Otsuse avalikult teatavaks- 10. mai 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-15699
Tsiviilasi
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei hagi Z.K vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
hagi hind 5508 eurot 90 senti
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (registrikood 80060022, asukoht Kentmanni 6-123, 10116 Tallinn), seaduslik esindaja (kohtu poolt määratud juhatuse asendusliige): Q.M, e-post xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxx Kostja Z.K (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-postxxx), lepinguline esindaja: Lembit Auväärt, e-post XXX
Kohtuistungi aeg Protokollija
15. märts 2024 Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja varalise kahju hüvitis 5100 eurot 50 senti.
3.Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt 5100 eurolt 50 sendilt alates 6. novembrist 2023 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Otsus toimetada kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja menetluskulu 2485 eurot.
7.Mõista Z.K-lt Eestimaa Ühendatud Vasakpartei kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP/hageja) 6. novembri 2023 hagiavaldus Z.K (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt määrati Harju Maakohtu 12. augusti 2022 määrusega EÜVP asendusliikmeks kostja. Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-227562 vabastati kostja juhatuse asendusliikme kohalt ning uueks asendusliikmeks määrati Q.M. Juhatuse asendusliige määrati tähtajatult. EÜVP arvelduskonto väljavõttest nähtub, et: kostja on 20. juunil 2023 tasunud 600 eurot ja 50 senti Kvartali postkontoris; kostja on teinud endale ülekandeid 28. juunil 2023 summas 1250 eurot, 11. juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot, s.o kokku summas 3320 eurot; kostja on 1. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P. summas 500 eurot; kostja on 10. juulil 2023 võtnud sularahas välja kokku 680 eurot. EÜVP juhatus on 17. augustist 2023 kuni 19. septembrini 2023 esitanud kostjale korduvalt raamatupidamisdokumentide üleandmise nõudeid. Kostja pole hagiavalduse esitamise seisuga EÜVP juhatusele üle andnud ühtegi raamatupidamisdokumenti, sh puuduvad EÜVP juhatusel kõik arved ja lepingud, mille alusel on kostja EÜVP rahalisi vahendeid kasutanud. Kostja ei ole täitnud raamatupidamise korraldamist korraliku hoolsusega ning esineb põhjendatud alus arvata, et kostja on eelistanud isiklikke huve erakonna huvidele. Kostja on oma tegevusega põhjustanud erakonnale otsese varalise kahju summas 5100 eurot 5 senti. Kostjal oli juhatuse liikmena juurdepääs erakonna arvelduskontole ning kostja kohustus seal olevaid rahalisi vahendeid kasutama üksnes erakonna huvides. Kostja pole esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et kulutused olid kantud erakonna huvidest lähtuvalt. Erakond on kandnud kahju seeläbi, et kostja on kasutanud erakonna rahalisi vahendeid erakonna huvidest mittelähtuvalt. Kui kostja poleks teinud endale ja V. - H. P. ülekandeid, võtnud välja sularaha ja tasunud erakonna vahendite arvelt Kvartali postkontoris, ei oleks erakonnale kahju tekkinud. Selliselt on kostja poolt erakonnale põhjustatud kahju põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Kostja vastu nõude esitamine ei eelda revidendi otsust. Käesolevalt hagejal ka puudub revident, kuna revidendi volitused on lõppenud ja uut revidenti valitud pole. Hageja üldkoosoleku läbiviimine on korduvalt ebaõnnestunud, kuna hageja põhikirja järgi peab üldkoosolekust osa võtma üle poole hageja liikmetest, mis ei ole seni õnnestunud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitis summas 5100 eurot 50 senti. Hageja nõuab kostjalt väljamõistetavalt hüvitiselt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
