Ele Liiv (eesistuja), Gea Lepik ja Brigitta Mõttus
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-18368
Tsiviilasi
Eestihoius HLÜ hagi Delfi Meedia AS vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.01.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eestihoius HLÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja/apellant Eestihoius HLÜ (registrikood 12541563), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Silvia Urgas ja Leonid Tolstov Kostja/vastustaja Delfi Meedia AS (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusega esitatud tõendid ja eemaldada need toimikust.
2.Jätta Harju Maakohtu 23.01.2024 otsus muutmata ja Eestihoius HLÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
Määrata Delfi Meedia AS-i hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1440 eurot ja mõista see välja Eestihoius HLÜ-lt Delfi Meedia ASi kasuks.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(12)
6.Kuulutada menetlus kinniseks Wga sõlmitud laenu- ja liisingulepingute ning nende taotluste osas (I kd, tl 115 ja II kd, tl 30–43, 48 ja 49). Menetlusosalistel tuleb nende dokumentide osas hoida saladust.
7.Jõustunud kohtuotsuses asendada W / Y ees- ja perekonnanimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.12.2022 esitas Eestihoius HLÜ (endise nimega Põhja-Eesti HLÜ, hageja) Harju Maakohtule hagi Delfi Meedia AS-i (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja märkis hagis ka andmete ümberlükkamise korra ja viisi.
1.2.Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: 21.09.2022 avaldatud artiklis „Kodutute vabrik“, 12.10.2022 avaldatud artiklis „Võlateenija“ ja vastavates venekeelsetes võrguväljaannetes esitas kostja järgmised valeväited: - Finantsinspektsioon (FI) on hageja suhtes algatanud väärteomenetluse; - hageja petab ja eksitab laenusaajaid; - hageja annab inimestele laenu teadlikult vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümise tõttu kodutuks; - hageja teenib suurt kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta; - hageja on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi. Kaudsed väited tulenevad järgmistest viidatud artiklite tsitaatidest: - FI vastas pika kirjaga ja tõdes, et võõras mure; hoiu-laenuühistud (HLÜ) ei allu FI-le ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega; nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast
21.septembril kirjutas, algatati väärteomenetlus nagu niuhti; - FI asus laenuäri alatuid võtteid Ekspressi loo järel kohe uurima; praegu Iraagis viibiv elukutseline sõdur Jaanus kurtis ametile sama lugu juba mitu aastat tagasi, kuid toona ei huvitanud see kedagi; - I etapp: leia, keda lüpsta; - näitame, kuidas igal aastal petavad kiirlaenufirmad, HLÜ-d ja inkassofirmad sadu inimesi ning miks lasevad sellel kõigel juhtuda kohtud, kohtutäiturid ja asutused, mis peaksid laenufirmasid kontrollima; - „Kodutute vabrik“, „Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin“; - üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid;
2(12)
- „Kahtlustan, et Renovum teeb Põhja-Eesti HLÜ-ga koostööd, et inimestelt kinnistuid kätte saada,“ teatab ta; - Ekspress rääkis kümne inimesega, keda tabas sama saatus: nad tõsteti sunniviisiliselt kodust lageda taeva alla; kõik nad on sama laenu- ja inkassoäri kliendid; - nii on Renovumi, Kreditexi ja Eesti Hoiuse võlgade tõttu võetud korterid ja majad käest enam kui 180 inimesel, kellest kaitsetumad on jäänud otsesõnu kodutuks; - IV etapp: hiigelkasum täiturioksjonilt; - F ja W on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt; - II etapp: uputa võlgadesse; - kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata?; „Päästjaks“ osutus HLÜ Eesti Hoius (endise nimega Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu); Eesti Hoius andis Fle uue, 25 000 eurose laenu, millest ta sai vana võla ära katta ning oma firmat päästma hakata; seesama Eesti Hoius andis laenu ka Wle; temalegi ei tahtnud keegi teine laenata, sest mees oli juba rikutud laenuajalooga.
