AS Alexela hagi Best Truck OÜ ja R. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagihind
17 082,34 eurot Hageja: AS Alexela (registrikood: 10015238); Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (e-post: [email protected]); Kostja I: Best Truck OÜ (registrikood: 11542046), seaduslik esindaja T. J.; Kostja II : R. P. (isikukood: xxxx); Kostjate I-II lepinguline esindaja: Kristjan Okas (e-post: [email protected]). kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulud
1.Jätta kostjate I ja II menetluskulud hageja kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Kostjad võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
AS Alexela esitas 11.12.2023 hagi Best Truck OÜ ja R. P. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 10.01.2024 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista solidaarselt kostjatelt Best Truck OÜ ja R. P. hageja AS Alexela kasuks välja põhivõlgnevus summas 9144,28 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks
muutunud viivised summas 1244,45 eurot ja edasiulatuv viivis alates 12.12.2023 viivisemääraga 0,2% päevas kuni põhinõude (9144,28 eurot) täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista hageja kasuks kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − 21.06.2019.a. sõlmis AS Alexela (edaspidi hageja) Best Truck OÜ – ga (edaspidi kostja I) Maksekaardi lepingu (edaspidi leping), mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkaardid (kliendikaardid), millega Kostja I sai tankida mootorikütust kõikides hagejale kuuluvates tanklates ning osta kauba ja tarbida teenuseid Hageja (Alexela) logo kandvates teeninduskohtades. (lepingu tingimuste punkt 1.2). − Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.2 kohustus Kostja I tasuma sooritatud tehingute eest tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Hageja on Kostja I - le esitanud alljärgnevad arved: o 15.09.2023.a. Arve nr. 204200401-23091 summas 8580,96 eurot (arve ja kaartide aruanne lisas 2) tasumise tähtajaga 29.09.2023.a. Kostja I on tasunud arvest 1847,50 eurot, seega tasumata arvest 6733,46 eurot. o 30.09.2023.a. Arve nr. 204200401-23092 summas 2410,82 eurot (arve ja kaartide aruanne lisas 3) tasumise tähtajaga 14.10.20203.a. Kostja I - l on arve täies mahus tasumata. − Seega on Kostja I - l Hagejale tasumata tulenevalt esitatud arvetest 9144,28 eurot, mis on Kostja I põhivõlaks. − Ühtlasi sõlmisid 21.06.2019.a. hageja ja R. P. (edaspidi nimetatud kostja II) käenduslepingu, millega kostja II kohustus hageja ees solidaarselt koos kostja I-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. (käenduslepingu punkt 1 ja 2). − Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuse täitmist kostja II – lt kui käendajalt solidaarselt koos kostja I – ga. Vastusena kostjate I ja II hagivastustele, tõi hageja 13.02.2024 välja järgmist: − Hageja küll möönab, et lepingud on Hageja esindaja poolt allkirjastamata, kuid ei ole nõus seisukohtadega, et need muudavad lepingud kehtetuks. − Lepingud on Kostjate poolt allkirjastatud ja seega kehtivad, mistõttu palub Hageja kohtul jätta Kostjate taotlused tahteavalduse tagasivõtmiseks rahuldamata. − Hageja on Kostja II teinud koostööd müügilepingu raames alates 15.08.2019 kuni 13.12.2023.a. (Kostja II tasus 13.12.23.a. võlast 1000 eurot). − Hageja on oma lepingulisi kohustusi müüa Kostja II kütust täitnud, kuid Kostja II on jätnud omapoolsed kohustused, tasuda kauba eest Hagejale tasu täitmata, mistõttu Hageja leiab, et antud nõue on põhjendatud. Samuti on Kostja II allkirjastatud käenduslepingu, millega käendab põhivõlgniku kohustuste täitmist Hageja ees. Hageja tegi Kostjatele kompromissettepaneku võlanõude tasumiseks 1000 euro suurusste kuumaksetega alates 10.03.24.a.
