Eestihoius HLÜ hagi Delfi Meedia AS vastu kohustamiseks ebaõigete väidete ümberlükkamiseks hagi hind 3500 eurot
Hagihind
kostja
Menetlusosalised ja nende Hageja: Eestihoius HLÜ (registrikood 12541563; asukoht Pronksi esindajad tn 3, 10124 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Leonid Tolstov, vandeadvokaat Silvia Urgas (Advokaadibüroo TGS Baltic; e-post: [email protected]); Kostja: Delfi Meedia AS (registrikood 10586863; Narva mnt 13, 10151 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mari Männiko (Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Eestihoius HLÜ-lt (registrikood 12541563) kostja Delfi Meedia AS (registrikood 10586863) kasuks menetluskuludena välja 10 010 (kümme tuhat kümme) eurot.
3.Mõista hagejalt Eestihoius HLÜ-lt (registrikood 12541563) kostja Delfi Meedia AS (registrikood 10586863) kasuks välja viivis menetluskuludelt 10 010 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmuvas ajalehe paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 21.09.2022 avaldatud artikli „Kodutute vabrik“ ja 12.10.2022 avaldatud artikli „Võlateenija“ puhul ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus.
2.Avalduse tekst peaks olema järgmine: „Eesti Ekspressi 21.09.2022 artiklis „Kodutute vabrik“ ning 12.10.2022 artiklis „Võlateenija“ on Eestihoius HLÜ kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: -
väär on väide, et Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus; väär on väide, et Eestihoius HLÜ lüpsab äritegevuses laenusaajaid ehk petab ja eksitab neid; väär on väide, et Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu eesmärgiga müüa täitemenetluses nende; väär on väide, et Eestihoius HLÜ on laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega teeninud hiigelkasumit, sh miljoneid eurosid kasumit; väär on väide, et Eestihoius HLÜ on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi.
3.Hageja palus kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress veebilehel ekspress.delfi.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00- 17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 21.09.2022 avaldatud artikli „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ ja 16.10.2022 avaldatud artikli „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ puhul ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus.
4.Avaldus peab olema järgmise tekstiga: „Eesti Ekspressi 21.09.2022 artiklis „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ ning 16.10.2022 artiklis „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ on Eestihoius HLÜ kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: - väär on väide, et Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus;
- väär on väide, et Eestihoius HLÜ lüpsab äritegevuses laenusaajaid ehk petab ja eksitab neid. • väär on väide, et Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu eesmärgiga müüa täitemenetluses nende kodusid; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ on laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega teeninud hiigelkasumit, sh miljoneid eurosid kasumit; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi“.
5.Hageja palus kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul Delfi venekeelse versiooni veebilehel rus.delfi.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 21.09.2022 avaldatud artikli „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“ puhul ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus.
6.Avaldus peab olema järgmise tekstiga: „В статье в Eesti Ekspress от 21.09.2022 „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“ были опубликованы неверные фактические утверждения об Eestihoius HLÜ. В связи с этим Eesti Ekspress сообщает, что: - неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ в своей коммерческой деятельности доит заемщиков, то есть обманывает их и вводит в заблуждение; - неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ выдает людям кредиты с целью продать их жильё в исполнительном производстве; - неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ путём выдачи кредитов и продажи недвижимости в исполнительном производстве заработало огромную прибыль, то есть миллионы евро прибыли; - неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ намеренно заключало договоры с заёмщиками с целью причинить им ущерб, то есть увеличить их задолженности“ .
7.Hageja palus kohustada kostjat eeltoodud avaldused lisama omal kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul samal kujul (sama värv, kirjatüüp, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine kui artikli põhitekstil) veebilehel ekspress.delfi.ee 21.09.2022 avaldatud artikli „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ ja 16.10.2022 avaldatud artikli „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ põhiteksti ette ning hoidma avaldusi artiklite osana tähtajatult sama kaua kui nimetatud artiklid on veebilehel avaldatud.
8.Hageja palus kohustada kostjat eeltoodud avaldused lisama omal kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe (2) tööpäeva jooksul samal kujul (sama värv, kirjatüüp, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine kui artikli põhitekstil) veebilehel rus.delfi.ee 21.09.2022 avaldatud artikli „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“ põhiteksti ette ning hoidma avaldusi artikli osana tähtajatult sama kaua kui nimetatud artikkel on veebilehel avaldatud.
9.Hagiavalduse järgi on hageja hoiu-laenuühistuks, mille tegevuseks on mh laenude väljastamine. Hageja (endine nimi Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) on 2013. aastal asutatud hoiulaenuühistu, mille tegevuseks on mh oma liikmetele laenude väljastamine. Hageja on hoiulaenuühistuna RahaPTS § 6 lg 2 p 9 mõttes finantseerimisasutus ning Rahapesu Andmebüroo on hagejale väljastanud 27.10.2014 tegevusloa nr FFA000078 finantseerimisasutusena
tegusemiseks.
10.Kostja avaldas Eesti Ekspressi paberväljaandes pealkirjaga „Kodutute vabrik“ ja veebilehel ekspress.delfi.ee 21.09.2022 artikli „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!. Artikli tõlge avaldati venekeelses Delfis veebilehel rus.delfi.ee 21.09.2022 pealkirjaga „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“. Artiklile järgnes 12.10.2022 Eesti Ekspressi paberväljaandes pealkirjaga „Võlateenija“ ja 16.10.2022 veebilehel ekspress.delfi.ee pealkirjaga „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ avaldatud jätkulugu.
11.Artiklites jäetakse mulje, et hageja tegevus on lubamatu ja ebaaus. Artiklites jäetakse mulje, et hageja majandustegevuseks on anda laenu vastutustundetult, eesmärgiga tekitada laenusaajatele kahju ning teenida miljoneid eurosid. 21.09.2022 artiklis on hageja kohta avaldatud pealkiri „Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin“ – vene k. „Как инкассофирмы оставляют должников без крыши над головой“. Tegu on ebaõige väitega, et hageja tegevuse eesmärgiks on muuta laenusaajad kodutuks. Hageja eesmärgiks laenuandmisel ei ole nende kodusid või muud kinnisvara täitemenetluses müüa, vaid see, et laenusaajad maksaksid laenu koos intressidega tagasi, et seeläbi teenida hoiustajatele tulu.
12.Artiklites on avaldatud: „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“ (vene keeles „Сеть кредитных учреждений и инкассо-фирм оставила без крыши над головой около 200 домовладельцев. Эта сеть заработала миллионы евро на том, что давала людям деньги в долг, а затем выселяла их и продавала их недвижимость“). Tegu on ebaõige väitega, et hageja teenib miljoneid eurosid kasumit inimestele laenamise, kodust välja tõstmise ja kinnisvaraga äritsemise kaudu. Hoiulaenuühistu eesmärgiks ei ole laenusaajate ehk iseenda liikmete maksejõuetuks muutmine. Hoiulaenuühistu saab iseendale ja hoiustajatele tulu teenida laenusummalt tagasimakstavate intressidega, mitte sellega, kui laenusaajad laenu tagasi ei maksa.
13.Artiklites on avaldatud: „I etapp: leia, keda lüpsta“ (vene keeles: „Первый этап: найдите человека, которого можно будет доить“). Tegu on ebaõige väitega, et hageja otsib endale teadlikult laenusaajaid, keda petta ja kellele teadlikult tekitada kahju. Kõigi laenusaajate puhul on tegemist hoiu-laenuühistu enda liikmetega.
14.Artiklites on avaldatud: „II etapp: uputa võlgadesse“ (vene keeles: „Второй этап: утопите его в долгах“). Tegu on ebaõige väitega, et hageja eesmärgiks on suurendada laenusaajate võlgasid. Hageja maksab laenusumma esmalt laenusaajale välja ning juhul, kui laenusaaja ei ole võimeline seda tagastama, on tegu hagejale ja tema hoiustajatele tekkiva kahjuga, kuna hageja on laenusumma laenusaajatele juba välja maksnud. Hageja kannab kulusid hoiustajate hoiuseintresside väljamaksmisele, kuid probleemse laenu pealt sissetulek puudub. Seega ei ole hageja eesmärgiks, et laenusaajad jääksid hagejale võlgu, kuna see oleks kahjulik tagajärg nii hagejale kui ka hoiustajatele.
15.Artiklites on avaldatud: „M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“ (vene keeles: „Но М. и В. находятся на другой чаше весов: прибыль поступает в организацию за их счет“). Tegu on ebaõige väitega. Sarnaselt teistele laenuandjatele laenab hageja raha välja eeldusel, et see makstakse koos intressidega tagasi. Laenulepingu ülesütlemine laenu tagastamata jätmisel on erandlik. Laenuandjal ei ole võimalik
teenida tulu ootusega, et laenusaaja ei tasu laenuvõlgnevust. Lisaks on ebaõiged väited, et hageja teenib laenu andmise ja tagatiseks olevate kinnistute täitemenetluses müümise kaudu kasumit. Võlgnikule laenatud rahasumma tagastamine ei ole kasum, sest see on laenuandja enda ja tema liikmeteks olevate hoiustajate raha, mille laenuandja on laenulepingu raames andnud võlgniku kasutusse. Kasum saab tekkida intressitulult, millest on omakorda lahutatud kõik hageja tegevuskulud. Hageja 2021. a kasumiks oli 200 348 eurot ja 2020. a kasumiks 306 011 eurot. Kasum kujuneb nö tavapärase äritegevuse käigus, st raha laenamisel ja intressitulu teenimisel. Probleemsete laenude osakaal on hageja laenuportfellis väga väike ning nende sissenõudmine pole hageja äritegevuse sisuks.
16.Artiklites on avaldatud: „IV etapp: hiigelkasum täiturioksjonilt“ (vene keeles: „Четвертый этап: извлеките прибыль из аукциона судебных исполнителей“). Ebaõige on väide, et hageja teenib kinnisasjade täitemenetluses müümiselt hiigelkasumeid. Hageja ei tegele laenude sissenõudmisega täitemenetluses, see ei ole hageja äritegevuse sisuks ning vastava väite sidumine hageja tegevusega on väär. Kuigi hageja täitemenetlustes sissenõudmisega ei tegele, ei lõpe sugugi kõik täitemenetlused sissenõudja jaoks positiivselt, sealjuures ei pruugi isegi täitemenetluses õnnestuda laenusaaja põhivõlgnevuse kättesaamine.
17.12.10.2022 ja 16.10.2022 artiklis on hageja kohta avaldatud: „FI vastas pika kirjaga ja tõdes, et võõras mure. Hoiu-laenuühistud ei allu FI-le ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega. (Nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast 21. septembril kirjutas, algatati väärteomenetlus nagu niuhti)“. Tegu on ebaõige väitega, justkui oleks Eesti Ekspressi 21.09.2022 artikli tagajärjel algatatud hageja suhtes väärteomenetlus.
18.Samades artiklites on avaldatud: „Kahtlustan, et Renovum teeb Põhja-Eesti HLÜga koostööd, et inimestelt kinnistuid kätte saada,“ teatab ta“. Tegu on ebaõige väitega, et hageja (endise nimega Põhja-Eesti HLÜ) teeb koostööd Renovumiga selleks, et inimestelt kinnistuid kätte saada. Hageja kui hoiu-laenuühistu eesmärgiks on oma liikmete majanduslike hüvede toetamine ja soodustamine (HLÜS § 3 lg 2 ja TÜS § 1 lg 1). Hageja liikmete huvides on juhul, kui laenusaaja laenu ei tasu, probleemne laen maha müüa, nt inkassole, mitte laenu sissenõudmisega ise tegeleda ning riskida ühistu liikmetele täiendava kahju tekitamisega. Probleemse laenu loovutamine kolmandale isikule on hüpoteegi täitemenetluses realiseerimise faasis tavapärane ega ole hagejale etteheidetav.
19.Sõnastus „inimestelt kinnistute kättesaamine“ viitab sellele, et hageja teeb inkassofirmaga koostööd eesmärgil, et jätta inimesi ilma neile kuuluvatest kinnistutest, mis on ebaõige. Väide jätab täielikult käsitlemata selle, et inimesed on hagejalt saanud laenu ega ole seda tagastanud.
20.Artiklites avaldati andmeid mittetäielikult ja eksitavalt. Kuigi artiklites ei ole laenusaajaid (v.a V. S.) toodud välja pärisnimedega, on hagejal õnnestunud tuvastada osa artiklites käsitletud laenusaajatest. Artiklites on andmeid laenusaajate kohta avaldatud läbisegi, jättes mulje, et laenuandmine on toimunud ettekavatsetud pahatahtliku skeemina. Tegelikkuses on iga laenusaaja puhul laenuandmisele eelnenud krediidivõimelisuse hindamine ning vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kontrollimine.
21.Kostja on artiklites andmeid esitanud selliselt, et lugejal on kerge eksitusse sattuda. Artiklites üritatakse läbivalt jätta muljet, et hageja on andnud laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes krediidivõimetutele tarbijatele. See ei vasta tõele. Hageja ei ole artiklites kajastatud laenude andmisel seadust rikkunud. Samuti jäetakse artiklis ebaõige mulje, justkui oleks Finantsinspektsioon hageja suhtes algatanud väärteomenetluse.
22.Artiklites luuakse lugejale arusaam, justkui oleksid hageja ja AB Kreditex AS olnud ainsateks, kes olid nõus laenusaajatele kui krediidikõlbmatutele tarbijatele laenu andma. Artiklites on toodud: „Kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata?“. Tegelikkuses oli laenusaajatel ka teisi võlausaldajaid, keda pole artiklites mainitud. See on tavapärane, et inimesed võtavad laenupakkumisi mitmest kohast, samuti võtavad nad laenu erinevatest kohtadest.
23.Artiklites luuakse arusaam, kuidas algne suhteliselt väike hagejalt saadud laenu summa on paisutatud ebamõistlikult suureks, vihjates seega hageja võimalikele seaduserikkumistele laenude väljastamisel ja võlaarvestuse pidamisel. Artiklites on toodud: „S. võttis laenu 14 000, ülejäänud 22 400 eurose võla päritolu jääb müsteeriumiks.“ Hagejale teadaolevalt on nimetatud isik sõlminud ka teisi laenulepinguid ja omandanud sõidukeid erinevate liisingulepingute alusel, sh võtnud laenu kolmandatelt (artiklis kajastamata) laenuandjatelt.
24.Artiklites on loodud mulje, et täitemenetluste algatamine ja laenusaajate kinnisasjade sundmüük on hageja äriplaani osa. Artiklites on avaldatud: „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid.“ Samuti on artiklites avaldatud: „Kahtlustan, et Renovum teeb Põhja-Eesti HLÜga koostööd, et inimestelt kinnistuid kätte saada,“ teatab ta.“ Tegelikkuses algatavad laenusaajate täitemenetlusi, sh kinnisasjade sundmüüki sageli teised võlausaldajad. Laenuandjal ei ole võimalik teenida tulu pelgalt ootusega, et laenusaaja ei tasu laenuvõlgnevust, mille järgselt oleks laenuandjal võimalik realiseerida laenutagatiseks olevale kinnisasjale seatud hüpoteeki. Samuti ei ole hageja äritegevuse osaks täitemenetluste algatamine ega neis osalemine, vaid hageja loovutab probleemsed laenud sissenõudjale.
25.Seega jäetakse andmete ebatäieliku ja eksitava avaldamisega mulje, et hageja andis laenu vastustundliku laenamise põhimõtet rikkudes krediidivõimetutele tarbijatele eesmärgiga teenida laenutagatiseks olevate kinnisasjade sundmüügiga miljoneid. Samuti on jäetud mulje, et hageja nõude summa tegelik kujunemine on jälgimatu ja ebaselge ning laenusaajatel ei ole võimalust selle kohta teavet saada. Artiklites on andmeid esitletud ebatäielikult ja eksitavalt, mh laenusaajate tegeliku majandusliku seisukorra, laenumaksete mittetasumise, teiste võlausaldajate olemasolu ja täitemenetluse asjaolude kohta. Seeläbi jääb artiklite lugejale mulje, et hageja tegevus ei ole kooskõlas seadusega ning ainsaks eesmärgiks laenuandmisel on soov laenusaajate kinnisasjade müümise arvelt rikastuda.
26.Kostja on artiklites avaldanud hageja suhtes ka järgmisi kaudseid faktiväiteid: - hageja suhtes on Finantsinspektsioon algatanud väärteomenetluse; - hageja lüpsab äritegevuses laenusaajaid ehk petab ja eksitab neid; - hageja annab inimestele laenu eesmärgiga müüa täitemenetluses nende kodusid; - hageja on laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega teeninud hiigelkasumit, sh miljoneid eurosid kasumit; - hageja on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi.
27.Tegu on mõistlikule lugejale eelnevatest artiklitest järelduvate kokkuvõtlike väidetega, mis on ebaõiged. Mõistlikule lugejale on ilmne, et artiklite eesmärgiks on halvustada hageja tegevust. Kui selle aluseks on ebaõiged või eksitavad väited, on tegu kostja õigusvastase käitumisega, mis
toob kaasa deliktiõiguslikud tagajärjed. Kostja on kasutanud laialt levinud ajakirjanduslikku taktikat, kus väited esitatakse segaselt, on kasutatud ilukirjanduslikke lauseid, artiklis esitatud väiteid on omistatud kõikidele artikli tegelastele, neid konkreetselt välja toomata.
28.Hageja viitas VÕS §-le 1047. Kostja on hageja kohta avaldanud artiklites ebaõigeid andmeid, sh refereerides ja tsitaatidena välja tuues laenusaajate väiteid. Artiklites väidetud asjaolud on hagejale majanduslikult kahjulikud, kuna need vähendavad hageja usaldusväärsust nii seniste klientide kui ka potentsiaalsete tulevaste klientide ees, sealjuures hageja koostööpartnerite ja riigiasutuste ees. Artiklid avaldati nii ekspress.delfi.ee lehel (sh venekeelsel lehel) kui ka Eesti Ekspressi paberväljaandes ehk olid ja on loetavad kogu Eesti avalikkusele. Artiklites on jäetud täielikult mainimata, et laenusaajatel oli ka teisi võlausaldajaid, kes soovisid oma nõuete rahuldamist. Selliselt jäetakse artiklitega mulje, et võrreldes teiste laenuandjatega on hageja käitumine ebaeetiline või lausa seadusega vastuolus. Artikkel kahjustab hageja mainet oma liikmete ees.
29.VÕS § 1047 lg 2 järgi peab kostja tõendama avaldatud asjaolude õigsust. Majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mistahes ettevõtja, tema ettevõtte või muu majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta käiv faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku maine või usaldusväärsuse languse olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas. Hageja ise ei saa avaldada laenusaajate isikuandmeid. Hageja peab järgima isikuandmete kaitse üldmäärust.
30.Kostja peab avaldama andmeid ümberlükkava avalduse. Kuna väiteid on avaldatud ka vene keeles, peab ümberlükkav avaldus olema esitatud ka vene keeles. Hageja palus kostjal andmed ümber lükata eesti ja vene keeles kodulehtedel ekspress.delfi.ee ja rus.delfi.ee ning Eesti Ekspressi paberlehes.
31.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väidab, et eksisteerib võrgustik, milles Kreditex annab laenusaajale laenu, mille hageja refinantseerib. Seejärel loovutatakse nõuded Renovumile ja täitemenetluses realiseeritakse tagatiseks olevad kinnisasjad, millised omandab Arvila. Kostja on avaldanud, et võrgustiku kasutamine on olnud läbiv. Need kostja väited on tõendamata.