1.3.Hageja on 2013. a asutatud HLÜ, mis tegeleb mh laenude väljastamisega ja seda mh oma liikmetele. Hageja on HLÜ-na RahaPTS § 6 lg 2 p 9 mõttes finantseerimisasutus ning Rahapesu Andmebüroo on hagejale väljastanud 27.10.2014 tegevusloa finantseerimisasutusena tegusemiseks. Artiklites jäetakse mulje, et hageja tegevus on lubamatu ja ebaaus; et hageja majandustegevuseks on anda laenu vastutustundetult, eesmärgiga tekitada laenusaajatele kahju ning teenida miljoneid eurosid. Mõistlikule lugejale on ilmne, et artiklite eesmärgiks on halvustada hageja tegevust. Kostja on kasutanud laialt levinud ajakirjanduslikku taktikat, kus väited esitatakse segaselt, on kasutatud ilukirjanduslikke lauseid, artiklis esitatud väiteid on omistatud kõikidele artikli tegelastele, neid konkreetselt välja toomata. Artiklites väidetud asjaolud on hagejale majanduslikult kahjulikud, kuna need vähendavad hageja usaldusväärsust nii seniste klientide kui ka potentsiaalsete tulevaste klientide ees, sealjuures hageja koostööpartnerite ja riigiasutuste ees. Artiklid avaldati nii ekspress.delfi.ee lehel (sh venekeelsel lehel) kui ka Eesti Ekspressi paberväljaandes ehk on loetavad kogu Eesti avalikkusele. Artiklites on jäetud täielikult mainimata, et laenusaajatel oli ka teisi võlausaldajaid, kes soovisid oma nõuete rahuldamist. Selliselt jäetakse artiklitega mulje, et võrreldes teiste laenuandjatega on hageja käitumine ebaeetiline või lausa seadusega vastuolus. Artikkel kahjustab hageja mainet oma liikmete ees. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
2.1.Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - kostja ei ole artiklites esitanud väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab; - tsitaadid ei ole avaldatud hageja kohta ning arvestada tuleb artikli kui terviku konteksti; - artiklid räägivad laenuäri mudelist ja võrgustikust, millega seotud ühingud on seotud AKga (AK), on tema mõju ja kontrolli all; - laenuäri mudeli osalised on AB Kreditex AS (Kreditex), hageja, Renovum OÜ (Renovum) ja Arvila OÜ (Arvila); - ühingute võrgustiku siseselt toimib sageli laenu andmine ja tulu teenimine järgmiselt: a) kõigepealt annab Kreditex laenu ning laenu tagamiseks seatakse hüpoteek/hüpoteegid; b) laenu refinantseeritakse vajadusel hageja kaudu ja seatakse uus hüpoteek/hüpoteegid;
3(12)
c) seejärel loovutatakse võlanõuded Renovumile ja nõutakse sisse; d) laenude tagastamiseks realiseeritakse täitemenetluses kinnisvara ja selle omandab võrgustikku kuuluv äriühing Arvila turuhinnast oluliselt madalama hinnaga kinnisasjadel lasuvate hüpoteekide tõttu.
2.2.Kostja avaldas kõnealused artiklid põhjusel, et Kreditex suunas oma kliente laenusid refinantseerima hageja kaudu. Mudelit rakendatakse süsteemselt paljude laenajate suhtes. Artiklite konteksti ja ülesehitust arvestades selgitataksegi selle laenamismudeli kasutamist. Kostja artiklites on avatud juhtumeid, kus laenu on antud isikutele, kellel ei olnud juba enne laenu andmist võimekust laenu koos lisanduvate tasudega tagasi maksta. See viis lõpuks nende kinnisvara võõrandamiseni. See, kas ja millised võlausaldajad laenusaajatel veel olid, ei oma tähtsust. Oluline on artiklitega üldsusele avaldatud teave ebamõistlike tingimustega laenuäri mudeli kohta, mis koosneb kindlatest omavahel seotud ühingutest. Kostja artiklid ei loo ebaõiget ettekujutust laenusumma kujunemisest ega esita väidet, et ainult hagejalt oleks laenu võetud. Artiklites ei ole loodud ekslikku muljet selle kohta, kuidas on täitemenetlused algatatud. Isegi kui teised võlausaldajad algatavad täitemenetlusi, ei välista see hagejal täitemenetlusest kasu saamast. Kostja on tõendanud juhtumeid, kus Kreditexi, hageja või Renovumi kasuks on seatud hüpoteek. Kui hüpoteek realiseeritakse, on avalikul enampakkumisel omandanud kinnisasja Kreditex, hageja ja Renovumiga seotud isik Arvila. Neil kõigil on üks ühine tegelik kasusaaja AK. Seega, kui hageja ei algata ise täitemenetlusi või loovutab oma nõuded kellelegi teisele, teenib kinnistu müügist lõpuks kasu ikkagi AK. Kõik kostja kirjeldatud üksikjuhtumid kinnitavad, et need neli ühingut on omavahel seotud ja ühiste majanduslike huvidega, tehes laenuäri mudelit rakendades koostööd. Kuna artiklis räägitakse üldistatult omavahel seotud ühingute võrgustikust ja sellest, kuidas nende majanduslikud huvid on omavahel seotud, ei saa hageja tuletada kaudseid faktiväiteid artikli alapealkirjadest ja üldistest lausetest, mis pole otseselt hagejaga seotud. Iga laenuskeemi osaleja roll sõltub muuhulgas laenaja laenukäitumisest. Hageja väljastatud laenude kogumaht ei oma tähtsust. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks hüvitatavad menetluskulud 10 010 eurot. Maakohus märkis, et menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja avaldas väljaande „Eesti Ekspress“ paberversioonis 21.09.2022 artikli pealkirjaga „Kodutute vabrik“ ning veebilehel ekspress.delfi.ee artikli pealkirjaga „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!; - kostja avaldas 21.09.2022 eelviidatud artikli tõlke venekeelse Delfis veebilehel rus.delfi.ee; - kostja avaldas 12.10.2022 väljaande „Eesti Ekspress“ paberversioonis artikli „Võlateenija“ ning 16.10.2022 veebilehel ekspress.delfi.ee artikli pealkirjaga „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“; - hageja on HLÜ, mille tegevuseks on muuhulgas laenude väljastamine.