3.Kostja II esitas 12.01.2024 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei võta hagi õigeks ning palus jätta kostja II menetluskulud hageja kanda. Kostja II tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud käenduslepingu punkti 7.1. kohaselt jõustub käendusleping selle allkirjastamisest. Käenduslepingu punkti 7.3. kohaselt võib lepingut
muuta vaid poolte kokkuleppel, lepingu muudatus vormistatakse lepingu lisana ning sellele peavad alla kirjutama mõlemad pooled. − Tulenevalt eelnevast leiab Kostja, et Hageja poolt kohtule esitatud käendusleping ei ole kehtiv kuivõrd see pole Hageja poolt allkirjastatud. Samuti pole tõendina esitatud ühtegi lepingu lisa, mis oleks poolte poolt allkirjastatud ning mille kohaselt oleksid pooled lepingu jõustumise viisis teisiti kokku leppinud. − Tulenevalt eeltoodust leiab Kostja, et Hagejal puudub Kostja vastu nõudeõigus hagiavalduses välja toodud asjaoludel põhivõlgnevuse 9144,28 EUR, viivise 1244,45 EUR ning edasiulatuva viivise summas 6693,61 EUR saamiseks. − Kuivõrd hagiavalduse lisas olev käendusleping ei ole kehtiv Hageja esindaja allkirja puudumise tõttu, võtab Kostja käesoleva tahteavaldusega tagasi 25.06.19 Hagejale tehtud tahteavalduse käenduslepingu sõlmimiseks ning teatab Hagejale, et ei ole nõus andma talle tagatiseks oma isiklikku käendust kuivõrd käesoleval ajal ei oma Kostja põhivõlgnikuga (Best Truck OÜ) enam seost ega soovi põhivõlgniku (Best Truck OÜ) majandustegevust tarbijakäenduslepinguga tagada.
4.Kostja I esitas 16.01.2024 vastuse hagiavaldusele. Milles teatas et ei võta hagi õigeks ja palus jätta kostja I menetluskulud hageja kanda. Kostja I tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud lepingu punkti 2.1. kohaselt jõustub leping kahe lepingupoole allkirjastamisel. Esitatud leping on aga vaid Kostja esindaja allkirjaga. Tulenevalt eeltoodust ei ole Hageja poolt Harju Maakohtusse tõendina esitatud leping kehtiv. − Kuivõrd Hageja hagiavaldus ning selles välja toodud õiguslik põhjendus ning materiaalõiguslik alus põhineb lepingul, mis ei ole kehtiv, ei ole Kostja hinnangul võimalik Harju Maakohtul õiguslikult sellist hagi rahuldada. − Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid sellisel kujul, nagu seda taotleb Hageja oma hagivalduses kuivõrd tõend (leping), millele tugineb Kostja, ei ole kehtiv punktis 3.2. välja toodud põhjusel. − Kuivõrd hagiavalduse lisas olev leping ei ole kehtiv Hageja esindaja allkirja puudumise tõttu, võtab Kostja käesoleva tahteavaldusega tagasi 25.06.19 Hagejale tehtud tahteavalduse lepingu sõlmimiseks ning teatab Hagejale, et ei ole nõus lepingus sätestatud tingimustel maksekaardilepingut tagantjärgi sõlmima.
5.Edasistes seisukohtades jäid poolte varemesitatud positsioonide juurde. Kostja I olid seisukohal, et hageja nõue kostja vastu ei ole tõendatud, hageja nõude aluseks olev dokumentatsioon on puudulik, võlgnevuse kujunemise summa tõendamata. Kostja I tegi hagejale vastuettepaneku kompromissitingimuste osas. Kostja II tõi välja, et kuivõrd käendusleping, mille alusel on Hageja Kostja vastu pöördunud Harju Maakohtusse, ei ole kehtiv, ei ole Kostja II nõus ka Hageja kompromissettepanekuga.
6.Kohus selgitas pooltele 25.03.2024 tõendamiskoormust ning määras tähtajad ja suunas pooli vaidlust kokkuleppel lahendama. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse kompromissile mittejõudmise korral avalikult teatavaks hiljemalt 13.05.2024.
