Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
26. aprill 2023
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-19450
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, õigusvastase käitumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes 10 500 eurot
Viimase menetlustoimingu aeg
16.03.2023
Menetlusliik
Istungimenetlus
Kohtunik Menetlusosalised ja nende esindajad
Leanika Tamm Hageja X, IK xxxxxxxxxxxx Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper, advokaat Grete-Kai Teeäär, Ellex Raidla Advokaadibüroo, e-post [email protected] , [email protected] Kostja Y, IK xxxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs,
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 26.09.2023.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada Yt avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teade: „Minu, Y poolt 30. novembril 2021. aastal algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17. juunil 2021. aastal sünnipäevapidu riigi kulul, on vale.“
3.Kohustada Yt kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS-i Postimees Grupp (registrikood 10184643), AS-i All Media Eesti (registrikood 10014747) ja AS-i Ekspress Meedia (registrikood 10586863) sellest, et tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale, ja taotlema AS-lt Postimees Grupp (registrikood 10184643) ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning paberväljaande 5. leheküljel, AS-lt All Media Eesti (registrikood 10014747) veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja
2-21-19450
AS-lt Ekspress Meedia (registrikood 10586863) veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17. juunil 2021. a sünnipäevapidu riigi kulul.“ Mõista Ylt X kasuks välja ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel summas 15 000 (viisteist tuhat) eurot ja määrata kohtuotsuse täitmise korras, et Y peab maksma väljamõistetud hüvitise SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" (registrikood 90012656) arveldusarvele nr EE212200221059073061 (Swedbank) 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 13410 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest summas 12810 eurot (61 tundi tunnitasuga 210 eurot, hind sisaldab käibemaksu) ning riigilõivust summas 600 eurot. Mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Kuulutada kohtuotsus avalikult 26.04.2023 ja saata otsus menetlusosalistele.
HAGINÕUE, NÕUDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, POOLTE SEISUKOHAD JA
TÕENDID. MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, õigusvastase käitumise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes.
1.1.Hageja nõuded ja 21.02.2022 esitatud alternatiivsed nõuded on järgmised 1.1.1 Kohustada Yt avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teade: „Minu, Y poolt 30. novembril 2021. aastal algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17. juunil 2021. aastal sünnipäevapidu riigi kulul, on vale.“ 1.1.2 Kohustada Yt kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS-i Postimees Grupp (registrikood 10184643), AS-i All Media Eesti (registrikood 10014747) ja AS-i Ekspress Meedia (registrikood 10586863) sellest, et tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale, ja taotlema AS-lt Postimees Grupp (registrikood 10184643) ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning paberväljaande 5. leheküljel, AS-lt All Media Eesti (registrikood 10014747) veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja AS-lt Ekspress Meedia (registrikood 10586863) veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17. juunil 2021. a sünnipäevapidu riigi kulul.“ 1.1.3 Mõista Ylt X kasuks välja ebaõigete faktiväidete (või alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangute) avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ja määrata kohtuotsuse täitmise korras, et Y peab maksma väljamõistetud hüvitise SA Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" (registrikood 90012656) arveldusarvele nr EE212200221059073061 (Swedbank).
2-21-19450 1.1.4 Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda hageja punktis 1 esitatud nõuet, kohustada Yt avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teade: „Minu, Y poolt 30. novembril 2021. aastal algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17. juunil 2021. aastal riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13. jaanuaril 2020. aastal, on vale.“ 1.1.5 Alternatiivselt, kui kohus ei rahulda hagiavalduse punktis 2 esitatud nõuet, kohustada Yt kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS-i Postimees Grupp (registrikood 10184643), AS-i All Media Eesti (registrikood 10014747) ja AS-i Ekspress Meedia (registrikood 10586863) sellest, et tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X korraldanud 17.06.2021 riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13.01.2020, on vale, ja taotlema AS-lt Postimees Grupp (registrikood 10184643) ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning paberväljaande 5. leheküljel, AS-lt All Media Eesti (registrikood 10014747) veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja AS-lt Ekspress Meedia (registrikood 10586863) veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X korraldanud 17. juunil 2021. aastal riigi kulul samasuguse ürituse nagu C 13. jaanuaril 2020. aastal.“
1.2.Hagi aluseks olevad asjaolud 1.2.1 Hageja on Eesti Vabariigi peaminister. 1.2.2 Kostja on C kaitsja kriminaalmenetluses. Riigiprokuratuur esitas 29.11.2021 endisele haridus- ja teadusministrile Cle süüdistuse omastamises ja kelmuses. Ühe süüdistusepisoodi kohaselt lasi C oma sünnipäeva kulud ministeeriumil kinni maksta. Kostja kommenteeris süüdistusega seonduvat 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik (raadiosaade).1 Hageja ei esita kohtule raadiosaadet, kui ei ole vaidlust, mida kostja saates täpselt ütles (TsMS § 238 lg 1 p 1). Juhul, kui kostja asjaolu vaidlustab, on hageja valmis raadiosaate kohtule esitama. 1.2.3 Kostja esitas raadiosaates hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Viidatud raadiosaates antud intervjuus avaldas kostja mh järgmised andmed, mis ei vasta tegelikkusele: „Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie peaministri sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul.“ 1.2.4 Erinevates meediaväljaannetes kajastati kostja poolt antud intervjuus avaldatud ebaõigeid andmeid. 1.2.5 Hageja esitas korrektsed andmed oma sünnipäeva ja selle tähistamise kohta. Hageja sünnipäev on 18.06, mitte 17.06, nagu väitis kostja raadiosaates. Hageja korraldas oma sünnipäeval 18.06.2021 perekondliku sünnipäevapeo, mille kulud kandis ta ise. 1.2.6 Hageja ei korraldanud 17.06.2021 sünnipäevapidu, mille kulud kandis riik. 17.06.2021 korraldatud üritus oli Vabariigi Valitsuse esimene ühine õhtusöök. Peaministri büroo on selgitanud, et 17.06.2021 oli tegemist valitsuse esimese ühise õhtusöögiga, mis oleks pidanud toimuma varem, kuid koroonaviiruse leviku tõttu ei olnud see võimalik (lisad 1, 2, 3, 4). Väite tõendamiseks selgitab hageja, et Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 24.05.2021 redaktsiooni kohaselt kehtis piirang
2-21-19450 toitlustusettevõtte teenindusalal viibiva laudkonna suurusele (§ 2014 p 9) ning alles korralduse 31.05.2021 redaktsiooni kohaselt „restoranide, kohvikute, baaride jms toitlustusettevõtete siseruumides kaotatakse alates
14.juunist 2021. a laudkondade suurusele kehtestatud piirangud.” Seega toimus 17.06.2021 üritus sisuliselt vahetult pärast seda, kui ürituse korraldamine üldse võimalikuks muutus. Hageja sai peaministriks 26.01.2021 ning enne seda ei olnud mitte ülegi ajahetkel võimalik korraldada õhtusööki, millest oleks saanud osa võtta terve valitsuse koosseis (15 liiget). Seega 17.06.2021 korraldas peaministri büroo valitsuse ühise õhtusöögi, mis ei olnud X sünnipäevapidu. Hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et 17.06.2021 toimunud õhtusöök ei olnud X sünnipäevapidu, mistõttu lasub kostjal koormus tõendada enda väite õigsust. Hageja on esitanud oma väite tõendamiseks kutsed üritusele, mis kinnitavad, et külalised ei olnud kutsutud sünnipäevapeole, vaid valitsuse liikmete õhtusöögile, ja ürituse külaliste nimekirja, mis kinnitab, et tegemist oli valitsuse liikmete õhtusöögiga, millele olid kutsutud ka mõlema valitsuserakonna fraktsioonide juhid: Reformierakonna poolt Q ja Keskerakonna poolt C ning Keskerakonna esimees F ja peaministri büroo juht W, ning millel ei osalenud Ä, S, Õ ja F. Külaliste nimekirjast nähtub, et tegemist ei olnud hageja lähiringkonda kuuluvate isikutega.
