Rüstla Kv OÜ (endine ärinimi DNR Enterprise Eesti OÜ) hagi Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti, X, Y ja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 35 // J. Vilmsi tn 22 korteriühistu vastu tulemi jaotuskava vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Rüstla Kv OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
49 834,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Rüstla Kv OÜ (endine ärinimi DNR Enterprise Eesti OÜ, registrikood 11963813), lepinguline esindaja Reet Vokk Kostja 1 Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet Kostja 2 X (isikukood XXXXXXXXX) Kostja 3 Y (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate 2 ja 3 seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Kostja 4 Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 35 // J. Vilmsi tn 22 korteriühistu (registrikood 80131420), seaduslik esindaja juhatuse liige A
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 24.05.2023 otsus jätta muutmata.
2.Rüstla Kv OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Rüstla Kv OÜ kanda.
2-22-12879 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rüstla Kv OÜ (endine ärinimi DNR Enterprise Eesti OÜ, hageja) esitas 31.08.2022 Harju Maakohtule Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (kostja 1, kohtutäitur), X (kostja 2), Y (kostja 3) ja Tallinn, F. R. Faehlmanni tn 35 // J. Vilmsi tn 22 korteriühistu (kostja 4, korteriühistu) vastu hagi tulemi jaotuskava vaidlustamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas 16.08.2022 kohtutäitur hagejale täiteasjas nr 031/2022/287 koostatud W (võlgnik) kinnisasja müügist saadud tulemi jaotuskava (jaotuskava). Jaotuskava kohaselt müüs kohtutäitur enampakkumisel korteriomandi (registriosa nr 2244401) Harju Maakohtu 05.10.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-4143, millega lõpetati võlgniku ja Y (kostja 3) kaasomand, täitmiseks. Enampakkumisel saadud ostuhind oli 187 000 eurot, mis kuulus jagamisele kaasomanike vahel: 9/25 osas (67 320 eurot) võlgnikule ja 16/25 osas (119 680 eurot) kostjale 3. Hageja väitel on kohtutäitur rikkunud jaotuskava koostamisel seadust, jaotuskava tuleb tühistada ja kohustada kohtutäiturit tulemi jaotamine ümber vaatama. Hageja vaidlustab jaotusakava osas, mis puudutab võlgnikule välja maksmisele kuuluva tulemi jaotamist. Hageja on sissenõudja, kellele kuulub võlgniku vastu nõue 78 498 eurot (täiteasi nr 024/2021/1514), mis annab õiguse jaotuskava vaidlustada.
3.Jaotuskava kohaselt tehakse võlgnikule kuuluva tulemi arvelt väljamaksed järgmiselt:
3.1.kohtutäituri Katrin Velleti kasuks täiteasjas nr 031/2022/287 täitekulud 18 eurot, põhitasu 120,10 eurot (9/25 suurune osa 333,60 eurost) ja korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot (9/25 suurune osa 108 eurost), kokku 176,98 eurot, ning korteriühistu nõue 404,63 eurot (9/25 suurune osa 1123,97 eurost);
3.2.kostja 2 ja 3 kasuks seisuga 16.08.2022 sissenõutavaks muutunud elatise võlg (täiteasi nr 031/2021/635) 8864,62 eurot ja kohtutäituri tasu 919,40 eurot, kokku 9784,02 eurot;
3.3.kostja 2 ja 3 kasuks tähtajalised ja tingimuslikud elatise nõuded (täiteasi nr 031/2021/635) alates septembrist 2022 kuni kostja 3 täisealiseks saamiseni (26.10.2025) 292 eurot kuus, kokku 11 096 eurot, ja kuni kostja 2 täisealiseks saamiseni (20.04.2027) 292 eurot kuus, kokku 16 352 eurot, mõlemad nõuded kokku 27 448 eurot;
3.4.kostja 3 kasuks kasutushüvitise nõue perioodi aprill 2018 – august 2022 eest (täiteasi nr 031/2022/286) 18 238,72 eurot, menetluskulud 2550 eurot, viivis menetluskuludelt kuni 05.08.2022 100,04 eurot ja täitekulud 1638 eurot, kokku 22 526,76 eurot;
3.5.hageja kasuks 6979,61 eurot (kohtutäituri Risto Sepa täiteasi nr 024/2021/1514).