7.Hageja esitas 08.04.2024 täiendava seisukoha tuues välja järgmist: − Hageja ja Kostjad on pidanud kompromissläbirääkimisi, kuid need on ebaõnnestunud. − Hageja selgitab täiendavalt, et 21.06.2019.a. sõlmis AS Alexela (edaspidi hageja) Best Truck OÜ – ga (edaspidi kostja I) Maksekaardi lepingu (edaspidi leping), mille alusel
väljastas hageja kostja I - le krediitkaardid (kliendikaardid), millega Kostja I sai tankida mootorikütust kõikides hagejale kuuluvates tanklates ning osta kauba ja tarbida teenuseid Hageja (Alexela) logo kandvates teeninduskohtades. (lepingu tingimuste punkt 1.2). Vastavalt lepingu tingimuste punktile 8.2 kohustus Kostja I tasuma sooritatud tehingute eest tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvele. Kostja I on maksekaardi lepingu allkirjastatud ja antud lepingu alusel müüdi Kostja I – le lepingus kokkulepitud kaupa. − Hagiavalduse lisas olevate arvete aluseks on Hageja hagiavaldusele lisanud kaartide aruanded, mille alusel on arved koostanud ja millest nähtub, mis ajal ja millist kaupa on Kostja I Hagejalt ostnud ja mille alusel on arved koostatud. − Hageja ei oleks Kostja I – le ilma lepingut sõlmimata kaupa krediiti müünud (selleks oleks puudunud alus ja Kostja – I – le ei oleks maksekaarte väljastatud, mistõttu ei oleks ta saanud ka kaupa osta). Kuna kõik arvete aluseks olev Kostja I poolt ostetud kaup on ostetud Hageja poolt maksekaardi lepingu raames väljastatud maksekaartidega siis ei saa olla kaheti mõistmist, et kaupa müüdi maksekaardilepingu raames. Kostja I ei ole vastu vaielnud, et on arvetel näidatud kauba Hagejalt kätte saanud. − Käendusleping on Kostja II poolt allkirjastatud ja seega kehtiv.
8.Kostjad I ja II esitasid lõplikud seisukohad 15.04.2024. Kostjad tõid välja järgmist: − 21.06.19 maksekaardilepingu punkti 2.1. kohaselt jõustub kõnealune leping mõlema osapoole poolt allkirjastamisel. Paraku Hageja poolt tõendina esitatud maksekaardilepingul puudub Hageja esindaja allkiri. Järelikult ei ole Hageja poolt tõendina edastatud leping kehtiv. − 21.06.19 koostatud maksekaardileping ei ole ka vajalikul viisil täidetud, mis viitab pigem mustandile ja/või poolikule dokumendile. Maksekaardilepingule ei ole lisatud lepingu numbrit, täitmata ka arvelduste osa, kus muuhulgas on ettenähtud sellise info nagu krediidilimiit, maksetähtajad, krediidikontrolli läbiviiva isiku andmed jms määramine, ning lepingu jaluses puuduvad Hageja esindaja andmed, kes poolikult valminud dokumenti pidi allkirjastama. Selline Hageja-poolne dokumentaalne tõend viitab pigem sellele, et lepingus sätestatud tingimustel sooviti leping sõlmida kuid sõlmimiseni pooled ei jõudnud. Ei lepitud kokku ei maksetähtajas ega krediidilimiidi suuruses. Samuti ei kontrollitud Kostja krediiditausta, sest lepingus puudub info krediidikontrolli läbi viinud isiku nime ning kontrolli tulemust. − Hageja hagiavalduse kohaselt väljastas Hageja Best Truck OÜ’le kliendikaardid, millega väidetavalt tankis viimane Hageja kütust. Tegemist Hageja-poolse paljasõnalise väitega. Hageja pole esitanud ühtegi tõendit kaartide üleandmise kohta. Samuti ei nähtu nõuetekohaselt täitmata ja allkirjastamata kliendikaardilepingust, mis numbritega kaardid Hageja väidetavalt Best Truck OÜ’le