Määruse tegemise aeg ja koht 13.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-116282
Kohtuasi
Coop Pank AS-i hagi X vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Coop Pank AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832; Coop Finants AS-i (kustutatud, registrikood 12087992) üldõigusjärglane), lepinguline esindaja MS Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast Coop Pank AS-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 20.03.2024 otsuse peale
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Coop Pank AS-i kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Coop Finants AS (kustutatud, üldõigusjärglane Coop Pank AS (hageja)) esitas 10.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 1342,22 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.09.2022 hagiavalduse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 1517,35 eurot, millest laenu põhivõlg on 1188,85 eurot, intress 109,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 178,13 eurot, võla menetlustasu 30 eurot ja lepingu haldustasu 10,50 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras (0,06% päevas) põhivõlalt 1188,50 eurot alates 08.09.2022. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.08.2019 väikelaenulepingu nr L180943 (laenuleping), mille alusel on kostja saanud laenu summas 1607 eurot. Laenulepingu aastane intressimäär on 19,9% ja krediidikulukuse määr 24,91%. Laenu tagastamise tähtaeg on 15.08.2025. Kostja on teostanud hagejale tagasimakseid kokku summas 1237,96 eurot. Kostja jäi võlgnevusse 15.12.2021 ja hageja ütles 28.04.2022 laenulepingu üles.
4.Hageja esitas 22.02.2024 haginõude ümberarvestuse, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavad kohustused kogusummas 369,04 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhisummalt 396,04 eurot alates 16.04.2024. Hageja arvestas kõik kostja laenulepingu alusel tehtud maksed põhiosa võlgnevuse katteks, mille tulemusel on kostjal hageja ees võlg alates 15.04.2024. Kuna kostja ei ole üle kahe aasta makseid tasunud, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu, mistõttu palus hageja mõista kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed. Kostja vastuväited
5.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 20.03.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning märkis, et kostjal puuduvad kindlaks määratavad menetluskulud.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et pooled sõlmisid 15.08.2019 väikelaenulepingu nr L180943, mille alusel võimaldati kostjale laenu 1607 eurot. 15.08.2019 lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 24,91% aastas, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
8.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vaatamata maakohtu selgitustele ei esitanud hageja kohtu määratud tähtajaks asjaolusid ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kuna hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid, et ta oleks kogunud teavet kostja igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta, ja on seega eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas, samuti VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust krediidivõimelisuse andmeid analüüsida, leidis maakohus, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
9.Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 leidis maakohus, on laenuleping on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 järgi ja vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on alates lepingu sõlmimisest 15.08.2019 kuni hageja poolt ülesütlemisavalduse saatmiseni 28.04.2022 intress 0,00%. Seega perioodil 15.08.2019 kuni 28.04.2022 kostja intressi tasuma ei pidanud. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale väljamakse summas 1607 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 1237,96 eurot. Kuivõrd maakohus tuvastas, et laenuleping on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 369,04 eurot (1607 – 1237,96). Hageja on esitanud 22.02.2024 VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, arvestades kostja tehtud maksed põhiosa katteks. 22.02.2024 esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud maksegraafikujärgsed maksed kuni 15.03.2024 osamakseni ning osaliselt tasutud 15.04.2024 osamakse. Seega ei olnud kostja 28.04.2022 ülesütlemise avalduse esitamise ajal võlgnevuses ja lepingu ülesütlemiseks puudus alus (VÕS § 416 lg 1). Järelikult ei ole hageja lepingut 28.04.2022 kehtivalt üles öelnud ning tasumata põhinõue ei ole käesolevaks hetkeks muutunud sissenõutavaks.
10.Hageja on 22.02.2024 menetlusdokumendis esitanud taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavad kohustused summas 369,04 eurot ning viivis seadusjärgses määras 396,04 eurolt alates 16.04.2024. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja nõuet rahuldada ka 22.02.2024 menetlusdokumendis esitatud kujul, kuivõrd hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt ei muutu tasumata põhinõue sissenõutavaks tervikuna, vaid osamaksetena, sh ei muutu põhinõue 396,04 euro ulatuses sissenõutavaks 15.04.2024 seisuga, et oleks põhjendatud kostjalt alates 16.04.2024 viiviste väljamõistmine.