32.Hageja väljastas aastatel 2016 kuni 2022 1149 hüpoteeklaenu, millele lisandusid autoliisingutega seotud laenud. Sellises mahus äritegevus ei saa toimuda kostja väidetud skeemi alusel. Ka artiklites toodud J., V. S. ja M. näidete puhul ei ole nn skeemi rakendatud. Ka need kolm juhtumit on vaid 0,2 protsenti hageja sel perioodil väljastatud laenudest. Paari üksiku juhtumi alusel ei ole võimalik väita, et esineb läbimõeldud ja pidev skeem.
33.M. puhul on kohus tuvastanud, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja viidatud tsiviilasjas nr 2-19-12059 tegi Harju Maakohus 08.09.2022 otsuse, mille p-s 122 on leitud, et hageja kontrollis enne laenulepingu sõlmimist hageja krediidivõimet, tuvastas makseraskuste ja kehtivate maksehäirete puudumise ning selle, et laenusaajale jäi igakuiselt 1050 eurot vaba raha, mille arvelt laenulepinguga võetavaid kohustusi täita. Kohus tuvastas, et asjaolu, et väljastatud laenu arvelt mh refinantseeriti laenusaaja varasemast laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei tähenda, et ta poleks olnud uue lepingu täitmiseks maksevõimeline. Seega on Harju Maakohus tuvastanud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud ning järelikult pole alust rääkida kostja väidetud skeemist. Lisaks tuvastas hageja enne M.le laenuandmist maksuvõla puudumise. M. enda esitatud andmete alusel olid M. keskmised kuu sissetulekud u 1900 eurot ning väljaminekud u 850 eurot, M.l oli kõrgem
haridus ning laenusaaja kinnitusel ei olnud tal taotluse esitamise ajal viivitusi laenu tagasimaksetel.
34.Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet M. või mõne muu hageja kliendi suhtes. Järelikult puudub kostja väljamõeldud „skeemi“ oluline komponent. Kostja viidatud skeemi rakendamise eelduseks on tingimus, et otsitakse teadlikult inimesi, kes satuvad laenumaksete tasumisega suure tõenäosusega raskustesse ja seejärel on võimalik nende laenutagatiste arvel „teenida miljoneid eurosid kasumit“. Ilma viidatud komponendita ei saa kostja välja mõeldud skeem lihtsalt toimida, sest kui võlgnik makseraskustesse ei satu, ei ole tema suhtes täitemenetluse läbiviimine juriidiliselt võimalik.
35.V. S. puhul ei olnud tegemist varasema laenu refinantseerimisega, samuti ei olnud V. S.l makseraskusi. Kostja väidab, et skeemi kasutati V. S. (endise nimega Z.) puhul. Selline väide on ebaõige. Hageja ei andnud V. S.le laenu varasema laenu refinantseerimiseks. V. S.ga sõlmiti 05.08.2016 laenuleping 14 000 euro laenamiseks, laenulepingu käendajaks oli V. Z.. Kostja on ekslikult sidunud V. S.ga käendaja V. Z. kinnisasjale varasemalt Kreditexi kasuks seatud hüpoteegid. V. S. enda kinnisasjal varasemad Kreditexi kasuks seatud hüpoteegid puudusid.
36.Hiljem sõlmiti V. S.ga 30.03.2017 liisinguleping Land Rover Range Rover sõiduki liisimiseks summas 7000 eurot. Enne V. S.le laenu andmist teostas hageja põhjaliku taustakontrolli, tuvastades enne mõlema lepingu sõlmimist selle, et V. S.l puudusid maksuvõlgnevused ja kehtivad maksehäired. Iga laenu andmise on kinnitanud hageja laenukomitee. Artiklis toodud väide, et V. S. oli rikutud laenuajalooga, põhineb vaid V. S. enda intervjuul, mitte andmetel, mis hagejale enne laenu andmist kättesaadavad olid. V. S. avaldatud teabe kohaselt oli tema keskmine kuu sissetulek 4500 eurot ja väljaminekud 1520 eurot ning tal puudusid viivitused laenude tagasimaksetega. Enne 30.03.2017 liisingulepingu sõlmimist tema antud teabe kohaselt oli keskmine kuusissetulek 2000 eurot.
37.Seega ei ole V. S. puhul realiseerunud kostja väidetud skeem, mh ei olnud tegu varasema laenu refinantseerimisega, samuti teostati V. S.le taustakontroll ning puudus alus arvata, et V. S. satub laenu tagastamisel makseraskustesse. Tegelikkuses oli V. S. makseraskuste põhjuseks hagejaga mitteseotud ja etteprognoosimatu kriminaalasi nr 1- 20-8846, milles esitatud tsiviilhagi tagamiseks seati V. S.le kuuluvale kinnisasjale 15.07.2019 keelumärge. Alles alates keelumärke seadmisest tekkisid V. S.l probleemid hageja ees laenu tagasimaksmisel. Isegi seejärel tasus V. S. laenumakseid kuni 22.10.2020 ning hageja ütles temaga sõlmitud laenulepingu üles alles märtsis 2021. Kriminaalasjas 10.03.2021 tehtud otsusega mõisteti V. S. KarS § 201 lg 1 järgi süüdi omastamises ning temalt mõisteti välja kahjuhüvitis 30 000 eurot ja kriminaalmenetluse kulud. Vastavaid asjaolusid ei ole kostja artiklites kajastanud. Seega ka V. S. puhul puudub alus rääkida kostja väidetud skeemi rakendamisest.
38.J on siiani hageja kliendiks, laenutagatiseks olevat kinnisasja ei ole müüdud. Kostja väidab, et 18.07.2019 FI-le ja TTJA-le teate esitanud kliendi puhul on samuti realiseerunud nn skeem. Hagejale teadaolevalt on 18.07.2019 teate esitanud kliendi puhul tegemist artiklites Jks nimetatud kliendiga. Teates on esitatud laenusaaja ühepoolne nägemus asjaoludest ning kostja ei väida, et teate tulemusena oleks FI või TTJA poolt algatatud hageja suhtes menetluse. Ka J puhul teostas hageja enne laenuandmist taustakontrolli ning tuvastas maksevõlgnevuse puudumise. J enda antud teabe alusel oli tema sissetuleku suuruseks 2000 eurot ning väljaminekute suurus 920 eurot kuus. J tasub tänaseni hagejale igakuiselt laenumakseid ning tagatiseks oleva kinnisasja realiseerimiseks ei ole algatatud täitemenetlust. Samuti ei ole hageja nõuet J vastu loovutatud
Renovumile ega ühelegi kolmandale isikule. Seega ei ole J puhul realiseerunud kostja väidetud skeem.
39.S. B. ei ole hagejalt laenu saanud. Kostja väidab, et nn skeemi rakendamise näiteks on ERR artiklis kajastatud S. B.i juhtum. ERR artiklis ei väideta, et S. B. oleks kunagi saanud laenu hagejalt. Artikkel kajastab ainult Kreditexi poolt laenu andmist. Seega ei tõenda S. B.i juhtum nn skeemi rakendamist, kuna S. B. ei ole hagejalt laenu saanud. Ametlikest Teadaannetest nähtub, et tõenäoliselt algatas S. B.i suhtes täitemenetluse Telia Eesti AS, kelle kasuks oli S. B.i kinnisasjale seatud keelumärge.
40.Hagejal puuduvad andmed, kes on Äripäeva artiklis nimetatud R. . Kostja väidab, et nn skeemi rakendamist tõendab Äripäeva artikkel R kohta. Äripäeva artikli alusel ei ole Rl seost Kreditexiga, samuti ei ole artiklis väidetud, et tagatiseks olevad kinnisasjad oleks omandanud Arvila. Samuti viidatakse artiklis, et laenu anti R ühingule. Äripäeva artikli põhjalt on selge, et nn skeemi ei ole tema puhul rakendatud. Hagejale on teada J tegelik nimi, kuid ta ei avalda seda isikuandmete kaitseks.
41.Kostja ei ole ühegi näite puhul tõendanud väidetud skeemi kasutamist. Kokkuvõtlikult väidab kostja nii vastuses kui ka artiklis, justkui oleks olemas mingi skeem, millega vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes anti laenu inimestele, kellele tegelikult laenu anda ei tohiks. Kostja väitel kasutatakse skeemis ära seotud ühingute võrgustikku. Selleks, et väita, et tegu on pidevalt rakendatava skeemiga, peaks kostja tõendama seda mitme juhtumi põhjal, et tõendada, et tegu on teadliku skeemiga, mida hageja ja teised väidetavalt võrgustikku kuuluvad ühingud järgivad.
42.Kostja on väited avaldanud hageja kohta ja käsitlenud hagejat võrgustiku osana. Kostja vastus on vastuoluline, kuna kostja väidab ühelt poolt, et hageja on omistanud enda kohta väiteid, mis ei ole avaldatud tema kohta, kuid teisalt väidab, et tsitaadid ei ole esitatud ainult hageja, vaid üldise laenamismudeli kohta. Artiklis on väiteid erinevate ühingute (hageja, Kreditex, Renovum, Arvila) kohta esitatud segamini ning keskmisele mõistlikule lugejale jääb artiklist mulje, et hagis toodud väiteid on esitatud hageja kohta. Sellist tõlgendust toetavad kostja vastuses toodud seisukohad, et artikkel käsitleb nn võrgustikku kui tervikut.
43.A. K. ei ole Kreditexi tegelikuks kasusaajaks, hageja ei tegutse A. K.i huvides. Kostja väidab, et võrgustiku olemasolu tõendab asjaolu, et A. K. on läbi ühisvara instituudi oma abikaasa kaudu Kreditexi kasusaajaks. Tegu on ebaõige väitega. N. K. pärast 28.03.2016 lepingu sõlmimist soetatavad äriühingud ning nendega seotud õigused ja kohustused ning tulu, mis tekib tegutsedes vastavates äriühingutes ettevõtjana, on N. K. lahusvara. N. K. sai Kreditexi aktsiaid osamaksuga 155 000 eurot omava X OÜ ainuosanikuks 08.07.2016. Seega ei ole A. K. Kreditexi tegelikuks kasusaajaks. Samuti ei olnud A. K. hageja asutamise ajal 11.09.2013 ühistu ühe asutaja X OÜ juhatuse liikmeks ega osanikuks. Artiklis toodud laenulepingud on sõlmitud valdavalt ajal enne seda, kui A. K.ist sai 07.09.2018 hageja juhatuse liige.
44.Hageja puhul on tegu hoiu-laenuühistuga, kes tegutseb kõigi oma liikmete huvides. A. K. on vaid üheks neist, olles olnud 4 aasta jooksul hageja üheks juhatuse liikmeks (juhatuses oli kolm liiget). 2021. aasta seisuga oli hagejal 1793 liiget, mistõttu on ebaõige kostja väide, justkui hageja tegutseks ühe isiku huvides. Hageja 19.02.2023 toimunud infokoosolekul osales 334 ühistu liiget, mis näitab, et ühistu liikmed võtavad ühistu tegevusest aktiivselt osa. Hageja juhatuse üle teostas järelevalvet nõukogu. Laenude väljastamise otsustamine käis laenukomitee
kaudu, millesse A. K. kunagi ei kuulunud. Seega ei ole eluliselt usutav, et A. K. sai ainuisikuliselt kontrollida nii suurt sõltumatute inimeste hulka.
45.Hageja tõi välja konkreetsed laused, milles sisaldusid ebaõiged väited. Väide „hageja suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus“ sisaldub lausetes: „FI vastas pika kirjaga ja tõdes, et võõras mure. Hoiu-laenuühistud ei allu FI-le ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega. (Nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast 21. septembril kirjutas, algatati väärteomenetlus nagu niuhti.)“; „Finantsinspektsioon asus laenuäri alatuid võtteid Ekspressi loo järel kohe uurima. Praegu Iraagis viibiv elukutseline sõdur J kurtis ametile sama lugu juba mitu aastat tagasi, kuid toona ei huvitanud see kedagi“. Eelnevatest lausetest on võimalik tuletada, et kui J riigiametitele seoses hagejaga kirjutas, ei järgnenud sellele reaktsiooni, aga kui artiklid avaldas kostja, algatati väärteomenetlus koheselt. Väljendite nagu „sama seltskond“ ja „laenuäri“ kasutamisega jäetakse lugejale mulje, et väärteomenetlus on algatatud ka hageja suhtes, eriti kuna artiklites räägitakse läbivalt võrgustikust, kuhu kostja väitel kuulub ka hageja. Ilma õigusteadmisteta lugejale ei ole teada, kas Finantsinspektsioonil on hageja suhtes väärteomenetluse algatamise pädevus või mitte.
46.Väide „hageja lüpsab äritegevuses laenusaajaid ehk petab ja eksitab neid“ sisaldub lauses „ I etapp: leia, keda lüpsta“. Artiklis on kostja selgituste kohaselt käsitletud laenuäri võrgustikku kui tervikut ning lugeja ei erista, kas väide on esitatud hageja või mõne muu ühingu, nt Kreditexi kohta. Alapealkirjades on väidetavat skeemi kirjeldatud etappidena ning kuna etapid puudutavad kogu nn võrgustiku tegevust, ei ole võimalik alapealkirja tõlgendada selliselt, et see ei puuduta hagejat. Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Kostja väidab artiklis, et laenusaajaid petetakse ja eksitakse, mille puhul on tegu väidetega, mille tõeväärtust saab kontrollida.
47.Väide „hageja annab inimestele laenu eesmärgiga müüa täitemenetluses nende kodusid“ sisaldub lausetes „kodutute vabrik“, „laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin“, „Üks laenuja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“, „Kahtlustan, et Renovum teeb Põhja-Eesti HLÜga koostööd, et inimestelt kinnistuid kätte saada,“ teatab ta“, „Ekspress rääkis kümne inimesega, keda tabas sama saatus: nad tõsteti sunniviisiliselt kodust lageda taeva alla. Kõik nad on sama laenu- ja inkassoäri kliendid“, „Nii on Renovumi, Kreditexi ja Eesti Hoiuse võlgade tõttu võetud korterid ja majad käest enam kui 180 inimesel, kellest kaitsetumad on jäänud otsesõnu kodutuks“.
48.Kostja väidab, et väide ei ole esitatud hageja kohta, vaid seostub juriidiliste isikute koostoimes toimiva laenuandmise mudeliga. Seega möönab kostja, et väide on esitatud mh hageja kohta, kuna kostja käsitleb hagejat laenuäri võrgustiku osana. Sisuliselt väidab kostja, et hageja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtteid, mille tagajärjeks on inimeste kodutuks jäämine. Tegemist on ebaõige väitega. Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Kostja väidab, et laenu antakse teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses kodude müümise tõttu kodutuks. Selliste väidete tõeväärtust on võimalik kontrollida.
49.Väide „hageja on laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega teeninud hiigelkasumit, sh miljoneid eurosid kasumit“ sisaldub lausetes: „IV etapp: hiigelkasum täiturioksjonilt“, „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“, „M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“.
50.Kostja väidab, et väide, et laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega on teenitud hiigelkasumit, sh miljoneid eurosid kasumit, ei ole esitatud vaid hageja kohta, vaid kogu võrgustiku kohta. Artiklist tuleneb, et kasumit teenitakse just täitemenetluses kinnistute müümisega. Hageja on selgitanud, et laenuandjal ei ole võimalik teenida tulu ootusega, et laenusaaja ei tasu laenuvõlgnevust. Võlgnikule laenatud rahasumma tagastamine ei ole veel kasum. Hageja kasum kujuneb tavapärase äritegevuse käigus. Artiklitest jääb mulje, et hageja teenib kasumit täitemenetluses kinnistute müümise ja inimeste kodust välja tõstmise kaudu, kuigi hageja ei tegele laenude sissenõudmisega täitemenetluses ja see ei ole tema äritegevuse sisuks.
51.Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Ka viited konkreetsetele numbritele näitavad, et tegu on faktiväitega, mitte väärtushinnanguga. Hageja puhul on tegu hoiu-laenuühistuga, mille eesmärgiks on teenida kasumit kõigile oma liikmetele, mitte üksnes A. K.ile. Lisaks on hageja tõendanud, et ühegi kostja väidetud isiku suhtes ei ole väidetavat skeemi rakendatud. Seega ei ole hageja ega ükski kostja väitel võrgustikku kuuluv ühing teeninud skeemi pealt ühtegi eurot kasumit, kuna sellist skeemi ei eksisteeri.
52.Väide „hageja on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi“ tuleneb lausetest „II etapp: uputa võlgadesse,“ „Kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata? „Päästjaks“ osutus hoiu-laenuühistu (HLÜ) Eesti Hoius (endise nimega Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu). Eesti Hoius andis M.le uue, 25 000eurose laenu, millest ta sai vana võla ära katta ning oma firmat päästma hakata. Seesama Eesti Hoius andis laenu ka V. S.le. Temalegi ei tahtnud keegi teine laenata, sest mees oli juba rikutud laenuajalooga“.
53.Kostja leiab, et väide on esitatud alapealkirjas kogu nn võrgustiku kohta, mitte ainult hageja kohta. Samas kehtib see väide ka hageja kohta ning hagejal on õigus nõuda selle ümberlükkamist. Asjaolu, et kostja on käsitlenud oma väidete adressaate mitmuses, ei tähenda, et üks konkreetne adressaat ei võiks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kui kostja väidab, et hagi esemeks olnud väited ei olnudki mõeldud üldse hageja suhtes, jääb arusaamatuks, milleks oli üldse tarvis hageja tegevust artiklite raames kajastada.
54.Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Selliste väidete (kas rikutud on vastustundliku laenamise põhimõtteid, kas hageja on andnud laenu eesmärgiga inimestele kahju tekitada) tõeväärtust on võimalik kontrollida. Seda, et keskmisele lugejale on kostja artiklitest nähtuvad hagis toodud kaudsed väited, tõendavad ka hilisemad Äripäeva artiklid, mis on avaldatud reaktsioonina kostja varasematele artiklitele. Äripäeva artiklites on samuti seotud hagejat Finantsinspektsiooni menetlusega. Samuti on Äripäev tõlgendanud kostja poolt esitatud väiteid hageja kohta käivana. Tõlgendust toetab Äripäeva ajakirjaniku O. L. 08.12.2022 e-kiri hagejale, milles ta küsis, kas vastab tõele, et hageja väljastab laene ilmselgelt maksejõuetutele isikutele.
55.21.07.2023 seisukohtades täpsustas hageja oma nõuet. Hageja palus kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt teises ilmuvas ajalehe paberväljaandes, samal leheküljel samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht väljaandes, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 21.09.2022 avaldatud artikli „Kodutute vabrik“ ja 12.10.2022 avaldatud artikli „Võlateenija“ puhul ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus.
56.Avaldus peab olema järgmise sisuga: „Eesti Ekspressi 21.09.2022 artiklis „Kodutute vabrik“ ning 12.10.2022 artiklis „Võlateenija“ on Eestihoius HLÜ kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et:
- väär on väide, et Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ petab ja eksitab laenusaajaid; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümise tõttu kodutuks; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ teenib suurt kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi“.