2.Kostja vaidleb haginõudele täies ulatuses vastu. Kostja hagi ei tunnista ja kostja argumendid on järgmised: Kostja ei ole avaldanud väidet “X pidas riigi kulul sünnipäevapidu”, mistõttu ei ole kostja avaldanud ebaõigeid väiteid.
2.1.Kuna hageja ei ole avaldanud ebaõigeid väiteid, ei ole hageja tegevus olnud õigusvastane ning hagejal ei puuduvad kostja vastu nõudeid. Isegi juhul, kui jaatada kostja poolt avaldatu mitmeti-mõistetavust, ei ole mittevaralise kahju väljamõistmine õigustatud. Kostja poolt avalduse tegemise konteksti hinnates ei vasta kostja poolt avaldatu hagiavalduses väljatoodud väitele. Hageja tõlgendus selle kohta, millise faktiväite kostja avaldas, on eksitav ning kontekstist välja rebitud.
2.2.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja esitas hagiavalduse p-s 3 tsiteeritud lausekatke: „Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie peaministri sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul.“ Küll aga ei nõustu kostja hageja tõlgendusega tsiteeritud lause tähendusest, s.o avaldusega, mis eeltoodud lausest nähtub. 8. Hageja hinnangul on kostja nimetatud lõigus avaldatud faktiväide „hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapeo riigi kulul“. Seda, et tegemist on justnimelt faktiväitega, kinnitavat hageja sõnul kontrollitavad asjaolud, nagu: (i) sellest nähtub konkreetselt, millise peoga tegemist oli; (ii) sellest nähtub, kes ürituse eest maksis ning (iii) see, kas hagejale on kõnealuses küsimuses esitatud kriminaalsüüdistus.
2.3.Avaldus, mille kostja hageja poolt tsiteeritud katkendis (ühes sellele eelneva mõttearendusega) tegelikult tegi, oli aga järgnev: „hageja ei ole pidanud sünnipäevapidu riigi kulul, nagu seda ei ole teinud ka C,“ või „hageja on korraldanud esinduskohtumise riigi kulul, nagu seda on teinud ka C.“ Selles, kuidas mõistis kostja poolt avaldatut kolmas isik, omab määravat tähtsust nii see, milline teemaarendus tsitaadile eelnes, kui ka see, millises rollis kostja raadiosaates esines. Avaldatud
2-21-19450 faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes.
2.4.Pidades silmas, et kostja esines raadiosaates C kaitsjana, oli avaldatu näol tegemist arusaadava näitega, mis ilmestas, et iga kokkusattumust ei saa tõlgendada põhjuslikult. Asjaolu, et riigiametnike esinduskohtumine satub sünnipäevaga samale ajale, ei anna alust järeldada, et ürituse eesmärk oli sünnipäeva tähistamine. Kostja esitas raadiosaates seisukoha, et C ei pidanud sünnipäevapidu riigi kulul. Sellel teemal tõi kostja veel ühe näite esindusüritusest, mis kattus ajaliselt hageja sünnipäevaga, kuid ei olnud sellegipoolest sünnipäevapidu. Selleks näiteks oli kõnealune hageja poolt korraldatud esindusüritus, mis langes hageja sünnipäevaga samale ajale.
2.5.Avaldatu tähenduse mõistmisel juhindub mõistlik isik kostja sõnavalikust. Kostja juhib tähelepanu, et sõna „sünnipäevapidu“ kasutas intervjuus esmalt ajakirjanik, kes esitas vastavaid küsimusi. Konkreetselt hageja tsiteeritud lausele eelnes raadiosaates järgmine mõttearendus: Saatejuht (04’52’’): „Y, kui mina laseksin Kuku raadiol kinni maksta oma sünnipäevapeo, siis see oleks minu viimane tööpäev Kuku raadios.“ Y (05’00’’): „Jah, aga millest te räägite praegu?“ Saatejuht (05’04’’): „Ma räägin ühest punktist, mis on Cle esitatud süüdistuses, et ta lasi oma sünnipäevakulud ministeeriumil kinni maksta.“ Y (05’15’’). „No vot, aga see ei olnud tema sünnipäev, see ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas C oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See oli ju kogunemine, esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie peaministri sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul.“
2.6.On raskelt eksitav tõlgendada eeltoodud avaldusi hageja esitletud viisil. Kostja poolt avaldatust nähtub mõttearendus, mille kohaselt (i) C ei pidanud riigi kulul oma sünnipäevapidu; (ii) C nn sünnipäevapidu oli esinduskogunemine; (iii) esinduskogunemise maksis kinni ministeerium; (iv) niinimetatud sünnipäevapeo (s.o tegelikult esinduskogunemise) pidas 2021. aastal riigi kulul ka hageja.
2.7.Kontekstist nähtuvalt on kostja sõnakasutus („niinimetatud sünnipäevapidu“) mõeldud kordama saatejuhtide endi sõnavalikut („sünnipäevapidu“, „sünnipäevakulud“), ent sellele sisuliselt vastanduvas tähenduses, st sellise sõnavalikuga nõustumata. Kostja poolt avaldatust nähtub üheselt, et saatejuhtide sõnakasutus ei ole olnud korrektne, kuivõrd ürituse näol, millele viidati kui sünnipäevapeole, oli tegelikult tegemist esinduskohtumisega. 18. Grammatiliselt viitab kostja lause sisule mh kostja valitud omadussõna „niinimetatud“. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt tähendab „niinimetatud“ midagi sellist, mis pole päris ametlik või mis seab öeldava teatava kahtluse alla. Seega on kostja rõhutanud, et saatejuhtide kasutatud „sünnipäevapidu“ ei ole tegelikkusele vastav, st ei kirjelda aset leidnud ürituste eesmärki õigesti. Eeltoodut ilmestab täiendavalt see, et kui saatejuht vihjas Kuku raadio (kui tööandja) kuludest hüvitatava sünnipäevapeo
2-21-19450 korraldamisele, palus kostja täpsustada, millele saatejuht viitab („jah, aga millest te räägite praegu?“).
2.8.Kostja on pidanud vajalikus esitada tõendina ekspertarvamuse1, mille on koostanud keeleteaduse ekspert H (lisa 1 – keeleteaduse eksperdi arvamus). Eksperdile püstitatud küsimus seisnes selles, kas Y esitas 30.11.2021 Kuku raadio saates Sihik väite: “X pidas sünnipäeva riigi kulul”? Lisaks keelevaistu ja tähendusteooria selgitamisele, on keeleteaduse ekspert analüüsinud ka sõna „niinimetatud“ tähendust (ekspertarvamuse p 2.3), millel on kostja sõnade mõistmisel oluline kaal. Kokkuvõtlikult on ekspert jõudnud järeldusele, et konteksti ja sõna “niinimetatud” formaalsemantilise ja -pragmaatilise analüüsi alusel ei ole kostja väitnud, et X pidas sünnipäeva riigi kulul.
2.9.Samuti on kostja esitanud tõendina protokollid kriminaalmenetlusest nr 1-218170 milles ta kaitsjana osaleb sünnipäevaga seonduva episoodi arutamise kohta2 ja uudisteportaali err.ee artikli: „Advokatuuri juht: Z kaitsjad ei käitunud ebaeetiliselt“3 Kostja oma 23.01.2023 seisukohtades viitab tõenditele et nii hageja kui C üritus toimus väljaspool nende töökohta ning sellest võtsid osa nende kolleegid, kes on kriminaalasjas nr 1-21-8170 tunnistajatena üle kuulatud.