4(12)
3.2.Vaidluse lahendamisel viitas maakohus VÕS §-le 1046 ja § 1047 lg-tele 1, 2 ja 4. Hagi rahuldamiseks peab kostja olema avaldanud kaudseid faktiväiteid, millest saab hageja viidatut mõistlikult järeldada. Väidete sisu hindamisel tuleb arvestada konteksti, milles need väited avaldatud on ning väiteid tuleb hinnata lähtuvalt mõistliku kolmanda isiku vaatenurgast. Kannatanu ei või ümberlükkamise nõude raames taotleda avaldajalt uute väidete avaldamist või nõuda selliste väidete ümberlükkamist, mis avaldatust mõistlikult võttes ei tulene. Hageja toodud sõnastuses kostja ühtegi väidet ei avaldanud. Kui kostja oleks hageja viidatud väited avaldanud, oleks tegemist olnud faktiväitega ning hagejat majanduslikult kahjustava väitega.
3.2.Maakohus analüüsis iga väidet eraldi ja tegi tuvastatud asjaoludest järgmised järeldused.
3.2.1.Viidetest „samale seltskonnale“ ei pidanud mõistlik lugeja järeldama, et FI alustas hageja suhtes väärteomenetluse. Kostja on avaldanud, et HLÜ-d ei allu FI-le. Artiklis mainitud isiku varasemaid pöördumisi ametiasutuste poole ignoreeriti. Väärteomenetlust alustas FI alles siis, kui juhtumitest kirjutati 21.09.2022 ilmunud artiklis. Kuigi väärteomenetluse alustamiseks hageja suhtes pädevus puudus, kontrollis FI tervikuna ajalehe „Eesti Ekspress“ artiklites ilmunud väiteid, sealhulgas neid, mis puudutasid hagejat. Seetõttu ei ole ebaõige artiklis tehtud viide sellele, et FI asus laenuäri võtteid uurima. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja suhtes viimase etteheidetavat väidet järelevalvemenetluse algatamise kohta, ei kuulu hageja nõue antud väite osas rahuldamisele.
3.2.2.Väljendit „leia, keda lüpsta“ ei kasutata hageja kohta, sest pealkirjale järgnevas osas ei ole hageja tegevust puudutatud. Kuigi artikli ülejäänud osades on puudutatud ka hageja tegevust ning kostja on pidanud hagejat üheks artiklis kirjeldatud võrgustiku liikmeks, ei ole alapealkirjaga „I etapp: leia, keda lüpsta“ all hageja tegevust puudutatud. Väljend „lüpsma“ kujutab endast tegevusele antud negatiivset hinnangut ning hinnangute ümberlükkamist seadus ei võimalda. Mõneti võib hinnangut pidada ka kaudseks faktiväiteks, millega kirjeldatakse olukorda, kus kelleltki pigistatakse alusetult raha välja. Väljendist „lüpsma“ ei või korraga tuletada mitme uue hinnangulise väljendi, s.o „petab“ ja „eksitab“ kasutamist. Oma nõude formuleerimisel on hageja sisuliselt soovinud kostjalt uute teda puudutavate hinnangute ümberlükkamist, kuid sellise nõude esitamist VÕS § 1046 ega § 1047 ei võimalda.
3.2.3.Artiklites ei ole väidetud, et võrgustiku tegevus on võimalik vaid seetõttu, et hageja eesmärgiks on anda laenu teadlikult VTL põhimõtet rikkudes. Mõistliku isiku seisukohalt on artiklis väidetud, et inimesed sõlmivad kulukaid laenulepinguid, milliseid nad ei suuda täita ning kuna nende kinnistutele on seatud hüpoteegid, omandab kinnistud turuhinnast soodsamalt sama võrgustikuga seotud ettevõte. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus VTL põhimõtet artiklis kirjeldatud isikute ehk W, F ja J osas. Hageja ei ole nõudnud kostjalt nende väidete ümberlükkamist. Hageja on soovinud, et kostja lükkaks ümber kompleksväite, mille kohaselt hageja annab paljudele inimestele teadlikult laenu VTL põhimõtet rikkudes ning nimelt sellise hageja teadliku tegevuse tulemusena jäävad inimesed täitemenetluses oma kodudest ilma. Sellist järeldust kostja avaldatust teha ei saa. Kohus ei saa hagimenetluses hageja nõude eset ka ümber formuleerida ehk nõutu asemel kohustada kostjat ümber lükkama väidet, et hageja ei ole rikkunud VTL põhimõtet artiklis kirjeldatud W, F ja J juhtumite puhul. Seetõttu ei ole esitatud kujul võimalik hageja nõuet rahuldada.
