Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19142
Kohtuasi
Traktor rent OÜ hagi OÜ Halinga vastu vallasasjade valduse üleandmiseks ning üüritasu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.10.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Halinga apellatsioonkaebus
Menetlustaotlus
OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 03.04.2024 kompromissi kinnitamise taotlus OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 06.05.2024 kompromissi kinnitamise taotlus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Traktor rent OÜ (registrikood 12307643), seaduslik esindaja VV, lepinguline esindaja vandeadvokaat Joonas Põder Kostja (apellant) OÜ Halinga (registrikood 10021090), seaduslik esindaja RP, lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 03.04.2024 esitatud kompromissileping tsiviilasjas nr 2-21-19142 Traktor rent OÜ 04.04.2024 loobumise tõttu kinnitamata.
2.Kinnitada OÜ Halinga ja Traktor rent OÜ 06.05.2024 vahel tsiviilasjas nr 2-21-19142 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
2.1.OÜ Halinga maksab Traktor rent OÜ-le kompromissisummana 10 000 eurot. Nimetatud summa on kompromissilepingu allkirjastamise eel kantud Traktor rent OÜ pangakontole ning kompromissilepingule allakirjutamisega kinnitab Traktor rent OÜ raha kättesaamist ja nõuete puudumist OÜ Halinga vastu.
2.2.Traktor rent OÜ annab niiduki Krone EasyCut B870CV (2016, VIN kood 962783) ja niiduki Krone EasyCut F320CV (2016, VIN kood 963373) omandiõiguse üle OÜ-le Halinga.
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 08.12.2021 hagi tagamise määrus ja 16.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-19142 ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
5.Tagastada OÜ-le Halinga apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 700 eurot ja kanda see OÜ Halinga pangakontole nr EE322200001120123316. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitamata jätmise määruse peale (resolutsiooni p 1) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kompromissi kinnitava määruse peale ja riigilõivu tagastamise peale (resolutsiooni p-d 2–5) ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Traktor rent OÜ (hageja) esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule OÜ Halinga (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat andma hagejale üle vallasasjade (niiduk Krone EasyCut B870CV, 2016, VIN kood 962783 ja niiduk Krone EasyCut F320CV, 2016, VIN kood 963373) (niidukid) valduse, ning mõista alates hagi esitamisest kuni niidukite valduse üleandmiseni kostjalt hageja kasuks välja iga kuu 900 eurot ja viivise 0,1% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja palus hagi tagamise korras keelata kostjal tema valduses olevate niidukite käsutamise kuni hagejale üle andmiseni. Maakohus rahuldas 08.12.2021 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja keelas kostjal tema valduses olevate niidukite käsutamise ja teiste isikute õigustega koormamise kuni menetluse lõpuni.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 16.10.2023 otsusega hagi, kohustas kostjat andma hagejale üle niidukite valduse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 20 550 eurot, 15.10.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7036,2 eurot ja alates 16.10.2023 kuni põhivõla tasumiseni viivise 0,1% päevas. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks alates 01.10.2023 kuni vallasasjade valduse üleandmiseni välja üüri 900 eurot kuus ning selle tasumisega viivitamise korral viivise 0,1% päevas. Maakohus jättis kohaldatud hagi tagamise abinõu kuni kohtuotsuse täitmiseni jõusse.
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ja mõista menetluskulude hüvitiselt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja seadusjärgses määras viivise.
2-21-19142
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
7.Pooled esitasid 03.04.2024 ringkonnakohtule seaduslike esindajate allkirjastatud järgmise sisuga kompromissilepingu: 1) kostja tasub hagejale kompromissisummana 10 000 eurot, raha kantakse hageja pangakontole hiljemalt 03.04.2024, 2) niidukite omandiõigus loetakse hagejalt kostjale üleantuks, 3) kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest alates ei ole pooltel teineteise vastu hagimenetluses käsitletud asjaolude (sh hagi alus, ese ja neile esitatud vastuväited) osas mistahes nõudeid ja pretensioone. Pooled palusid kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse ja hagi tagamise abinõu tühistada ning menetluse lõpetada, samuti tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja kostjale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest, ning loobusid edasikaebeõigusest.