2.10.Lisaks selgitab kostja, et nii hageja kui C üritus langes kokku nende sünnipäevaga. Hagiavalduse p-s 10 on hageja väitnud, et hageja sünnipäev on
18.06.Samuti on hageja samas punktis selgitanud, et päev enne, s.o 17.06.2021, korraldas peaministri büroo valitsuse ühise õhtusöögi, mis ei olnud X sünnipäevapidu. Seega toimus hageja poolt korraldatud üritus hageja sünnipäevaga külgneval päeval. C sünnipäev on 13.01 ning samal päeval toimus tema esinduskohtumine. Nii hageja kui C üritusel pakuti kohaletulnutele söögi- ja joogipoolist. Nii hageja kui C üritusel toimus mh nende õnnitlemine sünnipäeva puhul. Nii hageja kui C ürituse põhirõhk oli tööteemadel. Vaidlust ei ole selles, et hageja poolt 17.06.2022 korraldatud üritus oli esinduskohtumine, mille põhitähelepanu oli suunatud tööalaste, s.o poliitiliste teemade käsitlemisele. Seega puudub vajadus nimetatud asjaolude täiendavaks tõendamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab seadusliku ja põhjendatud otsuse tegemine (TsMS § 435 lg 1) seda, et kohus on enne materiaalõiguse kohaldamist käsitlenud lahendatavaid küsimusi TsMS § 442 lg 8 nõuetest tulenevas loogilises järjekorras: 1) poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud; 2) tõendite hindamisel tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused; 3) seaduse kohaldamist põhjendav õiguslik hinnang. Seega ka käesolevas hagimenetluses au ja hea nime (maine) kaitseks esitatud nõude lahendamisel kohus esmalt tuvastab, kas avaldatu on au ja head nime kahjustav (selles asjas kommentaari teksti analüüs ja sellel põhineva üldistava väärtushinnangu kirjeldus - tuvastuslik hinnanguline asjaolu), järgnevalt käsitleb kohus väärtushinnangut (riivet) õigustavaid asjaolusid ning seejärel hindab au ja head nime kahjustava väärtushinnangu õigusvastasust. Hageja nõuded on suunatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele ja kostjalt mittevaralise kahju hüvitise saamisele. Nimetatud nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele:
2-21-19450 • VÕS § 1043 Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. • VÕS § 1045 lg 1 p 4, 7 ja 8, § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus lg 1. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: p. 4 kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; p. 7 seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; p. 8 heade kommete vastase tahtliku käitumisega. • VÕS § 1046 Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus lg 1. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg. 2. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. • VÕS § 1047 Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus lg 4 alusel. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:
5.1.Kostja on C kaitsja kriminaalmenetluses.
5.2.Riigiprokuratuur esitas 29.11.2021 endisele haridus- ja teadusministrile Cle süüdistuse omastamises ja kelmuses. Ühe süüdistusepisoodi kohaselt lasi C oma sünnipäeva kulud ministeeriumil kinni maksta.
5.3.Kostja, vandeadvokaat Y esines saates C kaitsjana.
5.4.Kostja kommenteeris süüdistusega seonduvat 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik (raadiosaade).
6.Vaidluses tähtsust omavad asjaolud, mille kohus on tuvastanud
6.1.Kohus tuvastas, et sõna-sõnalt ütles Y sünnipäevi puudutavas saatelõigus järgmist: „Novot, aga see ei olnud tema sünnipäev. See ei olnud tema sünnipäevapidu. Oma sünnipäevapidu pidas C oma sõprade ja heade tuttavatega kodus eraldi. See ei olnud tema sünnipäev. See oli ju esinduskogunemine koos poliitiliste koostööpartneritega. Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17-ndal juunil vist oli see, kui meie peaministril on sünnipäev, ma võin teile kuupäevaga eksida, aga kuskil sealkandis ta on. Ja täpselt sellel päeval laekusid kutsed siis kõikidele valitsuse liikmetele ja, ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi valitsuse kulul, ja riigi kulul.“ Saatejuht:“ Riigikantselei maksis arved siis? Y: „Jah.
6.2.Avalikus raadioringhäälingus esinedes mingi seisukoha väljendamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandatele isikutele, st avalikuks st. tegu on andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Seega avaldas kostja hageja kohta avalikkusele läbi kuulatava massimeedia (raadio) andmeid 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik (raadiosaade).
2-21-19450
7.Hageja on avaliku elu tegelane Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
7.1.Riigikohus on leidnud, et au teotamise asjades on muu hulgas oluline, kas avaldatu adressaat on avaliku elu tegelane. Riigikohus oli seisukohal, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97).
7.2.Kohus on seisukohal, et hageja on tegu avaliku elu tegelane ning kostja on just seda asjaolu oma avalduses selgelt rõhutanud „sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie peaministri sünnipäev.“
7.3.Avaliku elu tegelase mõiste sisustamisel tugineb kohus Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee seisukohale, milles on defineeritud avaliku elu tegelasi kui isikuid, kes on avalikus teenistuses ja/või kasutavad avalikke ressursse ja laiemalt kõik need isikud, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu selleks siis poliitika, majandus, kunst, sotsiaalsfäär, sport või mis tahes muu valdkond (Right to privacy. Resolution 1165 (1998). Parliamentary Assembly of the Council of Europe, punkt 7, arvutivõrgus kättesaadav: https://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTMLen.asp?fileid=16641&lang%20=en). Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 esimeses
lauses on märgitud, et poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud (Eesti ajakirjanduseetika koodeks, arvutivõrgus avalikult kättesaadav https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/).
7.4.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on avaliku elu tegelane. Eeltoodust tulenevalt peab hageja ka arvestama, et temaga seonduvat kajastatakse ajakirjanduses tavapärasest isikust rohkem ning taluma tavapärasest rohkem kajastusi ja hinnanguid.
7.5.Kohus on seisukohal, et kaitsja tegutses 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik (raadiosaade) selge eesmärgiga juhtida intervjuu käigus avalikkuse teravdatud negatiivne tähelepanu antud episoodis oma kaitsealuselt eemale. Selleks tõi kaitsja oma esinemisse valitud näitega avaliku elu tegelasest enda kliendi süüdistuse sisu illustreerides kaitsealuse tegevusse sisse paralleelse, kolmanda isiku loo. Kostja langetas valiku just hagejale põhjusel, et tegemist peab olema avaliku elu tegelasega, kes tegutseks kostja kliendiga samas valdkonnas (poliitikas) ning tema isiku mainimine ületaks ajakirjanduse jaoks kostja kaitsealusest veelgi enam huvi pakkuva lävendi. Kuna kaitsealusele esitatud süüdistus on esitatud ministri ametis tegutsenud isikule, valis kaitsja paralleelseks näiteks samuti ministri, sealjuures lähtudes suurema huvi tekitamise eesmärgist, kasutas kaitsja näitena nimelt peaministrit, kelle puhul, arvestades poliitilist maastikku, on pidev kõrgendatud huvi igal juhul olemas.
2-21-19450
8.Kohus on seisukohal, et kostja poolt kaitsjana Kuku Raadio saates „Sihik“ antud intervjuu põhjustas 30.11.2021-03.12.2021 ajakirjanduses (paberväljaanded ja digitaalne meedia) ning sotsiaalmeedias poliitilise skandaali.