2-22-12879
4.Hageja vaidlustab tulemi jaotuskava osas, milles rahuldati käesoleva otsuse p-s 3.1 nimetatust korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot ja nõue 404,63 eurot, p-s 3.3 nimetatud nõuded 26 864 euro ulatuses (27 448–584), kuna tingimusliku nõudena saab perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4 järgi arvestada üksnes 584 eurot ning p-s 3.4 toodud kõik nõuded. Kogu vaidlustatav tulem moodustab kokku 49 834,27 eurot.
4.1.Korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot ja korteriühistu nõude 404,63 eurot rahuldamine ei ole õiguspärane. Korteriühistu suhtes ei ole täitemenetlust alustatud ega võlgnikku teavitatud. Täitemenetluse alustamiseks ei saa lugeda korteriühistu poolt mingite dokumentide esitamist kohtutäiturile, mida ei ole asjaomastele isikutele kätte toimetatud. Alles täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega saab lugeda täitemenetluse alanuks (täitemenetluse seadustik (TMS) § 24 lg 2), võlgnikule tuleb anda vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS § 25). 08.08.2022 kinnisasja enampakkumise aktis puuduvad märked kostja 4 nõude olemasolu ja suuruse kohta. Korteriühistut ei ole sissenõudjana käsitatud. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 44 ei anna täiturile õigust ilma sissenõudja täitmisavalduse, täitedokumendi lisade ning täitmisteate kättetoimetamiseta sisse nõuda müüdud korteriomandi arvel korteriühistu ees olevat väidetavat võlga. Kohtutäituri lisatasu sissenõudmise õigus tekib nõude täitmisele võtmisel.
4.2.Kostja 2 ja 3 tähtajalise ja tingimusliku elatise nõudega arvestamine enne sissenõutavaks muutunud nõudeid ei ole põhjendatud. Tingimuslik nõue ei anna eeliseid. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist ette iga kuu kohta. Kui elatise nõue on jäänud täitmata, on tegemist võlaga, kuid järgmise kuu eest sissenõutav elatis ei ole võlg. Tingimusliku nõudena saab käsitada üksnes elatisenõuet, mis kuuluks tasumisele kalendrikuu eest ette, s.o kokku 584 eurot, kuid mitte rohkem. Täitedokumendiks olevast Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusest tsiviilasjas nr 213-47860 ei nähtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 järgseid nõudeid, s.t ei nähtu, et kostjad 2 ja 3 oleksid taotlenud tulevikku suunatud kohustuste täitmist. Lähtudes eeltoodust puudus kohtutäituril õiguslik alus nõude 26 864 eurot rahuldamiseks tulemi arvel.
4.3.Kostja 3 kasutushüvitise, menetluskulude, viivise ja täitekulu nõude rahuldamine tulemist ei ole põhjendatud. Kostja 3 nõude arvestamine eelisnõudena ei ole seadusest tulenevalt lubatud. Kohtutäitur ei saanud kaasata täiteasja nr 031/2022/287, milles täideti kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamise kohustust, menetlusega ühinenud sissenõudjaid, sest sellise lahendi täitmisel lõpeb üksnes kaasomand ja tulem jaotatakse välja kaasomanike vahel. TMS § 149 kohaldamist kaasomandi lõpetamise hagis tehtud otsuse täitmise puhul ette nähtud ei ole. Tulemi jaotamisel kuulub kohaldamisele TMS § 174 lg 1. Kostja 1 vastuväited
5.Kohtutäitur palus jätta hagi rahuldamata.
6.Hagiavaldusest ei nähtu, milliseid hageja õigusi on jaotuskava koostamisega rikutud korteriühistu nõude ja kohtutäituri lisatasuga arvestamisel. Selles osas on õigustatud tulemit vaidlustama võlgnik, mitte hageja. Kohtutäitur tugineb KrtS § 44 lg-tele 1 ja 2. Kinnistusraamatusse ei kanta korteriühistu pandiõiguse tagamiseks hüpoteegikannet, selle olemasolu eeldatakse seadusest tulenevalt ja korteriomandi enampakkumise tulemi jagamisel võetakse korteriühistu nõue arvesse samuti tulenevalt seadusest. Korteriühistu tõend on korteriomandist tuleneva nõude täitedokument ja selle alusel ei saa alustada täitemenetlust (TMS § 2 lg 1 p 27 ja lg 4). Korteriühistu esitas kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p-s 27 nimetatud täitedokumendi (tõendi) ning kohtutäitur oli kohustatud seda täitma ja tulemi jaotamisel arvesse
2-22-12879 võtma. Kohtutäitur töötles korteriühistu nõuet ja on õigustatud saama selle eest lisatasu. Sissenõudja ega võlgnik ei ole lisatasu vaidlustanud. Seega hageja etteheited on asjakohatud.