3.2.4.Mõistliku isiku seisukohalt lähtudes ei saa järeldada artiklitest hageja soovitud faktiväidet, 5(12)
et hageja teenib väga suurt kasumit põhjusel, et laenusaajad ei suuda laene tagasi maksta. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks olukorras, kus võlgnevus loovutati Renovumile ning võlgnevuse tasumiseks võõrandati laenusaajatele kuulunud kinnistud, on iseenesest ebaõige kostja väide, et hageja teenis kasumit nende kahe juhtumi osas. Vaidlus puudub selle üle, et täitemenetluses nimetatud isikute kinnistud võõrandati. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks Renovumile oma nõude loovutanud tasuta. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et lause „F ja W on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“ sisaldaks ebaõigeid faktiväiteid. Samas järeldub muus osas artiklist see, et laenuettevõtted koos inkassoettevõtte ja kinnisvaraettevõttega on moodustanud võrgustiku ning nende kasumlikkuse tingivad ühine koostöö ning täitemenetluses hüpoteekidega koormatud kinnisasjade müük turuhinnast soodsamalt. Kostja avaldatud väide, et võrgustikku kuuluvad äriühingud teenivad oma äritegevusest kasumist, on õige ja tõendatud. Kas tegemist on suure kasumiga või mitte, on hinnanguline küsimus. Teised ajakirjanduses ilmunud käsitlused toetavad samuti kostja väiteid toimiva ettevõtete võrgustiku kaudu kasumi teenimisest. Kostja ei ole avaldanud hageja viidatud väidet ning osaliselt on hageja soovinud kostjalt hinnangu avaldamist sellele, milline on hageja teenitud kasum. Kostja tegelikult avaldatud väited on õiged.
3.2.5.Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja on mitmeid laene refinantseerinud ja teenib selle läbi oma igapäevases majandustegevuses tulu. Kostja ei ole avaldanud, et hageja sõlmib teadlikult laenusaajatega lepinguid eesmärgiga neile kahju tekitada. Kuna kostja ei ole vastavat väidet avaldanud ning seda ei saa mõistlikult järeldada hageja viidatud lausetest, tuleb hageja nõue ka viimase väite osas jätta rahuldamata. Kokkuvõttes jäi hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja nõustub maakohtuga, et avaldamise korral oleks tegu hagejat majanduslikult kahjustavate väidetega ja kostja ei pea olema väiteid avaldanud sõnaselgelt, vaid kaudsete faktiväidetena, mida tuleb hinnata lähtuvalt mõistliku kolmanda isiku vaatenurgast.
4.1.Hageja kordab maakohtus esitatud seisukohti keskmise lugeja arusaamise kohta.
4.1.1.Kohus on jätnud hageja nõude rahuldamata põhjusel, justkui objektiivselt ei saagi väita, et FI võiks HLÜ suhtes väärteomenetluse algatada, sest HLÜ-d ei allu FI-le. Ometi on kostja sellise väite hageja suhtes avaldanud ja väide "väärteomenetlus algatati nagu niuhti“ on avaldatud hageja kohta, sest artikli eelnevas lauses oli juttu hagejast. Maakohus ei ole sisuliselt arvestanud tõenditena kostja artiklitest ajendatud Äripäeva hilisemaid artikleid, mis seostavad hagejat FI menetlusega. Ka Äripäeva ajakirjanikud tõlgendasid kostja artikleid selliselt, et artiklite järgselt pakkus kostja FI-le huvi. Äripäeva ajakirjanik OL on hagejalt küsinud „Kas negatiivsed kajastused ajakirjanduses ja finantsinspektsiooni tähelepanu mõjutasid teie klientide arvu?“
6(12)
4.1.2.Hageja kohta on esitatud väide, et ta petab ja eksitab laenusaajaid. Tegemist pole väärtushinnanguga. Artikli alapeakirjad sisaldavad viit etappi, mille kaudu kostja selgitab n-ö võrgustiku tegevust, mille osaks olevat ka hageja. Kui esimene etapp keskendub Kreditexile, siis teine etapp mainib ka hagejat. Kuna artiklis mainitakse ühinguid läbisegi ning seostatakse nende tegevust, puutub kõnesolev alapeatükk ka hagejasse. Kostja on kasutanud sõna „petma“. Sõnast „lüpsma“ ei ole hageja tuletanud mitut uut hinnangulist väljendit. Esiteks on sõna „lüpsma“ artikli kontekstis sünonüümiks sõnadega „petma“ ja „eksitama“. Kostja on kasutanud hageja kui HLÜ kohta väljendit „petma“ lauses: „Näitame, kuidas igal aastal petavad [...] HLÜ-d [...] sadu inimesi [...]“. Keskmine lugeja tuletab artiklist, et hageja kui artiklis ainsana mainitud HLÜ petab laenusaajaid. Lause sisaldub artikli juures olevas n-ö eraldi kastis, mis käib kogu artikli juurde. Väide pole esitatud vaid kindlas alapeatükis, vaid kogu artikli kontekstis.