väljastas. − Hageja on oma hagiavalduse juurde lisanud tõenditena kokku 2 (kaks) müügiarvet: 204200401-23091 ja 204200401-23092. Kostjal tekib küsimus mille alusel on need kaks arvet Best Truck OÜ’le esitatud. Arvetel on küll märgitud lepingu nr. 42004 kuid kuna Hageja poolt kohtule esitatud maksekaardilepingul puudub number, ei ole võimalik Best Truck OÜ’le esitatud arved poolikult täidetud ning nõuetekohaselt allkirjastamata maksekaardilepinguga kokku viia. − Kostja leiab, et Hageja ei ole tõendanud Best Truck OÜ’le kütuse müümist ning üleandmist (lepingu sõlmimine ja selle täitmine) summas 9144,28 EUR. Hageja poolt hagiavaldusega edastatud tõend (kliendikaardileping) ei ole kehtiv vorminõude (tüüptingimustes ettenähtud tingimus) ning selle olulise osa (kliendilepingu nr, arvelduste ja krediidi osa)
täitmata jätmise tõttu. Hageja poolt 13.02.24 edastatud tabel ei ole arusaadav ning sellest ei selgu Best Truck OÜ kohustus tasuda Hagejale 9144,28 EUR. Ei selgunud uusi asjaolusid ka Hageja 08.04.24 seisukohast, mille alusel saaks väita, et Best Truck OÜ võlgneb Hagejale 9144,28 EUR. Hageja pole esitanud üleandmise-vastuvõtmise akte Best Truck OÜ’le väidetavalt üleantud kütusekaartide kohta ning väljastatud müügiarvetel olev kliendikaardilepingu number ei ole Best Truck OÜ’ga mitte kuidagi seostatav. − Kuivõrd Hageja põhinõue Best Truck OÜ vastu summas 9144,28 EUR ei ole Kostja hinnangul tõendatud, ei ole sissenõutav ka viivis summas 1244,45 EUR. − Kostja leiab, et pole kehtiv ka viimasega sõlmitud käendusleping, kuid isegi kui käendusleping oleks kehtivalt sõlmitud, mida see Kostja hinnangul pole, ei võlgneks Kostja hagejale solidaarselt 9144,28 EUR nõude põhiosa 1244,45 EUR viivist seetõttu, et Best Truck OÜ’l puudub 9144,28 EUR põhiosa 1244,45 EUR viivise tasumise kohustus Hageja ees Best Truck OÜ poolt kohtusse 22.02.24 lähetatud vastuses ning käesolevas vastuses välja toodud põhustel. Puudub käendatav kohustus s.t. Kostja ei ole põhivõlgniku kohustust nõuetekohaselt tõendanud. − Kui Hageja ja Best Truck OÜ vahel oleks kehtiv leping ning oleks kehtivalt sõlmitud ka käendusleping Kostjaga, mida Kostja hinnangul tehtud pole eelmainitud põhjustel, ei ole Hageja tõendanud käenduslepingu punktis 1.4 ja 2.2. sätestatud täiendava tähtaja andmist põhivõlgnikule, mis on omakorda Kostjale nõude esitamise eelduseks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit täiendava tähtaja andmise kohta Best Truck OÜ’le, mis oleks vormistatud ja edastatud vastavalt käenduslepingu punktile 5. − Kostjad paluvad Harju Maakohtul jätta rahuldamata Hageja hagiavaldus Kostjate vastu täies ulatuses ning jätta asja menetluskulud Hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
12.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:
− Kostja II allkirjastas kostja I seadusliku esindajana ning kostja I käendajana 25.06.2019 maksekaardilepingu ja maksekaardilepinguga seotud käenduslepingu. − Hageja omalt poolt viidatud lepinguid ei allkirjastanud. − Hageja esitas kostjale I maksekaardilepingust tulenevalt arve nr. 204200401-23091 summas 8580,96 eurot tasumise tähtajaga 29.09.2023.a, millest Kostja I on tasunud 1847,50 eurot ja 30.09.2023.a. Arve nr. 204200401-23092 summas 2410,82 eurot.
