2-23-11884/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.08.2023. a kohtusse hagiavalduse K. K. vastu laenulepingust tuleneva põhivõla, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulude nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 14 163,95 eurot, intressivõlgnevuse summas 455,81 eurot, viivise põhivõlalt hagi esitamise seisuga summas 3608,90 eurot ja edasiulatuvalt 10 % aastas kuni nõude täitmiseni ning lisaks võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sõlmis kostja Swedbank AS-iga 14.05.2018. a laenulepingu nr 18-051366-AL (autolaen), mille alusel anti kostjale laenu summas 18 000 eurot, intressiga 10% aastas. 07.04.2020. a sõlmisid kostja ja Swedbank AS laenulepingu nr 18-051366-AL lisa. Laenulepingu lisa sõlmimise ajaks oli kostjal tagastamata laenu põhiosa summas 14 439,43 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub laenusumma intressiga 10% aastas igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, tasumise lõpptähtajaga 11.05.2025. a. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 10,96%. Enne laenulepingu sõlmimist hindas Swedbank AS kostja enda esitatud andmete, samuti kostja varasema maksekäitumise ja avalikest andmebaasidest saadud teabe põhjal, et kostja on krediidivõimeline. Laenulepingus kinnitas ka kostja, et on esitanud pangale enda finantsolukorrakohta õige ja piisava informatsiooni. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja jäi osamaksete tasumisega viivitusse. Swedbank AS saatis kostjale 15.01.2021. a lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, ütles Swedbank AS lepingu üles alates 02.02.2021. a ja 12.05.2021. a loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostjal on tagastamata laenu põhiosa summas 14 163,95 eurot ja lepingu ülesütlemise seisuga intressid summas 455,81 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, sh nõudekirjad 24.05.2021. a, 23.09.2021. a ja 07.02.2023. a. Vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 03.02.2021. a lepingujärgses intressimääras, s.o 10% aastas. Hagi esitamise, s.o 21.08.2023. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 3608,90 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist protsendina põhivõlalt 10% aastas kuni nõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt kohtuotsusega. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada. Hageja on esitanud kohtule tõendid, millest nähtub, et kostja K. K. ja Swedbank AS sõlmisid 14.05.2018. a laenulepingu (autoalen) nr 18-051366-AL (dtl 12-19) ja 07.04.2020. a laenulepingu nr 18-051366-AL lisa (dtl 38-44). Tõenditest nähtub, et 14.05.2018. a sõlmitud laenulepinguga nr 18-051366-AL andis Swedbank AS kostjale laenu summas 18000 eurot, intressiga 10% aastas ja kostja kohustus laenu ning intressimakseid tagastama igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, tasumise lõpptähtajaga 11.05.2025. a. 07.04.2020. a sõlmitud laenulepingu lisas leppisid kostja ja Swedbank AS kokku selleks ajaks tasumata laenu põhiosa summas 14 439,43 eurot ja intressimaksete tasumise, muutes igakuiste osamaksete suurust. 11.05.2018. a laenutaotluses (dtl 169-170) on kostja avaldanud, et tema netopalk on 1050 eurot ja väljaspool Swedbank Gruppi on tal järelmaksu kohustus 47 eurot kuus. Kostja on laenulepingus ja selle lisas kinnitanud, et on esitanud pangale enda finantsolukorra kohta õiget, asjakohast ja piisavat informatsiooni ning leping vastab tema finantsolukorrale. 15.01.2021. a on Swedbank AS saatnud kostjale avalduse (dtl 60-61), milles teavitas kostjat sellest, et tal on laenulepingu nr 18-051366-AL alusel tähtaegselt tasumata 985,02 eurot, andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 01.02.2021. a ja avaldas, et kui kostja määratud tähtajaks võlgnevust ei tasu, loeb pank laenulepingu ühepoolselt ülesöelduks. 12.05.2021. a on Swedbank saatnud kostjale teatise (dtl 61), milles teavitab, et loovutas 12.05.2021. a laenulepingust tulenevad nõuded OÜ-le Aktiva Finants (hageja). Julianus Inkasso OÜ on saatnud kostjale 24.05.2021. a ja 23.09.2021. a nõudekirjad (dtl 65 ja 66) ning 07.02.2023. a korduva nõudekirja (dtl 67) laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt laenulepingu nr 18-051366-AL alusel tagastamata laenu põhiosa summas 14 163,95 eurot, intressivõlga summas 455,81 eurot, viivist põhivõlalt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 03.02.2021. a arvestusega 10% aastas, ja lisaks võla sissenõudmise kulusid summas 50 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 4 kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda. VÕS § 108 lg 1 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Tulenevalt VÕS § 167 lg-st 3 lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise 3 (5)

võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel on hageja nõuded kostjalt nii laenulepingust tuleneva põhivõla, intressivõla, viivise ja ka võla sissenõudmiskulude saamiseks põhjendatud. Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingust ja selle lisast tuleneva maksekohustuse rikkumist ega seda, et tal on tähtaegselt tasumata laenu põhiosa summas 14 163,95 eurot ja intressid summas 455,81 eurot. Hageja esitatud tõendid tõendavad, et laenuleping on laenuandja poolse ülesütlemisega lõppenud 02.02.2021. a ja alates sellest ajast on nõuded muutunud sissenõutavaks ning hagejal, kellele laenuandja kui esialgne võlausaldaja on nõuded loovutanud, on õigus nõuda kostjalt nõuete täitmist, lisaks viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest ning võla sissenõudmise kulusid. Vastuseks hagile on kostja vaid teatanud: „Maksan niigi kohtutäiturile iga kuu. Mul on mitu kohtutäiturit, ma ei tea mis järjekorras mis on. Annan endast parima.“ Kostja sellisest vastusest võib aru saada, et oma varalise seisundi tõttu ei suuda ta nõuet täita. Kohus selgitab, et asjaolu, et võlgnikul puuduvad vahendid kohustuse täitmiseks, ei vabasta teda vastutusest ega anna alust jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas seda kostjale ka kirjaliku menetluse määramise määruses, milles tegi ühtlasi pooltele ettepaneku lõpetada menetlus kompromissiga. Kostja kohtu selgitustele ega ettepanekule ei vastanud. Kohus leiab, et kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingu nr 18-051366-AL puhul on tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguga. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohaldab õigust kohus ja sellest tulenevalt peab kohus kontrollima tehingu kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul ei ole asjaoludest tuvastatav nõude aluseks oleva kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingu vastuolu seaduse imperatiivsete sätetega, sh tarbijakrediidilepingu kohta sätestatuga. Lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri ja hageja on tõenditega põhistanud, et laenuandja on vastavalt VÕS §-ile 4034 järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 14 163,95 eurot, intressivõla summas 455,81 eurot ja võla sissenõudmise kulud summas 50 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt. TsMS § 367 kohaselt mõistab kohus välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana ja edasiulatuvalt protsendina põhivõlalt. Hageja on arvestanud 21.08.2023. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 3608,90 eurot. Kohus arvutas, et viivis 14 163,95 euro suuruselt põhivõlalt määraga 10% aastas on perioodi eest alates 22.08.2023. a kuni 08.05.2024. a summas 1011,45 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 08.05.2024. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 3620,35 eurot ja alates 09.05.2024. a viivise 10% põhivõlalt aastas kuni põhivõla nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus otsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 1810,50 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 1050 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 760,50 eurot. Kostja hageja menetluskulude suuruse kohta oma seisukohta ega vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses saab lugeda põhjendatuks. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 1050 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda riigilõivu summas 1050 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatud ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu summas 760,50 eurot. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud menetluses lepingulise esindajana jurist Sigrid Rahkema. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud toiminguid kokku ajakuluga 4,5 tundi alljärgnevalt: 1) nõude aluseks olevate dokumentide kogumine, nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine – 3 tundi; 2) hageja 11.03.2024. a seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1,5 tundi. Hageja esindaja taotleb tasu määras 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu, saab lugeda nii hageja esindaja tehtud toimingud 4,5 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks ning samuti saab lugeda põhjendatuks taotletava tasumäära nende toimingute eest arvestusega 169 eurot töötunni eest. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 1810,50 eurot, sh 1050 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 760,50 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 1810,50 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik