nõudekirjad, mis tulid igal nädalal, paluti võlgnevus korrektselt tasuda. Varasemalt ei olnud võlgnik saanud ühtegi võlanõude teadet. Usaldusisiku arvates on maksejõuetuse põhjuseks enda ära kasutamine erinevate äriühingute juhtorganitesse kaasamisega ja ebarahuldav finantskäitumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.

12.Kohus selgitab M Mile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. M Mil tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.

nõusoleku

enda

nimetamiseks

M

Mi

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja