Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Mati Maksing ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-143390
Tsiviilasi
Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu avaldus X vastu majandamiskulude võla väljamõistmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. aprilli 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu esindajad ringkonnakohtus (registrikood 80268805), seaduslik esindaja IR Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 5. aprilli 2024. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-23143390 muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas
26.oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (puudutatud isik)
võlgnevuse 2975,20 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus kohustas 16. novembri 2023. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane avaldus.
2.Avaldaja esitas 27. novembril 2023 maakohtule avalduse. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand nr 10 asukohaga Saue vallas Turba alevikus Lille tn 13 (edaspidi ka korter). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isik on jätnud 2019. a kõik talle esitatud arved kokku 1674,46 euro ulatuses tasumata. Avaldaja korteris elas Y, kes oli kuni 18. aprillini 2023 korteriühistu juhataja. Y väitis korteriühistu raamatupidajale, et tal oli teiste korteriomanikega kokkulepe, et talle tasumiseks esitatud majandamiskulude arved tasaarvestatakse Põhja-Eesti Spetsialist24 OÜ poolt esitatud arvetega. Sellist kokkulepet aga korteriomanikega sõlmitud ei ole ning alus tasaarvestuste tegemiseks puudus. Majandamiskulude arvetel ei ole võlgnevust märgitud, sest raamatupidaja aktsepteeris ekslikult Y poolt tehtud tasaarvestusi.
3.Avaldaja täpsustas 19. detsembril 2023, et puudutatud isik tasus 22. novembril 2023 avaldajale põhivõlgnevuse 1674,46 eurot ja menetluskulude katteks 109,26 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku vastu viivisenõue 873,40 eurot. Avaldaja esitas 23. jaanuaril 2024 avalduse tervikteksti, paludes puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis 582,27 eurot
1.jaanuari 2019 kuni 31. detsembri 2019 majandamiskulude arvete nr 1009, 1027, 1045, 1063, 1081, 1099, 1117, 1135, 1153, 1171, 1188 ja 1214 tasumata jätmise eest. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist määraga 0,022% päevas. Viivist on arvestatud kuni 22. novembrini 2023, mil avaldaja põhinõude tasus.
4.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, paludes see jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
4.1.Puudutatud isik sai võlgnevusest teada alles 27. oktoobril 2023 maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Enne seda ei ole avaldaja puudutatud isikule ühtegi arvet ega täpsustavat infot väidetava võlgnevuse kohta esitanud. Korteris elas Y, kellel on korteriühistu vastu nõuded, mis on majandamiskulude arvetega tasaarvestatud. Ka majandamiskulude arvetel ei olnud võlgnevust välja toodud.
4.2.Avaldaja viivisenõue ei ole põhjendatud, sest esitatud arvetest ei nähtu viivise summat ning seda nõutakse tagantjärgi. Avaldaja on viivist esmakordselt nõudnud maksekäsu kiirmenetluses. Puudutatud isik sai viivisenõudest teada 27. oktoobril 2023 ning juba
22.novembril 2023 tasus puudutatud isik arved. Puudutatud isik on nõus avaldajale tasuma viivise 14,31 eurot, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Juhul, kui kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, palus puudutatud isik end viivise tasumisest vabastada, sest praegune olukord ei ole tekitatud tahtlikult ning viivis on puudutatud isiku jaoks liiga koormav. Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus rahuldas 5. aprilli 2024. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 582,27 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda, jättes nende rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus puudutatud isik viivisenõude aluseks olnud arved 22. novembril 2023. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud avaldaja väiteid arvete 2 (7)
sissenõutavaks muutumise kuupäevade kohta ega ka sellest lähtuva viivisearvestuse õigsust. Maakohus leidis, et puudutatud isiku väide arvete mittesaamise kohta ei lükka ümber nõude põhjendatust. Puudutatud isiku väited arvete tasaarvestamise kohta pole selged ja on vastuolus faktiväitega, et võlgnevuses olnud arved tasuti 22. novembril 2023 rahas. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse viivise vähendamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata puudutatud isiku väidete ja tõenditega. Puudutatud isik esitas 10. märtsil 2024 maakohtule 30. septembri 2023. a arve nr 23156, millest nähtub, et puudutatud isiku korteril võlgnevusi ei ole. Avaldaja esitatud arvete põhjal ei mõistnud puudutatud isik, et arvel märgitud summadelt nõutakse viivist ning viivisenõudest sai puudutatud isik teada alles 27. oktoobril 2023. Seega on avaldaja käitumine viivise nõudmisel vastuoluline ning viivise nõudmine perioodi eest, mis eelnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele, on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja on jätnud puudutatud isikule mulje nagu ta ei nõuaks viivist või on viivisenõudest loobunud.
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb täiendada.