8.1.USA skandaalide uurija Ari Adut on seda täpsustanud sellega, et üleastumise jaoks on küll tarvis eksimist normi suhtes, kuid see ei pea olema ilmtingimata reaalne (Adut,2008: 13). Ilmne või väidetav üleastumine võib samuti põhjustada skandaali, seni kuni see genereerib negatiivset huvi või uudishimu avalikkuse poolt. Adut (2008: 11) defineerib skandaali kui märkimisväärse üleastumise, millele järgnev jõuline reaktsioon kutsub esile usaldusväärsuse kahanemise inimese või institutsiooni suhtes ja hukkamõistu üleastumise suhtes. Poliitilise skandaali üheks oluliseks osaks on see, et selline skandaal sisaldab poliitika liidreid ja persoone (Thompson, 2000: 91). Selline definitsioon jääb liiga indiviidi keskseks ja arvestada tuleks ka sotsiaalseid suhteid ja institutsioone. Teine viis poliitilise skandaali defineerimiseks on seda teha tegevusest lähtuvalt. Oluline on siin mõista, et seejuures nähakse skandaali puhul alati üleastumist mingist normist (Thompson, 2000: 94) või tajutavast normist (Adut, 2008: 11). Thomspon (2000:94) nimetab poliitilise skandaalina peamiselt kolme liiki: seksi rahastamis ja võimuskandaali. Ta kasutab ka terminit poliitiline väli (political field), millena ta peab silmas välja, kus tegutsevad riigiasutused. Thompsoni skandaali liike täiendavad Rootsi teadlased Mats Ekström ja Bengt Johansson (2008), kes avavad pikemalt sõnaskandaali (talk scandals) olemust. Nende toodud selgitusi toetab ka Ari Aduti selgitus ilmsest või väidetavast üleastumisest ja nii ütlevad Ekström ja Johansson (2008: 62), et sõnaskandaalid näitavad uut aega mediatiseerumises (mediatisation), kus ei pea olema reaalset tegu väljaspool meediat ehk siis paljastus varjatud tegevuse kohta ei ole enam poliitilise skandaali vaieldamatu osa. /.../ Peamine küsimus on sõnaskandaalis see, mida inimene teatud positsioonis tohib öelda ja kuidas nad peaksid käituma avalikus kõnes ja diskursuses (Ekström ja Johansson, 2008: 63). Nimetatud kriteeriumitest lähtuvalt võib konstrueerida ühise definitsiooni: poliitiline skandaal on skandaal, mis leiab aset poliitilisel väljal, kus mõne poliitiku tajutav üleastumine kehtestatud normist saab avalikuks ja toob kaasa tugeva avaliku reaktsiooni4.
8.2.Riigikohus on selgitanud, RKTKo 3-2-1-123-97 et avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega, ning et avaliku elu tegelase au riivamine toob kaasa moraalse kahju siis, kui negatiivse sisuga informatsioon on tema au ja head nime eriti teotav.
8.3.Hageja on selgitanud, et kostja on esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ning et käesoleval juhul on au teotamine eriti ränk, sest juhul kui peaministrile omistatakse kuriteo toimepanemist (avaliku raha väärkasutust), ei kannata mitte ainult selle isiku enda au, vaid sellise tegevusega kahjustatakse usaldust ka valitsuse ja riigi vastu tervikuna. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja tegevus kaitsjana antud intervjuus just hagejat kui avaliku elu tegelase kasutamine, millist asjaolu kostja oma avalduses on selgelt rõhutanud: „sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie
Taavi Eilat Magistritöö “Klaperjaht, mis ei lõpe kunagi?” ¬ Meedia roll poliitiku avaliku tegevuse kujundajana poliitiliste skandaalide näitel Tartu 2016 lk 6-7 https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51934/eilat_taavi_ma_2016lisata.pdf?sequence=1 &isAllowed=y
2-21-19450 peaministri “sünnipäev““ oli läbi viidud eesmärgiga juhtida avalikkuse negatiivne tähelepanu oma kliendilt eemale.
8.4.Kuna kostja eesmärk juhtida avalikkuse negatiivne tähelepanu oma kliendilt kõrvale on antud olukorras rõhutatult tuvastatav, toob poliitiline skandaal, mille keskmes on kriminaalmenetluse all oleva ministri kaitsja tõmmatud paralleel peaministri käitumise võrdsustamisel süüdistuse ühe episoodiga, oma olemuselt kaasa negatiivse mõju skandaali keskmesse tõmmatud isiku aule ja heale nimele.
9.Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostja esitas Kuku Raadio saates „Sihik“ 30.11.2021 hageja kohta ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnangu? Avaldatut ei hinnata sellest lähtuvalt, kuidas kostja seda avaldades väidet subjektiivselt silmas pidas ega kuidas hageja sellest subjektiivselt aru sai. Kohus peab hindama avaldatut mõistliku isiku konstruktsiooni kasutades objektiivsest aspektist lähtuvalt.
9.1.Kehtiva kohtupraktika kohaselt eristatakse au teotamise puhul faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Faktiväide võib olla avaldatust tuletatav (kaudne faktiväide). Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Teatud väited võivad olla nii faktiväited kui ka väärtushinnangud sõltuvalt sellest, mis kontekstis ja kellele need on esitatud (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27).
9.2.Hageja hinnangul on kostja nimetatud lõigus avaldatud faktiväide „hageja pidas 17.06.2021 sünnipäevapeo riigi kulul“. Seda, et tegemist on justnimelt faktiväitega, kinnitavat hageja sõnul kontrollitavad asjaolud, nagu: • sellest nähtub konkreetselt, millise peoga tegemist oli; • sellest nähtub, kes ürituse eest maksis ning • see, kas hagejale on kõnealuses küsimuses esitatud kriminaalsüüdistus.
9.3.Kostja väide: Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja esitas hagiavalduse p-s 3 tsiteeritud lausekatke: „Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister. 17. juunil vist oli meie peaministri sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul.“ Küll aga ei nõustu kostja hageja tõlgendusega tsiteeritud lause tähendusest, s.o avaldusega, mis eeltoodud lausest nähtub. Avaldus, mille kostja hageja poolt tsiteeritud katkendis (ühes sellele eelneva mõttearendusega) tegelikult tegi, oli aga järgnev: „hageja ei ole pidanud sünnipäevapidu riigi kulul, nagu seda ei ole teinud ka C,“ või „hageja on korraldanud esinduskohtumise riigi kulul, nagu seda on teinud ka C.“5
9.4.Kohus on seisukohal, et kostja esitab kolm ebaõiget faktiväidet ning lisaks esitab kostja ka ebakohase väärtushinnangu, mis sisaldub fraasis “samasuguse niinimetatud sünnipäeva.” Kohus, võttes arvesse poolte seisukohti ning hageja poolt esitatud tõendeid, on seisukohal, et kostja ei ole Kuku Raadio saates “Sihik” esitanud õigeid faktiväiteid alljärgnevas: (i) isikuandmete põhjal, et hageja X sünnipäev ei ole 17 juunil. (ii) Kostja on esmalt väitnud, et tegemist oli “samasuguse niinimetatud
Kostja 14.01.2022 vastus hagile p. 9 dtl 65
2-21-19450 sünnipäevaga” seejärel aga “esinduskogunemisega.” Kohus nõustub hagejaga , et kostja poolt avaldatut tuleb mõista faktiväitena, sest on kontrollitav, kas hageja 17.06.2021 üritus oli samasugune nagu C üritus, mille korraldamise tõttu on talle esitatud kriminaalsüüdistus. Kuna üritusi iseloomustavad objektiivsed kriteeriumid (ürituse korraldamise aeg, põhjus, kutsutud külalised jms) ei ole ürituste sarnasuse hindamine hinnanguline, vaid faktiküsimus. Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt ei korraldanud hageja 17.06.2021 samasugust üritust nagu C, kuna: • üritus, mille korraldamist Cle kriminaalmenetluses ette heidetakse, toimus 13.01.2020 ehk täpselt samal päeval, kui oli C sünnipäev • Hageja korraldatud üritus ei toiminud hageja sünnipäeval. • C korraldatud üritusele olid kutsutud Tallinna linnasüsteemis, valitsuses ja erakonna juhatuses kõrgetel kohtadel olevad keskerakondlased ning nõunikud. Kuigi üritus oli suunatud peaasjalikult keskerakondlastele ja 35 üritusel osalenud inimesest vaid 3 olid seotud ministeeriumiga, kandis ürituse kulud siiski haridus- ja teadusministeerium ning üritus oli vormistatud kantsleri vastuvõtuna. • Hageja korraldatud üritus oli valitsuse esimene ühine õhtusöök (siseruumides läbi viidud üritustele 2021 aastal eriolukorrast tulenevalt kehtinud koroonapiirangud lõppesid juunis 2021), millele olid kutsutud valitsuse liikmed ning mille kulud kandis valitsus. (iii) Hageja ei ole samasuguse ürituse korraldaja kuna hageja suhtes ei ole 17 juunil toimunud valitsuse õhtusöögil osalemise tõttu algatatud kriminaalmenetlust, samas kui kostja kliendile Cle on esitatud kriminaalsüüdistus kõnealuse ürituse korraldamise eest.