2.Kostja leiab oma seisukohtades, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et EÜVP asendusliikme Q.M-i ülesandeks oli viia läbi EÜVP üldkoosolek, mis valiks EÜVP uue juhatuse. Rohkem volitusi Harju Maakohus temale andnud ei ole. Kostja oli EÜVP juhatuse asendusliige 12. augustist 2022 kuni 9. augustini 2023. Kostja tegevuse ajal esitati kõik erakonna majandustegevuse aruanded - nii puuduolevad varasemad (näiteks 2019. a) kui järjekordsed EÜVP majandustegevuse 12. augusti 2022 kuni 9. augusti 2023 aruanded erakondade rahastamise järelvalve komisjonile ja äriregistrile. Kostja (ja EÜVP Tartu grupi) tegevuse tagajärjel (osavõtt 2023. a Riigikogu valimistel) hakkasid erakonnale alates 5. aprillist 2023 riigi poolt saabuma rahalised vahendid 2500 eurot kuus. Enne aprilli 2023 mingeid vahendeid erakonnal ei olnud ja EÜVP tegevus toimus annetuste alusel. 2020. a juunist kuni 2023. a aprillini maksis kõik EÜVP kulud kostja oma rahast. Kostja maksis oma vahenditest EÜVP toetuseks: 1) kõik juriidilised kulud EÜVP kaitseks 20202023 rohkem kui 5600 euro eest; 2) muud erakonna kulud 2022. a septembrist kuni 2023. a aprillini, näiteks erakonna konverentsi ja üldkoosolekute korraldamiseks ja 2023. a valimiskampaania läbiviimiseks. Selleks, et EÜVP arvel oleksid vastavad vahendid, tegi kostja annetusi erakonnale vähemalt 3700 euro eest; 3) kostja on maksnud erinevaid erakonna arveid (näiteks valimiskampaania jaoks) oma arvelt. Kokku 2020. a juunist (kui algas Harju Maakohtu menetlus EÜVP juhatuse asendusliikme määramiseks) kuni 2023. a aprillini (riikliku toetuse algus) kulutas kostja EÜVP arenguks vähemalt 9-10 000 eurot oma rahalistest vahenditest. Rahalised vahendid, mis kostja võttis erakonna arvelt, kasutati EÜVP huvides. 20. juunil 2023 Kvartali postkontoris kulutatud 600 eurot ja 50 senti olid seotud EÜVP 27. juuni 2023 üldkoosoleku ettevalmistamisega. Raha kasutati erakonna üldkoosoleku kokkukutsumiseks, osteti ümbrikud, margid jne. Ülekande puhul V. - H. P. summas 500 eurot on tegemist Riigikogu 2023. a valimiskampaania kuludega, samuti nagu ülekanne V. M. ja T. R. . Kostjale endale tehtud ülekanded 28. juunil 2023 summas 1250 eurot, 11. juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot ning 10. juulil 2023 hageja arvelduskontolt välja võetud sularaha kokku summas 680 eurot tuleneb sellest, et EÜVP Tartu grupi 26. juuni 2023 koosolekul otsustati kostjale EÜVP arvelt välja maksta 5600 eurot kuni 2023 .a septembrini kostja kantud juriidiliste kulude katteks. 2023. a septembris pöördus Q.M kostja poole nõudega esitada talle erakonna raamatupidamise lisadokumendid, mis olid seotud erakonna raha kasutamisega kostja poolt. Kostja vastas talle, et esitab need dokumendid EÜVP uuele juhatusele. Vastuseks sellele heitis Q.M kostja 25. septembril 2023 erakonnast välja. Oma tegevusega ületas Q.M talle määratud EÜVP asendusliikme volitusi. Enne otsuse tegemist erakonnast väljaarvamise kohta ja pöördumist kohtusse seoses erakonna rahalise olukorraga on vaja küsimust kontrollida revidendil, juhatusel ja üldkoosolekul. EÜVP finantsküsimusi peab arutama EÜVP üldkoosolek ja uus juhatus. EÜVP kehtiva põhikirja ja samuti erakonnaseaduse ja mittetulundusühingute seaduste järgi on EÜVP kõrgemaks juhtorganiks üldkoosolek, mis valib juhatuse, raamatupidaja, aukohtu, revidendi. Üldkoosolekul kinnitatakse ka EÜVP majandusaasta aruanne ja revidendi aruanne. Loogiline on, et 3. veebruaril 2024 toimuval üldkoosolekul valitakse erakonna revident, kes esitab oma aruande koos majandusaasta aruandega. Revidendi aruande kinnitab üldkoosolek. Alles siis, kui üldkoosolek ei ole revidendi aruannet kinnitanud, on EÜVP esindajatel õigus pöörduda kohtusse. EÜVP revident ja uus erakonna juhatus peab andma oma hinnangu ka EÜVP juhatuse ajutise liikme Q.M-i tegevusele. Juhul, kui Q.M-i tegevus ja selle kulud on tunnistatud erakonnale kahjulikuks, peaks Q.M hüvitama kahju EÜVP-le.