7.Kostjate 2 ja 3 tähtajalist ja tingimuslikku elatise nõuet on võetud arvesse TMS § 107 alusel – elatis on tähtajaline (laste täisealiseks saamiseni) ja tingimuslik (igakuiselt sissenõutav). Tähtajaline nõue loetakse tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjate 2 ja 3 tähtajaline ja tingimuslik elatise nõue sai eelisjärjekorra vastavalt TMS § 174 lg 2 p 22, kuna tegemist on laste elatise nõudega.
8.Kostja 3 kasutushüvitise, menetluskulude, viivise ja täitekulu nõuete vaidlustamisel jääb arusaamatuks, mille alusel peab hageja vaidlustamata nõuete (sh ka tema enda nõude rahuldamiseks jaotatud summat) rahuldamist põhjendatuks, kui ta peab jaotuskava koostamist ja tulemi jagamist ühinenud sissenõudjate vahel eos ebaseaduslikuks. Õige pole hageja väide, et pärast kinnisasja müüki ja tulemi jagamist kaasomanike vahel, tuleb see maksta välja täies ulatuses kaasomanikele ja võlausaldajad ei ole õigustatud ühinema sundtäitmisega TMS § 149 alusel ega osalema tulemi jaotamisel TMS § 174 alusel. Kohtutäitur arestis korteriomandi ja sissenõudjatel tekkis õigus ühineda sundtäitmisega ning osaleda oma nõuetega tulemi jaotamisel TMS § 174 alusel. Kuna kostja 3 nõue oli ühinenud varem, on tema nõudel tulemi jagamisel eelisõigus TMS § 174 lg 4 järgi.
9.Kuna tulemist ei jätkunud kõikide nõuete rahuldamiseks raha, pidi kohtutäitur tulemi jagama jaotuskava alusel tulenevalt TMS § 106 lg-le 1. Kohtutäituri 16.08.2022 koostatud jaotuskava jõustus 12.09.2022 raha jaotuse osas, mida hageja ei vaidlustanud. Kohtutäitur on sissenõudjatele teinud väljamaksed 13.09.2022. Hagi tagamise määruse alusel on kohtutäitur hoiustanud antud hagi tagamiseks 49 834,27 eurot. Kostjate 2 ja 3 vastuväited
10.Kostjad 2 ja 3 palusid jätta hagi rahuldamata.
11.Hageja pole tõendanud, et täitur oleks rikkunud jaotuskava koostamisel seadust. Hageja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab hageja, et tulemit sai jagada ainult kaasomanike vahel, teisalt leiab, et tema enda ühinenud nõude osas võib jääda jaotuskava kehtima. Kohtutäitur on õigustatult koostanud jaotuskava vastavalt TMS §-le 174, mille järgi on teatud sissenõudjad eelisseisundis. Tähtajaline ja tingimuslik elatise nõue kuulub samuti eelisnõude hulka (TMS § 174 lg 3 p 22). TMS § 107 lg 3 annab kohtutäiturile võimaluse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise arvesse võtmiseks ja tuleviku elatise hoiustamiseks sissenõudjate kostja 2 ja 3 kasuks.
12.Kostja 3 kasutushüvitise ja teiste sellega seotud nõuete vaidlustamisel on väär hageja arusaam, et TMS § 149 kohaldamist kaasomandi lõpetamise hagis tehtud otsuse täitmisel ette nähtud ei ole. Kostja 3 tulemi suhtes on kohtutäitur õigustatult ja vastavalt järjekohale märkinud ühinenud sissenõudjate nõuded. Kohtutäitur tegutses täitemenetluse seadustiku kohaselt ning täiteasjas nr 031/2022/287 koostatud tulemi jaotuskava ümbervaatamiseks alust ei ole. Kostja 4 vastuväited
13.Korteriühistu palus jätta hagi rahuldamata.
14.Kohtutäituri tegevus korteriühistu kaasamisel tulemi jaotamisse on olnud õiguspärane. Korteriühistu saab täitedokumendiks oleva tõendi esitada ka siis, kui korteriomandile on pööratud sissenõue mõne muu sissenõudja avalduse alusel. Enne enampakkumise toimumist
2-22-12879 esitas korteriühistu kohtutäiturile täiendava tõendi nende võlgade kohta, mis on tekkinud pärast esimese tõendi esitamist (TMS § 1531 lg 3). Korteriühistu pandiõigusele kohaldatakse esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut (KrtS § 44 lg 2). Maakohtu otsus
15.Maakohus jättis 24.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning tühistas 31.08.2022 määrusega seatud hagi tagamise abinõu.