8.Tallinna Ringkonnakohus tegi 04.04.2024 pooltele ettepaneku sõnastada kompromissi omandiõiguse üleandmist puudutav punkt selliselt, et see vastaks omandiõiguse üleandmiseks seaduse järgi vajalikule asjaõiguskokkuleppele. Samuti selgitas ringkonnakohus, et praeguses menetlusetapis ei saa kohus enam tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust poolt.
9.Hageja lepinguline esindaja teatas 04.04.2024, et taganeb kompromissilepingust, palus jätta kompromissilepingu kinnitamata ning jätkata asja menetlust. Hageja taganes kompromissilepingust, sest kostja rikkus kompromissilepingut, kuna ei täitnud tähtaegselt rahalist kohustust. Hageja huvi püsimise eelduseks oli raha ülekandmine hiljemalt 03.04.2024 ning riigilõivu osaline tagastamine. Hageja ei andnud kohtule nõusolekut kompromissilepingu omandiõigust puudutava punkti ümbersõnastamiseks ning palus jätta kompromissi kinnitamata ka põhjusel, et kohtu selgituste kohaselt ei ole senises sõnastusega kompromissileping selge ja täidetav selles osas.
10.Tallinna Ringkonnakohus palus 05.04.2024 kohtunõudes esitada pooltel kohtule täpsustatud kompromissikokkuleppe või seisukoht kompromissi kinnitamise võimalikkuse või võimatuse kohta kujunenud olukorras. Ringkonnakohus hoiatas, et kui hageja ei esita ringkonnakohtule kohtu nõutud omandiõigust puudutavas küsimuses põhjendatud seisukohta, miks ta ei nõustu ringkonnakohtu täpsustatud sõnastusega, ja keeldub alusetult viima kompromissilepingu p 4.2 kooskõlla seadusega, võib ringkonnakohus hageja lepingulist esindajat trahvida.
11.Kostja palus 12.04.2024 vastuses jätkuvalt kompromissilepingu kinnitada. Kostja hinnangul on kompromissilepingu kinnitamine võimalik, kuna kompromissi kinnitamise avaldusest saaksid pooled loobuda ainult ühiselt. Hageja ühepoolne taganemine on lubamatu, pahatahtlik ja takistab asja kiiret ning võimalikult väikeste kuludega lahendamist. Kohus ei või lubada menetlusosalisel oma menetlusõigusi kuritarvitada. Kompromissilepingust taganemiseks ei olnud alust. Kompromiss sõlmiti koos saneerimiskava järgse 288 577,06 euro suuruse makse tegemisega hagejale. Kuigi kostja raamatupidaja ei jõudnud kompromissilepingu alusel hagejale ülekannet teha ja seda ei ole tänaseni tehtud, ei ole kostja lepingut oluliselt rikkunud. Tasumise kuupäev sai lepingusse kirja kostja ettepanekul, kuid kuna lepingu allkirjastamine viibis, siis ei saanud raamatupidaja enam samal päeval ülekannet teha ning see jäi järgmiseks päevaks. Järgmisel päeval esitas aga hageja pahatahtliku taganemisavalduse.
2-21-19142
12.Hageja võttis 15.04.2024 menetlusdokumendis tagasi lepingulise esindaja õiguse pidada kompromissiläbirääkimisi ja teha kompromissi sõlmimiseks tahteavaldusi, ning palus jätkuvalt jätta kompromissi kinnitamata, sest ta on kompromissilepingust taganenud, alternatiivselt selle tühistanud. Hageja taganes 04.04.2024 avaldusega kompromissilepingust. Juhul, kui kohus ei pea seda kehtivaks, taganeb hageja uuesti, sest kostja on tasumisega üle nädala viivituses. Alternatiivselt tühistab hageja kompromissilepingu pettuse tõttu. Kostjal ei olnud takistusi kompromissilepingu täitmiseks ning ta viis hageja eksimusse. Kostja pidanuks hagejat teavitama täitmise takistusest. Hageja ei oleks sõlminud kompromissilepingut, kui ta oleks teadnud, et kostja ei saa seda täita. Alternatiivselt on kostja viinud hageja eksimusse oma kavatsuse suhtes lepingut mitte täita ja käitunud pahauskselt. Kostja võttis hagejaga ühendust ja selgitas, et ta keeldub saneerimiskava täitmast, kuni hageja ei nõustu kompromissilepingut sõlmima. Kostja survestas hagejat õigusvastase ähvardusega. Kostja täitis enda saneerimiskavast tuleneva kohustuse, kuid ei ole täitnud kompromissilepingust tulenevat kohustust. Kostja surus hagejale peale kompromissilepingu ega täitnud seda. Selliselt on kompromissikokkulepe ka heade kommete vastane ja seetõttu tühine. Hagejal puudub ülaltoodu valguses huvi muuta kompromissilepingus niidukite omandiõiguse üleandmist puudutavat punkti.