9.5.Edasi analüüsib kohus ebaõige väärtushinnangu olemasolu kostja poolt 30.11.2021 saates „Sihik“ avaldatus. Kohus on seisukohal, et selles, kuidas mõistis kostja poolt avaldatut kolmas isik, omab käesolevas vaidluses määravat tähtsust nii see, milline teemaarendus tsitaadile eelnes, kui ka see, millises rollis kostja raadiosaates esines ja mis oli saatelõigu teema. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes. Tegemist on objektiivse faktiga, sõltumata sellest, millise nimetuse (“esinduskohtumine, “sünnipäev”) kostja kaitsjana oma sõnavõtus annab. Kohus nõustub hagejaga, et antud kontekstis viitab sõna „samasugune“ ja sellele lisatud “niinimetatud” kasutamine olukorra samastamisele eelkõige faktile, et analoogselt kostjaga peaks ka hagejale olema esitatud süüdistus samasuguse ürituse korraldamise eest. Sõna “samasugune” on omadussõna ja selle tähendus eesti keeles on “kellegagi või millegagi sarnane, eelnevalt või järgnevas mainituga võrreldes samalaadne”6 Sõna “niinimetatud” on omadussõna, tähendusega “selline, mis seab öeldava teatava kahtluse alla”7
2-21-19450 Kostja on lisanud ka H 13.01.2022 ekspertarvamuse8, kus eksperdile esitati järgmine küsimus “Kas Y esitas 30.11.2021 Kuku raadio saates Sihik väite: “X pidas sünnipäeva riigi kulul?” Ekspert jõuab lõppjäreldusele, et kostja seda väidet ei esitanud. Hageja on ekspertarvamuse 21.02.2022 toodud seisukohas vaidlustanud.9 Eksperdi arvamuses on välja toodud lõppjäreldus: “/.../ nimest distantseeruv tõlgendus kerkib läbi kontekstipõhise järeldusmehhanismi ehk implikatuuri. Implikatuurid asendavad öeldud tähenduse uue kontekstipõhiselt tuletatud tähendusega. Seetõttu ei viita Y mitte sõnasõnalisele “sünnipäevapeo” tähendusele, vaid mõnele teisele tähendusele. Kuna konteksti rekonstrueerimine on tihtipeale keeruline, sest faktoreid on väga palju, võib ühe võimaliku alternatiivina kaaluda Y kasutatud väljendi “esinduskogunemine” tähendust. Kuid selle analüüsi tarvis ei ole vaja määrata, mis oli lause (8-c) tähendus, vaid pelgalt, kas Y väljendas mõtet, et X pidas sünnipäeva riigi kulul. Kuna tuvastatud implikatuur asendab sõnasõnalise “sünnipäevapeo” tähenduse, siis peab olema tegemist millegi muuga ehk vastus on eitav: Y ei väitnud, et X pidas sünnipäeva riigi kulul.
9.6.Kohus ei nõustu esitatud ekspertarvamuse lõppjäreldusega. Ekspertarvamuse uurimisküsimuse püstitus ei ole käesoleva tsiviilasjas lahenduse osas relevantne kuna ka ekspert ise on oma järelduses välja toonud: “Kuna konteksti rekonstrueerimine on tihtipeale keeruline, sest faktoreid on väga palju, võib ühe võimaliku alternatiivina kaaluda Y kasutatud väljendi “esinduskogunemine” tähendust. Kuid selle analüüsi tarvis ei ole vaja määrata, mis oli lause “Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister” tähendus.” Kohus leiab, et antud juhul on asja lahendamise seisukohalt määrav tähtsus just nimelt antud lauses sisalduvas ebaõiges väärtushinnangus. Kostja loob valedest, kuid tõestena näivatest faktidest konteksti, millesse paigutab avalikkusele suunatud ebamäärase väärtushinnangu, mille eesmärgiks on anda väärtushinnangu osas lõppotsustuse tegemine üle kuulajale.
9.7.Konstruktsioon, mille kostja 30.11.2021 saates “Sihik esitab on järgmine: ”Samasuguse niinimetatud sünnipäeva pidas ju sellel aastal meie peaminister. Seitsmeteistkümnendal juunil, vist oli seitsmeteistkümnendal juunil vist, oli see, kui meie peaministril oli sünnipäev. Ma võin selle kuupäevaga eksida aga kuskil sealkandis ta on. Ja täpselt sellel päeval laekusid kutsed siis kõikidele valitsuse liikmetele ja lähematele koostööpartneritele. Samamoodi valitsuse kulul. Riigi kulul.” Kohus on seisukohal, et kostja kasutab oma tekstis kaht omandussõna ”samasugune” ja “niinimetatud” viisil, mis loob kogu intervjuu kontekstiga vastuolulise, ebaleva ja mistahes konkreetsete väärtustega selgesõnaliselt sisustamata hinnangu. Sõna “samasugune” loob konkreetse paralleeli raadiosaates kõlanud küsimuse peateemaga, milleks on kostja kliendile esitatud süüdistus kriminaalkuriteo episoodis – sünnipäeva ajal ürituse korraldamises riigi kulul. Sõna “niinimetatud” kasutamine sõna “sünnipäev” ees sisustab sõna “sünnipäev” teistsuguses mõttes. Kuna väärtushinnangule ei lisandu mitte ühtegi selgelt õiguspärasele käitumisele viitavat hinnangut, loob kostja lause nö. selgelt ebaleva ja avalikkusele negatiivse järelduse tegemiseks üles kutsuva isikliku väärtushinnangu loomiseks. Selle, ülesehituselt tahtlikult ebamäärase “samasuguse niinimetatud sünnipäeva” konstruktsiooniga esitatud väärtushinnangus jätab kostja lõplike seoste loomise ja hinnangute andmise kuulaja hooleks. See on kohtu hinnangul antud olukorras taotluslik. Kohus on peale kostjat puudutavat saatelõiku
2-21-19450 tervikuna kuulates jõudnud siseveendumusele, et antud väärtushinnang puhul on kostja andnud selge sõnumiga hinnangud oma kaitsealuse käitumisele, kuid samas on kostja teadlikult jätnud kindlasõnalise selge ja üheselt mõistetava väärtushinnangu peaministri tegevusele andmata. Kostja on avalikkuse ees kasutamiseks leidnud ja toonud näite viisil, mis on suunatud oma kliendi tegevuselt tähelepanu kõrvale juhtimiseks ning ei kinnita mitte ühelgi viisil seda, et kolmas isik (antud juhul hageja) on käitunud õiguspäraselt. Selle hinnangu andmise jätab kostja ebamääraseid omadussõnu kasutades just nimelt avalikkusele ning selline tegevus kujutabki enesest nö “skandaali loomist” eesmärgiga juhtida negatiivne tähelepanu oma kliendilt kõrvale.
9.8.Kostja poolt tõendina esitatud kriminaalasjas 1-21-8170 istungiprotokollide kõrvale jätmine tõendite arvestusest Kostja on esitanud täiendavate tõenditena “samasuguse” ürituse puhul sõna “samasugune” sisustamiseks mahukad väljavõtted kriminaalasja nr 1-21-8170 istungiprotokollist, viidates sealjuures kriminaalmenetluses antud ütlustele. Kohus märgib, et tegemist ei ole esmalt kohase tõendiga ainuüksi seetõttu, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-21-8170 ei ole käesoleva kohtuotsuse tegemisega lõppenud eha kohtulahend kuulutatud. Seega ei ole kriminaalmenetlust läbi viiv kohus tõenditele hinnangut andnud. Kriminaalmenetluse fookus keskendub kostja kliendi tegevuses kuriteotunnuste esinemisele, samal ajal kui hageja tegevuse suhtes kriminaalmenetlust läbi ei viida. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kaitsja kasutab ülalnimetatud kriminaalasjas oma kliendi kaitsetaktikas kuriteo eitamise faasis mingite analoogsete näidete toomist poliitikute erinevate ürituste võrdlemise teel, ei oma kriminaalmenetluses arutatud ürituste üldised sarnased komponendid puutumust käesolevasse tsiviilasja hagi esemesse. VÕS § 1047 lg 4 alusel esitatud nõude eelduseks on üksnes hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine kostja poolt konkreetsel kuupäeval 30.11.2021, ning nende hagejat puudutavate andmete sisu analüüsimine on käesoleva vaidluse ese. Kohus hindab ebaõigete andmete avaldamise korral üksnes kannatanut (hagejat) puudutavate andmete avaldamist, ning kohus on analüüsides jõudnud ülal järeldusele, miks kostja poolt esitatud andmed hageja kohta on ebaõiged. Tulenevalt TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kriminaalasjas nr 1-21-8170 esitatud istungiprotokollid tähelepanuta, tuginedes TsMS § 238 lg 1 p 1 sätestatule kuna kriminaalmenetluses tõendatavat asjaolu ei ole vaja käesolevas menetluses tõendada. Kostjal on vabad käed oma kliendi kaitsetaktika valimiseks ja realiseerimiseks kriminaalmenetluses sh. on kostjal õigus kasutada mingeid kriminaalmenetluse väliseid asjaolusid analoogiana nö. võrdleva päästerõngana, kuid käesoleva tsiviilasja menetluses ei anna kohus hinnangut kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, seda enam, et kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-21-8170 ei ole lõppenud ning asja menetlev kohus ei ole oma menetluses kogutud tõendeid hinnanud. Kohus on veendumusel, et kriminaalmenetluses antud tunnistajate ütlused ei ole relevantsed käesoleva haginõude lahendamisel, samuti ei ole kostja käesolevas tsiviilasjas tähtaegselt esitanud ühtki taotlust mistahes tunnistajate ärakuulamist käesoleval istungil. Kohus jätab tulenevalt TSMS § 238 lg 1 p 1 ja lg 5 tulenevalt kostja esitatud kriminaalasja nr 1-21-8170 protokollid kui asjasse mitte puutuvad tõendid tähelepanuta.
10.Kohus on seisukohal, et selles, kuidas mõistis kostja poolt avaldatut kolmas isik, omab käesolevas vaidluses määravat tähtsust nii see, milline teemaarendus
2-21-19450 tsitaadile eelnes, kui ka see, millises rollis kostja raadiosaates esines ja mis oli saatelõigu teema. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata faktiväite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest tuletada mõistliku inimese arusaam vastava faktiväite suhtes.
10.1.Hageja sisustab kolmandate isikute arusaama intervjuus avaldatud lausetest tõenditega, milleks on intervjuud kajastanud ajaleheartiklid. Hageja on esitanud tõendina artiklid, mis järgnesid vaidlusalusele raadiosaatele, milles kostja oma mõtteid avaldas alljärgnevalt: • AS Ekspress Meedia veebiväljaandes www.delfi.ee 30.11.2021 avaldatud artiklis10 „C advokaat Y: ka peaminister pidas riigi kulul sünnipäevapidu“ kirjutati mh järgmist: „Endise haridusministri C kaitsja Y rääkis intervjuus Kuku raadiole, et ministeeriumi rahade eest peetud pidu Mon Repos võib kõrvutada peaminister X sünnipäevapeoga tänavu juulis. "Seitsmeteistkümnendal juunil vist oli meie peaministril sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul," rääkis Y,“ • AS Postimees Grupp veebiväljaandes www.postimees.ee 01.12.2021 avaldatud artiklis11 „X C kaitsja sünnipäevapeo väitest: see on alatu laim“ kirjutati mh järgmist: „«Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister,» sõnas Y. «17. juunil vist oli meie peaministril sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul,» rääkis Y,“ • AS Postimees Grupp ajalehe Postimees 5. leheküljel 02.12.2021 avaldatud artiklis12 „X sünnipäevapeo väitest: see on alatu laim“ kirjutati mh järgmist: „«Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister,» sõnas Y. «17. juunil vist oli meie peaministril sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul,» rääkis Y,“ • AS All Media Eesti veebiväljaandes uudised.tv3.ee 03.12.2021 avaldatud artiklis13 „Peaministri sünnipäev maksumaksja raha eest? X nõuab väite ümberlükkamist“ kirjutati mh järgmist: „«Samasuguse niinimetatud sünnipäevapeo pidas ju sellel aastal meie peaminister,» sõnas Y. «17. juunil vist oli meie peaministril sünnipäev, täpselt sellel päeval laekusid kutsed kõikidele valitsuse liikmetele ja lähimatele koostööpartneritele. Samamoodi riigi kulul,» rääkis Y,“
10.2.Kohtu hinnangul on hagejal sellel teel tõendanud nimelt seda, kuidas kolmandad isikud konkreetset kaitsja mõtteavaldust, selles toodud fakte ja ebaõiget väärtushinnangut sisustasid, tsiteerisid ja edasi avaldasid. Kohus kui erapooletu kolmas isik leiab, peale hageja tõendina esitatud saatelõigu14 osalist (üksnes sünnipäeva fakti puudutavat osa) ja seejärel terviklikku (kogu kostja poolt saates
2-21-19450 “Sihik” antud intervjuu) ärakuulamist, et mõistlik isik pidi avaldatust aru saama selliselt, et nii tema kaitsealune C kui ka peaminister X tähistasid oma sünnipäeva esinduskohtumisena, mille kulud kandis riik ning lõpliku hinnangu teole annab kohus kriminaalmenetluses.
10.3.Kuigi hageja on avaliku elu tegelane, on kohus antud kaasuse asjaolusid arvesse võttes seisukohal, et hagejal avaliku elu tegelasena ei ole kõrgendatud talumiskohustust tema suhtes avalikult esitatud ebaõigete faktiväidete ja nende põhjal antud väärtushinnangute osas, olukorras, kus ebaõiged faktid ja väärtushinnang on antud eesmärgiga on juhtida avalikkuse negatiivne tähelepanu kõrvale kostja kliendi kriminaalmenetluselt. Kohus võttis juba varasemalt seisukohal, et antud intervjuust üles kerkinud poliitiline skandaal ületab avaliku elu tegelase tavapärast talumiskohustust ning kostja esitatud väited kahjustavad selgelt hageja au ja väärikust nii isiklikus kui ka ametialases plaanis.