57.Hageja palus kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe tööpäeva jooksul ajalehe Eesti Ekspress veebilehel ekspress.delfi.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00- 17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 21.09.2022 avaldatud artikli „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ ja 16.10.2022 avaldatud artikli „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ puhul ebaõigete väidete ümberlükkamise avalduse.
58.Avaldus peab olema järgmise tekstiga: „Eesti Ekspressi 21.09.2022 artiklis „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ ning 16.10.2022 artiklis „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ on Eestihoius HLÜ kohta avaldatud ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Eesti Ekspress, et: - väär on väide, et Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ petab ja eksitab laenusaajaid; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümise tõttu kodutuks; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ teenib suurt kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi“.
59.Hageja palus kohustada kostjat omal kulul avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahetööpäeva jooksul Delfi venekeelse versiooni veebilehel rus.delfi.ee esiuudisena (kestvusega vähemalt 8 tundi) ajavahemikul 09:00-17:00 samal kujul (sama värv, kirjatüüp, asukoht veebilehel, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine) nagu 21.09.2022 avaldatud artikli „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“ puhul ebaõigete väidete ümberlükkamise avaldus.
60.Avaldus peab olema järgmise tekstiga: „В статье в Eesti Ekspress от 21.09.2022 „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“ были опубликованы неверные фактические утверждения об Eestihoius HLÜ. В связи с этим Eesti Ekspress сообщает, что: - неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ обманывает и вводит в заблуждение заёмщиков. • неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ выдает людям кредиты, заведомо нарушая принципы ответственного кредитования, в результате чего люди остаются бездомными из-за продажи их жилья в исполнительном производстве;
- неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ зарабатывает большую прибыль за счёт того, что заёмщики не в состоянии вернуть кредит; - неверно утверждение, что Eestihoius HLÜ намеренно заключало договоры с заёмщиками с целью причинить им ущерб, то есть увеличить их задолженности“.
61.Hageja palus kohustada kostjat eeltoodud avaldused lisama omal kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe tööpäeva jooksul samal kujul (sama värv, kirjatüüp, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine kui artikli põhitekstil) veebilehel ekspress.delfi.ee 21.09.2022 avaldatud artikli „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ ja 16.10.2022 avaldatud artikli „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ põhiteksti ette ning hoidma avaldusi artiklite osana tähtajatult sama kaua kui nimetatud artiklid on veebilehel avaldatud.
62.Hageja palus kohustada kostjat eeltoodud avaldused lisama omal kulul kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe tööpäeva jooksul samal kujul (sama värv, kirjatüüp, kirjasuurus ja visuaalne paiknemine kui artikli põhitekstil) veebilehel rus.delfi.ee 21.09.2022 avaldatud artikli „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“ põhiteksti ette ning hoidma avaldusi artikli osana tähtajatult sama kaua kui nimetatud artikkel on veebilehel avaldatud.
63.Hageja muutis nõuet ning palus, et kostja lükkaks ümber järgmised väited: - väär on väide, et Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ petab ja eksitab laenusaajaid; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümise tõttu kodutuks; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ teenib suurt kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta; - väär on väide, et Eestihoius HLÜ on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi.
64.Ümberlükatavate väidete sõnastuse täpsustamine ei ole hagi muutmiseks. Samaks on jäänud ümberlükatavate väidete arv ning nende ümberlükkamise viis.
65.Väide „hageja suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus“ tuleneb järgmistest lausetest: „FI vastas pika kirjaga ja tõdes, et võõras mure. Hoiu-laenuühistud ei allu FI-le ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega. (Nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast 21. septembril kirjutas, algatati väärteomenetlus nagu niuhti.)“, „Finantsinspektsioon asus laenuäri alatuid võtteid Ekspressi loo järel kohe uurima. Praegu Iraagis viibiv elukutseline sõdur J kurtis ametile sama lugu juba mitu aastat tagasi, kuid toona ei huvitanud see kedagi“.
66.Hageja ei ole võrreldes algse hagiga vastavat väidet täpsustanud. Hageja ei nõustu kostja väidetega, justkui eelnevatest tsitaatidest ei oleks võimalik vastavat väidet tuvastada. Keskmine mõistlik lugeja loeb väidetest välja, et Finantsinspektsioon ei reageerinud J pöördumisele hageja kohta, kuid kostja avaldatud artikli järel algatas Finantsinspektsioon koheselt väärteomenetluse. Ebaõige on kostja käsitlus, justkui teaks keskmine lugeja, et hoiu-laenuühistud ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele. Tegu on spetsiifilise finantsõiguse alase teadmisega, mis ei ole teada kostja keskmisele lugejale. Isegi kostja artiklitest ajendatud Äripäeva hilisemad artiklid
seostavad hagejat Finantsinspektsiooni menetlusega. Seega on kostja väite avaldanud ning kuna hageja suhtes pole Finantsinspektsioon menetlust algatanud, on tegu ebaõige väitega.
67.Väide „hageja petab ja eksitab laenusaajaid“ tuleneb lausetest: „I etapp: leia, keda lüpsta“, „Näitame, kuidas igal aastal petavad kiirlaenufirmad, hoiu-laenuühistud ja inkassofirmad sadu inimesi ning miks lasevad sellel kõigel juhtuda kohtud, kohtutäiturid ja asutused, mis peaksid laenufirmasid kontrollima“. Sõna „lüpsma“ tähenduseks on eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt raha vm vara kelleltki välja pigistama, välja pumpama. Seega viitab sõna „lüpsma“ sellele, justkui hageja oleks laenusaajatelt raha välja petnud või neid eksitanud eesmärgiga neilt raha kätte saada.
68.Lisaks on artiklis, milles ainsa hoiu-laenuühistuna käsitletakse hagejat, väidetud justkui hoiulaenuühistud petaks igal aastal sadu inimesi. Keskmine lugeja tuletab artiklist seega, et hageja kui artiklis käsitletud hoiu-laenuühistu petab laenusaajaid. Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Kostja väidab artiklis, et laenusaajaid petetakse ja eksitakse, mille puhul on tegu väidetega, mille tõeväärtust saab kontrollida. Kostja pole tõendanud, et hageja oleks oma kliente petnud või eksitanud.
69.Väide „hageja annab inimestele laenu teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümise tõttu kodutuks“ tuleneb lausetest „Kodutute vabrik“, „Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin“, „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid, „I etapp: leia, keda lüpsta“, „Ekspress rääkis kümne inimesega, keda tabas sama saatus: nad tõsteti sunniviisiliselt kodust lageda taeva alla. Kõik nad on sama laenu- ja inkassoäri kliendid“, „Visati tänavale, aga ise olin loll. Olen küll kõrgelt haritud, aga olin loll.“, „Nad saadavad rõõmsalt meilile laenupakkumisi edasi. Et kui üks korter läks... võtaks veel miskit ära!“, „Kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata? „Päästjaks“ osutus hoiu-laenuühistu (HLÜ) Eesti Hoius (endise nimega Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu). Eesti Hoius andis M.le uue, 25 000 eurose laenu, millest ta sai vana võla ära katta ning oma firmat päästma hakata. Seesama Eesti Hoius andis laenu ka V. S.le. Temalegi ei tahtnud keegi teine laenata, sest mees oli juba rikutud laenuajalooga;“, „Aga miks anda laenu inimesele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta? Jutt on laenudest kinnisvara tagatisel ning need on kindel kullaauk. M. oli selleks ideaalne klient: võlga tagasi maksta ei suutnud, kuid omas ilusat kodu.“
70.Väide tuleneb ka lausetest: „Laenuandjatel on ükskõik, sest laenusaajal on kinnisvara, mida võlgade katteks realiseerida,“ selgitab Roosileht“, „Tegelikult on absurdne, et annad kaks korda suurema laenu inimesele, kes on juba väiksema laenu maksmisega võlgnevuses,“ mõtiskleb M.“, Kreditexi laenukontoriga igapidi seotud Eesti Hoius pidi ju teadma, et tema varasem laen oli hapuks läinud“, „Kahtlustan, et Renovum teeb Põhja-Eesti HLÜga koostööd, et inimestelt kinnistuid kätte saada,“ teatab ta“, „Nii on Renovumi, Kreditexi ja Eesti Hoiuse võlgade tõttu võetud korterid ja majad käest enam kui 180 inimesel, kellest kaitsetumad on jäänud otsesõnu kodutuks“.
71.Eelnevatest tsitaatidest on tuletatav väide, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, andes laenu inimestele, kes ei ole suutelised laenu tagasi maksma, mistõttu müüakse nende kodud täitemenetluses ja inimesed jäävad seetõttu kodutuks. Sarnaselt on artikleid tõlgendanud Äripäeva ajakirjanik O. L. 08.12.2022 e-kirjas hagejale. Kostja on möönnud, et lause puudutab ka hagejat.
72.21.09.2022 artikli pealkiri “Kodutute vabrik” osutab, et see käsitleb tegevust, mille tõttu jäävad inimesed kodutuks. Artikkel algab võlgnike lugudega. Artikli algul luuakse foon: “Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust väljatõstmise ja kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid”. Kuivõrd artiklis seostatakse hagejat vastava võrgustikuga, on need väited suunatud mh hagejale. Otseselt vastutustundetule laenamisele viitab 21.09.2022.a artikli lk 11 lõik vahepealkirjaga “I etapp: leia, keda lüpsta”. Vastutustundlikku laenamist on artiklis kirjeldatud nii: “Seadus nõuab, et laenata tohib vaid nii-öelda krediidivõimekale inimesele”. Artiklis on toodud näiteid (V. S. ja M.), mida on kirjeldatud kui vastutustundliku laenamisega vastuolus olevaid juhtumeid.
73.Selge vihje vastutustundetule laenamisele sisaldub artiklis M. osas tõstatatud küsimuses: „Aga miks anda laenu inimesele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta? Jutt on laenudest kinnisvara tagatisel ning need on kindel kullaauk“. Artiklis esitatud väide „Nii on Renovumi, Kreditexi ja Eesti Hoiuse võlgade tõttu võetud korterid ja majad käest enam kui 180 inimesel, kellest kaitsetumad on jäänud otsesõnu kodutuks“ kirjeldab küll laiemat tegevust laenu andmisel, kuid sisaldab mh hinnangut vastutustundetule laenamisele.
74.Artiklites osutatakse näidete põhjal, et laenamine on viinud kodude kaotamiseni, mida vastutustundliku laenamise korral poleks tohtinud juhtuda. Kuigi artiklites pole hagejat otseselt süüdistatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumises, sellele siiski kaudselt vihjatakse. Tegu on kaudse faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Kostja väidab, et laenu antakse teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses kodude müümise tõttu kodutuks. Selliste väidete tõeväärtust on võimalik kontrollida. Hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning M. kaasuses on see kohtuotsusega tuvastatud.
75.Väide „hageja teenib suurt kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta“ tuleneb lausetest: „IV etapp: hiigelkasum täiturioksjonilt“, „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“, „M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“, „Aga miks anda laenu inimesele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta? Jutt on laenudest kinnisvara tagatisel ning need on kindel kullaauk. M. oli selleks ideaalne klient: võlga tagasi maksta ei suutnud, kuid omas ilusat kodu“, „Laenuandjatel on ükskõik, sest laenusaajal on kinnisvara, mida võlgade katteks realiseerida,“ selgitab Roosileht“.
76.Artiklist tuleneb, et kasumit teenitakse just täitemenetluses kinnistute müümisega: „hiigelkasum täiturioksjonilt“ „...lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“. See väide on esitatud 21.09.2022 artikli alguses ning sellega luuakse foon kogu artiklile, hõlmates mh väidetavat „laenuvõrgustiku“ liiget hagejat.
77.Lause: “M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvel” võimaldab tõlgendada teksti nii, et hageja teenib kasumit teiste probleemide arvel. Eespool artikli tekstis on ühemõtteliselt viidatud hagejale. Hageja on selgitanud, et laenuandjal ei ole võimalik teenida tulu ootusega, et laenusaaja ei tasu laenuvõlgnevust. Artiklitest jääb mulje, et hageja teenib suurt kasumit täitemenetluses kinnistute müümise ja inimeste kodust välja tõstmise kaudu, kuigi hageja ei tegele laenude sissenõudmisega täitemenetluses ja see ei ole tema äritegevuse sisuks. Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga.
78.Kostja väidab, et hageja kasum kujuneb selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta, mis on ebaõige väide. Laenuraha tagastamine ei ole iseenesest kasum ning hagejal on võimalik kasu teenida laenatud raha pealt intressitulu teenimisel, mitte täitemenetluste kaudu. Ka viited konkreetsetele numbritele („miljonid eurod“) näitavad, et tegu on faktiväitega, mitte väärtushinnanguga.
79.Väide „hageja on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi“ tuleneb lausetest: „II etapp: uputa võlgadesse“, „Kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata?“, „Päästjaks“ osutus hoiu-laenuühistu (HLÜ) Eesti Hoius (endise nimega Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu). Eesti Hoius andis M.le uue, 25 000eurose laenu, millest ta sai vana võla ära katta ning oma firmat päästma hakata. Seesama Eesti Hoius andis laenu ka V. S.le. Temalegi ei tahtnud keegi teine laenata, sest mees oli juba rikutud laenuajalooga“, „Kuid selgitab, et laenu refinantseerimine on laenuandjatele kasulik, sest kõikvõimalikud lisatasud hakkavad jooksma uuelt, see tähendab, suuremalt summalt“, „Laenude refinantseerimine on igal juhul tulus äri, sest on võimalus saada täiendavalt lisatululepingutasu, lisanduvate intresside ja viiviste kujul“, „Ekspress kõneles kolme inimesega, kelle Kreditexi probleemne laen refinantseeriti eelmisest suurema laenuga just Eesti Hoiuse abil. Ent muidugi leidub neidki, kes omaesimese laenu otse HLÜ käest võtsid.“
80.Väide tuleneb ka lausetest: „Aga miks anda laenu inimesele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta? Jutt on laenudest kinnisvara tagatisel ning need on kindel kullaauk. M. oli selleks ideaalne klient: võlga tagasi maksta ei suutnud, kuid omas ilusat kodu“, „Laenuandjatel on ükskõik, sest laenusaajal on kinnisvara, mida võlgade katteks realiseerida,“ selgitab Roosileht“, „Nagu karta võis, uppuski M. kasvavatesse võlgadesse. Suutis uuest laenust tagasi maksta vaid tühised 200 eurot. Laen jõudis nüüd A. K. järgmise ettevõtte, inkassoäri Renovum OÜ kätte“.
81.12. oktoobri artiklis kirjeldatakse J juhtumit: “Jle anti lihtne valik: kas maksad tekkinud võla juba samal õhtul ära või võtad laenu juurde ja kirjutad alla Põhja-Eesti HLÜ (nüüdse nimega Eesti Hoius) laenulepingule. Vastasel juhul lubati tulla tema vanemate ridaelamu kallale.”
82.Hageja ei ole võrreldes algse hagiga vastavat väidet täpsustanud. Asjaolu, et kostja on käsitlenud oma väidete adressaate mitmuses, ei tähenda, et üks konkreetne adressaat ei võiks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Kui kostja väidab, et hagi esemeks olnud väited ei olnudki mõeldud üldse hageja suhtes, jääb arusaamatuks, milleks oli üldse tarvis hageja tegevust artiklite raames kajastada. Mitmes väites on käsitletud konkreetselt hagejat laenuandjana – nt M.le, V. S.le ja Jle laenu andmisel. Kajastades laenude andmist süstemaatiliselt laenusaajate huve kahjustaval viisil jätavad artiklid mulje, et hageja äritegevuse eesmärk ongi suunatud laenusaajatele kahju tekitamisele ja nende võlgnevuste suurendamisele. See ei vasta tõele. Tegu on faktiväite, mitte väärtushinnanguga. Selliste väidete tõeväärtust on võimalik kontrollida.
83.Hagejal on õigus nõuda ka kaudsete faktiväidete ümberlükkamist. Avaldatud faktiväiteid võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Hageja saab nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Mõistlik lugeja peab nn võrgustiku kohta avaldatud väiteid esitatuks hageja kohta. Kostja avaldatud artiklid on pikad ning erinevaid isikuid (Eestihoius, Kreditex, Renovum, Arvila) kajastatakse neis segiläbi, sh vahepeal rääkides ühest isikust ning seejärel kõigist isikutest korraga nn võrgustikule viidates. Arvestada tuleb sellega, et keskmine lugeja ei pruugi nõnda mahukat artiklit täies mahus tähelepanelikult ja põhjalikult lugeda, vaid selle kiirelt diagonaalis üle vaadata. Selline lugeja ei
loe kostja lauseid mitu korda, et teha kindlaks, millise artiklis nimetatud isiku kohta teatud väide avaldati ega erista neid omavahel. Seda enam, et kohe artikli alguses luuakse lugeja jaoks foon, mis saadab lugejat kogu artikli lugemise vältel.
84.Kostja ei pea väiteid avaldama sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Seega on hagejal õigus nõuda väidete ümberlükkamist, mida kostja pole sõna-sõnalt artiklites avaldanud, kuid mis artikleid tervikuna lugedes sealt keskmisele mõistlikule lugejale järelduvad.
85.Hageja esitas taotluse menetluse osaliselt kinniseks kuulutamiseks. Kuigi laenusaaja V. S. isik on avaldatud artiklites avalikustatud, ei ole artiklites avalikustatud tema finantsandmeid, mis nähtuvad hageja esitatud tõenditest. Hageja viitas TsMS § 38 lg 1 punktile 3. V. S. finantsandmete vastu puudub avalik huvi. Hageja palub V. S. andmete kaitseks menetlus V. S. finantsandmete osas kuulutada kinniseks ning kohustada menetlusosalisi saladuse hoidmiseks. Kostja on taotlusega nõustunud.
86.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja taotleb kaudsete faktiväidete ümberlükkamist, mis on tuletatavad artiklis avaldatud lausetest. Tegemist on faktiväidete, mitte väärtushinnangutega, kuna iga konkreetse väite tõelevastavust on võimalik kontrollida. Kostja esitatud väited on ebaõiged ja hagejale majanduslikult kahjulikud. Kostja ei ole väidete tõele vastavust tõendanud, vaid väidab ainult, et pole väiteid avaldanud. Juhul kui väited avaldatuks lugeda, tuleb leida, et väited on ebaõiged.
87.Repliigi korras ei nõustunud hageja kostja väitega, et hageja on 29.05.2023 istungil võtnud omaks, et kostja ei ole avaldanud vaidlusaluseid väiteid, milliste ümberlükkamist hageja soovib. Tegu on eksitava käsitlusega. Hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja oleks sõnasõnaliselt esitanud väited, mille ümberlükkamist hageja nõuab. Hageja on algusest peale selgitanud, et tegu on kaudsete väidetega. Kohus esitas 29.05.2023 istungil hageja esindajale küsimuse, kas hageja on nõus, et kostja ei ole väiteid avaldanud sõnasõnaliselt, millega hageja esindaja nõustus.
88.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 27 073,00 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja kulud õigusabile on ilma käibemaksuta 26 086,00 eurot. Hagejale on osutanud õigusabi vandeadvokaadid Leonid Tolstov ja Silvia Urgas. Kokku on hageja lepingulistel esindajatel kulunud 151,4 töötundi ning keskmine tunnitasu on 172,30 eurot ilma käibemaksuta.