13.Pooled esitasid 06.05.2024 ringkonnakohtule seaduslike esindajate allkirjastatud järgmise sisuga kompromissilepingu: 1) kostja maksab hagejale kompromissisummana 10 000 eurot. Raha on kompromissilepingu allkirjastamise eel kantud hageja pangakontole ning kompromissilepingule allakirjutamisega kinnitab hageja raha kättesaamist ning nõuete puudumist kostja vastu, 2) hageja annab niiduki Krone EasyCut B870CV (2016, VIN kood 962783) ja niiduki Krone EasyCut F320CV (2016, VIN kood 963373) omandiõiguse üle kostjale. Pooled palusid ringkonnakohtul kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse ja hagi tagamise abinõu tühistada ning menetluse lõpetada, samuti tagastada kostjale pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest, ning loobusid edasikaebeõigusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule 03.04.2024 esitatud kompromissikokkulepe tuleb jätta TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata, sest hageja loobus taotlusest lõpetada menetlus poolte kompromissi kinnitamisega. Ringkonnakohtule 06.05.2024 esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
15.Hagimenetluses määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse käigu ja otsustavad taotluste esitamise, sh võivad pooled lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Seaduses ei ole küll sõnaselgelt sätestatud menetlusosalise õigust loobuda kompromissiga menetluse lõpetamise taotlusest, kuid Riigikohus on leidnud, et kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda. Selline poole õigus tuleneb TsMS §-s 4 sätestatud poole õigusest käsutada menetlusõigusi, sh määrata
2-21-19142 TsMS § 4 lg 2 järgi menetluse käik (RKTKm, 21.03.2012, 3-2-1-3-12, p 14–15). Õiguskirjanduse järgi on see õigustatud iseäranis juhul, kui mõlemad pooled soovivad asja sisulise arutamise jätkamist (TsMS II komm (2017), § 430, p 3.3.5.a). Kuigi Riigikohtu viidatud lahendist ja õiguskirjandusest ei tulene selgelt, kas menetluse kompromissiga lõpetamise taotlusest loobumiseks peavad mõlemad pooled seda tegema või piisab ühe poole loobumisest, on ringkonnakohus arusaamal, et kohus ei saa kinnitada kompromissi, kui vähemalt üks pool loobub kompromissi kinnitamise taotlusest ja soovib asja sisulist läbivaatamist.
16.Pooled esitasid kohtule 03.04.2024 kompromissikokkuleppe ja palusid lõpetada menetluse kompromissi kinnitamisega, kuid hageja teatas 04.04.2024 kohtule, et taganeb kompromissikokkuleppest ja palub jätta kompromissi kinnitamata. Seega loobus hageja oma taotlusest lõpetada menetlus kompromissi kinnitamisega ning ringkonnakohtul ei ole alust 03.04.2024 kompromissi kinnitada.
17.Poolte 06.05.2024 kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Pooled vaidlesid vallasasjade üleandmise, võla, viivise ning üüri maksmise nõuete üle. Kompromissilepingus tunnistas kostja võlga 10 000 euro ulatuses ning pooled leppisid kokku selles, et hageja loobub suuremas osas oma rahalisest nõudest ning hageja annab kostjale üle niidukite omandi. Arvestades asjas esitatud nõudeid ning vaidluse asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada vaidlus poolte kokkuleppel ning asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
18.Kostja taotluse alusel tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada kostjale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot.
19.Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
20.Ringkonnakohtu kompromissi kinnitamata jätmise määruse peale (resolutsiooni p 1) võib TsMS § 645 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 2–4) võib TsMS § 645 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse, kuid pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Riigilõivu tagastamise peale (resolutsiooni p 5) ei saa TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.