Ebaõiglane on anda Q.M-i käsutusse 2500 eurot kuus, aga kostja jätta ilma väljateenitud töötasust. Kostja palub hagejalt kostja töötasu ajavahemiku eest aprill 2023 kuni august 2023, see on kuue kuu eest 500 eurot kuus, kokku 3000 eurot, hagejalt välja mõista. Sellele tuleb lisada saamata jäänud puhkusetasu ja viivis. Need summad tuleb hagi summast maha arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et: -
Harju Maakohtu 12. augusti 2022 määrusega määrati kostja EÜVP asendusliikmeks.
-
Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-7562 vabastati kostja juhatuse asendusliikme kohalt ning uueks asendusliikmeks määrati Q.M (dtl 17-19).
5.Kostja on leidnud, et hageja esindaja Q.M on hagiavaldust esitades ületanud oma volitusi. Kostja arvates andis Harju Maakohus Q.M-ile volituse ainult EÜVP üldkoosoleku läbiviimiseks, mis valiks EÜVP uue juhatuse. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määruse resolutsiooni p 2 kohaselt: Juhatuse asendusliikme ülesandeks on läbi viia EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI üldkoosolek seadusest ja kehtivast erakonna põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseks ja nende registrisse kandmiseks. Kohtule tuleb hiljemalt 9. veebruariks 2024 teada anda ülesannete täitmisest või teatada kohtule põhjused, miks ei ole suudetud kohtu määratud ülesandeid lõpule viia. Kohtu hinnangul on Harju Maakohus viidatud resolutsiooni punktis vaid täpsustanud juhatuse asendusliikme ülesandeid, konkretiseerides vajadust viia läbi EÜVP üldkoosolek seadusest ja kehtivast erakonna põhikirjast tulenevaid nõudeid järgides uu(t)e juhatuse liikme(te) määramiseks ja nende registrisse kandmiseks. Lisaks Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määruse resolutsiooni punktis 2 määratud ülesandele tuleb juhatuse asendusliikmel nii ehk naa täita ka juhatuse liikmele seadusest tulenevaid kohustusi. Seejuures ei ole Harju Maakohus määranud Q.M-i juhatuse asendusliikmena ametisse tähtajaliselt, nagu väidab kostja. Kohus on määranud tähtaja vaid määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud ülesande täitmisele. Eeltoodust saab järeldada, et Q.M on EÜVP juhatuse liikmena ametisse nimetatud tähtajatult. Ka kohtule esitatud äriregistri väljavõttest seisuga 12. märts 2024 leiab kinnitust, et Q.M on jätkuvalt EÜVP seaduslik esindaja (dtl 181).
6.Kohtule esitatud e-kirjavahetusest (dtl 14-115) nähtub, et EÜVP juhatus Q.M-i isikus esitas 17. augustist 2023 kuni 19. septembrini 2023 kostjale korduvalt raamatupidamisdokumentide üleandmise nõudeid.