11.Kostja teo õigusvastasus. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse üheks keskseks küsimuseks on, kas sõnavabaduse alla käib kaitsja tegevus oma kliendi kaitseks täiendava avaliku skandaali loomisel? Kas kostjal (kaitsjal) oli oma raadioesinemist kavandades selle skandaali loomist võimalik ette näha ja vältida? Kohus on seisukohal, et näitena toodud paralleel hagejaga oli kostja poolt selgelt tahtlik tegevus. Kohus analüüsib kostja sõnastust ja selle tähendust.
11.1.VÕS § 1046 lg 1 esimese lause järgi tuleb tuvastada andmete au teotav iseloom, VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kahju hüvitamise nõude tarbeks õigusvastasuse otsustamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti tuleb VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi lisaks arvestada muud seadusega kaitstavat hüve, millele avaldamine tugineb, kolmandate isikute õigusi ja huve ning avalikkuse huvi. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb lähtuda erinevate kaitstud õigushüvede võrdlevast hindamisest. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1 kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Esiteks tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning täiendavalt 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile.
11.2.RKL 3-2-1-169-11 Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega peetakse VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumine on seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitseeesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja tema tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärgiks. Kuna
2-21-19450 VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja p 4 ei ole teineteist välistavad, on hagejal õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist nii tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 kui ka sama sätte p-st 7.
11.3.Kohus on seisukohal, et kostja sõnavõtu näol oli tegemist oli täiesti tahtliku, ette valmistatud ja ette planeeritud sõnavõtuga. Y, osaledes kaitsjana pikaaegselt avalikkuse tähelepanu keskmes olevas kriminaalmenetluses, kus süüdistatavaks on haridusminister C, on teadlik avalikkuse kõrgendatud tähelepanust tema kliendi tegevuses suhtes, sealjuures on ta teadlik ka asjaolust, et kriminaalmenetluse kajastamine meedias kujutab tema klienti negatiivselt. Kostja nõustub andma raadiointervjuu Kuku radio saates “Sihik”. Seega on kostja teadlik nii enese rollist, saate formaadist ja selle sisust. Samuti on ta saates osalemise varasemalt kokku leppinud. Ta on teadlik ka saate formaadist, sh. sellest et temal kui kaitsjal tuleb vastata küsimustele oma kaitsealuse süüdistuse episoodide kohta. On ilmne, et kaitsja esmane eesmärk on esitatud süüdistuse sisu kommenteerida ja ümber lükata või omapoolseid argumente esitada, mis iseenesest on kaitsja jaoks lubatud tegu, kui selle käigus ei rikuta kutse-eetika reegleid. Kaitsja ülesastumine meedias täidab kõik poliitilise skandaali loomise eeldused: saates avaldatud faktid hageja tegevuse kohta ei vasta tõele, kostja esitab ebaõige väärtushinnangu, ning kostja on näiteks valinud nimelt hageja kui isiku, kelle suhtes on teada avalikkuse kõrgendatud tähelepanu olemasolu. Kohus leiab, et just nimelt nendel asjaoludel peab kostja kaitsjana olema teadlik ka sellest, et väidetav üleastumine võib põhjustada skandaali, sest puudub kahtlus, et selline väide genereerib negatiivset huvi või uudishimu avalikkuse poolt. See tingimus on antud juhul ka täidetud. Kaitsja väitele järgneb ajakirjanduse jõuline reaktsioon väite kajastamisel, mis kutsub esile äkilise usaldusväärsuse kahanemise nii inimese kui ka institutsiooni suhtes. Poliitilise skandaali üheks oluliseks osaks on see, et selline skandaal sisaldab poliitika liidreid ja persoone. Tegemist on sõnaskandaaliga, kus ei pea olema reaalset tegu väljaspool meediat.
11.4.Peamine küsimus taandub sellele, mida poliitiliselt olulises menetluses osalev kaitsja võib ette võtta ja kuidas käituda avalikus kõnes oma kaitsealuse huvides. Kostjal kaitsjana tuleb vastata küsimustele oma kaitsealuse süüdistuse episoodide kohta sh. sünnipäevapeo episoodi kohta. Kaitsja eesmärk kriminaalmenetluse raames on esitatud süüdistuse sisu kommenteerida ja ümber lükata või omapoolseid argumente esitada, mis iseenesest on kaitsja jaoks lubatud tegu, kui selle käigus ei rikuta kutse-eetika reegleid.
11.5.Advokaadi kutse-eetikat reguleerib Eesti Advokatuuri eetikakoodeks (EAEK), mille § 9 lg 1 Advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest. EAEK § 21 lg 2 kohaselt Advokaadil on keelatud tahtlikult viia kohut eksitusse, esitada kohtule teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet, esitada kohtule tõendeid, mis advokaadile teadvalt on võltsitud või muul moel tahtlikult takistada asja õiget ja kiiret läbivaatamist ning EAEK § 23. laiendab nõuded, mis kehtivad advokaadi suhtlemisel kohtuga, kehtivad ka advokaadi suhtlemisel vahekohtuga ning muude ametiasutuste ja isikutega. EAEK § 25 reguleerib advokaadi suhtlemist avalikkuse ja meediaga ning EAEK § 25 lg 1 kohaselt advokaat arvestab avalikkusega suhtlemisel kutse-eetika nõudeid.
11.6.Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi
2-21-19450 üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-1-37-15, p 11). Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatu kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus on aga piiratud teiste isikute õigustega, sh iga isiku õigusega tema reputatsiooni säilitamisele. Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus seadusega kaitstud hüvedena lisaks väljenduse adressaadi õigusele heale nimele ka avaldaja väljendusvabadust. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja kommentaaris kohtu poolt tuvastatud väärtushinnangu avaldamine oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.
11.7.Riigikohus on leidnud, et au toetamise asjades on muu hulgas oluline, kas avaldatu adressaat on avaliku elu tegelane. Riigikohus oli seisukohal, et avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (vt RKTKo 3-2-1-123-97).
11.8.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja, vandeadvokaat Y teadvalt valede faktide ja ebaõige väärtushinnangu andmisega tahtlikult rikkunud advokaadi kutseeetika nõudeid ning püüdnud avalikkust eksitusse viia hageja isiku au ja väärikust kahjustavate ning teda näiliselt süüstavate andmete esitamisega. Kohus märgib, et rõõnamine (süü ülekandmine kolmandale isikule) on isegi kriminaalmenetluses lubatud tegevus üksnes kohtualusele ütluste andmisel. Kaitsja oma kaitsetegevuses eraldiseisvalt rõõna kasutatada ei või. Sealjuures tuleb hoiduda ka analoogia alusel asjassepuutumatu kolmanda isiku näilisest süüstamisest läbi meedia, millist võtet kaitsja käesolevas menetluses kasutas. Kohus võtab siinkohal arvesse ka seda, et kaitsja on kriminaalmenetluste osas eriteadmistega isik, kes võib ja peab ette nägema olukorda, kus ta oma kliendi kaitseks antud intervjuus seob kolmanda avaliku elu tegelase otseselt oma kliendi tegevusega vähemalt järgmistes komponentides: samade tunnustega tegu, milles klienti kahtlustatakse ka kolmandale isikule ning juhul kui kaitsja toob sellise näite, tuleb näite sõnastamisel hoiduda viisist, mis selle asemel, et oma kliendi paremas valguses näidata, süüstab kaitsja oma sõnavõtuga näitena toodud kolmandat isikut. Sellise mõtteavaldusega eksitab kaitsja avalikkust ning kahjustab näitena kasutatava kolmanda isiku au ja head nime.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). Nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Kohus kohustab kostjat Yt avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Kuku raadio saates Sihik teade: „Minu, Y poolt 30. novembril 2021. aastal algusega kell 12 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17. juunil 2021. aastal sünnipäevapidu riigi kulul, on vale.“ Samuti kohustab kohus Yt kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest teavitama AS-i Postimees Grupp (registrikood 10184643), AS-i All Media Eesti (registrikood 10014747) ja AS-i Ekspress Meedia (registrikood 10586863) sellest, et tema poolt 30.11.2021 algusega kell 12:00 eetris olnud Kuku raadio saates Sihik avaldatud väide, nagu oleks peaminister X pidanud 17.06.2021 sünnipäevapidu riigi kulul, on vale, ja taotlema AS-lt Postimees Grupp (registrikood 10184643) ajalehe Postimees veebiväljaandes www.postimees.ee ning
2-21-19450 paberväljaande 5. leheküljel, AS-lt All Media Eesti (registrikood 10014747) veebiväljaandes uudised.tv3.ee ja AS-lt Ekspress Meedia (registrikood 10586863) veebiväljaandes www.delfi.ee järgmise teate avaldamist enda kulul: „Võtan tagasi Kuku raadios öeldud valeväite, nagu oleks peaminister X pidanud 17. juunil 2021. a sünnipäevapidu riigi kulul.“
13.Hüvitise väljamõistmine
13.1.Hageja palub kostjatelt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 kohaselt. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt.