16.Maakohus tuvastas, et jaotuskavast nähtuvalt on korteriühistul nõue 1123,97 eurot ja nõude suhtes on õigus KrtS § 44 järgi rakendada pandiõigust. Korteriühistu on esitanud täiturile õiendi võla suuruse kohta (TMS § 2 lg 1 p 27). Korteriühistu tõendi alusel ei saa TMS § 2 lg 4 järgi täitemenetlust algatada. Tegemist on kohtutäituri iseseisva ja seadusest tuleneva kohustusega selgitada välja korteriühistu nõue ja menetleda seda ilma täitemenetluse algatamiseta. Seega on põhjendamatud hageja etteheited, et kohtutäitur ei ole korteriühistu nõude menetlemiseks algatanud täitemenetlust ja korteriühistu ei ole esitanud avaldust täitemenetluse algatamiseks. Jaotuskavast ei nähtu, et korteriühistu nõue oleks olnud enam kui 50% täitemenetluses jaotamisele minevast tulemist (KrtS § 44 lg 3), vaid nähtub, et võlgniku osast on see 404,63 eurot ja ülejäänud 719,34 eurot rahuldatakse kostja 3 osast. Seega oli täituril alus võtta korteriühistu nõue jaotusakavas arvesse ja jaotusakava osas, mis puudutab korteriühistu nõuet 404,63 eurot, on põhjendatud, õige ja kooskõlas seadusega. Korteriühistu pandiõigus ei pea olema kantud kinnistusraamatusse, kuna tegemist on seadusest tuleneva pandiõigusega, mis kehtib kinnistusraamatusse kandmata. Seetõttu on põhjendamatud hageja väited selle kohta, et 08.08.2022 kinnisasja enampakkumise aktis ei ole märkeid kinnistusraamatusse kantud korteriühistu nõude olemasolu ja suuruse kohta. Seega on jaotuskava korteriühistu nõude osas põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Põhjendatud on ka jaotuskava osas, millega rahuldati kohtutäituri nõue korteriühistu nõude töötlemise lisatasust 9/25 osa saamiseks (38,88 eurot). Lisatasu arvestust hageja ei vaidlustanud.
17.Kostjate 2 ja 3 tingimusliku elatise nõude osas tuvastas maakohus, et jaotuskavast nähtuvalt võttis kohtutäitur arvesse igakuise edaspidise elatise lastele kuni nende täisealiseks saamiseni PKS § 100 lg 4 järgi. Tegemist on TMS § 107 lg 1 järgi tähtajalise eelisõigusnõudega TMS § 174 lg 3 p-de 22 ja 3 järgi, mis muutub sissenõutavaks edaspidi igakuiselt. Kohtutäituril on õigus tulevikus sissenõutavaks muutuvat laste elatist TMS § 107 lg-te 1 ja 3 järgi hoiustada kostjate 2 ja 3 kasuks ning võtta arvesse TMS § 173 järgi jaotuskavas. Hageja vastupidised vastuväited ei ole põhjendatud.
18.Kostja 3 kasutushüvitise nõude osas tuvastas maakohus, et kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt arestis kohtutäitur 21.02.2022 kinnisasja registriosa nr 2244401. Seega tekkis sissenõudjatel õigus ühineda sundtäitmisega ja osaleda oma nõuetega tulemi jaotamisel TMS § 174 järgi. Maakohus nõustus kohtutäituriga, et arestimisakti koostanud kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades ei ole vaja esitada ühinemise avaldust, kuna need sissenõudjad ühinevad menetlusega täitemenetluse algatamise avalduse esitamisega kohtutäiturile (TMS § 149 lg 1). Vaidlust ei olnud selles, et ühinenud sissenõudjatel on nõuded kaasomanikust kostja 2 vastu ja nad on õigustatud saama oma nõuete rahuldamiseks raha võlgniku kaasomandi müügitulemist. Vaidlust ei olnud ka selles, et tulemist ei jätku kõikide nõuete rahuldamiseks. Seega pidi kohtutäitur tulemi jagama jaotuskava alusel TMS § 106 lg-te 1 ja 2 järgi. Maakohus tuvastas, et kostjal 3 oli Harju Maakohtu 05.01.2022 otsusest tsiviilasjas nr 2-21-6740 tulenev nõue. Seega oli kostjal 3 kui võlgniku suhtes sissenõudjal ka muu täitmisele kuuluv nõue lisaks kaasomandi lõpetamise nõudele. Kostja 3 kasutushüvitise nõue ja avaldus oli esitatud kostjale 1 varem kui kohtutäitur Risto Sepp ühines hageja nõude täitmiseks kostja 1 menetluses oleva
2-22-12879 täitemenetlusega. Kohtutäitur pidi neid nõudeid võtma arvesse tulemi jaotamisel ühinemise aja järgi. Kuna kostja 3 nõue oli ühinenud varem, oli tema nõudel tulemi jagamisel eelisõigus tulenevalt TMS § 174 lg-st 4. Sellega seonduvalt on põhjendatud ka jaotuskavas vastavad menetluskulud, viivis ja täitekulud.
