OK Incure OÜ hagi A. K. vastu põhivõla 1430,19 euro, intressi 237,62 euro, viivise 158,93 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
1876,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (11542046), esindaja Anu Volmer Kostja: A. K. (xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. K.lt OK Incure OÜ kasuks 933,99 eurot.
3.Jätta menetluskulud A. K. kanda 50% ulatuses ja OK Incure OÜ kanda 50% ulatuses.
4.Välja mõista A. K.lt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 157,50 eurot. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
5.A. K.l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OK Incure OÜ esitas 20.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1816,82 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 18.08.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus andis 14.11.2023 määrusega asja kohtualluvusel üle Harju Maakohtule.
2.12.09.2023 hagis palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1430,19 eurot, intressi 237,62 eurot, viivise 158,93 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot.
3.Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 27.01.2022 laenulepingu nr. 2102160923, mille põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 1679,90 eurot, intressimääras 34,9% aastas, krediidi kulukuse määras 50,79% aastas. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on üldtingimuses ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Laenusumma 1570 eurot on kantud 27.01.2022 kostja kontole. Antud lepingu katteks on tagasimakseid tehtud summas 686,56 eurot, millest 317,81 eurot arvestati maksegraafikujärgse põhiosa katteks, 318,56 eurot intressi katteks, 5,19 eurot viivise katteks ja 45,00 eurot tasuliste meeldetuletuskirjade katteks.
4.Peale 27.01.2022 laenulepingut 2102160923 sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 03.12.2022 refinantseerimislepingu nr. 2102264909, milles lepiti kokku laenusummas 1430,19 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 1362,09 eurot ja lepingutasust 68,10 eurot), intressimääras 25,75%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 29,99% aastas.
5.Laenuandja kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Lepingu 2102160923 sõlmimisel võeti kostja maksevõime hindamisel aluseks kostja nelja kuu pangakonto väljavõte, mille järgi saadi kostja nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 2163 eurot (kostja ise märkis laenutaotlusel sissetulekuks 3000 eurot), finantskohustused kokku 600 eurot ja muud minimaalsed kohustused kokku 320 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast kahe ülalpeetava puhul, kuna kostja poolt esitatu 300 eurot oli väiksem). Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest, määrati kliendile krediidilimiit ehk igakuine maksevõime 1130,00 eurot. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli avalikest registritest.
6.Refinantseerimislepingu 2102264909 puhul kostja krediidivõimelisust uuesti ei hinnatud, kuna kostja ei saanud juurde lisalaenu, millega oleks tema igakuine kohustus suurenenud ning refinantseerimisleping sõlmiti kostjale soodsamatel tingimustel.
7.Kuna kostja ei täitnud oma lepingust tulenevat krediidi tagasimakse kohustust kohaselt, jäädes viivitusse alates esimese osamakse tasumisest, andis krediidiandja kostjale 12.03.2023 lepingu ülesütlemise teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul, see on kuni 26.03.2023 võlgnevuse likvideerimiseks või kokkuleppe saavutamiseks, sealjuures hoiatades, et täiendava tähtaja möödumisel loetakse leping üles öelduks. Kuna kostja võlgnevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei likvideerinud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 10.01.2023 (summas 51,20 euro) 10.02.2023 (summas 50,78 euro) ja 10.03.2023 (summas 50,78 euro) osamakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka tegi, lugedes lepingu 2102264909 ülesöelduks 27.03.2023 seisuga.
8.Hageja omandas nõude loovutamise teel ja krediidiandaja teavitas kostjat 28.03.2023 nõude loovutamisest.
9.Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr. 2102264909 tulenev põhivõlgnevus 1430,19 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 237,62 eurot, mis koosneb refinantseeritava laenu sissenõutavaks muutunud intressist 130,93 eurot ja lepingu 2102264909 tasumata graafikujärgsest intressist (intressimääraga 25,75% aastas) alates 10.01.2023 osamaksest kuni 26.03.2023 kokku summas 106,69 eurot.