89.Lisaks on hageja menetluskuludeks riigilõiv karistusregistri päringult 4 eurot, tasu kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja riigilõiv 420 eurot + 560 eurot = 980 eurot, mille tasumise kohta on kohtule 06.12.2022 ja 14.12.2022 maksekorraldused esitatud. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise.
KOSTJA VASTUVÄITED
90.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta avaldas 21.09.2022 nii paberlehes kui ka digiväljaandes samasisulised artiklid „Kodutute vabrik“ ja „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!““. Kostja avaldas 12.10.2022 paberväljaandes artikli „Võlateenija“ ja 16.10.2022 digiväljaandes samasisulise artikli „Laenuäri
ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ . Artiklitest on ilmunud ka vene keelde tõlgitud versioonid.
91.Hageja on soovinud viie väite ümberlükkamist. Kostja ei ole üheski artiklis esitanud väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab. VÕS § 1047 lg 4 nõude eelduseks on ebaõigete andmete avaldamine. Andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad käima hageja kohta. Hageja on kõik väited, mille ümberlükkamist ta nõuab, ise sõnastanud. Hageja järeldatud ja konstrueeritud viis väidet on artiklite ebaõige moonutamise ja kontekstiväliselt esitamise tulemus. Ühegi väite esitamist ei ole võimalik artiklitest tuletada, st tegemist ei ole kaudsete faktiväidetega. Hageja ei ole välja toonud, millistest artiklis avaldatud lausetest on tema väited tuletatud.
92.Hageja on ebaõigesti omistanud enda kohta käivateks tsitaate, mis ei ole avaldatud tema kohta ning on nende pinnalt tuletanud väited, mille ümberlükkamist ta hagis nõuab. Hageja ei ole väidete tuletamisel arvestanud artikli kui terviku konteksti. Kontekst on oluline, sest artiklid räägivad laenuäri mudelist ja võrgustikust, millel on üks ühine nimetaja. Artiklitest järelduste tegemisel tuleb arvestada, kelle kontrolli all see võrgustik on ja/või kes on selle tegelikud kasusaajad. Enne õiguslike põhjenduste esitamist peab kostja vajalikuks selgitada artiklite tegelikku konteksti ja põhjust, miks oli hagejat nendes artiklites nimetatud. Lisaks ei saa nõuda väärtushinnangute ümberlükkamist.
93.Hageja on osa omavahel seotud ühingute võrgustiku mudelist, mille omab olulist mõju ja kontrolli A. K. . Laenuäri mudeli osalised on AB Kreditex AS, hageja, Renovum OÜ ja Arvila OÜ. Kostja avaldatud 21.09.2022 artikkel sisaldab uurimust sellest, kuidas omavahel seotud äriühingud on loonud kasumliku laenuäri mudeli. Mudel toimib inimeste arvel, kellel on võlgade tasumisega ilmselgeid raskusi ja kellele ei oleks vastutustundliku laenamise põhimõtteid arvestades tohtinud laenu anda.
94.21.09.2022 artiklis selgitati ühe ühingute võrgustiku tegevust, millega olid seotud AB Kreditex AS, Renovum OÜ, Arvila OÜ ja hageja. Ühingute võrgustiku siseselt toimib sageli laenu andmine ja tulu teenimine selliselt, et kõigepealt antakse laenu (AB Kreditex AS) ning laenu tagamiseks seatakse hüpoteek/hüpoteegid. Laenu vajadusel refinantseeritakse järgmise juriidilise isiku kaudu, kelleks on hageja. Ka refinantseerimise korral seatakse hüpoteek/hüpoteegid. Seejärel loovutatakse võlanõuded Renovum OÜ-le ja nõutakse sisse. Koormavate laenude tagastamiseks realiseeritakse täitemenetluses kinnisvara ja selle omandab võrgustikku kuuluv äriühing Arvila OÜ turuhinnast oluliselt madalama hinnaga kinnisasjadel lasuvate hüpoteekide tõttu.
95.Kostja avaldas kõnealused artiklid põhjusel, et AB Kreditex AS suunas oma kliente laenusid refinantseerima hageja kaudu. Sellise võrgustiku ja laenuäri mudeli olemasolu tõendavad mitmed asjaolud. Mudeli üle omab olulist mõju peamine kasusaaja A. K., kes on ühingute tegelik kasusaaja. Hageja on artiklitesse kaasatud, sest ta on osa nimetatud võrgustikust ja otseselt seotud A. K.iga. A. K. oli artiklite avaldamise ajal hageja juhatuse liige (07.09.201814.11.2022) ja tegelik kasusaaja.
96.A. K.iga seotud äriühingud on hagejasse oluliselt määral investeerinud. Hageja asutamisel tegid Afavir OÜ ja KEMASI EHITUSE OÜ sissemakseid kokku summas 100 000 eurot. A. K. oli hageja asutamise ajal hageja suurimate investorite Alfavir OÜ ja KEMASI EHITUSE OÜ osanik ja juhatuse liige. Alfavir OÜ-s on ta tänaseni tegelik kasusaaja, KEMASI EHITUSE OÜ tegelik kasusaaja on S.K., kes on eelduslikult samuti A. K.iga seotud.
97.A. K. on Renovum OÜ tegelik kasusaaja ja Arvila OÜ (mudelijärgne enampakkumisel kinnisasjade omandaja) tegelik kasusaaja. A. K. oli AB Kreditex AS aktsionär kuni 14.11.2022. A. K.i abikaasa on N. K., kes on AB Kreditex AS tegelik kasusaaja. Seega on ka pärast artiklite ilmumist A. K. endiselt läbi ühisvara instituudi oma abikaasa kaudu AB Kreditex AS-kasusaaja. Pärast artiklite ilmumist on lõppenud A. K.i juhatuse liikme ja aktsionäri roll AB Kreditex AS-s.
98.Kõigi artiklis nimetatud ühingute võrgustikku kuuluvate juriidiliste isikute ja krediidivõtjatele kahjuliku laenuäri mudeliga on seotud A. K.. Kuna ta oli artiklite avaldamise ajal hageja juhatuse liige ning tema osalusega ja kontrolli all olevad äriühingud tegid hageja asutamisel märkimisväärse sissemakse, on või vähemalt oli hageja artikli ilmumise ajal paratamatult otseselt laenuäri ja ühingute võrgustiku lahutamatu osa.
99.Mudeli rakendamine on tõendatud jõustunud kohtulahendiga. Mudeli olemasolu tõendab jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus asjas nr 2-19-12059, kus füüsiline isik XX esitas hagi Renovum OÜ ja Arvila OÜ vastu. Selles kohtuasjas oli XX sõlminud laenulepingu AB Kreditex AS-ga. Laenu tagamiseks seati hüpoteek. Seejärel refinantseeriti laen hagejas, loovutati hüpoteek hagejale ja seati tema kasuks täiendav hüpoteek. Hageja loovutas nõude sissenõudjale Renovum OÜ-le. XX korteriomand müüdi enampakkumisel ja Arvila OÜ sai kinnistu omanikuks. Viidatud kohtuasja näol on tegemist 21.09.2022 artiklis nimetatud M. juhtumiga. Allikakaitse õigusele tuginedes ei avalda kostja M. tegelikku isikut.
100.Mudeli rakendamist tõendab V. S. juhtum. 21.09.2022 artiklis on kirjeldanud V. S., kuidas hageja andis talle laenu, kuigi ta oli enda sõnul „rikutud laenuajalooga“ ehk isik, kellele ei oleks tohtinud laenu tegelikult anda. V. S. nimi oli varem V. Z., kes võttis hagejalt 05.08.2016 sõlmitud lepingu alusel 14 000 eurot laenu. Seejuures olid intressimäärad lubatust kõrgemad. Lepingu tagamiseks seati ühishüpoteek laenusummast kaks korda suuremas määras, s.o summas 28 000 eurot kolmele kinnistule.
101.Tagatiseks olnud V. Z.le kuulunud kinnistu (xxx) omanik on alates 14.03.2022 Arvila OÜ. Kinnistut koormasid varem Credit Pro AS (AB Kreditex AS-i endine ärinimi) kasuks seatud hüpoteegid summades 6000 ja 6000 eurot, mis seejärel seati Renovum OÜ kasuks. Hageja kasuks oli seatud hüpoteek summas 28 000 eurot, mis samuti vormistati hiljem Renovum OÜ kasuks. Praegu on kehtivad hüpoteegid summades 24 000 ja 4000 eurot seatud Renovum OÜ kasuks.
102.Tagatiseks olevale V. Z. kinnistule (xxx) oli seatud Credit Pro AS kasuks hüpoteek summas 6000 eurot, mis on kehtiva kande järgi seatud Renovum OÜ kasuks. Samuti oli hageja kasuks seatud hüpoteek 28 000 euro väärtuses. Kehtiva kande kohaselt on Renovum OÜ kasuks seatud hüpoteek summades 24 000 ja 4000 eurot.
103.V. S.le kuuluvale kinnistule (xxx) oli seatud hüpoteek hageja kasuks summas 28 000 eurot, mis seejärel liikus Renovum OÜ-le ja osahüpoteekideks jagamise tõttu on nüüdseks kehtivate kannete kohaselt Renovum OÜ kasuks seatud hüpoteegid summades 24 000 ja 4000 eurot.
104.Kinnistusraamatu väljavõtted tõendavad, et V. S. võttis laenu AB Kreditex AS-lt ja hagejalt. V. S.le anti laenu 14 000 eurot, mille tagamiseks seati topeltsummas hüpoteeke, s.o 28 000 eurot.
105.Asjaolu, et M. ja V. juhtumid pole erandid, vaid ühed näited äriühingute koostegutsemisest laenude andmisel ning laene tagavate hüpoteekide realiseerimisel, tõendab 18.07.2019 AB Kreditex AS ja hageja kliendi nimel vandeadvokaadi esitatud teade Finantsinspektsioonile ja
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA). Teates on selgitatud füüsilisest isikust kliendi olukorda, kes sõlmis 21.09.2012 AB Kreditex AS-ga laenulepingu summas 50 000 eurot. Leping sisaldas ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi, sh kõrget viivist (päevas määr 0,5%), trahvi määras 30% tasumata intressidelt, kui intressi tasumisega viivitatakse ja laenusaaja õigust nõuda laenu ennetähtaegsel tagastamisel kolme kuu intressi tasumist. 2016. aastal tekkis kliendil laenu tagastamisega probleem. AB Kreditex AS pakkus lahenduseks võtta laenu Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistust (hageja endine ärinimi). AB Kreditex AS oli enda kontorisse korraldanud selleks juba hageja allkirjastatud laenudokumendid. Klient kartis, et tema vanemate kinnisasjadele seatud hüpoteegid realiseeritakse, mistõttu allkirjastas ta hagejaga laenulepingu. Laenu võttis ta 11 750 eurot, kuid pidi hagejale lepingu järgi tagastama 24 000 eurot. Seejuures hagejalt saadud laenusummat ei kantud üle mitte kliendi kontole, vaid otse AB Kreditex AS kontole.
106.Kasumliku ühingute võrgustiku loodud mudel leidis rakendust selliselt, et AB Kreditex AS andis ebamõistlikel tingimustel kliendile laenu. Võlgnevuse tekkimisel suunas ta kliendi hageja juurde laenu refinantseerima. Leping sõlmiti hagejaga selliselt, et klient pidi hagejale tagastama enam kui kaks korda rohkem raha, kui talle laenati. Puudub kahtlus, et laenude andmisel, refinantseerimisel, tagamisel ja tagatiste realiseerimisel tegutsevad mudelis osalevad ühingud on omavahel seotud. Eriti ilmestab seda hageja poolt laenusumma kandmine otse AB Kreditex AS kontole, mitte laenu saanud kliendile.
107.Mudeli olemasolu tõendavad teised ajakirjanduses ilmunud artiklid. 11.02.2020 ilmus Eesti Rahvusringhäälingu uudiste portaalis artikkel „“Insight“ vastutustundlikust laenamisest Eesti moodi: võlaorjusest kuuse alla“. Artiklis selgitati, kuidas AB Kreditex AS andis puudega pensionärile laenu 9000 eurot. Laenusaaja tegi igakuiselt tagasimakseid, mis moodustasid poole tema kuusissetulekust (pension ja sotsiaalabi kokku 367 eurot). Kui mees enam maksta ei suutnud, loovutas AB Kreditex AS võlanõude Rävala Õigusbüroo OÜ-le ehk kehtiva ärinimega Renovum OÜ-le. Laenu tagatiseks antud kinnisvara müüdi avalikul enampakkumisel Stix KV OÜ-le ehk kehtiva ärinimega Arvila OÜ-le. Pensionärile laenu andmise tulemuseks oli korterist ilma jäämine ja kodutute öömajast peavarju otsimine. Artiklis seati AB Kreditex AS vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmine kahtluse alla.
108.Samuti toodi näide M. juhtumist, kelle puhul kordus sama muster. AB Kreditex AS oli M.le laenu andnud, kelle brutotöötasu oli 700 eurot. Tema laen loovutati Rävala Õigusbüroo OÜ-le (Renovum OÜ) ja tema korteri omandas avalikul enampakkumisel Stix KV OÜ (Arvila OÜ). 20.12.2022 ilmus Äripäevas artikkel „Kõrvuni võlgades ja firma ei tööta? Ikka saab laenu!“. Kokkuvõttes oli tegemist sama mudeli rakendamisega.
109.Artiklis nimetatud R. oli võtnud kiirlaenu, mille ta refinantseeris hageja abil. Hageja andis R. äriühingule laenu vaatamata äriühingul majandustegevuse puudumisele ja kiirlaenust tekkinud võlale. Lõpuks loovutati laen Renovum OÜ-le. R. kinnisvarale oli seega Renovum OÜ kasuks seatud neli hüpoteeki kokku summas 140 000 eurot. Tema korterid müüdi maha turuhinnast oluliselt madalama hinnaga – 52 000 eurot kahe korteri eest.
110.Kokkuvõttes on kostja tõendanud, et artiklis kirjeldatud ühingute võrgustiku rakendatav laenuäri mudel põhineb reaalsetel elulistel juhtumitel. Mudeli üks ühine nimetaja on selle tegelik kasusaaja A. K.. Seega ei räägi artiklid ainult hagejast. Kõik artiklis toodud väited puudutavad ühte mudeli, mille üheks lüliks on hageja. Artiklites toodud väited ja väärtushinnangud on esitatud üldjuhul kogu võrgustiku ja selle ühiste lõplike kasusaajate kohta. Kui mõnda äriühingut on nimeliselt mainitud, on selge, et väide või hinnang on esitatud just konkreetse äriühingu
kohta. Artikkel on jaotatud selgelt alapeatükkideks, et lugejale oleks üheselt mõistetav, kust üks mõte lõpeb ja teine algab.
111.Kostja ei ole avaldanud väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab. Kuigi hageja on ise sõnastanud nõude esemeks olevad väited, jääb ebaselgeks, millistest konkreetsetest artikli osadest või tsitaatidest need faktiväited peaksid tulenema. Hageja on esile toonud kokku üheksa tsitaati, sh artiklite pealkirjad ja alapealkirjad. Viidatud üheksa tsitaati ei ole esitatud ainult hageja kohta. Artiklid räägivad laenusaajate suhtes ebamõistlikult kahjuliku laenamismudeli rakendamisest omavahel tihedalt seotud ühingute poolt. Kostja on tõendanud, et selline mudel eksisteerib ning seda rakendatakse süsteemselt paljude laenajate suhtes (tegemist ei ole ühekordse juhtumiga). Artiklite konteksti ja ülesehitust arvestades selgitataksegi selle laenamismudeli kasutamist.
112.Hageja ei nõue ühegi tegelikult avaldatud lause ümberlükkamist, vaid taotleb enda tuletatud ja enda sõnastatud väidete ümberlükkamist. Sellise nõude esitamine eeldab, et hageja toob konkreetselt välja, kust tema hinnangul ümberlükkamist vajav faktiväide tuleneb. Samas ei ole hageja selgelt välja toonud, milliste eeltoodud tsitaatide pinnalt on nõude esemeks olevate väidete esitamine järeldatav.
113.Kostja ei ole avaldanud ühtegi ebaõiget väidet. Ebaõige on hageja käsitlus, mille järgi on kostja avaldanud väite, justkui oleks hageja suhtes väärteomenetlus algatatud. Kummaski artiklis ei ole väidetud, et hageja suhtes oleks Finantsinspektsioon algatanud väärteomenetluse. Ühtlasi pole võimalik seda tuletada kaudse faktiväitena.
114.Artiklis on toodud, et hoiu-laenuühistud ei allu Finantsinspektsioonile. Väidet ei saa hinnata selle järgi, kuidas hageja sellest aru sai või ennast seda lugedes tundis. Õige on lähtuda sellest, kuidas sai mõistlik isik aru artiklis väljendatust. Selleks, et väide oleks avaldatud, pidi mõistlik isik lugedes aru saama, et just hageja suhtes algatas Finantsinspektsioon väärteomenetluse. Artiklitest ei ole mõistlikul isikul võimalik välja lugeda, et hageja suhtes oleks Finantsinspektsioon algatanud väärteomenetluse. Artiklites on selgelt toonitatud, et hoiulaenuühistud ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele. Hageja on hoiu-laenuühistu, mistõttu ei allu ka hageja inspektsiooni järelevalvele.
115.Artiklite probleemiasetuse üks põhiline sõnum ongi, et hagejal on võimalik ilma Finantsinspektsiooni järelevalveta anda laenu inimestele, kellele selle tagasimaksmine käib üle jõu ja toob kaasa raskeid tagajärgi. Artiklis on avaldatud konkreetne väide: „Hoiu-laenuühistud ei allu Finantsinspektsioonile ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega“. Keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et Finantsinspektsioon saab teostada järelevalvet ja algatada väärteomenetlust üksnes nende isikute suhtes, kes alluvad tema järelevalvele. Artiklis viidatud väärteomenetlus algatati AB Kreditex AS suhtes.
116.Kuna AB Kreditex AS on laenuäri mudeliga seotud laenuandjana, on kohane väide, et Finantsinspektsioon algatas sama seltskonna suhtes väärteomenetluse. Artiklist ei tulene, et väärteomenetlus algatati hageja suhtes ning AB Kreditex AS õiguste kaitseks nõude esitamiseks puudub hagejal õigus. AB Kreditex AS suhtes väärteomenetluse algatamist kinnitab Äripäevas 11.11.2022 ilmunud artikkel.
117.Kuna artiklites on rõhutatud, et hoiu- ja laenuühistu ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele, ei saanud keskmine mõistlik isik 21.09.2022 artikli põhjal järeldada, et väärteomenetlus algatati hageja suhtes. Ka 12.10.2022 ja 16.10.2022 artiklitest ilmneb, et A. K.
omab kontrolli nii hageja kui ka AB Kreditex AS üle, kellest viimase suhtes väärteomenetlust sai üldse algatada. „Sama seltskond“ ei tähista hagejat, vaid A. K.i osaluse või kontrolli all olevaid äriühinguid laiemalt ühtse laenuäri mudelina. Väärteomenetluse algatamist tõendab Finantsinspektsiooni teadaanne. Sealt selgub, et väärteomenetlus on algatatud üksnes sellise äriühingu suhtes, millele Finantsinspektsioon on andnud tegevusloa ja mis kuulub tema järelevalve alla. Hageja suhtes seda teha ei saanud.