19.Maakohus leidis, et puudub vajadus hinnata kohtutäituri 15.08.2022 lisatasu väljamõistmise otsust, kostjate 2 ja 3 esitatud kohtutäituri Arvi Pinki keelumärke kinnistusraamatuse tegemise avaldust ja kohtuistungi protokolli võlgniku kohustamiseks vara nimekirja ja vande esitamiseks. Maakohus märkis, et asjaolu, et hageja on tasunud võlgniku võlad, ei tähenda, et jaotuskava oleks koostatud valesti. Maakohus ei hinnanud ka kohtutäituri 14.04.2021 otsust, kuna asjaolu, et võlgnik esitas kaebuse kohtutäiturile, mille kohta tegi kohtutäitur otsuse 14.04.2021, ei oma tähtsust, sest hageja ei saa esitada nõudeid või seisukohti võlgniku eest käesolevas menetluses. Apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kohtutäiturilt hageja kasuks välja hageja menetluskulud ning jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.
21.Maakohus lahendas vaidluse ebaõigel materiaalõiguslikul alusel ning rikkus oluliselt tõendite hindamise ja otsuse põhjendamise kohustust.
22.Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea kohtutäitur tulenevalt TMS § 1491 lg-st 1 korteriühistu nõuete puhul alustama täitemenetlust ja kohtutäituril oli alus arvestada tulemist maha korteriühistu nõue. KrtS § 44 ei anna kohtutäiturile õiguslikku alust ilma sissenõudja täitmisavalduse, täitedokumendi ja selle lisadeta ning täitmisteate kättetoimetamiseta sisse nõuda kaasomanikelt müüdud korteriomandi arvel korteriühistu ees olevat väidetavat võlga. Kui korteriomanikul tekib majandamiskulude võlg, siis korteriühistu nõude maksmapanekuks tuleb algatada täitemenetlus, nagu seda tehakse pandiõiguse (hüpoteegi) realiseerimiseks. Kohtutäitur oli kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS § 8 lg 1). Asjaolu, et kohtutäitur ei ole korteriühistut sissenõudjana isegi käsitanud, nähtub ka jaotuskava sellest osast, kuhu on märgitud täiteasjaga nr 031/2022/287 ühinenud sissenõudjad.
23.Puudub selgitus, miks maakohus leidis, et kohtutäitur ei pidanud oma lisatasu nõudmisel koostama ja võlgnikule esitama kohtutäituri tasu otsust (KTS § 451). Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht, et hageja ei ole sisuliselt vaidlustanud lisatasu arvestust. Hageja vaidlustas lisatasu nõudmise võlgnikult, seega on hageja vaidlustanud kogu lisatasu.
24.Maakohus keskendus tingimusliku nõude arvestamisel eelisnõudena üksnes kohtutäituri selgitustele, kuid otsuses puudub analüüs, kuidas maakohus jõudis järeldusele, et TMS § 174 lg 3 p-s 22 sätestatud elatisenõuete eelisnõuetena käsitamisel on seadusandja silmas pidanud ka tulevikus sissenõutavaks muutuda võivat nõuet. Kohtutäitur ei saanud tulemi jaotuskavas enne juba sissenõutavaks muutunud nõudeid arvestada tähtajalise ja tingimusliku nõudega. Tingimusliku nõude esitamisega ei saa TMS § 107 järgi saavutada eelist juba sissenõutavaks muutunud nõuete ees. Tingimusliku nõudena saaks esitada üksnes elatisenõude, mis kuuluks tasumisele kalendrikuu eest ette, s.o kokku 584 eurot, kuid mitte rohkem. Lisaks märgib hageja, et elatise väljamõistmise lahendist ei nähtu, et kostjad 2 ja 3 oleksid taotlenud elatise hagi esitamisel tulevikku suunatud kohustuste täitmist (TsMS § 369).