10.Maksetega hilinemisel on laenuandjal õigus arvestada viivist 24% aastas, päevamääraga 0,067%. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 158,93 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisest 27.03.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.09.2023. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu 50 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
11.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 404 lg 1). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
12.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Kohus tuvastas, et kostja sõlmis BB Finance OÜ-a 27.01.2022 laenulepingu nr. 2102160923, mille põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 1679,90 eurot, intressimääras 34,9% aastas, krediidi kulukuse määras 50,79% aastas. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on personaalsed tingimused, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (125-131). BB Finance OÜ maksis kostjale laenusumma välja 27.01.2022 (dtl 132).
14.Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 03.12.2022 refinantseerimislepingu nr. 2102264909, milles lepiti kokku laenusummas 1430,19 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu põhiosast 1362,09 eurot ja lepingutasust 68,10 eurot), intressimääras 25,75%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 29,99% aastas. Lepingu osaks on personaalsed tingimused, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 135-160).
15.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus selgitas samas lahendis, et teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
16.Kostjale on laen väljastatud 27.01.2022 ja 30.11.2021 (avaldatud 22.12.2021) oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 50,85%. Kostjaga sõlmitud lepingus, mille alusel kostja laenu sai, oli see 50,79% aastas. Antud juhul seetõttu lepingu tühisuse alus puudub.
17.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õiguses üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) kohaselt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat
positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
18.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest lähtuvalt hindab kohus omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
19.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
20.Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-22-147995 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Ringkonnakohus on lahendis 2-20-106661 selgitatud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
21.Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
22.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
17.1.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.2.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.3.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.4.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
23.Hageja selgitas, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning ka kostja poolt esitatud andmete tõesust. Lepingu 2102160923 sõlmimisel võeti kostja maksevõime hindamisel aluseks kostja nelja kuu pangakonto väljavõte, mille järgi saadi kostja nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 2163 eurot (kostja ise märkis laenutaotlusel sissetulekuks 3000 eurot), finantskohustused kokku 600 eurot ja muud minimaalsed kohustused kokku 320 eurot (lähtuti krediidiandaja sise-eeskirjades kehtestatud minimaalsest piirmäärast kahe ülalpeetava puhul, kuna kostja poolt esitatu 300 eurot oli väiksem). Krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandjas kehtestatud sise-reeglitest, määrati kliendile krediidilimiit ehk igakuine maksevõime 1130,00 eurot. Lisaks teostas krediidiandja kontrolli avalikest registritest. Refinantseerimislepingu 2102264909 puhul kostja krediidivõimelisust uuesti ei hinnatud, kuna kostja ei saanud juurde lisalaenu, ning refinantseerimisleping sõlmiti kostjale soodsamatel tingimustel.
24.Maakohtule esitatud selgituste ja tõendite alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohtule on esitatud hagi lisana 11 Exceli tabel, kuid selle põhjal ei ole võimalik tuvastada, millise pangakonto väljavõttega on tegemist ja veenduda, et see puudutab kostjat. Isegi kui eeldada, et see väljavõte on kostja kohta, siis nähtuvad sellest kohustused Bondorale, Bigpankile, samuti hagejale endale (nt 04.11.2021), Trusly Group AB-le, ka nähtub elatisraha võlg. 20.11.2023 esitas hageja pangakonto väljavõtte analüüsi, mille põhjal on tuvastatav, et kostjal olid finantskohustused nimetatud laenuandjate ees. Kohus tuvastas, et lisaks nähtuvad analüüsist maksed inkassodele. Hageja on esitanud kostja laenutaotluse (dtl 206-209), milles kostja on finantskohustused märkinud, kuid 03.12.2022 laenulepingu refinantseerimisel nähtub, et kostjal on finantskohustusi juba 1700 euro ulatuses. Kohus märgib, et hageja esitatud tõendist nähtub, et kostja on esitanud samale krediidiandjale juba 23.04.2022 ja
30.06.2022 täiendavad laenutaotlused, mis näitab pigem, et kostja oli sattunud nö laenusõltuvusse ja vajas pidevalt uusi laene. Asjaolu, et tegelikult ei suutnud kostja oma sissetuleku arvelt püsivalt katta oma väljaminekuid ning tagastama saadud laenu, kinnitab fakt, et kostja refinantseeris saadud laenu, kuid jäi ka uue maksegraafiku puhul võlgnevusse juba esimese osamaksega.