13.septembril 2023 esitas Q.M kostjale päringu (dtl 100-103), milles palus mh kostjal tagastada hiljemalt 18. septembriks 2023 hageja pangakontole 10. juulil 2023 sularahas väljavõetud 680 eurot, samuti tagastada hagejale 3320 eurot, millise summa ulatuses on kostja teinud endale hageja pangakontolt 28. juunil 2023, 11. juulil 2023 ja 5. augustil 2023 enda isiklikule pangakontole ülekandeid. Kui raha on kasutatud EÜVP huvides, palus Q.M esitada selle kohta kuludokumendid. Q.M palus esitada kuludokumendid ka pangakonto väljavõttelt nähtuvate kolmandatele isikutele tasutud summade kohta (kokku 7333 eurot 80 senti). Kostja andis 18. septembri 2023 e-kirjas (dtl 106-109) Q.M-ile üldiseid selgitusi tema poolt hageja vahenditest tehtud kulutuste kohta, mainides mh vajadust tasuda juriidiliste teenuste, EÜVP konverentsi ja üldkoosolekute korraldamise, valimiste reklaamikampaania, Riigikogu valimistel osalenud isikute ja kostja enda poolt varem
tehtud kulusid. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei tagastanud hagejale raha ega andnud üle ühtegi raamatupidamisdokumenti, mida hageja temalt 13. septembri 2023 päringuga nõudis.
7.Hageja on jõudnud järeldusele, et kostja ei ole täitnud raamatupidamise korraldamist korraliku hoolsusega ning on eelistanud isiklikke huve erakonna huvidele. Hageja leiab, et kostja on oma tegevusega põhjustanud erakonnale otsese varalise kahju summas 5100 eurot 50 senti ning see koosneb järgmisest: kostja on 20. juunil 2023 tasunud 600 eurot ja 50 senti Kvartali postkontoris; kostja on teinud endale ülekandeid 28. juunil 2023 summas 1250 eurot, 11. juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot, kokku summas 3320 eurot; kostja on 1. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P. summas 500 eurot; kostja on 10. juulil 2023 võtnud sularahas välja 680 eurot. Hageja nõuab kostjalt 5100 euro 50 sendi hüvitamist ning lisanduvat viivist alates hagiavalduse esitamisest.
8.Hageja nõue kostja vastu on erakonna juhatuse (asendus)liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Vastavalt erakonnaseaduse § 1 lg 2 teisele lausele kohaldatakse erakonnale mittetulundusühingute seadust erakonna seadusest tulenevate erisustega. Hageja nõude õiguslik alus on seega mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et ta on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.
9.MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 12): -
juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35);
-
ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);
-
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
-
juhatuse liige vastutab oma kohustuse rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). MTÜS § 32 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on hagejale tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 12).
10.MTÜS § 32 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620 (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-19, p 13; Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 13). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve ühingu omadele (vt Riigikohtu 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-38-15, p 14).
11.Kostjal oli hageja juhatuse liikmena juurdepääs erakonna pangakontole. Kostjal oli hageja juhatuse liikmena kohustus olla hoolas ning lojaalne ning mitte kasutada hageja pangakontol olevaid rahalisi vahendeid muuks kui ainult hageja huvides. EÜVP pangakonto väljavõttega (dtl 10-13) on tõendatud, et: -
kostja on 20. juunil 2023 tasunud 600 eurot ja 50 senti Kvartali postkontoris;
-
kostja on teinud endale ülekandeid 28. juunil 2023 summas 1250 eurot, 11. juulil 2023 summas 570 eurot ja 5. augustil 2023 summas 1500 eurot, kokku summas 3320 eurot;
-
kostja on 1. juulil 2023 teinud ülekande V. - H. P. summas 500 eurot;
-
kostja on 10. juulil 2023 võtnud sularahas välja 680 eurot. Arvestades, et kostja ei ole raha hagejale tagastanud, on hageja hinnangul kostjapoolne rahakasutus olnud põhjendamatu ning tekitanud hagejale varalist kahju. Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – hageja peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1110-13, p 16). Kohus nõustub, et juhul, kui kostja ei tõenda, et hageja pangakontolt nähtuvad toimingud, mille kohus on eelnevalt tuvastanud, on tehtud hageja huvides, on kostja rikkunud oma hoolsus- ja lojaalsuskohustust hageja ees ning hageja on kandnud varalist kahju 5100 euro 50 sendi väärtuses, sest tema vara on selles ulatuses vähenenud.