4.1.3.Artiklis sisalduvate väidetega kogumis avaldas kostja, et hageja on andnud teadlikult paljudele inimestele laenu VTL põhimõtet rikkudes ning selle tagajärjel on inimesed jäänud kodutuks. Vastupidine maakohtu seisukoht on vale ja järeldused vastuolulised. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid toiminguid ta veel tegi W ja F finantsilise võimekuse, nende kohustuste ja sissetulekute kindlakstegemiseks. Hageja on mõlema isiku puhul vastavad tõendid esitanud. Maakohus ei ole välja toonud, milliseid toiminguid oleks hageja pidanud VTL põhimõtte järgimiseks veel tegema ja milliseid tõendeid esitama. Ebaõige on maakohtu järeldus, et Äripäeva kirjast ei saa järeldada, et selles esitatud küsimus kujundati kostja avaldatud artiklite pinnalt. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et hageja kohta oleks selliseid artikleid avaldatud ka kusagil mujal. Kiri on saadetud paar kuud pärast kostja artiklite ilmumist ja küsimuste temaatika kattub kostja artiklite omaga. Kohus tuvastas, et kostja ei ole tõendanud VTL põhimõtete rikkumist W, F ja J osas ja samas ebaõigesti leidnud, et hageja ei ole nõudnud kostjalt nende väidete ümberlükkamist. Kaudset faktiväidet formuleerides ei pidanud hageja laenusaajaid nimeliselt nimetama, eriti arvestades seda, et F ja J puhul on tegemist varjunimedega. Kui maakohus leidis, et rahuldada saab hageja poolt tuletatud kaudsest väitest vaid osa, nt leides, et ebaõigeks faktiväiteks on „Hageja annab inimestele laenu teadlikult VTL põhimõtteid rikkudes“, oleks maakohus pidanud nõude ka selliselt rahuldama. Maakohus on sisuliselt tuvastanud, et kostja on hageja kohta avaldanud ebaõige faktiväite. TsMS § 439 rikkumiseks ja hagi piiride ületamiseks ei ole see, kui hageja soovib, et kostja avaldaks paranduse ajaleheartikli väidete ebaõigsuse kohta ning kohus tuvastab erinevalt ka muu avaldatust tuleneva asjaolu ja selle ebaõigsuse (vt RKTKo 19.02.2008, nr 3-2-1-145-07, p 13). Isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja saab sellisel juhul nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Seega peab kohus kaudse faktiväite avaldamise korral tuvastama asjaolu, mis avaldatust järeldub ning just selle asjaolu ümberlükkamist ongi hagejal õigus nõuda, hoolimata haginõude täpsest sõnastustest. Kohus oleks pidanud täitma selgitamiskohustust ning juhtima tähelepanu sellele, et kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus VTL põhimõtet artiklis kirjeldatud isikute suhtes, kuid peab
7(12)
vajalikuks, et hageja lühendaks kaudse faktiväite sõnastust, nt sõnastuses „Hageja annab inimestele laenu teadlikult VTL põhimõtteid rikkudes“. Tegu on tervikuna ebaõige faktiväitega. Kuna kostja ei ole tõendanud VTL põhimõtte rikkumist hageja poolt, ei saa õige olla ka selle põhimõtte rikkumise tõttu inimeste kodutuks jäämine nende kodude müümise läbi täitemenetluses.