25.VÕS § 416 lg 1 lause 1 kohaselt, krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
26.Kostjaga sõlmitud laenulepingu üldtingimuste (p 17.1) järgi laenuandja võib laenulepingu laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafiku järgse osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega, milles on laenusaajale pakutud võimalust kokkuleppele jõudmiseks ning välja toodud, et laenuandja ütleb laenulepingu üles ja nõuab kogu laenulepingu järgse võla kohest tasumist, kui laenusaaja ei tasu puudujäävad summat avalduses märgitud täiendava tähtaja jooksul.
27.Hageja on lepingu ülesütlemise põhjusena toonud välja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 12.03.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 27.03.2023 (dtl 168). Hageja omandas nõude loovutamise teel 28.03.2023 ja selle kohta on edastatud kostjale teatis (dtl 169).
28.Kohus tuvastas, et refinantseerimislepingu järgi tuli kostjal tasuda esimene maksegraafikujärgne makse 10.01.2023, teine makse 10.02.2023 ja kolmas makse 10.03.2023. Kostjal on need maksed tasumata. Seega on käesoleval juhul ülesütlemisavalduse tegemise ajal täidetud VÕS § 416 lg 1 esimese lause tingimus, et kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
29.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
30.27.01.2022 laenulepingu nr. 2102160923 põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 1679,90 eurot, kostjale kanti üle laenusumma 1570 eurot ja 109,90 euro on loetud lepingutasu katteks. Hageja tõi välja, et antud lepingu katteks on tagasimakseid tehtud summas 686,56 eurot, millest 317,81 eurot arvestati maksegraafikujärgse põhiosa katteks, 318,56 eurot intressi katteks, 5,19 eurot viivise katteks ja 45,00 eurot tasuliste meeldetuletuskirjade katteks. Refinantseerimislepingu järgi kostja tagasimakseid ei teostanud.
31.Kuna krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik maksed, sh lepingutasuna kinni peetud 109,90 eurot lugeda põhiosa makseteks. Kostja
põhivõlgnevus on seega 883,44 eurot (1679,90 – 796,46), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
32.Intressinõue eeldab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Alates 01.01.2023 kuni 27.03.2023 on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 2,5% aastas ja hagejal õigus intressile, mis on arvestatud põhivõlalt 883,44 eurolt ehk summas 5,20 eurot. Muid tasusid kostja hagejale vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu ei võlgne, mis tähendab, et hageja nõue, et kostja hüvitaks sissenõudekuluna 50 eurot, tuleb jätta sel põhjusel rahuldamata.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, mis on arvestatud lepingujärgses määras 24% aastas perioodi 27.03.2023 kuni 11.09.2023 eest. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Kuna krediidiandja luges lepingu üles öelduks 27.03.2023, siis saab viivist nõuda alates 28.03.2023. Seega on hagejal viivisekalkulaatori järgi õigus viivisele perioodil 28.03.2023 kuni 11.09.2023 summas 45,35 eurot.
34.Kokku tuleb kostjalt välja mõista 933,99 eurot (883,44 + 5,20+45,35). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (50% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 50% ulatuses ja hageja kanda 50% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
36.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 315 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Sellest peab kostja hüvitama 50% ehk summa 157,50 eurot. Muud kulud hagejal puuduvad.
37.Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
38.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
39.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.