118.Hageja pole välja toonud, milliste lausete alusel on ta järeldanud väite selle kohta, et hageja lüpsab oma äritegevuses laenusaajaid. Kostja ei ole avaldanud väidet, et hageja otsiks endale teadlikult laenusaajaid, keda lüpsta ehk keda petta ja kellele teadlikult tekitada kahju. Ka tsitaat „I etapp: leia, keda lüpsta“ ei võimalda sellist järeldust teha. See on artikli alapealkiri. Selle all toodud tekst pole seotud hageja majandustegevusega.
119.21.09.2022 artikkel on jaotatud osadeks alapealkirjade kaupa. Tsitaat „I etapp: leia, keda lüpsta“ on üks selle artikli alapealkirjadest. Alapealkirja all on selgitatud, milliste inimestega on AB Kreditex AS lepinguid sõlminud. Artiklis on toodud näiteid kohtulahendites kajastatud elulistest olukordadest. Nii oli AB Kreditex AS enda kasuks seadnud pandi Niina kinnistule, kes on vajanud aastaid psühhiaatrilist ravi, on 80% töövõimetu, vaimselt alaarenenud ja süveneva dementsusega. Teiseks on toodud näide Narvast pärit mehest, kes on dementne ja raske puudega ning jäi oma kodust ilma, kuna pant oli seatud varatu ja töötu laenuvõtja kohustuste tagamiseks. Lisaks juhiti artiklis tähelepanu kohtulahendile, kus AB Kreditex AS võis olla rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti viidatakse varasemale artiklile, kus AB Kreditex AS andis laenu skisofreeniat põdevale inimesele. Sellele järgneb AB Kreditex AS juhatuse liikme K.E. kommentaar.
120.Seega on tsitaat „I etapp: leia, keda lüpsta“ kitsalt seotud üksnes AB Kreditex AS tegevusega. Tegevus puudutab lepingute sõlmimist isikutega, kellele ei tohiks vastutustundlikku laenamise põhimõtet järgiv krediidiandja laenu anda. Alapealkirja „I etapp: leia, keda lüpsta“ all esitatud tekstis ei ole kordagi mainitud hagejat ega selgitatud, kuidas hageja lepingute sõlmimisel toimib või kelle lepingupartneriks valib. Hagejat ei saa otseselt seostada tsitaadiga „I etapp: leia, keda lüpsta“. See on mõistlikule lugejale ilmselgelt arusaadav. Kostja leidis, et lause laenusaajate lüpsmise kohta ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang, mille ümberlükkamist nõuda ei saa.
121.Hageja pole selgitanud, milliste lausete alusel on ta tuletanud väite, et hageja tegevuse eesmärgiks on laenu saajate kodutuks muutmine. See ei nähtu hageja viidatud pealkirjadest „Kodutute vabrik“ ja „Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin“. Kostja pole väitnud, et hageja laenu andmise eesmärk on tagatiseks antud kinnisasjade müümine. Kummastki pealkirjast ei tulene ei otseselt ega kaudselt hageja viidatud väidet. Pealkirjad ei seostu mitte ühegi konkreetse juriidilise isikuga vaid juriidiliste isikute koostoimes toimiva laenuandmise mudeliga.
122.Artiklid kajastavad mitme omavahel seotud juriidilistest ja füüsilistest isikutest, keda seob kindel roll äriühingute koostoimes pakutavas laenumudelis. Hageja peab alusetult kõik artiklis käsitletud väited enda kohta käivateks. Avaldatud faktiväited tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Asjakohane ei ole see, kuidas sellest avaldatust sai aru hageja. Artiklit tuleb sisustada keskmise mõistliku lugeja arusaamast lähtudes.
123.Artiklis ei väideta, et inimeste kodutuks jäämine on mõne konkreetse ühingu tegevuse eesmärk, vaid see on vastutustundliku laenamise põhimõtteid eirava laenuandmise tagajärg. 21.09.2022 artiklis selgitatud, et just Arvila OÜ on omandanud kortereid, millega olid seotud AB
Kreditex AS, Renovum OÜ või hageja kasuks seatud hüpoteegid. Mõistlik lugeja ei loe artiklist välja, et hageja eesmärk on põhjustada kellegi kodutuks jäämine. Mõistlikule lugejale on selge, et inimeste kodudeks olnud kinnistute müümise tagajärjeks on nende kodust ilma jäämine ehk kodutuks jäämine.
124.Kostja ei ole avaldanud, et hageja teenib laenude andmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega hiilgekasumit. Hageja tuletab ebaõigesti artikli tsitaadist „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“, et hageja teenib miljoneid eurosid kasumit. Kostja pole väitnud, et hageja teeniks miljoneid eurosid kasumit. Lauses on viidatud „laenu- ja inkassoäride võrgustikule“. Kuigi hageja on selle võrgustikuga seotud läbi ühiste kasusaajate ja juhtorgani liikmete, ei tulene artiklist faktiväidet, et just hageja on teeninud miljoneid eurosid laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müümisega. Artiklis on silmas peetud kogu võrgustiku peale teenitavat kasumit.
125.Kinnistud müüakse oluliselt alla turuhinna. Madala hinna põhjustavad laenusummat oluliselt ületavad hüpoteegid, mis on seatud sama võrgustikku kuuluvate isikute kasuks. Seejärel saabki võrgustikku kuuluv ühing osta avalikul enampakkumisel kinnistu madala hinnaga ja teenida lõpuks tulu hiljem kinnistu müümise pealt. Kogu võrgustiku kasumit mõjutavad laenu andmisest saadud tasud (sh intressid), refinantseerimisest saadud tasud, laenu sissenõudmisega seotud tasud ning madala hinnaga omandatud kinnistute vaheltkasuga müümine. Nende tegevustega teenitaksegi kokku miljoneid eurosid, mis on tõendatud AB Kreditex AS, Renovum OÜ, Arvila OÜ ja hageja avalikkusele kättesaadavate majandusaasta aruannetega. Järelikult teenib ühingute võrgustik miljoneid eurosid kasumit. Võrgustiku üks peamistest kasusaajatest on A. K.. Hageja ülesanne piirdub laenude andmise ja refinantseerimisega.
126.Väide tulu teenimise kohta ei ole ebaõige, sest majandustegevuses on tavaline kasumit teenida. Artikkel juhib tähelepanu sellele, et võrgustiku siseselt laenu andmine, sissenõudmine ja tagatiste realiseerimine maandavad majandustegevusega kaasnevaid riske. Seetõttu julgetaksegi anda laenu inimestele, kellel oma kohustuste täitmine tõenäoliselt ei õnnestu.
127.Hageja pole välja toonud, millest tuleneb väide, et ta sõlmib lepinguid laenusaajatega, mille eesmärgiks on laenusaajatele kahju tekitada. Tsitaat „II etapp: uputa võlgadesse“ on alapealkiri, mis selgitab seotud ühingute kaudu laenu andmise mudelit. Artikkel ei räägi ainult hagejast ja pealkirja ei saa seostada ainult hagejaga. Lisaks on tegu väärtushinnanguga.
128.Sõnad „lüpsma“, „petmine“ ja „eksitamine“ viitavad kõik väärtushinnangutele. Petmise ja eksitamise hinnangu aluseks olevaid fakte on võimalik tõendada. Hinnangu ümberlükkamist nõuda ei saa. Ka kolmas väide „Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu eesmärgiga müüa täitemenetluses nende kodusid“ on väärtushinnang, sest ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, mis on hageja eesmärk laenu andmisel. Väljendid „teadlikult“ ja „eesmärgiga“ on hinnangulised. Väide „hiigelkasumi teenimine“ on väärtushinnang.
129.Kostja on toonud artiklites näiteid sellistele isikutele laenu andmise kohta, kellele vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides ei oleks üldse võinud laenu anda. Kui selline mulje jääb, ei ole see eksitav ega ebaõige. Kostja artiklites on avatud juhtumeid, kus laenu on antud isikutele, kellel ei olnud juba enne laenu andmist võimekust laenu koos lisanduvate tasudega tagasi maksta. See viis lõpuks nende kinnisvara võõrandamiseni. See, kas ja millised võlausaldajad laenusaajatel veel olid, ei oma tähtsust. Oluline on artiklitega üldsusele avaldatud
teave ebamõistlike tingimustega laenuäri mudeli kohta, mis koosneb kindlatest omavahel seotud ühingutest.
130.Kostja artiklid ei loo ebaõiget ettekujutust laenusumma kujunemisest. Kostja artiklid ei esita väidet, et ainult hagejalt oleks laenu võetud. Artiklis ei ole loodud ekslikku muljet selle kohta, kuidas on täitemenetlused algatatud. Isegi kui teised võlausaldajad algatavad täitemenetlusi, ei välista see hagejal täitemenetlusest kasu saamast. Kostja on tõendanud juhtumeid, kus AB Kreditex AS, hageja või Renovum OÜ kasuks on seatud hüpoteek. Kui hüpoteek realiseeritakse, on avalikul enampakkumisel omandanud kinnisasja AB Kreditex AS, hageja ja Renovum OÜ-ga seotud isik Arvila OÜ. Neil kõigil on üks ühine tegelik kasusaaja A. K.. Seega, kui hageja ei algata ise täitemenetlusi või loovutab oma nõuded kellelegi teisele, teenib kinnistu müügist lõpuks kasu ikkagi A. K..
131.27.03.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja kirjeldatud ühingute võrgustikku iseloomustab suuresti kõigi sinna kuuluvate juriidiliste isikute juhtorgani liige, osanik, aktsionär ja tegelik kasusaaja A. K.. Nimetatud võrgustik viib ellu kostja kirjeldatud laenuäri mudelit. Igal võrgustikku kuuluval isikul on laenuäri mudelis oma roll. Nende juriidiliste isikute majanduslikud ja isikulised seosed on artiklite konteksti mõistmisel olulised. Hageja möönab formaalsete seoste olemasolu, kuid eitab nn skeemi rakendamist. Võrgustikus on Kreditex AS on laenuandja, hageja on refinantseerija ja ka laenuandja, Renovum on Kreditexi ja hageja laenude sissenõudja ning Arvila on enampakkumistel võlgade sissenõudmise tagajärjel kinnistute omandaja. Üksikjuhtumite puhul võib olla, et laenuandja on ainult hageja või Kreditex. Mõnel juhul ei ole veel jõudnud olukord selleni, et kinnisasi oleks Arvila jõudnud omandada. Samas kinnitavad kõik kostja kirjeldatud üksikjuhtumid, et need neli ühingut on omavahel seotud ja ühiste majanduslike huvidega, tehes laenuäri mudelit rakendades koostööd.
132.Kuna artiklis räägitakse üldistatult omavahel seotud ühingute võrgustikust ja sellest, kuidas nende majanduslikud huvid on omavahel seotud, ei saa hageja tuletada kaudseid faktiväiteid artikli alapealkirjadest ja üldistest lausetest, mis pole otseselt hagejaga seotud. Ühingute võrgustiku olemasolu on tõendatud. Hageja väidab, et väljastas aastatel 2016–2022 1149 hüpoteeklaenu ja autoliisinguga seotud laenusid. Hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole artiklis väitnud, et laenuskeemis osalejad tegutsevad ainult ühe mudeli järgi, millest kõrvalekalded on võimatud. Seda enam, et iga laenuskeemi osaleja roll sõltub muuhulgas laenaja laenukäitumisest. Arusaadavalt ei saa Arvila laenu tagatiseks olevat kinnistut omandada, kui laenusaajal ei teki Kreditexi laenude tagasimaksmisel probleeme. Hageja väljastatud laenude kogumaht ei oma tähtsust.
133.Kostja väidab artiklis, et hageja, Kreditex, Renovum ja Arvila on omavahel seotud ühingud ning neil on kattuvad juhtorganite liikmed ja lõplikud kasusaajad, st neil on ühised majanduslikud huvid. Nimetatud väide on õige ja tõendatud.
134.Kostja on tõendanud, et laenuäri mudel eksisteerib V. S. juhtumi näitel. Kostja on tõendanud, et laenuäri mudel eksisteerib kohtulahendi näitel (M. juhtum). Laenuäri mudeli rakendamist tõendab Kreditexi ja hageja kliendi nimel vandeadvokaadi kaudu esitatud teade Finantsinspektsioonile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Hageja ja temaga majanduslikult seotud ühingute laenuäri mudeli kasutamist tõendab varasem meediakajastus samade ühingutega seoses.
135.Hageja väidab ebaõigesti, et kohus on M. juhtumi näitel tuvastanud, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise kohustust rikkunud ning järelikult pole alust rääkida kostja väidetud
skeemist. M. juhtumi näol on tegemist tsiviilasjaga nr 2-19-12059. Kostja esitas M. juhtumi tõendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-12059. M. juhtumi näitel tõendas kostja ühingute võrgustiku olemasolu ehk hageja, Kreditexi, Renovumi ja Arvila seotust. M. juhtumit kirjeldav avalikult kättesaadav ringkonnakohtu 05.05.2020 määrus tõendab ühingute võrgustikku, st nende ühiseid majanduslikke huve. Samuti jaatab kohtumäärus vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumist.
136.Hageja ei saa tõendada jõustumata kohtulahendiga vastutustundlikku laenamist. Hageja esitas samas tsiviilasjas nr 2-19-12059 Harju Maakohtu 08.09.2022 otsuse ühest punktist väljavõtte. Selles punktis leidis maakohus, et Kreditex ja hageja ei rikkunud M. juhtumi puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet. See tõend ei ole asjakohane, kuna asjas pole tehtud lõpplahendit. Lisaks sellele ei ole viidatud kohtulahendi ühest punktist võimalik teha üldse mingeid järeldusi. Jõustumata kohtulahendi väljavõttest 4 ei nähtu millised on kohtu muud seisukohad ja millise lahendi kohus tegi. Riigi Teatajas seda otsust avalikult üleval ei ole, st tegemist ei ole jõustunud kohtuotsusega. 21.09.2022 artiklis on konkreetselt väidetud, et M.l on kohtuvaidlus veel pooleli. Seega on ebaõige hageja väide, justkui oleksid Kreditex ja hageja M.le laenu andes vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
137.Kostja pidas eluliselt ebausutavaks, et hageja ei ole M. osas vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja pidi olema Kreditexile võlgu jäämisest teadlik, sest hagejalt võetud laenu abil refinantseeriti Kreditexi laen, kuna viimasele ei suutnud M. oma võlga tasuda. Ometi laenas Kreditexiga majanduslikult seotud isik ehk hageja M.le raha juurde. Artiklis on seda selgitatud hageja viidatud lausetega. M.l maksuvõlgnevuste ja maksehäirete puudumine laenu refinantseerimise ajal ei lükka ümber väidet, et M.le oli vastutustundetu raha juurde laenata. Lisaks on artiklis üldistatud, et raskustes inimestele laenamine on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine, konkreetselt M. näite puhul ei ole seda väidet esitatud.
138.Ebakohane on hageja väide, et kostja kirjeldatud ühingute võrgustikku ja laenuäri mudelit ei saaks eksisteerida, kui üksikjuhtumitel pole tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. M. näitega tõendab kostja ennekõike ühingute võrgustikku ja nende ühingute majanduslikku seost. Selle seisukohalt ei ole määrav, kas kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise või mitte, sest A. K.iga seotud ühingud laenavad raha juba majanduslikes raskustes või võlgades olevatele inimestele. Kostja hinnangul on ka ilma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamiseta M. juhtumi puhul ilmselge, et M. olukorda arvestades ei oleks talle tohtinud enam raha juurde laenata. Hageja laenas M.le raha olukorras, kus M. oli juba võlgu Kreditexile. Samas on teada, et hageja ja Kreditex on ühiste majanduslike huvidega.
139.V. S. juhtum tõendab samuti ühingute võrgustikku ja nende ühingute majanduslikku seos. Kõigi ühingute osanik, aktsionär, tegelik kasusaaja ning juhatuse liige oli M.ga laenulepingute sõlmimise ajal A. K.. Samuti on V. S. juhtumi puhul selgelt näha kostja kirjeldatud laenuäri mudeli rakendamist. Ekslik on hageja väide, et kuna V. S. puhul ei refinantseerinud hageja tema laenu, ei ole tema peal laenuäri skeemi kasutatud. Asjaolu, et V. S. võttis laenu otse hagejalt, ei lükka ümber ühiste huvide ühingute seoseid V. S.le antud laenuga ja selle sissenõudmisega. Kostja on tõendanud, et V. S. sõlmis hagejaga laenulepingu 05.08.2016, laenulepingu tagamiseks seati kolmele kinnisasjale hüpoteegid (V. Z. kahele kinnistule ja ühele V. S. kinnistule) ja hageja kasuks seatud hüpoteegid liikusid edasi Renovumile. Intressimäär lepiti kokku lubatust kordades kõrgemana ja hageja kasuks seatud hüpoteek oli kaks korda suurem tegelikust laenusummast (laen 14 000 eurot ja hüpoteek 28 000 eurot). Sellistel tingimustel raha laenamisega ei saa rääkida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest. Seega on selge, et V. S. puhul olid
ebamõistlikel tingimustel laenu andmisega seotud hageja ja sissenõudja Renovum, kellel on ühised majanduslikud huvid.
140.Asjaolu, et enne laenu andmist ei olnud V. S.l maksuvõlgnevusi ega maksehäireid, ei tähenda vastutustundlikku laenamist, kui intressimäärad on kordades lubatust kõrgemad ja hüpoteek tegelikust laenusummast kaks korda suurem. Ühtlasi ei ole hageja selgitanud, mida kujutas endast laenukomitee ja milliste kriteeriumide järgi nad isikule laenu andmist põhjendatuks pidasid. Ühtlasi tuleb V. S. puhul arvestada, et laenu andis talle hageja, kes on hoiu-laenuühistu. Viimase tegevus ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele. Artiklite probleemiasetuse üks põhiline sõnum oli, et hagejal oli võimalik ilma Finantsinspektsiooni järelevalveta anda laenu inimestele, kellele selle tagasimaksmine võib käia üle jõu ja tuua kaasa raskeid tagajärgi, sh kinnisasjast ilmajäämise.
141.Ebaõige on hageja väide, et V. S.ga seotud kriminaalasja raames kinnisasjale (kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi tagamiseks) seatud keelumärge tõi kaasa probleemid laenu tagasimaksmisel. Kinnisasjale seatud keelumärge ei oma mõju võimele laenu maksta ega ole põhjuslikus seoses makseraskuste tekkimisega. Keelumärge tsiviilhagi tagamiseks seati kinnistusraamatu kande kohaselt sisse alles 07.04.2021. Ebaõige on väide, et tsiviilhagi tagamiseks seati keelumärge 15.07.2019. Kokkuvõttes tõendab V. S. juhtum, et ühingute võrgustikku kuuluvad hageja ja Renovum on ühiste majanduslike huvidega: hageja andis kahjulikel tingimustel laenu ja seadis hüpoteegid, mis hiljem loovutati Renovumile.