2-22-12879
25.Maakohus luges alusetult kostja 3 kasutuseeliste ja menetluskulude nõude eelisnõudeks hageja nõude ees. Maakohtu seisukoht, et kostja 3 nõuded oli ajaliselt enne täitmisel kui hageja nõue, ei põhine tegelikel asjaoludel, vaid tugineb kohtutäituri väidetele. Hageja nõue oli täitmisel enne kostja 3 nõuet. Sissenõudjate õigusi rikkuv oleks see, kui sissenõudja nõue, mida menetleb kohtutäitur, kes alustab võlgniku vara realiseerimisega, saab sellest tulenevalt eelise täitemenetluses oma nõude rahuldamiseks.
26.Otsuses puuduvad mistahes selgitused ja põhjendused seoses asjaoluga, et kohtutäituri menetluses oli täitedokument kaasomandi lõpetamiseks ning kohtutäitur oli õigustatud jaotama saadud tulemi üksnes kaasomanike vahel. Kohus on rikkunud otsuse põhjendamise kohustust. Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamisele suunatud kohtulahendi täitmisele ei saa kohaldada TMS §-st 174 tulenevaid tulemi jaotamise sätteid, kuivõrd kaasomandi lõpetamise kohtulahendi täitmisel tuleb enampakkumisel saadav tulem jaotada kaasomanike vahel vastavalt nende mõttelise osade suurusele. Vastustajate seisukohad
27.Kohtutäitur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Kostjad 2 ja 3 vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata. Maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
30.Maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel ega vaidlustatud otsuses menetlusõiguse norme, nagu väitis hageja apellatsioonkaebuses. Samuti on maakohus kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on jätnud käsitlemata tema väited ja hindamata tõendid. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged.
31.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
32.Vaidlust ei ole, et kostja I menetluses on täiteasi nr 031/2022/287 Harju Maakohtu 05.10.2021 otsuse võlgniku ja kostja 3 kaasomandis oleva kinnistu, millest 9/25 mõttelist osa kuulus võlgnikule ja 16/25 mõttelist osa kostjale 3, kaasomandi lõpetamiseks sundtäitmiseks. Sissenõudjaks on eelviidatud täitemenetluses kostja 3. Kostja 1 viis kohtuotsuse täitmiseks läbi avaliku enampakkumise ja kinnisasi võõrandati 187 000 euro eest. Kostja 1 menetluses on ka
2-22-12879 täiteasi 031/2021/635, milles sissenõudjad on kostjad 2 ja 3 ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu 07.04.2022 otsus võlgnikult kostjatele 2 ja 3 elatise väljamõistmise kohta. Samuti on kostja 1 menetluses täiteasi nr 031/2022/286 kostja 3 nõudes võlgniku vastu kasutushüvitise 18 238,72 eurot, menetluskulude 2550 eurot ja menetluskuludelt viivise 100,04 eurot saamiseks, milles on täitedokumendiks Harju Maakohtu 05.01.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-216740. Lisaks on kostja 4 esitanud kostjale 1 seonduvalt kinnisasja sundmüügiga nõude korteriomandiga seotud kulude saamiseks. Vaidlust ei ole ka selles, et kohtutäitur Risto Sepa menetluses on täiteasi nr 024/2021/1514 hageja nõudes võlgniku vastu 78 498 euro saamiseks ja kohtutäitur Risto Sepp tegi 29.03.2022 avalduse kostja 1 menetluses toimuva sundtäitmisega ühinemiseks. Kuna võlgniku poolt kinnisasja müügist saadust ei olnud võimalik rahuldada kõigi sissenõudjate nõudeid, siis tegi kohtutäitur tulemi jaotamise kohta 16.08.2022 jaotuskava.
33.TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. TMS § 109 lg 1 järgi võib sissenõudja 15 päeva jooksul alates jaotuskava kättetoimetamisest esitada kohtutäituri ja puudutatud sissenõudja vastu hagi jaotuskava vaidlustamiseks jaotamismenetlust korraldava kohtutäituri büroo asukohajärgsesse maakohtusse. TMS § 109 annab sissenõudjale võimaluse vaidlustada teise sissenõudja nõue, välistamaks ebaõiglane tagajärg, kui raha jaotatakse sissenõudjale, kellel nõuet võlgniku vastu ei olegi, või ka juhul, kui nõue on rahuldatud täitemenetluse norme oluliselt rikkudes (RKTKm 28.01.2020, 2-19-6210, p 17; 16.10.2019, 218-9790, p 14).