11.Kuna hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning tagasimaksete ümberarvestuse kohaselt pole hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks, ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõuded õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 20.03.2024 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja laenulepingu alusel tulevikus sissenõutavad kohustused kogusummas 369,04 eurot graafiku alusel alates 15.04.2024 summas 22,32 eurot kuus (v.a 15.04.2024 ja 15.08.2025, mil summad on vastavalt 11,96 eurot ja 22,28 eurot). Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras igalt üksikult makselt graafikus fikseeritud tasumise tähtajale järgnevast päevast. Alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt loobus hageja peale 02.02.2024 kohtunõude saamist vastutustundliku laenuandmise nõuete tõendamisest ja analüüsist ning esitas kohtule oma nõude ümberarvestuse, mille kohaselt arvestas ta kõik kostja tasutud maksed nõude põhiosa katteks. Nimetatud põhimõtte järgimise tõendamata jätmine ei tähenda seda, et hageja oleks oma kohustust rikkunud. Hageja palus välja mõista ümberarvutuste põhjal üksnes tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa maksed. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna kohtuotsusest ei selgu, miks on kohus jätnud põhjendamata ja arvestamata hageja taotluse mõista TsMS § 369 alusel kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed summas 369,04 eurot.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel (koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1) menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemäärseid menetluskulusid.
15.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 1188,85 eurot, intress 109,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 178,13 eurot, võla menetlustasu 30 eurot, lepingu haldustasu 10,50 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis lepingujärgses määras (0,06% päevas) põhivõlalt 1188,50 eurot alates 08.09.2022. Hageja 22.02.2024 taotluse järgi palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja üksnes tulevikus sissenõutavad kohustused kogusummas 369,04 eurot ja viivis seadusjärgses määras põhisummalt 396,04 eurot alates 16.04.2024. Hageja nõuded ei ületa kummalgi juhul ülal märgitud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
16.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
17.Maakohus ei ole otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Üldise edasikaebamise korra märkimine ei ole võrdsustatav loa andmisega TsMS § 442 lg 10 tähenduses (vt nt RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
18.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse.
19.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel põhjendama pikemalt, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ja põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; 10.04.2019, 2-1713363, p 15).
20.Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.
21.Hageja põhiline väide apellatsioonkaebuses on, et maakohus oleks pidanud kostjalt hageja kasuks välja mõistma 22.02.2024 taotluse järgi tulevikus sissenõutavaks muutuvad laenumaksed ja viivise. Tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmise hagi võimaldab esitada TsMS § 369, kuid sellise hagi tingimuseks on, et on alus eeldada kohustuse õigel ajal täitmata jätmist. Hageja tõi 22.02.2024 esile, et kuna kostja ei ole üle kahe aasta ühtegi makset hagejale teinud, siis tõenäoliselt ei tasu ta ka alates 15.04.2024 sissenõutavaks muutuvaid makseid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest asjaolust järeldada, et kostja oma kohustust tulevikus ei täida. Hageja on 22.02.2024 toonud välja, et perioodi 15.09.2019–15.04.2024 eest tasus kostja hagejale 1237,96 eurot. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.05.2022. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks teatanud hagejale, et ta ei kavatse tulevasi makseid tasuda või et hageja oleks tuvastanud kostja majanduslikult halva seisundi, mis takistaks makseid tulevikus teha, samuti et on mõni muu põhjus, miks kostja oma kohustust graafiku järgi täita ei saa või ei plaani seda teha. Kostjal oli hageja väitel 15.04.2024 makse eest tasutud ette 10,36 eurot, st tasumata 11,96 eurot. Hageja esitas apellatsioonkaebuse 19.04.2024 ehk peale 15.04.2024 makse sissenõutavaks muutumist, kuid ei ole toonud esile, et kostja oleks jätnud selle makse tasumata. Kuivõrd hageja esile toodud asjaoludel ei ole kostja oma kohustust veel rikkunud ning puudub alus eeldada, et ta oma kohustusi õigel ajal ei täida, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.
22.Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.
23.Eelnevast tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
24.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o hageja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud kostjale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
25.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.