142.J juhtumit on kirjeldatud 12.10.2022 ja 16.10.2022 artiklites. See juhtum tõendab ühingute võrgustikku kuuluvate Kreditexi ja hageja koostööd. Kõigepealt andis Jle laenu Kreditex ja seejärel suunati ta laenu refinantseerima hagejasse. Kreditex oli oma kontorisse hagejaga sõlmitava lepingu dokumendid kohale toonud, mis ilmselgelt tõendab ühiseid huve ja ühist tegutsemist. Laenu anti äärmiselt kahjulikel tingimustel: laenu võttis ta 11 750 eurot, kuid pidi hagejale lepingu järgi tagastama 24 000 eurot. Seejuures hagejalt saadud laenusummat ei kantud üle mitte kliendi kontole, vaid otse AB Kreditex AS kontole. Asjaolu, et veel ei ole nõuet Renovumile loovutatud ja täitemenetlust alustatud, ei tähenda, et laenuäri mudelit J juhtumiga seostada ei saaks. Tõendatud on, et Kreditex ja hageja on ilmselgelt ühiste majanduslike huvidega ning tervikliku laenuäri mudeli esimese poole juba realiseerinud.
143.S. B.i juhtum tõendab ühingute võrgustikku ja laenuäri mudeli kasutamist. Asjaolu, et S. B. ei saanud laenu hagejalt, ei tõenda, et ühingute võrgustikku kuuluvad Kreditex, hageja, Renovum ja Arvila ei oleks ühiste majanduslike huvidega. Hageja kinnitab, et S. B. sai laenu Kreditexilt. Kostja viidatud ERR artiklis on selgitatud, et Kreditex loovutas võlanõude Rävala Õigusbüroo OÜ-le ehk kehtiva ärinimega Renovum OÜ-le. Laenu tagatiseks antud kinnisvara müüdi avalikul enampakkumisel Stix KV OÜ-le ehk kehtiva ärinimega Arvila OÜ-le. Seega tõendab ERR artiklis kajastatud S. B.i juhtum, et ühingutel on ühised majanduslikud huvid.
144.Hageja väide, et S. B.i kinnisasja täitemenetluse algatas Telia Eesti AS, on asjassepuutumatu. Hageja on esitanud väljavõtte Ametlikest Teadaannetest, kus on S. B.i kinnistu aadressiga xxx pandud avalikul enampakkumisel müüki. Lisas toodud enampakkumise teates nimetatud S. B.i kinnistu ei ole ERR artiklis nimetatud enampakkumisel Arvilale müüdud kinnistu. Hageja esitatud tõendis nimetatud täitemenetlus ei oma käesoleva menetlusega mingit seost.
145.Kinnistusraamatu järgi omas S. B. Narvas korterit aadressil xxx. 11.10.2016 omandas selle korteriomandi Stix KV OÜ ehk praeguse nimega Arvila OÜ. Seda kinnistut koormasid Kreditexi
kasuks kolm hüpoteeki summades 4000 eurot, 4000 eurot ja 12 000 eurot. Hüpoteegid kustutati 11.10.2016 ehk samal päeval, kui Arvila kinnistu omandas. Hageja esitatud täitemenetluse teadet ei saa käesoleva vaidlusega seostada. Kokkuvõttes on S. B.i juhtum ja ERR artikkel tõendid ühingute võrgustiku olemasolust ja kostja kirjeldatud mudeli kasutamisest. S. B.i juhtum tõendab, et A. K.iga seotud ühingud tegutsevad ühise majandusliku eesmärgi nimel.
146.Äripäeva artiklis kajastatud R juhtum kinnitab ühingute võrgustiku olemasolu ja laenuäri mudeli kasutamist R refinantseeris juba varem oma äriühingule antud laenu hageja juures ja laen loovutati Renovumile. Artiklis selgitas kohtutäitur TA, et hageja kasuks oli seatud hüpoteegid summas 140 000 eurot, kuid korterite kogumaksumus oli 105 000 eurot. Kohtutäitur selgitas, et hüpoteegi summat ei seata suuremaks vara hinnatud maksumusest. Sealt järeldub, et see ei ole kooskõlas kohusetundliku laenuandja standardiga. Ka R juhtum ja Äripäeva artikkel ilmestavad hageja ja Renovumi vahelist koostööd ning nende rolli laenuäri mudelis. Kostja näited tõendavad, et laenu antakse kahjulikel tingimustel või inimestele, kellele vastutustundlik laenuandja laenu ei annaks. Makseraskuste korral loovutatakse laenud enamikel juhtudel Renovumile ja kui hüpoteeke realiseeritakse, on olnud ostjaks Arvila.
147.Artikkel käsitab võrgustikku kui ühiste majanduslike huvidega tervikut. Kõik hageja esile toodud tsitaadid ei käi hageja kohta. Hageja ei saa omistada enda kohta väiteid ja hinnanguid, mis on abstraktsed ja käivad üldjuhul kogu ühingute võrgustiku kohta üldiselt. Väidete tuletamisel tuleb arvestada artikli konteksti. A. K. oli enne artiklite ilmumist hageja ja Kreditexiga majanduslikult seotud ning on seda ka pärast artiklite ilmumist. Asjassepuutumatu on hageja väide, et A. K. ei ole enam Kreditexi tegelik kasusaaja. Artiklite avaldamise ajal oli A. K. Kreditexi aktsionär ja tegelik kasusaaja. Artiklid avaldati 12.10.2022 ja 16.10.2022.
148.18.11.2022 sai Kreditex aktsionäriks A. K.i abikaasa N. K.a. Kostja leidis, et ei ole juhus, et pärast artiklite ilmumist ja Kreditexi suhtes Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetluse algatamist ei soovinud A. K. enam tegelik kasusaaja olla. Kuigi vastab tõele, et N. K.a oli Kreditexi aktsionär läbi Mainex Holding OÜ (registrikood 14078276) alates 19.07.2016, ei lükka see ümber asjaolu, et N. K.a sai Kreditexi aktsionäriks füüsilise isikuna alles 18.11.2022. Artikli ilmumise ajal oli A. K. Kreditexi aktsionär. Isegi kui N. K.a äriühingutest omandatud tulu kuulub tema lahusvarasse, on eluliselt usutav, et vaatamata vara kuuluvusest lahusvarass on abikaasadel ühised majanduslikud huvid.
149.Ebaõige on väide, et hageja ei tegutse A. K.i huvides. Artiklite avaldamise ajal oli A. K. hageja juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Mõlemad rollid lõppesid 14.11.2022. Seega katkestas A. K. oma juriidilised seosed hagejaga alles artiklite ilmumise järgselt. Kokkuvõttes on ebaõiged hageja väited, et A. K.il puuduvad mistahes majanduslikud või muud seosed hageja ja Kreditexiga.
150.Hageja leiab ebaõigesti, et kostja esitatud Äripäeva artiklid tõendavad hageja tuletatud väidete esitamist. Hageja ei saa kostja avaldatut tõendada Äripäeva artiklitega. Äripäev tegeleb meediasisu loomisega kostjast sõltumatult. Äripäeva avaldatud faktiväidete, järelduse vms osas ei saa ühelgi juhul asuda seisukohale, et nende eest saaks mingitki vastutust kanda kostja. Isegi kui Äripäev on ajakirjanduslikku uurimist alustanud inspireerituna just kostja artiklitest on Äripäeva seisukohad ja järeldused kostja avaldatust täiesti sõltumatud.
151.Äripäevas avaldatud artiklites ei ole avaldatud, et hageja suhtes on Finantsinspektsioon algatanud väärteomenetluse. Äripäeva artiklid piirduvad hageja mainimisel sellega, et lisaks Kreditexile on hageja tegevus Finantsinspektsioonile huvi pakkunud. Äripäeva andmetel võttis
Finantsinspektsioon Kreditexi laenukontoris toimunud läbiotsimisel kaasa hagejaga seotud dokumente. Seega, viited hagejale Äripäeva artiklites ei võimalda järeldada, et kostja oleks väitnud, et hageja suhtes algatas Finantsinspektsioon väärteomenetluse.
152.Hageja väiteid ei tõenda O. L. e-kiri hagejale. Tegemist on ühe ajakirjaniku subjektiivse hinnanguga hageja tegevusele. Ajakirjanik väidab, et meedias on kajastatud hageja teadlikku laenamist maksejõuetutele inimestele kinnisvara tagatisel. Ühe ajakirjaniku nägemusega ei saa aga tõendada hageja tuletatud väidete esitamist, sh pole hageja isegi täpsustanud, millise väite esitamist see hinnang tõendab. Samuti ei ole hageja tõendanud, et viidatud e-kirjas kasutatud fraas „meedia on teid korduvalt süüdistanud...“ oleks otsene viide kostja avaldatud artiklile. Hageja tegevust on kajastanud ka teised meediaväljaanded, seega ei saa Äripäeva ajakirjaniku arvamuse kujunemist ühelgi juhul põhjendada kostja avaldatud vaidlusaluse artikliga.
153.21.08.2023 seisukohtades palus kostja jätta rahuldamata hageja 21.07.2023 hagi muutmise avaldus väidete muutmise osas. Samuti palus kostja tagastada hageja esitatud tõendid. Kostja rõhutas, et laenuäri mudel, millega on seotud Kreditex, hageja, Renovum ja Arvila, on oluline mõistmaks kogu artikli konteksti. Hageja on omaalgatuslikult tuletanud artiklist faktiväited ja hinnangud, mida kostja ei ole kunagi avaldanud. Hageja on ebaõigesti omistanud enda kohta käivateks tsitaate, mis ei ole üldse avaldatud tema kohta ning on nende pinnalt tuletanud väited, mille ümberlükkamist ta hagis nõuab.
154.Hageja ei ole välja toonud, kus on kostja avaldanud või millest tuleneb väide, et hageja suhtes on Finantsinspektsioon alustanud väärteomenetluse. 16.10.2022 artiklis on avaldatud: „J esitas ka advokaadibüroo kaudu kaebuse finantsinspektsiooni (FI) ja tarbijakaitsesse, kes just selliste laenuhaidega peaksid tegelema. Kuid ei tegelenud. FI vastas pika kirjaga ja tõdes, et võõras mure. Hoiu-laenuühistud ei allu FI-le ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega. (Nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast 21. septembril kirjutas, algatati väärtoemenetlus nagu niuhti)“. Sulgudes olevas viites väärteomenetlusele on hüperlink Finantsinspektsiooni pressiteatele, milles teavitab süüteomenetluse algatamisest.
155.Kostja on selgelt väljendanud, et hoiu-laenuühistud (hageja nende hulgas) ei allu Finantsinspektsiooni järelevalvele. Seega ei saanud keskmine mõistlik lugeja vastupidist ka kaudselt kostja poolt avaldatust välja lugeda. Kuna kostja ei ole väidet avaldanud, puudub alus selle ümberlükkamist nõuda.
156.Seoses väitega, et hageja petab ja eksitab laenusaajaid, leidis kostja, et ta ei ole viidanud ühelegi konkreetsele isikule. Väljend „lüpsma“ on väärtushinnang. Kostja on selgitanud, millises kontekstis on väited avaldatud. Kostja leidis, et hageja on oma nõuet muutnud ning kostja ei nõustu hagi muutmisega.
157.Hageja mitte ei täpsusta nõuet vaid esitab uue nõude, mis erineb sisult eelmisest hagi aluse osas. Esialgses nõudes leidis hageja, et kaudne faktiväide seisneb selles, et hageja on laenuandmise ja täitemenetluses kinnistute müügiga teeninud hiigelkasumit. Uus kaudne faktiväide on, et hageja teenib kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta. Väidetes on põhimõtteline erinevus ning tegemist ei ole nõude täpsustamisega, vaid uue nõude esitamisega. Kostja ei ole ka sellist väidet avaldanud. Väide „teenib suurt kasumist“, ei ole faktiväide, vaid väärtushinnang, sest puudub objektiivne alus hinnata, kas kasum on suur või väike.
158.Asjakohatu on hageja 21.07.2023 seisukoht, mille kohaselt võib hageja halba valgusesse sattuda seetõttu, et vaidlusalused artiklid on mahukad ja lugejad ei viitsi võib-olla süveneda teemasse. Väite ebaõigeks või väärtushinnangu ebakohaseks lugemisel ei saa aluseks olla ebaõige eeldus lugejate viitsimatuse kohta teemasse süveneda. Arvestades, et meediaväljund on tasuline, tuleb lähtuda eeldusest, et keskmise mõistliku isiku, kes on meediaväljaande tellija, eesmärk on meediasisuga tutvuda ja ta loeb neid väljaandeid, mida ta tellib ja mille eest ta maksab.
159.Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja ei ole avaldanud väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab. Artikkel kirjeldab laenuäri mudelit, millesse kuuluvad ettevõtted on seotud ühise äritegevuse ja läbi peamise kasusaaja A. K.i. Kostja selgitas laenuäri mudelit, millega on seotud AB Kreditex AS (Kreditex), Eestihoius HLÜ (hageja), Renovum OÜ (Renovum) ja Arvila OÜ (Arvila). Need ühingud moodustavad kostja kirjeldatud ühingute võrgustiku. Ärimudeli olemasolu tõendab kostja jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrusega asjas nr 2-19-12059.
160.Laenuäri mudeli sisustamine on oluline mõistmaks kogu artikli konteksti ja ettevõtjate omavahelist seotust. Artiklis on iga seotud ettevõtja kohta selgitatud tema rolli äritegevuses ning keskmisele mõistlikule lugejale on selge, et iga ettevõtte kohta eraldi avaldatut ei saa lugeda avaldatuks kõikide ettevõtjate kohta. Hageja moodustab avaldatust meelevaldsed väited, mida kostja ei ole avaldanud ning nõuab nende ümberlükkamist. Kohtuistungil 29.05.23 hageja võttis omaks, et kostja ei ole avaldanud selliseid väiteid, mille ümberlükkamist hageja nõuab.
161.Hageja nõuab kostjalt selliste väidete avaldamist, mida kostja pole avaldanud. VÕS § 1047 võimaldab nõuda andmete ümberlükkamist või parandamist. Uute, tuletatud väidete avaldamist seadus ei võimalda. Väärtushinnangute ümberlükkamist ei saa nõuda.
162.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 11 400 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise. Kostja lepingulise esindaja kulud on olnud 11 388 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kostja esindaja ajakulu on 80,7 tundi. Kostja ja kostja esindaja on kokku leppinud tunnihinnas 140-160 eurot (vandeadvokaat). Muu kulu 12 eurot on kinnistusraamatu väljavõtte kulu.
KOHTU PÕHJENDUSED
163.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
164.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja avaldas väljaande „Eesti Ekspress“ paberversioonis 21.09.2022 artikkel „Kodutute vabrik“ ning veebilehel ekspress.delfi.ee artikli pealkirjaga „Võla võim | Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!; 2) kostja avaldas 21.09.2022 eelviidatud artikli tõlke venekeelse Delfis veebilehel rus.delfi.ee pealkirjaga „ВЛАСТЬ ДОЛГОВ | Как инкассо-фирмы оставляют должников без крыши над головой“; 3) kostja avaldas 12.10.2022 väljaande „Eesti Ekspress“ paberversioonis artikli „Võlateenija“ ning 16.10.2022 veebilehel ekspress.delfi.ee pealkirjaga „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“; 4) hageja on hoiu-laenuühistu, mille tegevuseks on muuhulgas laenude väljastamine;
5) hageja endine nimi oli Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu.
165.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas eelviidatud artiklites hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, milliste ümberlükkamist on hagejal õigus nõuda. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei avaldanud artiklites neid konkreetseid väiteid, milliste ümberlükkamisest hagis hageja soovis. Hageja leidis, et kostja on tema suhtes artiklites avaldanud kaudseid faktiväiteid, mille tõttu on hagejal õigus nõuda, et kostja lükkaks ümber selle, mille ta mõistliku isiku arusaama kohaselt tegelikult avaldas.
166.Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ning esitas 21.07.2023 menetlusdokumendi, milles muutis kostjale etteheidetavate ja ümberlükkamist vajavate väidete sõnastust. Kostja vaidles nõude muutmisele vastu ja leidis, et hagejal ei ole õigust nõuet muuta. Kohus sellega ei nõustu. Hageja täpsustas üksnes ümberlükatavate väidete sõnastust, kuid ei muutnud sisuliselt ei hagi alust ega eset. TsMS § 376 lg 4 punkt 1 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Kohtu hinnangul oli hagejal õigus täpsustada nõude sõnastust ning sellise täpsustuse tegemiseks ei ole kostja nõusolek vajalik.
167.Hageja leidis, et kostja avaldas tema kohta artiklites mitmeid kaudseid väiteid, millistega jäeti mulje, et hageja tegevus on lubamatu ja ebaaus. Artiklites väidetud asjaolud on hagejale majanduslikult kahjulikud, kuna need vähendavad hageja usaldusväärsust klientide ja potentsiaalsete tulevaste klientide ees, sealjuures hageja koostööpartnerite ja riigiasutuste ees.
168.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
169.VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Väärtushinnangu ümberlükkamist kannatanu nõuda ei saa.
170.Iseenesest nõustub kohus hagejaga, et kui asjas on võimalik tuvastada, et kostja avaldas hageja viidatud väited, on tegu hagejat majanduslikult kahjustavate väidetega. Samuti nõustub kohus hagejaga, et sõnaselgelt ei peagi kostja olema hageja viidatud väited avaldanud, kuid ta peab olema avaldanud kaudseid faktiväiteid, millest saab hageja viidatut mõistlikult järeldada (RK TKo 3-2-1-24-15, p 13, 2-18-17980, p 19). Ühtlasi nõustub kohus, et väidete sisu hindamisel tuleb arvestada konteksti, milles need väited avaldanud on ning väiteid tuleb hinnata lähtuvalt mõistliku kolmanda isiku vaatenurgast, mille lähtuvalt sellest, mida avaldaja ise silmas pidas või mida hageja on järeldanud.
171.Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et kannatanu võiks ümberlükkamise nõude raames taotleda avaldajalt mingite uute väidete avaldamist või nõuda selliste väidete ümberlükkamist, mis avaldatust mõistlikult võttes siiski ei tulene. 29.05.2023 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 19-21) selgitas kohus hagejale, et ümberlükkamist saab vaid nõuda selle osas, mida on avaldatud. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas tuleneb kostja avaldatust see, mida hageja väidab. Kohus selgitas hagejale faktiväite ja väärtushinnangu erinevusi.
172.Hageja nõude lahendamisel asub kohus järgnevalt eraldiseisvalt hindama iga hageja välja toodud väite osas, kas kostja on väite avaldanud ning kas tegu on ebaõige faktiväitega. Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus
173.Hageja nõudis kostjalt, et viimane lükkaks ümber väite: „Eestihoius HLÜ suhtes on algatatud Finantsinspektsiooni poolt väärteomenetlus“. Pooled ei vaidle selle üle, et konkreetselt sellises sõnastuses kostja ühtegi väidet ei avaldanud ning hageja suhtes ei ole Finantsinspektsioon väärteomenetlust algatanud.
174.Hageja leidis, et tema viidatud väide sisaldub artiklites lausetes: „FI vastas pika kirjaga ja tõdes, et võõras mure. Hoiu-laenuühistud ei allu FI-le ning inspektsioon ei tegele eravaidluste lahendamisega. (Nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast 21. septembril kirjutas, algatati väärteomenetlus nagu niuhti.)“; „Finantsinspektsioon asus laenuäri alatuid võtteid Ekspressi loo järel kohe uurima. Praegu Iraagis viibiv elukutseline sõdur J kurtis ametile sama lugu juba mitu aastat tagasi, kuid toona ei huvitanud see kedagi“. Väljendite „sama seltskond“ ja „laenuäri“ kasutamisega jäeti lugejale mulje, et väärteomenetlus on algatatud hageja suhtes. Hageja leidis, et keskmine lugeja ei oma teadmisi selle kohta, et hoiu-laenuühistud ei allugi Finantsinspektsiooni järelevalvele.