13.Poolte vahel on vaidlus, kas maksekaardileping ja käendusleping on kehtivad, kas hageja on väljastanud Kostjale I lepingu alusel kliendikaardid, millega väidetavalt tankis Kostja Hageja kütust ning kas eeltoodust lähtuv nõude kujunemine on selge ja tõendatud.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja ei ole hagis välja toonud, milliste tahteavalduste vahetamise tulemusel loeb hageja pooltevahelise lepingu sõlmituks. Hagist ja sellele lisatud tõenditest nähtub küll, et kostja II allkirjastas kostja I seadusliku esindaja ja iseendana 25.06.2019 maksekaardilepingu ja käenduslepingu, kuid esitatud tõenditest nähtu, millal ja millisel viisil hageja esitas kostjatele allkirjastatud lepingud. Ehkki VÕS sätestab lepingu vormivabaduse põhimõtte, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, on kostjad kohtu ette toonud, et Alexela maksekaardilepingu tingimuste punkti 2.1 esimesest lausest lähtuvalt „Leping jõustub Lepingu allkirjastamise hetkest mõlema Poole poolt.“ ja käenduslepingu punktist 7.1 lähtuvalt „Leping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni Ostja ja/või Käendaja poolt Müügilepingust tulenevate kõigi kohustuste täieliku täitmiseni.“.
16.Kohus andis 25.03.2024 tähtaja, mille jooksul oli hagejal võimalik välja tuua asjaolud, millest nähtub pooltevaheliste lepingute sõlmimine ning esitada asjaolude kohta tõendeid. Hageja ei toonud kohtu määratud tähtaja jooksul välja asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest nähtuks, et poolte vahel oli tahe lepingutes viidatud tingimustel lepinguid sõlmida. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, millest lähtuvalt ei ole 21.06.19 koostatud maksekaardileping ka vajalikul viisil täidetud, mis viitab pigem mustandile ja/või poolikule dokumendile – maksekaardilepingule ei ole lisatud lepingu numbrit, täitmata ka arvelduste osa, kus muuhulgas on ettenähtud sellise info nagu krediidilimiit, maksetähtajad, krediidikontrolli läbiviiva isiku andmed jms määramine, ning lepingu jaluses puuduvad Hageja esindaja andmed, kes dokumendi pidi allkirjastama. Kohus nõustub, et selline Hageja-poolne dokumentaalne tõend viitab pigem sellele, et lepingus sätestatud tingimustel sooviti leping sõlmida kuid sõlmimiseni pooled ei jõudnud, mh ei lepitud kokku ei maksetähtajas ega krediidilimiidi suuruses.
17.Hageja on küll väitnud, et kostja I on osaliselt tasunud nii nõude aluseks oleva arve nr 204200401-23091, kui ka varasemalt sama lepingu alusel esitatud arveid. Hageja viidatud asjaolude kohta aga tõendeid esitanud ei ole, millest lähtuvalt ei ole hageja tõendanud järgmisi asjaolusid, mille alusel oleks võimalik leping lugeda sõlmituks selliselt, et üks lepingupool tegi teisele poolele lepingutingimused teatavaks ning pärast seda asusid pooled lepingut täitma: 1) milline lepingupool, millal ja millisel viisil tegi lepingutingimused teisele poolele teatavaks; 2) millal ja milliste tegudega asusid lepingupooled lepingut täitma. Täiendavalt on hageja hagiavalduses väitnud, et maksekaardileping ja käendusleping sõlmiti 21.06.2019, kuid tõendina kohtule esitatud lepingud on R. P. poolt digitaalselt allkirjastatud 25.06.2019. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud 21.06.2019 (ega ka 25.06.2019) maksekaardi lepingu ja käenduslepingu sõlmimist poolte vahel. Kohus ei kohalda seetõttu 21.06.2019 (alt. 25.06.2019)
maksekaardilepingut ega käenduslepingut pooltevahelisele võlasuhtele. Kohus kohaldab pooltevahelisele võlasuhtele seaduses sätestatut.