4.1.4.Artiklitest jääb mulje, et hageja teenib kasumit täitemenetluses kinnistute müümise ja inimeste kodust väljatõstmise kaudu ehk selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Hageja ei tegele kinnisvaraäriga ega teeni kinnisvara müügitehingutelt. Hageja jaoks on võlgniku makseraskustesse sattumine ärilises vaates probleem. Hageja kasum kujuneb väljastatud laenudelt teenitud intressi kaudu ning selline kasum ei seostu kostja artiklites esitatud väidetega. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. HLÜ ei saaks kuidagi tegutseda oma liikmete huvides, kui ta samal ajal teeniks kasumit oma liikmete kinnisasjade müümise pealt. Hageja on põhistanud, et F ja W puhul ei ole kostja poolt väidetud n-ö võrgustiku skeemi kasutatud. Nende isikute puhul ei ole kostja tõendanud VTL põhimõtte rikkumist, mille on tuvastanud ka maakohus. W puhul ei olnud tegemist varasema laenu refinantseerimisega. Kostja väidetud võrgustikku ei eksisteeri, seega ei saa see teenida kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Tegu on ebaõige faktiväitega.
4.1.5.Hageja ei ole teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi. Kostja on avaldanud kaudse ebaõige faktiväite. Hageja õiguste kaitset ei välista asjaolu, et kostja on maininud oma väidete subjekte mitmuses. Mitmes väites on käsitletud ka konkreetselt hagejat laenuandjana. Sealjuures kajastatakse alapealkirja „II etapp: uputa võlgadesse“ all konkreetselt hagejasse puutuvaid väiteid. Maakohus on otsuses leidnud, et kostja ei ole tõendanud väidet, et Wl oli rikutud laenuajalugu. Maakohus leidis, et kuna kostja avaldas väite F võimetuse kohta laenu tagasi maksta juba laenulepingu sõlmimisel, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal. Seega oleks kohus pidanud leidma, et kostja on nimetatud kaudse väite avaldanud ning et tegu on ebaõige väitega.
4.1.6.Hageja taotleb kõigi väidete (v.a esimese väite) ümberlükkamist ka vene keeles.
4.1.7.Hageja palub asja juurde võtta maakohtu tagastatud tõendid, s.o 21.07.2023 seisukoha lisad 12 ja 13, milleks on Wga 05.08.2016 sõlmitud laenuleping ja 30.03.2017 sõlmitud liisinguleping. Maakohus leidis, et need ei ole asjakohased. Sealjuures on maakohus lisa 12 siiski otsuses tõendina hinnanud.
4.1.8.Hageja taotleb menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel muu isiku eraelu kaitseks seoses W finantsandmetega. W finantsandmete vastu puudub avalik huvi. Hageja palub W andmete kaitseks menetlus apellatsioonkaebuse lisade 1-2 ja 21.07.2023 seisukoha lisade 14–18 ja W finantsandmete osas kuulutada kinniseks ning kohustada menetlusosalisi saladuse hoidmiseks. Kostja on 20.03.2023 seisukoha p-s 68 vastava taotlusega nõustunud. Mh on maakohus käsitlenud andmeid, mille osas taotles kostja menetluse kinniseks kuulutamist ,otsuse p-des 197-199. Vastustaja seisukoht
8(12)
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vaidleb vastu tõendite asja juurde võtmise taotlusele ja menetluse kinniseks kuulutamisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 nimetatud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole keskmise mõistliku isiku seisukohalt hageja poolt välja toodud tsitaatides avaldanud väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab, järgib maakohtu põhjendusi ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Kuivõrd kostja ei avaldanud artiklis väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab, puudus maakohtul vajadus tuvastada, kas väited on õiged. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Iseenesest õige on apellatsioonkaebuse väide, et keskmine kostja lugeja ei pruugi teada, et FI ei teosta järelevalvet HLÜ-de üle. Kuivõrd aga artiklis on seda asjaolu sõnaselgelt eelnevalt märgitud, ei jää see siinsel juhul keskmisele lugejale arusaamatuks. Lugeja saab aru, et FI alustas finantsjärelevalve artiklis märgitud finantsasutuste suhtes, kes alluvad FI-le. Samuti ei tulene Äripäeva artiklist või ajakirjaniku OL 08.12.2022 e-kirjast, et ajakirjanik oleks teinud artiklite põhjal järelduse, et FI on järelevalvemenetluse hageja suhtes algatanud. Ajakirjanik räägib FI poolsest huvitundmisest hageja tegevuse vastu. Huvitundmine ei tähenda järelevalvemenetluse algatamist. FI huvi hageja tegevuse vastu on mõistetav olukorras, kus juba mõnda aega on ühiskonnas käinud diskussioon HLÜ-de muutmise üle ühistupankadeks, et saavutada finantsturu läbipaistvus ja klientidele nende hoiuste tagamine.1 Kuna kostja ei ole väidet avaldanud, puudub vajadus hinnata apellatsioonkaebuse väiteid selle kohta, kas tegu on ebaõige faktiväitega.
8.Maakohus leidis põhjendatult, et väljendit „leia, keda lüpsta“ ei avaldatud artikli kontekstis hageja kohta. Isegi kui artiklis on mainimist leidnud ka hageja tegevus, leidis maakohus õigesti, et nimetatud artikli osas kirjeldatakse Kreditexi tegevust.