34.Pooled vaidlesid esmalt selle üle, kas juhul, kui täitedokumendiks on kohtuotsus kaasomandi lõpetamise kohta, on kohtutäitur õigustatud jaotama kinnisasja sundmüügi tulemi üksnes kaasomanike vahel või saab tulemi arvel täita ka ühe kaasomaniku vastu esitatud nõuded. Hageja arvates jaotuskava tulemi jaotamiseks poleks kostjal 1 vajalik olnud koostada ja enampakkumisel saadu oleks tulnud välja maksta võlgnikule ja kostjale 3 vastavalt nende osade suurusele kaasomandis. Ringkonnakohus märgib, et hageja, kes on sissenõudja teises täitemenetluses, mis on ühinenud kostja 1 poolt läbiviidava täitemenetlusega, saab hagi esitamisega kaitsta TsMS § 3 lg 1 järgi oma eeldatavat ja seadusega kaitstud õigust või huvi. Hageja väite õigsuse korral ei oleks tal võimalik oma nõuet võlgniku vastu kaasomandi lõpetamiseks läbiviidavas täitemenetluses rahuldada. Seega ei kanna esitatud väide eesmärki kaitsta hageja eeldatavat õigust. Lisaks eelöeldule ei nõustu ringkonnakohus hagejaga ka sisuliselt. Võlgnikule kuuluv kinnisasja mõtteline osa on täitemenetluses enampakkumisel müüdud ja võlgnikule on müügist laekunud 67 320 eurot. Kuna võlgniku suhtes toimub mitu täitemenetlust, siis sai täitur rahuldada neis täitemenetlustes täidetavad nõuded kaasomandi lõpetamise lahendi sundtäitmisel võlgnikule laekunud rahast.
35.TMS § 174 sätestab, millises järjekorras tuleb kohtutäituril kinnisasja müügist saadu jaotamisel tulem sissenõudjate ja muude õigustatud isikute vahel jaotada. Kostja 1 koostas 16.08.2022 täiteasjas nr 031/2022/287 dokumendi enampakkumisel saadud raha jaotamise kohta kaasomanike (võlgnik ja kostja 3) vahel ja võlgniku kinnisasja mõttelise osa müügi tulemi jaotuskava. Hageja vaidlustab esitatud hagis 16.08.2022 jaotuskava osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 1 on jaotuskavas võlgniku kinnisasja mõttelise osa müügist saadud tulemi õigesti sissenõudjate vahel jaotanud.
36.Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et korteriühistu nõude sai rahuldada võlgniku mõttelise osa müügist saadud tulemi arvel. Apellant ei vaidlusta seda, et korteriühistu nõue on KrtS § 44 järgi pandiõigusega tagatud ja pandiõigusele kohaldatakse seadustes esimesel järjekohal oleva hüpoteegi kohta sätestatut, kuid leiab, et kostja 4 nõude täitmiseks oleks tulnud
2-22-12879 alustada eraldi täitemenetlus ja teavitada sellest võlgnikku. TMS § 1491 lg 1 sätestab, et kui kohtutäitur arestib korteriomandi ja sissenõudjaks ei ole korteriühistu, saadab ta viivitamata pärast keelumärke kinnistusraamatusse kandmist teate arestimise kohta korteriühistule. Korteriühistu peab TMS § 1491 lg 4 järgi esitama kohtutäiturile 10 päeva jooksul teate saamisest seaduses sätestatud tõendid nõude kohta. Ringkonnakohtu arvates ei tulene TMS-s sätestatust, et kohtutäitur peaks korteriühistu nõude täitmiseks alustama eraldi täitemenetluse. Korteriühistu nõude puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille täitmiseks on kohtutäituril kohustus nõue välja selgitada ja menetleda nõuet ilma täitemenetlust alustamata. Apellatsioonkaebuses on hageja väitnud, et korteriühistu nõudest ei ole võlgnikku teavitatud. Ringkonnakohus leiab, et hageja saab tulemi jaotuskava vaidlustada seetõttu, et tema õigusi tulemi jaotamisel on kohtutäitur väidetavalt rikkunud, mistõttu väited võlgniku õiguste rikkumise kohta ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased.