18.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
19.Kohus leiab, et tsiviilkäibes on müügilepingu sõlmimine muus vormis kui kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tavapärane. Kohtu hinnangul võiksid nähtuda müügilepingu sõlmimine ja selle tingimused eelkõige poolte käitumisest pärast müügilepingu sõlmimist: näiteks müüja poolt asjade üleandmisest ostjale, müüja poolt ostjale arve esitamisest ostuhinna tasumiseks, ostuhinna tasumine. Hageja on väitis/tõi välja, et on Kostjaga II teinud koostööd müügilepingu raames alates 15.08.2019 kuni 13.12.2023.a. ning et Kostja II tasus 13.12.23.a. võlast 1000 eurot, kuid ei ole viidatud asjaolusid tõendanud (sh kostjaga II (mitte kostjaga I) müügilepingu sõlmimist). Täiendavalt esitas hageja kohtule 13.02.2024 tabeli, milles on välja toonud väidetavalt kostjale I esitatud arved ja nende tasumiseks tehtud ülekanded (sh summa ja ülekande kuupäev). Viidatud asjaolude kohta aga hageja tõendeid esitanud ei ole, ega kostjad ei ole seda asjaolu sõnaselgelt omaks võtnud, mistõttu on kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata hageja väited pooltevahelisest varasemast praktikast maksekaardilepingu alusel hageja poolt kauba müümisest ja kostja I (või kostja II) poolt selle eest tasumisest. Hageja on välja toonud ka, et hagi aluseks olevast arvest nr 204200401-23091 summas 8580,96 eurot tasumise tähtajaga 29.09.2023.a, on Kostja I tasunud 1847,50 eurot – hageja on esitanud tõendina küll viidatud arve, kuid ei ole tõendanud väidet kostja I poolt arve osalise tasumise kohta. Samuti ei riimu hageja poolt väljatoodud asjaolud hagis esitatuga – hageja tõi välja, et kostja I on hagi aluseks olevast arvest nr 204200401-23091 tasunud 1847,50 eurot, samas 13.02.2024 menetlusdokumendis tõi hageja välja, et „/---/ Kostja II tasus 13.12.23.a võlast 1000 eurot /---/“. Seega on ebaselgus selles, kes on väidetavalt kohustuse osaliselt täitunud (kostja I või kostja II) ja millises ulatuses. Samuti ei ole hageja tõendanud, et arvestuse aluseks olevad maksekaardid (sh konkreetsete numbritega maksekaardid) on väljastatud kostjale I ning nimetatud kaartide alusel tehtud tehingute eest lasub vastutus ja ostuhinna tasumise kohustus kostjal I.
20.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud välja toodud asjaolusid, ei saa kohus asuda seisukohale, et pooltevahelisest praktikast lähtuvalt oleks võimalik lugeda pooltevaheline leping sõlmituks ja/või kostja I poolne ostmine ning hagejapoolne müümine kostjale I tõendatuks. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist, ei ole hagejal arvetel märgitud asjade eest ostuhinna tasumise nõuet kostja I vastu. Eeltoodust lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks ka eraldi käsitleda kostjate tahteavaldusi võtta tagasi 25.06.19 Hagejale tehtud tahteavaldused lepingute sõlmimiseks.
21.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud maksekaardilepingust tulenevat nõuet kostja I vastu ning käenduslepingu sõlmimist kostjaga II, puudub käendatav kohustus ning hagejal ei ole nõuet ka kostja II vastu.
22.Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole hageja põhinõue põhjendatud, ei ole põhjendatud ka hageja viivisenõue nii hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud osas, kui hagi esitamise järgselt edasiulatuvas osas, mille kohus jätab rahuldamata.
23.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.
Menetluskulud
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
27.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
28.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostjad võivad soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
29.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.