8.1.Hageja sellest väljendist tuletatud „petab ja eksitab inimesi“, samuti artiklis sellega seonduv teine tsitaat, mille kohaselt „HLÜ-d petavad inimesi“, on väärtushinnangud, mida ei ole võimalik ümber lükata. Väide, et üks isik petab ja eksitab teist, on keeleliselt niivõrd üldine, selle tõesust ei saa tõendada ja sellele saab anda üksnes hinnangu, kas see on kohane või mitte.
Maakohus leidis õigesti, et hageja toodud tsitaatidest ja artikli kui terviku kontekstist tulenevalt ei ole artiklites esitatud väidet, et hageja annab teadlikult laenu VTL põhimõtet rikkudes ja selle tulemusena jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümisel kodutuks.
8.2.Ajakirjaniku OL 08.12.2022 e-kiri ei tõenda mõistliku isiku arusaama artiklis väidetu kohta. Keskmise mõistliku lugeja arusaam ei ole objektiivselt tõendatav, vaid kohus kujundab selle arusaama ise, astudes n-ö keskmise mõistliku lugeja kingadesse.
8.3.Kuna kostja ei avaldanud väidet, ei pidanud maakohus tuvastama, kas väited on õiged ehk kas hageja tegelikult artiklis mainitud isikute osas VTL põhimõtet järgis, või välja tooma, milliseid toiminguid oleks hageja selleks veel tegema pidanud või milliseid tõendeid esitama. Seetõttu puudub vajadus hinnata sellekohaseid apellatsioonkaebuse väiteid.
8.4.Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse seisukohaga, et kohus oleks pidanud siinsel juhul muutma faktiväite (nõude) sõnastust või selgitama hagejale, et faktiväide tuleks ümber sõnastada viisil, mis võimaldaks selle ümberlükkamist. Sellist kohustust maakohtul siinsel juhul selgitamiskohustuse raames ei olnud. Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu lahendi aluseks olevad asjaolud on teistsugused. Viidatud tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07 palus hageja väidete, et politseinikud teatasid YY-le, et asjad varastas XX koos sõpradega, ning et YY on tuttavatele maininud vargana XX-i, ümberlükkamist. Ringkonnakohus tegi järelduse, et kaudselt tuleneb avaldatust ka see, et XX on kellegi asjade varas ja kohustas kostjat avaldama järgmist: /.../ esitatud väited, nagu oleks /.../ varguse toime pannud XX, osutusid ebaõigeteks. Artikli avaldamise järgselt uuendatud kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et YY vara varguse pani toime teine isik, s.o mitte XX. Seega formuleeris kohus selles asjas ümber hageja nõude YY asjade varguse toimepanemise osas, seda mingite konkreetsete asjaoludega konkretiseerimata. Praeguses asjas soovib hageja, et kohus konkretiseeriks hageja esile toodud väidet nimedega, kelle suhtes jäeti VTL põhimõte järgimata ja olukorras, kus kostja pole selliseid andmeid avaldanud.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole avaldanud väidet, et hageja teenib hiigelkasumit selle arvel, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Seoses sellega ei pidanud maakohus hindama, kas väited on ebaõiged. Seetõttu ei oma tähendust apellatsioonkaebuse selgitused, millega hageja tegelikult kasumit teenib, samuti ei pidanud kostja vastupidist tõendama. Eeltoodu tõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele vastata. Hageja eitab artiklis mainitud võrgustiku olemasolu ja selle rikastumist inimeste krediidi tagasimaksmise võime puudumise tõttu. Hageja subjektiivne suhtumine ei muuda aga ebaõigeks maakohtu järeldust, et artiklist järeldub keskmise mõistliku lugeja jaoks võrgustiku kohta taoliste väidete esitamine ja hageja kohta selliseid väiteid esitatud ei ole.
10.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole avaldanud väidet, mille kohaselt on hageja sõlminud teadlikult lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi. Isegi, kui hageja on andnud laenu isikutele, kelle laenu tagasimaksmise võime on madal, ei tulene avaldatud väidetest, et hageja on selliseid lepinguid sõlminud eesmärgiga inimestele kahju tekitada ja nende võlgnevusi suurendada. Kostja on selgitanud, miks ta on hageja tegevust artiklite raames kajastanud. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et tahtis lugejatele tutvustada skeemi või võrgustikku, mis läbi hageja juhtorganite
10(12)
toimib tegelike kasusaajate huvides. Kostja kajastab artiklis ärimudelit, jättes lugeja otsustada, kuidas ta sellesse suhtub, kuid ei avalda seal väiteid, mille ümberlükkamist hageja on taotlenud.