13.2.VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 53 ptk 1 jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras15.
13.3.Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (ehk moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RLTKo 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist. Isikuõiguste rikkumine on võimalik isiku au teotamisega ning isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Käesolevas asjas on hageja tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani
Võlaõigusseadus III. 8. ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul arul jt. Tallinn 2009, lk 630-631
2-21-19450 toime hageja au teotamisega ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
13.4.Kohus leiab, et hageja au teotavaks saab pidada kostja poolt avaldatud ebaõigeid fakte ja ebaõiged väärtushinnangut (vt. ülal). Nende väidetega on omistatud hagejale kostja kliendi süüdistusega võrdsustatult ministri ametis toime pandud kuriteotunnustega teole vastavat käitumist, mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hageja kui poliitiku usaldusvääruse ja aususe ning heidab varju Eesti poliitilisele kultuurile üldiselt. Kostja väited põhjustasid meediaskandaali, mille keskmes oli hageja. Samas puudus kostjal vajadus hagejat antud menetlusse kaasata ning kostja rikkus hageja isiklikke õigusi eesmärgiga summutada negatiivset tähelepanu tema kaitsealuse kohtuprotsessilt. Seega ebaõigete andmete ja faktiväite avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale moraalset kahju.
13.5.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu otsused nr 3-2-1-19-08, p 13; nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtub kohus muuhulgas ka kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal. Kõige suurem hüvitis, 7000 eurot, mõisteti välja tsiviilasjas, kus kohus tuvastas, et hageja kohta avaldati ajakirjas ebaõige faktiväide ja ebakohased väärtushinnangud. Hüvitise suuruse arvestamisel võttis kohus arvesse järgmiseid asjaolusid. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi kõmu tekitamise eesmärgil ja kostjal puudus vajadus hagejaga seotud teemasid sellises ulatuses käsitleda. /.../ Mittevaralise kahju hüvitis peaks motiveerima edaspidistest rikkumistest hoiduma. Lisaks oli kahju hüvitist suurendavaks asjaoluks kostja hea majanduslik seis. 16
13.6.Kohus arvestab käesolevas menetluses hüvitise väljamaksmisel järgmiste asjaoludega: Kostjal puudus vajadus hagejat antud menetlusse kaasata ning kostja rikkus hageja isiklikke õigusi eesmärgiga summutada negatiivset tähelepanu tema kaitsealuse kohtuprotsessilt. Kostja tegevus põhjustas meediaruumis avaliku skandaali ning kostja ebaõigeid faktiväiteid ja ebaõiget väärtushinnangut kajastasid väga mitmed peamised meediakanalid. Mittevaralise kahju hüvitis peaks kostjat motiveerima edaspidistest rikkumistest hoiduma. Kohus võtab kahju hüvitist suurendavaks asjaoluna arvesse ka kostja head majanduslikku seisu. Varasem kohtupraktika, milles hüvitisena on välja mõistetud 7000 eurot, pärineb nelja aasta tagusest perioodist. Kohus lähtub hüvitise kindlaksmääramisel asjaolust, et käesolevas menetluses on kostja kasutanud enda esindamiseks õigusabi, mille kogusumma menetluskulude nimekirja kohaselt on 13160 eurot. Tegemist on menetluses juba kantud kuludega ning kulutuste kandmine on ilmselt olnud kostjale jõukohane. Kostja tegevus on põhjustanud hageja jaoks meediaskandaali, mis on leidnud kajastust kõigi üleriigiliste päevalehtede (Postimees, Päevaleht) paberväljaannetes ja digitaalse meedia portaalides (nt. Delfi) ning toonud kostjale kaasa nii eraelulist kui ametialast mainekahju. On ilmne, et menetluskulud
Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019 lk 16 p. 2.2.1.
2-21-19450 kogusummas 13160 eurot esimeses kohtuastmes on kostjale jõukohased ning kostja on majanduslikult heal järjel, olles nii vandeadvokaat kui partner Advokaadibüroos Levin OÜ, mida on kõrgelt tunnustanud sõltumatud rahvusvahelised väljaanded nagu näiteks „Chambers Global“, „Chambers Europe“ ja „The Legal 500“.
13.7.Kuna käesolevas menetluses õiglase hüvitise määramine peaks omama ka preventiivset mõju kostjale hoidumaks edaspidistest rikkumistest hoiduma, leiab kohus, kasutades oma diskretsiooniõigust, et kostjalt välja mõistetav hüvitis hageja mainekahju eest peaks olema suurem, kui kostja menetluskulud, mille kandmine on kostjale jõukohane. Seega, kohus leiab, arvesse võttes kõiki ülaltoodud komponente, on õigustatud hüvitis hageja mainekahju eest 15 000 (viisteist tuhat) eurot. Kohus mõistab kostjalt Ylt hageja X kasuks välja ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel summas 15 000 (viisteist tuhat) eurot ja määrab hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja Y peab maksma väljamõistetud hüvitise SA-le Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" (registrikood 90012656) arveldusarvele nr EE212200221059073061 (Swedbank) 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud
14.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks.
15.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 03.01.2022, täiendava menetluskulude nimekirja 10.03.2023 ning teise täiendava menetluskulude nimekirja 15.03.2023 17. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 210 eurot (koos km-ga). Kokku on hagejale osutatud õigusabi mahus 61 tundi. Lisaks lepingulise esindaja kuludele on hageja tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 13410 eurot ning tulenevalt TsMS § 177 lg 4 alusel märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
16.Hageja poolt tasutav õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja selle väljamõistmine kooskõlas kohtupraktikaga. Riigikohus on juba 2016 leidnud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-131-16, p 6), et ühe töötunni tasu summas 165 eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Kuna hageja on eraisik, siis puudub tal võimalus menetluskuludelt käibemaksu tagasi saamiseks.
17.Kohus mõistab tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ja 174 lg 1 mõistab kohus kostjalt Ylt hageja X kasuks välja menetluskulud summas 13410 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest summas 12810 eurot (61 tundi tunnitasuga 210 eurot, hind sisaldab käibemaksu) ning riigilõivust summas 600 eurot ning tulenevalt TsMS § 177 lg 4 alusel märkida kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja menetluskulude nimekiri dtl 60-61 ja hageja täiendav menetluskulude nimekiri dtl 426-427 ja hageja repliik, hageja täiendav menetluskulude nimekiri dtl 448 (menetluskulusid puudutav osa)
2-21-19450 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2024. a otsusega nr 2-2119450.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.