12.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lõikest 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitas 15. märtsi 2024 istungil pooltele tõendamiskoormuse jagunemist (dtl 191), kostja kohustust tõendada, et tema poolt on raha kasutatud ainult erakonna huvides (dtl 192) ning andis kostjale tõendite esitamiseks tähtaja (dtl 193).
13.Kostja esitas kulude tõendamiseks Rosenf EÜVP juriidilised kulud 2020-23 pealkirja kandva tabeli ÕPS Tartu Ühingu arvete kohta 3. juunist 2020 kuni 27. detsembrini 2023 summas 5550 eurot (dtl 222-226), EÜVP Tartu grupi koosoleku protokolli 26. juunist 2023 (dtl 227-229) ja kostja koostatud kokkuvõtte tema poolt hagejale tehtud annetuste kohta novembrist 2022 kuni märtsini 2023 summas 3687 eurot (dtl 230). Kostja poolt kohtule esitatust teeb kohus järgnevad järeldused: Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, milliseid kulutusi tegi tema hageja huvides 20. juunil 2023 Kvartali postkontoris 600 euro ja 50 sendi väärtuses. Kostja on küll selgitanud, et tegemist on postikuludega seoses EÜVP üldkoosoleku kokkukutsumisega, kuid kostja selgitus ei ole tõend. Kui kostja tegi postkontoris kulutusi, pidi kostja saama postkontorist ka vastavad kuludokumendid ning neid ei oleks olnud raske kohtule esitada. Kuna kostja ei ole kohtule hageja postikulusid tõendavaid kuludokumente esitanud, on kostja vastavad väited tõendamata, paljasõnalised ega lükka ümber hageja väiteid kahju tekitamise kohta summas 600 eurot 50 senti. Kostja pole esitanud tõendeid ka selle kohta, et 1. juulil 2023 V. - H. P. tehtud ülekanne summas 500 eurot on kuidagi seotud 2023. a Riigikogu valimiskampaaniaga ning milliseid kulutusi see summa hõlmas. Kostja poolt kohtule esitatud EÜVP Tartu grupi 26. juuni 2023 koosoleku protokolli punktist 3 nähtuvalt otsustati erakonna eelarvest teha väljamaksed neile, kes kandideerisid Riigikogu valimistel ja kulutasid oma vahendeid
reklaamile, sh V. P. 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole aga sel protokollil ega selles kajastatud otsusel õiguslikku tähendust. Tegemist ei ole hageja üldkoosoleku otsusega (hageja põhikirja punkt 4.17 järgi peab hageja liikmete üldkoosolekust osa võtma üle poole hageja liikmetest; otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liikmetest, dtl 159-167). Kohus nõustub hagejaga, et nn Tartu grupil puudub õiguslik pädevus võtta vastu otsuseid, mis puudutavad hageja rahaliste vahendite kasutamist. Kohus on seisukohal, et kostja väited kulu põhjendatuse kohta on tõendamata ning kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid kahju tekitamise kohta summas 500 eurot. Kohtu hinnangul pole kostja suutnud tõendada ka seda, et tema poolt hageja pangakontolt iseendale tehtud ülekanded summas 3320 eurot oleksid olnud õigustatud ning hageja pangakontolt välja võetud sularaha 680 eurot oleks leidnud kasutust hageja huvides. Kostja selgitas 15. märtsi 2024 istungil, et enne seda kui EÜVP hakkas riigilt eduka osalemise tõttu 2023. a Riigikogu valimistel toetust saama, puudusid EÜVP-l vahendid; kostja kandis hageja eest juriidilisi kulusid ning tegi annetusi rohkem kui 4000 eurot. Hageja pangakontolt endale ülekannete tegemise ja sularaha väljavõtmise kohta on kostja selgitanud: Ma võtsin need vahendid erakonna rahast annetuste ja eelmiste kantud kulude katteks (dtl 192). Kostja enda koostatud kokkuvõttest tema poolt hagejale tehtud annetuste kohta novembrist 2022 kuni märtsini 2023 