175.Kostja eitas hageja väite avaldamist. Kostja on artiklis välja toonud, et laenuühistud ei allu Finantsinspektsioonile. Selleks, et väide oleks avaldatud, pidi mõistlik isik lugedes aru saama, et just hageja suhtes algatas Finantsinspektsioon väärteomenetluse.
176.Esmalt nõustub kohus, et kui kostja oleks hageja viidatud väite avaldanud, oleks tegemist olnud faktiväitega ning hagejat majanduslikult kahjustava väitega. Kuna pooled ei vaidle selle üle, et hageja kui hoiu-laenuühistu tegevus ei allunud Finantsinspektsiooni järelevalvele ning Finantsinspektsioon ei alustanud hageja suhtes menetlust, oleks sellise väite avaldamise näol olnud tegu ebaõige väite avaldamisega.
177.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 12.10.2022 ilmus ajalehe „Eesti Ekspress“ paberlehes artikkel „Võlateenija“ (toimiku 1. kd, lk 40-41). 16.10.2022 EE veebiversioonis artikkel „Laenuäri ohvrist palgasõdur: pean sõna otseses mõttes roomama, et elada. Mul ei ole valikut“ (toimiku 1. kd, lk 44-48). Mõlemas artiklis kirjeldatakse Jks nimetatud inimese laenu võtmisega seotud küsimusi. Veebis ilmunud artiklis on pealkirja all sissejuhatuses märgitud: „Finantsinspektsioon asus laenuäri alatuid võtteid Ekspressi loo järel kohe uurima. Praegu Iraagis viibiv elukutseline sõdur J kurtis ametile sama lugu juba mitu aastat tagasi, kuid toona ei huvitanud see kedagi“.
178.Artiklites avaldatu kohaselt võttis J nimeline isik laenu AB Kreditex AS-st. Kuna tal tekkisid laenu tasumisega raskused, kutsuti ta enda sõnul AB Kreditex AS kontorisse, kus sooviti temalt hagejaga sõlmitava refinantseerimislepingu allkirjastamist. Artiklis märgitu järgi pöördus J hiljem advokaadi vahendusel Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitse poole, kuid
Finantsinspektsioon vastas, et hoiu-laenuühistud ei allu Finantsinspektsioonile. Samas on artiklis sulgudes märgitud: „Nagu öeldud, kui Ekspress samast seltskonnast 21. septembril kirjutas, algatati väärteomenetlus nagu niuhti“.
179.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks Advokaadibüroo vahendusel Finantsinspektsioonile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud isiku pöördumise AB Kreditex AS ja hageja tegevuse kohta (toimiku 1. kd, lk 122-123). Kirjas heideti ette, et isikul ei olnud selgust, millisel alusel on temalt laenulepingute alusel erinevaid summasid nõutud. Avalduses heideti ka ette hageja ja AB Kreditex AS vahelist seost. Avalduses paluti selle adressaatidel selgeks teha, kas hageja ja AB Kreditex AS tegevus laenude andmisel on seaduslik.
180.Kostja esitas kohtule ka 22.09.2022 Finantsinspektsiooni teate (toimiku 1. kd, lk 135 ja 2. kd, lk 54), milles viimane avaldas, et alustas meedias avaldatud asjaolude alusel ja kontrollimiseks väärteomenetluse inspektsiooni järelvalvatava krediidiandja suhtes. Samas ei nähtu teatest, millise ettevõtte suhtes konkreetselt menetlust alustati. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja suhtes Finantsinspektsioon väärteomenetlust alustada ei saanud ega alustanudki.
181.11.11.2022 ilmus väljaandes „Äripäev“ artikkel pealkirjaga „Inspektsioon võttis kaasa Kreditexi ja hoiu-laenuühistu dokumendid“ (toimiku 1. kd, lk 133-134), mille kohaselt tegi Finantsinspektsioon läbiotsimise AB Kreditex AS-s ning tundsid huvi ka hageja vastu, kelle juhatusse kuulus AB Kreditex AS üks omanik A. K.. Artikli kohaselt kontrollis Finantsinspektsiooni ajalehe „Eesti Ekspress“ artiklite sarjas „Võla võim“ ilmunud väiteid.
182.Eeltoodut tõendeid kogumis hinnates ei nõustu kohus hageja väitega, et viidetest „samale seltskonnale“ oleks mõistlik lugeja pidanud vaatamata artiklis selgesõnaliselt avaldatule järeldama, et Finantsinspektsioon alustas nimelt hageja suhtes väärteomenetlust. Sellist väidet ei ole kostja avaldanud. Kostja on selgelt avaldanud, et hoiu-laenuühistud ei allu Finantsinspektsioonile. Artiklis on kirjeldatud hoopis seda, et kuigi J nimeline isik pöördus AB Kreditex AS ja hagejat puudutavas küsimuses Finantsinspektsiooni ja Tarbijakaitse ning Tehnilise Järelevalve Ameti poole, sisuliselt tema pöördumisi ignoreeriti. Väärteomenetlust alustas Finantsinspektsioon alles siis, kui juhtumitest kirjeldati 21.09.2022 ilmunud artiklis. Samuti järeldub asjas esitatud tõenditest, et kuigi väärteomenetluse alustamiseks hageja suhtes pädevus puudus, kontrollis Finantsinspektsiooni tervikuna ajalehe „Eesti Ekspress“ artiklites ilmunud väiteid, sealhulgas neid, mis puudutasid hagejat. Seetõttu ei ole ebaõige artiklis tehtud viide sellele, et Finantsinspektsioon asus laenuäri võtteid uurima. Kuna kostja ei ole avaldanud hageja suhtes viimase etteheidetavat väidet, ei kuulu hageja nõue antud väite osas rahuldamisele. Eestihoius HLÜ petab ja eksitab laenusaajaid
183.Hageja leidis, et väide selle kohta, et ta petab ja eksitab laenusaajaid, sisaldub 21.09.2022 artiklite vahepealkirjas: „I etapp: leia, keda lüpsta“. Kuna artiklites on käsitletud laenuäri võrgustikku ning kostja ei ole selle võrgustiku osalisi eristanud, puudutab väide ka hagejat. Tegu on faktiväitega, sest väljend „lüpsma“ tähendab eesti keelest kelleltki raha välja pigistama. Keskmisele lugejale jääb mulje, et hageja petab laenusaajaid.
184.Kostja leidis, et tegu on artikli vahepealkirjaga, millest ei saa hageja väidetut järeldada. Alapealkirja all on selgitatud, milliste inimestega on AB Kreditex AS laenulepinguid sõlminud. Alapealkiri on seotud ainult AB Kreditex AS tegevusega ning see tegevus puudutab
laenulepingute sõlmimist isikutega kellele vastutustundlik krediidiandja ei tohiks laenu anda. Lisaks on väljend „lüpsta“ väärtushinnang, mille ümberlükkamist nõuda ei saa.
185.21.09.2022 ajalehe Eesti Ekspress paberlehes ilmunud artikli „Kodutute vabrik“ (toimiku 1. kd, lk 7-10) sissejuhatuses on lause: „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on laheda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“. Artiklis viidatakse kümnele inimesele, kellega artikli autorid on vestelnud ning kes kõik on „sama laenu- ja inkassoäri kliendid“.
186.Järgnevalt on artiklis kirjeldatud V. S. ja M. nimetatud isikute juhtumeid, kes laenulepingute sõlmimise tulemusena jäid ilma neile kuulunud kinnisvarast. Kummagi juhtumi kirjeldamisel artiklite algusosas ei ole hagejale viidatud.
187.Analoogilise sisuga on ka veebiväljaandes 21.09.2022 ilmunud artikkel „Võla võim. Laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin: „Visati tänavale, aga ise olin loll!“ (toimiku 1. kd, lk 11-24). Mõlemas artiklis järgneb eeltoodud juhtumite kirjeldusele alapealkiri „I etapp: leia, keda lüpsta“. Sellele pealkirjale järgneb artikli osa, milles kirjeldatakse eranditult AB Kreditex AS tegevust ning heidetakse viimasele ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hagejale artikli selles osas viited puuduvad. Artiklis on viidatud AB Kreditex AS-ga seotud kohtuvaidlustele, mis artikli autorite sõnul näitab, et lepingupartneriteks on valitud vaimselt alaarenenuid, raskelt vaimuhaigeid, puudega ja töövõimetuid inimesi.
188.Kohus leiab, et antud väite osas ei kuulu hageja nõue samuti rahuldamisele. Kuigi artikli ülejäänud osades on puudutatud ka hageja tegevust ning kostja on pidanud hagejat üheks artiklis kirjeldatud võrgustiku liikmeks, ei ole alapealkirjaga „I etapp: leia, keda lüpsta“ all hageja tegevust puudutatud. Selles osas on eranditult kirjeldatud olukorda, milles laenusaajad on artikli autorite hinnangul sattunud, kui nad sõlmivad lepingu AB Kreditex AS-ga.
189.Artikli kogu ülesehitusest ja loogikast nähtub, et kostja kirjeldatud „skeem“ algab reeglina sellest, et laenusaaja sõlmib laenuleping AB Kreditex AS-ga ning viimane sõlmib laenulepinguid ka isikutega, kellega seadust järgides ei tohiks lepinguid sõlmida ning kelle puhul võib eeldada olukorda, kus nad kas laenulepingu sõlmimise tagajärgedest aru ei saa või ei suuda lepingut täita. Nimelt sellise olukorra kirjeldamiseks on kasutatud alapealkirjas sõnu: „leia, keda lüpsta“. Antud väljendit ei ole alapealkirjas kasutatud hageja kohta, sest pealkirjale järgnevas osas ei ole hageja tegevust puudutatud. Kuna alapealkiri ei kirjelda hageja tegevust, jätab kohus antud väite osas hageja nõude rahuldamata.
190.Kohus samuti osundab, et väljend „lüpsma“ kujutab endast tegevusele antud negatiivset hinnangut ning hinnangute ümberlükkamist seadus ei võimalda. Mõneti võib hinnangut pidada ka kaudseks faktiväiteks, millest võiks järeldada, et sellega kirjeldatakse olukorda, kus kelleltki pigistatakse alusetult raha välja, kuid meelevaldne on kohtu hinnangul hageja järeldus, et väljendist „lüpsma“ võiks korraga tuletada mitme uue hinnangulise väljendi „petab“ ja „eksitab“ kasutamist. Oma nõude formuleerimisel on hageja sisuliselt soovinud kostjalt uute teda puudutavate hinnangute ümberlükkamist, kuid sellise nõude esitamist VÕS § 1046 ega § 1047 ei võimalda. Eestihoius HLÜ annab inimestele laenu teadlikult vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkudes, mille tagajärjel jäävad inimesed täitemenetluses nende kodude müümise tõttu kodutuks
191.Hageja leidis, et eelviidatud väide järeldub kogumis mitmetest artiklis avaldatud lausetest. See sisaldub lausetes: „kodutute vabrik“, „laenuhaide kodutuks tegemise hakklihamasin“, „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“, „Kahtlustan, et Renovum teeb Põhja-Eesti HLÜga koostööd, et inimestelt kinnistuid kätte saada,“ teatab ta“, „Ekspress rääkis kümne inimesega, keda tabas sama saatus: nad tõsteti sunniviisiliselt kodust lageda taeva alla. Kõik nad on sama laenu- ja inkassoäri kliendid“, „Nii on Renovumi, Kreditexi ja Eesti Hoiuse võlgade tõttu võetud korterid ja majad käest enam kui 180 inimesel, kellest kaitsetumad on jäänud otsesõnu kodutuks“, „Visati tänavale, aga ise olin loll. Olen küll kõrgelt haritud, aga olin loll.“, „Nad saadavad rõõmsalt meilile laenupakkumisi edasi. Et kui üks korter läks... võtaks veel miskit ära!“, „Kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata? „Päästjaks“ osutus hoiu-laenuühistu (HLÜ) Eesti Hoius (endise nimega PõhjaEesti Hoiu-Laenuühistu). Eesti Hoius andis M.le uue, 25 000 eurose laenu, millest ta sai vana võla ära katta ning oma firmat päästma hakata. Seesama Eesti Hoius andis laenu ka V. S.le. Temalegi ei tahtnud keegi teine laenata, sest mees oli juba rikutud laenuajalooga“, „Aga miks anda laenu inimesele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta? Jutt on laenudest kinnisvara tagatisel ning need on kindel kullaauk. M. oli selleks ideaalne klient: võlga tagasi maksta ei suutnud, kuid omas ilusat kodu,“ „Laenuandjatel on ükskõik, sest laenusaajal on kinnisvara, mida võlgade katteks realiseerida,“ selgitab Roosileht“, „Tegelikult on absurdne, et annad kaks korda suurema laenu inimesele, kes on juba väiksema laenu maksmisega võlgnevuses,“ mõtiskleb M.“, „Kreditexi laenukontoriga igapidi seotud Eesti Hoius pidi ju teadma, et tema varasem laen oli hapuks läinud“.
192.Kuna kostja viitab võrgustikule, puudutavad väited ka hagejat. Selge viide vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele sisaldub M.t puudutavas osas, kuid hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Kostja artiklis kirjeldatud juhtumid ei vasta tõele ning kuna hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on väited alusetud.
193.Kostja leidis, et ta ei ole avaldanud ka kaudselt hageja viidatut. Kostja ei ole avaldanud, et hageja tegevuse eesmärgiks on tagatiseks antud kinnisasjade müümine. Kõik väited on seotud artiklis kirjeldatud võrgustikuga. Inimeste kodutuks jäämine ei ole mõne konkreetse ühingu eesmärk, vaid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg. Lisaks on hageja viidatud kujul tegemist väärtushinnanguga, sest väljendid „teadlikult“ ja „eesmärgiga“ on hinnangulised.
194.Kohus leiab, et hageja viidatud ja artiklites sisalduvatest väidetest kogumis ei saa teha järeldust, et kostja oleks avaldanud, nagu oleks hageja andnud teadlikult paljudele inimestele laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes ning nimelt selle tagajärjel on inimesed jäänud kodutuks. Hageja arusaam sellest, mida kostja oma artiklis mõistliku inimese seisukohalt avaldas, on liialt kaugeleulatuv.
195.21.09.2022 avaldatud artiklites on väidetud, et hageja andis laenu V. S.le ja M.le, kes mõlemad olid varem võlgu jäänud ja kellele keegi teine ei tahtnud laenu anda. Muus osas aga ei ole artiklis toodud väited seotud mitte hageja tegevusega, vaid laiemalt AB Kreditex AS, Renovum OÜ ja Arvila OÜ tegevusega. Nimelt on artiklites välja toodud, et laenusaajate kinnistutele seatakse hüpoteegid, milliste suurus ei ole laenusaajatele mõistetav. Kui laenusaajad võlgnevust tasuda ei suuda, loovutatakse nõuded nende vastu ühele ja samale inkassoettevõttele Renovum OÜ. Täitemenetluses aga omandab kinnisasjad üks ja sama ettevõte Arvila OÜ, kes omandab kinnisasjad turuhinnast odavamalt, sest neile on seatud hüpoteegid. Artiklites on väidetud, et AB Kreditex AS, hageja, Renovum OÜ ja Arvila OÜ on kõik seotud ühiste omanike
kaudu ning hageja on sageli refinantseerinud AB Kreditex AS algselt antud laene, mida laenuvõtjad tasuda ei ole suutnud. Artiklites ei ole eraldiseisvalt väidetud, et kogu eelkirjeldatud võrgustiku tegevus on võimalik vaid seetõttu, et hageja eesmärgiks on anda teadlikult laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Mõistliku isiku seisukohalt on artiklis väidetud, et inimesed sõlmivad kulukaid laenulepinguid, milliseid nad ei suuda täita ning kuna nende kinnistutele on seatud hüpoteegid, omandab kinnistud turuhinnast soodsamalt sama võrgustikuga seotud ettevõte.
196.Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas 2-19-12059 (toimiku 1. kd, lk 109-114) nähtub, et selles asjas oli hagi esitatud Renovum OÜ ja Arvila OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Kohus leidis, et vähemalt üle laenulepingu osas võisid esineda alused selle tühisuse tuvastamise kaalumiseks. Samas asjas hiljem tehtud Harju Maakohtu otsusest 08.09.2022 (toimiku 1. kd, lk 171) tuleneb, et kohus ei nõustunud väitega, et laenu refinantseerimisel ei olnud laenutaotleja enam võimeline kohustust täitma. Kohus leidis, et hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikkunud. Kohus osundab, et kuigi esitatud tõendist ei saa järeldada, et hageja pidevalt sõlmib laenuvõtjatega laenulepinguid vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, ei saa kohtulahendist teha järeldusi selle kohta, kas hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet V. S. ja artiklis märgitud teiste isikute suhtes või kas hageja järgib seda üleüldiselt.
197.Kostja esitas kohtule hageja ja V. Z.i vahel 05.08.2016 sõlmitud laenulepingu (toimiku 1. kd, lk 115), mille alusel anti V. Z.ile laenu 14 000 eurot. Tegu oli hüpoteegiga tagatud laenuga, millel ei olnud fikseeritud intressimäära. Lepingu punkti 1.10 järgi oli intressimääraks 12 kuu Euribor + 15,71% aastas ehk 0,044% päevas. Krediidi kulukuse määraks oli lepingu punkti 1.11. järgi 17,44% aastas. Kohus ei nõustu kostja väitega, et intressimäär oli lubatust kõrgem. Seadus ei näinud laenulepingu sõlmimise ajal ette, milline võis olla tarbijaga sõlmitud laenulepingu puhul maksimaalne intressimäär ning see ei pidanud olema võrdne Euriboriga. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et lepingu alusel antud laenu krediidikulukuse määr oleks ületanud VÕS §-s 4062 toodut.
198.Lepingu punkti 1.15 järgi seati tagatiseks ühishüpoteek summas 28 000 eurot korraga kolmele kinnisasjale – kahele Lohusuu vallas asunud ja V. Z.ile kuulunud kinnistule ning V. Z.le Narvas kuulunud korterile. Kinnistusraamatu väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 116-121) nähtub, et Lohusuus asuvatele kinnistutele kanti hüpoteek summas 28 000 eurot sisse algselt hageja kasuks, misjärel anti hüpoteek üle OÜ-le Renovum. Ühe Lohusuu kinnistu omanikuks sai Arvila OÜ, teise omanik on V. Z.. Narvas asuva korterile oli seatud hüpoteek hageja kasuks, mis loovutati OÜ Renovum kasuks. Kinnistu üheks omanikuks on endiselt V. S.. Kõigil kinnistutel on jätkuvalt kehtivad hüpoteegid OÜ Renovum kasuks summas 4000 eurot ja 24 000 eurot. Seega vastavad iseenesest tõele artiklis toodud väited, et hüpoteegid loovutati OÜ Renovum kasuks, misjärel omandas kinnisasja koos hüpoteegiga OÜ Arvila.