11.Kuna asjas ei tule hinnata, kas hageja esitatud faktiväited on õiged, puudub vajadus võtta asja juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendeid, s.o Wga sõlmitud 05.08.2016 laenulepingut (I kd, tl 115 ja II kd, tl 30–35) ja 30.03.2017 liisingulepingut (II kd, tl 36–43). Hageja soovib nendega tõendada, et järgis VTL põhimõtet artiklis mainitud isikutele laenu andmisel. 05.08.2016 laenulepingu on hageja esitanud menetluses kahel korral, s.o ka seoses isikule antud laenu intressimäära väite tõendamisega ja maakohus on seda hinnanud sellest aspektist, mitte VTL põhimõtte rikkumise aspektist. Sellest tulenevalt on apellatsioonkaebuse etteheited maakohtule seoses tõendi hindamisega põhjendamatud. Ringkonnakohus eemaldab apellatsioonkaebusega esitatud tõendid pabertoimikust.
12.Hageja on esitanud taotluse kuulutada menetlus kinniseks apellatsioonkaebuse eelmises punktis märgitud lisade ja hageja 21.07.2023 seisukoha lisade 14–18 suhtes. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (laenu- ja liisinguleping) on toimikus mh juba esimeses köites lk 115 ja teises köites lk 30–43. 21.07.2023 menetlusdokumendi lisad 14–16 on EMTA maksuvõlglaste otsing, väljavõte maksehäirete registrist ja Krediidiinfost, lisad 17 ja 18 on laenuja liisingutaotlused. Lisaks märgib hageja, et maakohus on käsitlenud vastavaid andmeid otsuse pdes 197-199. Kostja on oma 27.03.2023 vastuses nõustunud Wga seotud finantsandmete osas menetluse kinniseks kuulutamisega, vastuses apellatsioonkaebusele leidnud aga, et selleks puudub alus. Kostja toetab maakohtu 12.10.2023 määruses toodud maakohtu seisukohti menetluse kinniseks kuulutamise osas.
12.1.12.10.2023 määruses on maakohus jätnud menetluse kinniseks kuulutamata, viidates isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg-le 1, mille kohaselt on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse. Maakohus on sellest tulenevalt leidnud, et IKS näeb ette erandi isiku võlgnevusi puudutavate andmete osas ja tegemist ei ole isiku eraeluliste andmetega, mida ilma tema nõusolekuta töödelda ega kasutada ei või.
12.2.Maakohtu viidatud norm reguleerib isikuandmete töötlemist VTL põhimõtte järgimiseks ja ei kohaldu praeguse vaidluse poolteks olevate isikute vahel. W ei ole vaidluse pooleks ja tema kohta tõendites sisalduvad andmed on hõlmatud ka pangasaladusega krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 mõttes. Kuigi menetluses on hageja oma õiguste kaitseks W finantsandmed avaldanud, on menetluse kinniseks kuulutamine põhjendatud TsMS § 38 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel pangasaladuse ja seeläbi W eraeluliste andmete kaitseks, kuna huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks kuulutada menetlus kinniseks Wga sõlmitud laenu- ja liisingulepingute ning nende taotluste osas (I kd, tl 115 ja II kd, tl 30–43, 48 ja 49). 21.07.2023 menetlusdokumendi lisad 14–16 on EMTA maksuvõlglaste otsing, väljavõte maksehäirete registrist ja Krediidiinfost, mis sisaldavad avalikult kättesaadavaid andmeid ja mille osas menetluse kinniseks kuulutamine ei täida seetõttu oma eesmärki. Ühtlasi märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et menetlusosalistel tuleb nende dokumentide osas hoida saladust.
12.3.TsMS § 462 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus omal algatusel, et W / Y nimi tuleb ringkonnakohtu otsuse jõustumise ja arvutivõrgus avalikustamise korral asendada tähemärkidega.
11(12)
Ringkonnakohtul pole võimalik kuulutada maakohtu otsust p-de 197-199 osas kinniseks, kuid nime tähemärkidega asendamise taotluse saab hageja esitada ka maakohtule.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
14.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud.
14.1.Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele vastuse koostamine kokku 13 h 15 min. Taotluse kohaselt on kõik kulud kantud seoses praeguse kohtumenetlusega. Õigusteenust on kostjale osutatud tunnihinnaga 160 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane.
14.2.Hageja ei esitanud kostja menetluskulude osas vastuväiteid.
14.3.Arvestades apellatsioonkaebuse ja sellele vastuseks esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (mõlemad ca 8 lk), suures osas varasemas maakohtu menetluses esitatud seisukohtade kordamist, on apellatsioonkaebusega tutvumise ja vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 9 h. Kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasumäär 160 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga ning Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud, jäädes turuhinna piiresse (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 19). Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele (9 h *160) 1440 eurot.
14.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib ringkonnakohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.5.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati, kui kulude suurus ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.