37.Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et jaotuskavas ei oleks kostja 1 saanud tulemist maha arvata korteriühistu nõude töötlemise lisatasu 38,88 eurot. TMS § 174 lg 2 järgi täitekulud arvatakse jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. Hageja väitel ei olnud lisatasu otsust koostatud ega võlgnikule kätte toimetatud. KTS § 451 sätestab, et täitemenetluses korteriühistu nõude töötlemise eest on kohtutäituril TMS § 1531 lg 3 alusel õigus nõuda lisatasu 90 eurot. Kostja 1 on 15.08.2022 teinud lisatasu väljamõistmise kohta otsuse (tl 72). See, kas vastav otsus on võlgnikule kätte toimetatud, ei ole sissenõudja hagi alusel jaotuskava vaidlustamisel asjakohane. Menetlusosalised ei ole esile toonud, et kostja 1 otsust lisatasu kohta oleks vaidlustatud.
38.Hageja vaidlustas maakohtu järelduse puutuvalt kostjate 2 ja 3 tulevikus, s.o alates oktoobrist 2022, sissenõutavaks muutuva elatise nõude rahuldamist, leides, et tulevikus sissenõutavaks muutunud elatise nõuet ei saa rahuldada enne teisi sissenõutavaks muutunud nõudeid. TMS § 174 lg 3 p 22 järgi rahuldatakse tulemist lapse elatise nõuded pärast p-des 1 ja 2 sätestatud nõuete rahuldamist. TMS § 107 lg 1 järgi loetakse tähtajaline nõue tulemi jaotamisel sissenõutavaks ja nõue kuulub rahuldamisele ning lg 3 sätestab, et kui nõue on edasilükkava tingimusega, hoiustab kohtutäitur summa sissenõudja kasuks. Hoiustamine toimub samade tingimustega, mis olid nõudel. Hoiustatud summa maksab kohtutäitur välja õigustatud isikule nõude sissenõutavaks muutumise korral. Ringkonnakohtu arvates kuuluvad tulevikus sissenõutavad tingimuslikud eelisnõuded rahuldamisele samas järgus kui eelisnõuded, mis on muutunud sissenõutavaks. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Ebaõige on apellandi väide, et kostjad 2 ja 3 ei ole hagis võlgnikult elatise väljamõistmiseks taotlenud tulevikku suunatud elatise maksmise kohustuse täitmist ja maakohus ei ole selle nõude kohta otsust teinud. Harju Maakohtu 07.04.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-13-2014 nähtub, et kostjad 2 ja 3 on esitanud hagi võlgnikult elatise saamiseks kuni täisealiseks saamiseni (tl 22-24).
39.Kostja 3 esitas 09.02.2022 kostjale 1 täitmisavalduse Harju Maakohtu 05.01.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-6740, millega mõisteti võlgnikult kostja 3 kasuks välja kasutuseelise hüvitis 13 118,72 eurot ja edasiulatuvalt 320 eurot kuus ning menetluskulud 2 550 eurot ja viivis menetluskuludelt (tl 114-118), sundtäitmiseks. Jaotuskava kohaselt kuulus tulemi arvel rahuldamisele kasutuseeliste hüvitis seisuga august 2022 summas 18 238,72 eurot ning menetluskulud ja viivis. Apellant leiab, et kostja 1 on ebaõigesti jaotuskavas tema nõude rahuldanud pärast kostja 3 nõuet. TMS § 174 lg 4 sätestab, et sama paragrahvi lg 3 p-s 3 sätestatud nõuete puhul on mitme sissenõudja korral eesõigus sellel, kelle kasuks toimus arestimine varem või kes ühines sundtäitmisega. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja või kostja 3 kasuks oleks toimunud võlgniku kinnisasja mõttelise osa arestimine, mistõttu tuleb lähtuda sellest, millal toimus sundtäitmisega ühinemine. Kuigi kostja 3 täitmisavaldus on esitatud kohtutäiturile hiljem kui hageja avaldus, ei ole see jaotuskavas
2-22-12879 nõude rahuldamise järjekorra määramisel oluline. Nimelt oli kostja 3 täitmisavaldus kostja 1 menetluses, mistõttu ei olnud tal vajalik täitemenetlusega ühineda. Kohtutäitur Risto Sepp on teinud kostjale 1 29.03.2022 avalduse tema ja hageja nõude sundtäitmiseks ja sundtäitmisega ühinemiseks. Sundtäitmisega ühinemise kohta on kostja 1 teinud otsuse 05.04.2022 (tl 70-71). Kuna kostja 3 nõue oli kostjale 1 sundtäitmiseks esitatud enne, kui hageja ühines sundtäitmisega, siis on kostja 1 jaotuskavas õigesti rahuldanud tulemi arvel enne hagejat kostja 3 nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda. TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta apellandi (hageja) kanda. Maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Maakohus määrab TsMS § 177 lg 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
41.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.