199.Täiendavalt esitas hageja kohtule V. S.ga (endise nimega V. Z.) laenulepingute sõlmimisele eelnevalt kogutud andmed enne laenulepingu sõlmimist (toimiku 2. kd, lk 44-50). Maksu- ja Tolliameti väljavõttest selgub, et maksuvõlg laenutaotlejal puudus. Krediidiinfo andmetel oli tal kaks lõppenud maksehäiret seoses mobiilsideteenusega. Muud infot tema maksehäirete kohta ei olnud, kuid tal olid mitmed väikesemahulised täitmata trahvikohustused. Tema enda laenu- ja liisingutaotlustes on märgitud, et tema keskmine igakuine sissetulek on 4500 eurot ja igakuiste kulude suurus 1520 eurot. Liisingutaotluse esitas ta sõiduki Land Rover liisimiseks, märkides selles taotluses igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot. Harju Maakohtu 10.03.2021 otsusest kriminaalasjas nr 1-20-8846 (toimiku 1. kd, lk 196-198) nähtub, et V. Z. mõisteti süüdi KarS §
201 lg 1 järgi ning teda kohustati heastama kahju 30 000 eurot, millisest summast tuli tal igal aastal alates 2022. aastast tasuda 6000 eurot.
200.Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliseid toiminguid ta veel tegi V. S. finantsilise võimekuse, tema kohustuste ja sissetulekute kindlakstegemiseks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, kas või kuidas ta kontrollis laenutaotluses toodud andmeid ning millise analüüsi laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks tegi. Hageja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et V. S. makseraskused tekkisid alles seoses kriminaalasjas tehtud otsusega. Teisalt peab kohus vajalikuks osundada, et kuivõrd väite selle kohta, et V. S.l oli rikutud laenuajalugu, mistõttu ei oleks hageja pidanud talle laenu andma, esitas kostja, oleks kostjal tulnud vastavat väidet tõendada. Kostja ei ole tegelikult avaldatud väidet tõendanud.
201.Hageja esitas kohtule Krediidiinfo andmed laenuvõtja M. kohta (toimiku 1. kd, lk 172), väljavõtte tema kohta Maksu- ja Tolliametist (toimiku 1. kd, lk 173) ning tema enda laenutaotluse 174), millistest nähtub, et M.l oli varasemaid maksehäireid, kuid need olid lõppenud. Maksuvõlg tal puudus ning ta ise väitis enda igakuise sissetuleku suuruseks 1900 eurot. Varasema kohustusena viitas ta AS Swedbank ees olevale kohustusele, mille igakuine suurus oli 250 eurot. Ka antud osas leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel viisil ta M. finantsvõimekust, kohustusi ja sissetulekuid kontrollis ja millise analüüsi selle tulemusena tegi. Kuivõrd kostja avaldas väite, et M. puhul oli laenulepingu sõlmimisel võimalik aru saada, et ta laenu tagasi ei suuda maksta, oleks seda väidet tulnud tõendada kostjal.
202.Hageja esitas kohtule laenutaotleja J taotluse (toimiku 1. kd, lk 199), milles viimane on teatanud enda igakuise sissetuleku suuruseks 2000 eurot ning taotletava laenu eesmärgiks refinantseerimine. Taas ei ole hageja tõendanud ega välja toonud, millisel viisil ta J kohususte ja sissetulekute suurust kontrollis ning millise analüüsi selles osas tegi. Iseenesest ei ole kostja J osas avaldanud, et temaga sõlmitud lepingu puhul rikkus hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja on avaldanud, et Jt sunniti sõlmima AB Kreditex AS kontoris laenu refinantseerimise leping hagejaga, kui J varasemat kohustust täita ei suutnud. Selle faktiväite avaldamist ei ole hageja vaidlustanud.
203.Asjas kogutud tõenditest ka nähtub, et Äripäeva ajakirjanik Olesja Lagašina saatis hagejale 08.12.2022 e-kirja (koos tõlkega toimiku 1. kd, lk 205), milles soovis hagejalt saada muuhulgas kommentaari küsimusele: „Meedia on teie ettevõtet korduvalt süüdistanud ilmselgelt maksejõuetutele isikutele kinnisvara tagatisel laenude tahtlikus väljastamises. Kas see vastab tõele?“. Kohus ei nõustu hagejaga, et eelviidatud e-kirjas esitatud küsimus kujundati üksnes kostja avaldatud artiklite pinnalt. Viited nimelt kostja avaldatud artiklitele e-kirjas puuduvad.
204.Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et kostja avaldatud artiklitest ei saa mõistlik isik teha selliseid kaugeleulatuvaid järeldusi, milliste alusel on hageja formuleerinud ümberlükatava faktiväite nõude. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet artiklis kirjeldatud isikute ehk V. S., M. ja J osas. Hageja ei ole nõudnud kostjalt nende väidete ümberlükkamist. Hageja on soovinud, et kostja lükkaks ümber kompleksväite, mille kohaselt hageja annab paljudele inimestele teadlikult laenu vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes ning nimelt sellise hageja teadliku tegevuse tulemusena jäävad inimesed täitemenetluses oma kodudest ilma. Sellist järeldust kostja avaldatust teha ei saa. Kohus ei saa hagimenetluses hageja nõude eset ka ümber formuleerida ehk nõutu asemel kohustada kostjat ümber lükkama väidet, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet artiklis kirjeldatud V. S., M. ja J juhtumite puhul. Kuna kohus ei saa nõuet ümber formuleerida, ei ole esitatud kujul võimalik hageja nõuet rahuldada.
Eestihoius HLÜ teenib suurt kasumit selle arvelt, et laenusaajad ei suuda laenu tagasi maksta
205.Hageja leidis, et eeltoodud väide tulenes artikli lausetest: „IV etapp: hiigelkasum täiturioksjonilt“, „Üks laenu- ja inkassoäride võrgustik on lageda taeva alla viinud ligemale 200 koduomanikku, teenides neile laenamise, nende kodust välja tõstmise ning kinnisvaraga äritsemisega miljoneid eurosid“, „M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“, „Aga miks anda laenu inimesele, kes seda tõenäoliselt ei suuda tagasi maksta? Jutt on laenudest kinnisvara tagatisel ning need on kindel kullaauk. M. oli selleks ideaalne klient: võlga tagasi maksta ei suutnud, kuid omas ilusat kodu“, „Laenuandjatel on ükskõik, sest laenusaajal on kinnisvara, mida võlgade katteks realiseerida,“ selgitab Roosileht“. Hageja leidis, et tema kasum kujuneb tavapärase majandustegevuse käigus, mitte tulenevalt ootusest, et laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta.
206.Kostja leidis, et ta ei ole avaldanud, et hageja teenib väites kirjeldatud viisil hiigelkasumit. Artiklis on läbivalt viidatud „laenu- ja inkassoäride võrgustikule“. Laenude tasumisega hätta jäänud laenusaajate kinnistud võõrandati oluliselt turuhinnast väiksema hinnaga, sest kinnistutel lasusid hüpoteegid. Kasum teenitakse võrgustikus ühiselt ning hagejal, AB Kreditex AS-l, Renovum OÜ-l ja Arvila OÜ-l on ühised tegelikud kasusaajad. Lisaks on väljend „hiigelkasum“ hinnanguline.
207.Kohtu hinnangul ei saa mõistliku isiku seisukohalt lähtudes järeldada artiklitest hageja soovitud faktiväidet, et nimelt hageja teenib väga suurt kasumit põhjusel, et laenusaajad ei suuda laene tagasi maksta. Artiklis on faktiliselt avaldatud järgmine väide: „M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks olukorras, kus võlgnevus loovutati Renovum OÜ-le ning võlgnevuse tasumiseks võõrandati laenusaajatele kuulunud kinnistud, on iseenesest ebaõige kostja väide, et hageja teenis kasumit nende kahe juhtumi osas. Vaidlus puudub selle üle, et täitemenetluses nimetatud isikute kinnistud võõrandati. Hageja ei ole ise väitnud, et ta oleks Renovum OÜ-le oma nõude loovutanud tasuta. Seega ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et lauses „M. ja V. S. on aga mündi teine külg: kasum voolab ühistusse nende hädade arvelt“ sisaldaks ebaõigeid faktiväiteid.
208.Küll aga järeldub muus osas artiklist see, et laenuettevõtted koos inkassoettevõtte ja kinnisvaraettevõttega on moodustanud kasumliku võrgustiku ning nende kasumlikkuse tingivad ühine koostöö ning täitemenetluses hüpoteekidega koormatud kinnisasjade müük turuhinnast soodsamal viisil.
209.Kostja esitas kohtule äriregistri väljavõtted hageja ning tema juhatuse liikme A. K.i seoste kohta erinevate äriühingutega. Hageja äriregistri andmetest (toimiku 1. kd, lk 78-81) nähtub, et A. K. oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 07.09.2018 kuni 14.11.2022. Juhatuse liikmena oli tal ka otsene osalus hagejas ja ta oli äriregistri andmetel ühingu tegelikuks kasusaajaks.
210.Hageja asutamislepingust (toimiku 1. kd, lk 82-87) nähtub, et asutamisel tegid hagejasse sissemakseid Afavir OÜ ja Kemasi Ehituse OÜ kokku summas 100 000 eurot. Asutajate hulka kuulusid samuti A. K. (sissemakse 30 eurot) ja tema abikaasa N. K. (sissemakse 5000 eurot). A. K. oli hageja asutamise ajal suurimate investori Alfavir OÜ ja Kemasi Ehituse OÜ osanik ja juhatuse liige (äriregistri väljavõtted toimiku 1. kd, lk 87-94). Alfavir OÜ-s on A. K. senini tegelik kasusaaja, Kemasi Ehitiuse OÜ tegelikuks kasusaajaks on S. K..
211.Äriregistri andmetest nähtub, et nii Renovum OÜ-s (toimiku 1. kd, lk 95) kui ka Arvila OÜs (toimiku 1. kd, lk 96) on A. K.il kui suurem kui 50%-line osalus. A. K. oli AB Kreditex AS aktsionär kuni 14.11.2022 (toimiku 1. kd, lk 97-101) ning tema abikaasa N. K.a on AB Kreditex AS tegelik kasusaaja (toimiku 1. kd, lk 102). Praegusel ajal on AB Kreditex AS aktsionäriks Mainex Holding OÜ, mille osanik ja juhatuse liige on N. K. (toimiku 1. kd, lk 103-104). Renovum OÜ osanikuks on Lyroz Invest OÜ (toimiku 1. kd, lk 105), mille osanikuks on P. R.. Samale ettevõttele kuulub ka osalus Arvila OÜ-s. Arvila OÜ teiseks osanikuks on Alebet Holding OÜ (toimiku 1 kd, lk 107-108), mille juhatuse liige ja osanik on A. K..
212.Hageja esitas kohtule väljavõtte abieluvara registrist (toimiku 1. kd, lk 201-202), mille kohaselt on N. K. ja A. K.i varasuhteks ühisvara, kuid A. K.i enne 09.12.2010 lepingu sõlmimist soetatud või pärast 09.12.2010 lepingu sõlmimist soetatavad äriühingud ja nendega seotud õigused ja kohustused ning tulu on A. K.i lahusvara. 06.04.2016 sissekande järgi on N. K. osamaks hagejasse tema lahusvara. Samuti on tema lahusvaraks pärast 28.03.2016 lepingu sõlmimist soetatavad äriühingud ning nendega seotud õigused ja kohustused.
213.Kohus leiab, et sõltumata abieluvaralepingust nähtub kostja esitatud tõenditest siiski selgelt, et hageja, AB Kreditex AS, Renovum OÜ ja Arvila OÜ on omavahel seotud A. K.i kaudu ning sellest tulenevalt ei ole meelevaldsed ega ebaõiged artiklites avaldatud väited nende äriühingute ühise tegevuse kaudu kasumi teenimise kohta. Vaidlus puudub sisuliselt selle üle, et hageja on refinantseerinud AB Kreditex AS antud laene. Vaidlus puudub selle üle, et hageja kasutab nõuete sissenõudmisel Renovum OÜ abi. Asjas kogutud tõenditest samuti nähtub, et hageja kasuks seatud hüpoteegid on üle antud Renovum OÜ-le ning hiljem on täitemenetluses omakorda hüpoteekidega koormatud kinnisasjad omandanud Arvila OÜ.
214.Hageja esitas kohtule ka kaks fotot oma infokoosolekust 19.02.2023 (toimiku 1. kd, lk 203204). Hageja väitis, et koosolekul osales 334 ühistu liiget, mis tõendab, et ühistu liikmed võtavad ühistu tegevusest aktiivselt osa. Kohus leiab, et foto alusel ei ole võimalik tuvastada, millise koosolekuga on tegemist, kui palju isikuid seal osales ning kas tegu oli ühistu liikmetega. Foto ei lükka ümber kostja artiklites avaldatud väidet, et AB Kreditex AS, hageja, OÜ Renovum ja OÜ Arvila näol on tegemist ühte võrgustikku kuuluvate äriühingutega, kelle ühine tegevus on kasumlik.
215.Hageja 2021. aasta majandusaasta aruande (toimiku 1. kd, lk 49-58) järgi oli tema selle majandusaasta kasum 200 348 eurot. AB Kreditex AS 2021. a majandusaasta aruandest (toimiku
1.kd, lk 136-147) nähtub, et ettevõte teenis 2020. aastal kasumit 502 972 eurot ja 2021. aastal 842 496 eurot. OÜ Renovum 2021. aasta majandusaasta aruandest (toimiku 1. kd, lk 148-157) tuleneb, et ettevõte teenis 2020. aastal kasumist 348 635 eurot ja 2021. aastal 346 341 eurot. Arvila OÜ teenis 2020. aastal kasumit 39 769 eurot ja 2021. aastal 141 951 eurot (toimiku 1. kd, lk 158-164). Seega ei ole ebaõige artiklis avaldatud väide, et võrgustikku kuuluvad äriühingud teenivad oma äritegevusest kasumist. Kas tegemist on suure kasumiga või mitte, on hinnanguline küsimus.
216.Kostja esitas kohtule veebilehel err.ee 11.01.2020 ilmunud artikli „“Insight“ vastutustundlikust laenamisest Eesti moodi: võlaorjusest kuuse alla“ (toimiku 1. kd, lk 124-127). Artiklis kirjeldatakse AB Kreditex AS tegevust seoses laenude andmisega isikutele, kes ei olnud võimelised laenukohustusi täitma. Artiklis mainitakse A. K.i seost ettevõttega Arvila OÜ, mille varasem ärinimi oli Stix KV.
217.20.12.2022 ilmus väljaandes „Äripäev“ artikkel „Kõrvuni võlgades ja firma ei tööta? Ikka saab laenu“ (toimiku 1. kd, lk 128-132), milles kirjeldatakse R juhtumit, keda hagejaga sõlmitud laenulepingu tulemusena ähvardas kodutuks jäämine. Artiklis kirjeldatu kohaselt oli tegemist varasemast tuleneva võlgnevusega, millele vaatamata laenas isik raha kiirlaenuettevõttelt ning refinantseeris laenu omakorda hageja juures. Hiljem loovutas hageja nõude ettevõttele Renovum ning selleks ajaks olid isiku kinnisvarale seatud neli hüpoteeki kokku 140 000 euro eest, mis läksid üle Renovumile. Artiklis kirjeldatud isik väitis, et korterid müüdi turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Järgnevalt on artiklis kirjeldatud seoseid hageja, AB Kreditex AS, Renovum OÜ ja Arvila OÜ vahel.
218.Seega toetavad teised ajakirjanduses ilmunud käsitlused samuti kostja väiteid toimiva ettevõtete võrgustiku kaudu kasumi teenimist. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue neljanda väite osas ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei ole avaldanud hageja viidatud väidet ning osaliselt on hageja soovinud kostjalt hinnangu avaldamist sellele, milline on hageja teenitud kasum. Kostja tegelikult avaldatud väited ei ole ebaõiged. Eestihoius HLÜ on teadlikult sõlminud lepinguid laenusaajatega eesmärgiga neile kahju tekitada, sh suurendada nende võlgnevusi.
219.Hageja leidis, et antud väide tuleneb artiklis avaldatud lausetest: „II etapp: uputa võlgadesse,“ „Kes sooviks niigi võlgades inimesele juurde laenata? „Päästjaks“ osutus hoiulaenuühistu (HLÜ) Eesti Hoius (endise nimega Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu). Eesti Hoius andis M.le uue, 25 000eurose laenu, millest ta sai vana võla ära katta ning oma firmat päästma hakata. Seesama Eesti Hoius andis laenu ka V. S.le. Temalegi ei tahtnud keegi teine laenata, sest mees oli juba rikutud laenuajalooga“, „Kuid selgitab, et laenu refinantseerimine on laenuandjatele kasulik, sest kõikvõimalikud lisatasud hakkavad jooksma uuelt, see tähendab, suuremalt summalt“, „Laenude refinantseerimine on igal juhul tulus äri, sest on võimalus saada täiendavalt lisatululepingutasu, lisanduvate intresside ja viiviste kujul“, „Ekspress kõneles kolme inimesega, kelle Kreditexi probleemne laen refinantseeriti eelmisest suurema laenuga just Eesti Hoiuse abil. Ent muidugi leidub neidki, kes omaesimese laenu otse HLÜ käest võtsid.“
220.Kohus on sisuliselt enamikke hageja viidatud lauseid juba analüüsinud ning neile hinnangu andnud. Kohus on hinnanud väiteid seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja on mitmeid laene refinantseerinud ja teenib selle läbi oma igapäevases majandustegevuses tulu. Kostja ei ole avaldanud, et hageja teadlikult sõlmib laenusaajatega lepinguid eesmärgiga neile kahju tekitada. Kuna kostja ei ole vastavat väidet avaldanud ning seda ei saa mõistlikult järeldada hageja viidatud lausetest, tuleb hageja nõue ka viimase väite osas jätta rahuldamata.
221.Kuna kohus ei loe põhjendatuks hageja nõuet ühegi väite osas, ei saa kohus tervikuna rahuldada hageja nõuet kohustada kostjat avaldama hageja soovitud avaldusi hagiavalduses märgitud viisil ja ajal. Menetluskulud
222.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
223.Kohus loeb kostja esindaja tunnitasu mõistlikuks ja kooskõlas olevaks vaidluse keerukusega. Kostja menetluskulude taotlusest nähtub, et esindajal kulus istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kokku 8,5 tundi. Antud aega loeb kohus ülemääraseks. Kohtu eelistung kestis vähem kui tunni ning uusi asjaolusid sellel esile ei toodud. Kohus loeb mõistlikuks ajaks istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks kokku 2 tundi. Ebavajalik on ka 13.10.2023 ajakulu 3 tundi istungiks valmistumiseks, sest istung oleks pidanud toimuma alles 16.10.2023, kuid juba 12.10.2023 tegi kohus määruse menetluse jätkamiseks kirjalikus menetluses. Seega on kogumis kohtu hinnangul põhjendamatu kostja esindaja ajakulu 9,5 tunni ulatuses. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ja kohtule esitatud menetlusdokumentide mahuga kooskõlas olevaks.
224.Kogumis on põhjendamatu kostja esindaja ajakulu 3 h x 160 eurot = 480 eurot ja 6,5 x 140 eurot = 910 eurot ehk kokku 1390 euro ulatuses. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja kulud põhjendatud 11 388 eurot – 1390 eurot = 9998 euro ulatuses, millele lisandub kinnistusraamatu väljavõtete kulu 12 eurot.
225.Kokku on kostja menetluskulud põhjendatud summas 10010 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 10010 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 10010 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.