nähtub, et kostja annetuste summaks oli 3687 eurot (dtl 230). Kostja on jätnud aga tähelepanuta, et hagejale annetatud raha ei ole raha, mida hiljem saab endale tagasi võtta. Annetatud raha on lõplikult annetuse saajale loovutatud ega kuulu enam annetajale. Endale annetusi tagastades seadis kostja enese isiklikud huvid hageja huvidest ettepoole, rikkudes sellega selgelt juhatuse liikme lojaalsuskohustust. Kostja on väitnud ka seda, et tema tasus hageja eest hageja juriidilisi kulusid ning pärast seda, kui hageja hakkas riigilt toetust saama, otsustas ka need kulud enesele tagastada. Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole tõendanud, et tema oleks kunagi kandnud hageja juriidilisi kulusid. Kostja poolt on kohtule esitatud tabel, mis kannab pealkirja Rosenf EÜVP juriidilised kulud 2020-23 (dtl 222-226). Viidatud tabel sisaldab ainult loetelu ÕPS Tartu Ühingu arvetest, kuid sellelt ei nähtu seos ei hageja ega kostjaga. Kohtule ei ole teada, milliste teenuste osutamise eest ning kellele on need arved väljastatud ning kes need arved tasus. Lisaks on tegemist kõigest exceli tabeliga, millel pole tõenduslikku jõudu. Ka kostja poolt kohtule esitatud EÜVP Tartu grupi 26. juuni 2023 koosoleku protokoll ega selle punktis 3.2 kajastatud otsus välja maksta Z.K-le erakonna (EÜVP) arvelt 5,600 tuhat euro kuni 2023.a. septembrini, ei oma asja lahendamisel tähtsust samadel põhjustel, mida kohus juba eelnevalt V. P. tehtud ülekande analüüsimisel käsitles.
14.Eelneva kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kostja pole esitanud kuludokumente, millest nähtuks, et tema hageja juhatuse liikmena kasutas hageja raha hageja huvidest lähtuvalt. Hageja on kandnud kahju, kuna tema rahaline seis on kostja tegude tõttu vähenenud 5100 euro 50 sendi ulatuses. Kostja on oma tegevusega põhjustanud erakonnale otsese varalise kahju summas 5100 eurot 5 senti (VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 3). Kui kostja poleks teinud endale ja V. - H. P. ülekandeid, võtnud välja sularaha ja tasunud erakonna vahendite arvelt Kvartali postkontoris, ei oleks erakonnale kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel (VÕS § 127 lg 4).
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu MTÜS § 32 lg 1, 2 ja VÕS § 127 lg 1, lg 4 alusel rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5100 eurot 50 senti.
16.Kohus rahuldab ka hageja viivisenõude. Viivist võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja viivisenõudele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina kahjuhüvitiselt 5100 eurolt 50 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.Kostja esitas 26. märtsil 2024 kohtule seisukoha, milles leidis, et hagi summast tuleb maha arvestada kostja töötasu ajavahemiku eest aprill 2023 kuni august 2023, see on kuue kuu eest 500 eurot kuus, kokku 3000 eurot. Kostja palus sellele lisada saamata jäänud puhkusetasu ja viivise. Võib väita, et kostja esitas sellega hagiavaldusele tasaarvestava vastuväite. Hageja selle osas seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et tasaarvestuseks alust ei ole ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja on ise menetluse kestel esile toonud, et tema tegi EÜVP juhatuse asendusliikme tööd tasuta. Kostja soov saada tasu tekkis alles 26. märtsil 2024 ning seda sooviga tasaarvestust teha. Seega pole kostjal kunagi olnud hagejaga kokkulepet temale tasu maksmise kohta. Kostja taotlus on seetõttu tagajärjetu.
18.Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta kostja asjakohatud väited Q.M-i poolt EÜVP raha kasutamise kohta ning muud etteheited Q.M-i suunas, kuna need ei ole vaidluseset arvestades olulised. Kohus ei menetle hagi Q.M-i vastu, vaid hagi Z.K R. vastu.
19.Tõendite hulgast jätab kohus TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 alusel otsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu määrusele tsiviilasjas nr 222-7562 (dtl 208-210), kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate 11. oktoobrist 2023 (dtl 168-170) ja 3. veebruari 2024 üldkoosoleku kutse (dtl 158), millel ei ole vaidluseset arvestades asjas tähtsust. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata ka kostja poolt kohtule esitatud dokumendi „Eestimaa Ühendatud Vasakpartei aktiivi ja liikmete pöördumine Tartu Maakohtule“ 24. aprillist 2024 (dtl 250-272). Kostja ei ole selgitanud, kas tegemist peaks olema tõendiga ning sellisel juhul, millist asjaolu kostja selle tõendiga tõendada soovib ning miks ei olnud võimalik tõendit esitada selleks antud tähtajaks (28. märts 2024). Eestimaa Ühendatud Vasakpartei aktiiv ja liikmed ei ole käesolevas tsiviilasjas menetlusosaliseks ning kostja poolt sellise dokumendi kohtule esitamine on äärmiselt asjakohatu. Menetluskulud
20.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kostja kahjuks. Kõik menetluskulud jäävad seega TsMS § 162 lg 2 alusel kostja
kanda.
21.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3344 eurot 90 senti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 595 eurot ning ülejäänud osas moodustub hageja menetluskulu tema esindaja ajakulust, mis on arvestatud tunnihinna 150 eurot (lisandub käibemaks) järgi. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
22.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi menetluskulu. Tasutud riigilõiv 595 eurot on põhjendatud menetluskulu.
23.Hageja seaduslik esindaja on Harju Maakohtu 9. augusti 2023 määruse alusel ametisse määratud juhatuse asendusliige Q.M. Q.M on vandeadvokaat ning vastab seega lepingulise esindaja kvalifikatsioonile. Seetõttu on kohus seisukohal, et tema ajakulu tuleb hüvitada vastavalt tema poolt nimetatud tunnitasu määrale, milleks on 150 eurot tunnis ning millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud kinnitusest (dtl 133) nähtub, et Q.M on ka juhatuse asendusliikmena avaldanud soovi saada tunnitasu samas suuruses, s.o 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks
24.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu kokku 15 tundi ja 18 minutit. Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Pärast hagiavaldust esitatud hageja seisukohad on lakoonilised ning ennastkordavad. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse koostamise ja kohtusse esitamise ajakulu 3 tunni ulatuses, kostja seisukohtade ja muude materjalidega tutvumiseks, kirjavahetuse pidamiseks, istungi ettevalmistamise ajakulu 1 tunni ja 7 minuti ulatuses, kohtuistungil osalemise ajakulu 53 minuti ulatuses, kohtuistungile ja tagasi sõidu ajakulu 4 tunni 30 minuti ulatuses ning pärast hagiavalduse esitamist esitatud menetlusdokumentide ajakulu 1 tunni ulatuses. Kokku peab kohus hageja esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks seega 10 tunni ja 30 minuti ulatuses. Hageja esindaja ühe töötunni hind 150 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määrale ning on seetõttu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 1890 eurot (10 tundi 30 minutit x 150 eurot x 1,2), mis jääb kostja kanda.
25.Hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on seega kokku 2485 eurot (595 + 1890), mis tuleb kostjalt välja mõista.
26.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.