10.Praeguses asjas esitas korteriühistu maksekäsu kiirmenetluse avalduse majandamiskulude võlgnevuse ja viivise saamiseks. Puudutatud isik tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist korteriühistule põhivõlgnevuse ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Määruskaebemenetluses vaidlevad menetlusosalised jätkuvalt selle üle, kas puudutatud isikul on kohustus tasuda korteriühistule viivist 31. jaanuari 2019 kuni 31. detsembri 2019 esitatud majandamiskulude arvete õigeaegselt tasumata jätmise eest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kuivõrd puudutatud isik tasus vaidlusalused majandamiskulude arved alles 22. novembril 2023, oli korteriühistul tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-st 1 õigus majandamiskulude tasumisega viivitamise eest nõuda viivist. Samas ei ole maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes välja toonud, millise viivituses oldud aja eest on maakohus puudutatud isikult korteriühistu kasuks viivise välja mõistnud. Sellega on maakohus rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2), kuid see ei toonud kolleegiumi hinnangul kaasa ebaõiget lõppjäreldust. Kolleegium saab rikkumise kõrvaldada, täiendades maakohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
11.Praeguses asjas nõuab korteriühistu viivise tasumist 31. jaanuari 2019 kuni 31. detsembri 2019 esitatud majandamiskulude arvete tasumata jätmise eest, s.o 31. jaanuari 2019. a arve nr 1009 summas 229,43 eurot maksetähtajaga 20. veebruar 2019, 28. veebruari 2019. a arve nr 1027 summas 201,06 eurot maksetähtajaga 20. märts 2019, 31. märtsi 2019. a arve nr 1045 3 (7)
summas 177,45 eurot maksetähtajaga 20. aprill 2019, 30. aprilli 2019. a arve nr 1063 summas 152,56 eurot maksetähtajaga 20. mai 2019, 31. mai 2019. a arve nr 1081 summas 98,10 eurot maksetähtajaga 20. juuni 2019, 30. juuni 2019. a arve nr 1099 summas 42,91 eurot maksetähtajaga 20. juuli 2019, 31. juuli 2019. a arve nr 1117 summas 71,96 eurot maksetähtajaga 20. august 2019, 31. augusti 2019. a arve nr 1135 summas 87,55 eurot maksetähtajaga 20. september 2019, 30. septembri 2019. a arve nr 1153 summas 86,49 eurot maksetähtajaga 20. oktoober 2019, 31. oktoobri 2019. a arve nr 1171 summas 169,98 eurot maksetähtajaga 20. november 2019, 30. novembri 2019. a arve nr 1188 summas 188,52 eurot maksetähtajaga 20. detsember 2019 ja 31. detsembri 2019. a arve nr 1214 summas 168,45 eurot maksetähtajaga 20. jaanuar 2020 (dtl-d 31–42). Korteriühistu nõuab puudutatud isikult viivise tasumist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast kuni 22. novembrini 2023, võttes aluseks viivise arvestuse perioodi alguses VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra 8% aastas, kokku 582,27 eurot (dtl 71).
12.Arvestades võlgnevuse perioodi, on maakohus asjas õigesti kohaldanud korteriomandi- ja korteriühistuseadust. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 esimene lause sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
13.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isik tasus eelnimetatud arvetest tuleneva põhinõude 1674,46 eurot 22. novembril 2023. Arvestades puudutatud isikule tasumiseks esitatud arvete maksekuupäevi, on puudutatud isik rikkunud KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust, mis iseenesest annab aluse korteriühistule KrtS § 42 lg 1 alusel viivist nõuda. Määruskaebuse väite kohaselt on korteriühistu käitumine viivise nõudmisel vastuoluline ja seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik tugineb sellele, et talle tasumiseks esitatud arvetelt ei nähtunud, et korteriühistu oleks arvetel kajastatud summadelt viivist nõudnud ning viivisenõudest sai puudutatud isik teada 27. oktoobril 2023 maksekäsu kiirmenetluses. Puudutatud isikule jäi mulje, et korteriühistu viivist ei nõua või on viivisenõudest loobunud, mistõttu ei ole korteriühistul puudutatud isikult õigus nõuda viivist
21.veebruari 2019 kuni 26. oktoobri 2023 eest. Kolleegium puudutatud isikuga ei nõustu ja põhjendab seda alljärgnevalt.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi (vt RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-41-07, p 27). Riigikohus on selgitanud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-128-14, p 11).
14.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole asja materjalide pinnalt võimalik tuvastada sellist korteriühistu käitumist, millest puudutatud isikule võis jääda mulje, et korteriühistu on viivisenõudest loobunud. Kuigi Riigikohus on varasemalt leidnud, et erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse kohaldada viivisenõude suhtes hea usu põhimõtet ja lugeda võlausaldaja vastuoluline käitumine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks, võib pidada ka viivisenõude olemasolul saldoteatiste esitamist viiviseta (RKTKo 06.12.2007, 3-2-1-100-07, p 16), ei saa praeguse vaidluse asjaolusid arvestades pidada korteriühistu poolseks vastuoluliseks käitumiseks majandamiskulude arvetele viivise nõude märkimata jätmist. 4 (7)
14.2.Korteriühistu on selgitanud, et puudutatud isikule kuuluva korteri nr 10 kohta 1. jaanuari 2019 kuni 31. detsembri 2019 eest esitatud majandamiskulude arved olid korterit kasutanud korteriühistu eelmise juhatuse liikme Y nõudmisel tasaarvestatud viimasega seotud ettevõtte poolt esitatud arvetega. Alles pärast uue juhatuse valimist, mis toimus 18. aprillil 2023, sai uuele juhatusele teatavaks, et kõnealused tasaarvestused ei olnud kehtivad, mistõttu tuvastati viidatud arvete tasumata jätmisest võlgnevus. Eeltoodud selgitust arvestades ei saa korteriühistu käitumist viivise arvetele märkimata jätmise puhul pidada vastuoluliseks.
14.3.Nii on Riigikohus varasemalt pidanud vastuoluliseks käitumist, kus läbirääkimistel on viidatud võimalusele, et kui tasutakse põhivõlg, siis viivist ei nõuta, kuid hiljem esitatakse siiski üllatuslikult viivisenõue (vt RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 13). Praegusel juhul on korteriühistu pärast võlgnevuse avastamist puudutatud isikut 16. mail 2023 telefoni teel võlgnevusest teavitanud, mille toimumist on puudutatud isik 10. novembri 2023. a e-kirjas kinnitanud (dtl 27). Täiendavalt on korteriühistu puudutatud isikut võlgnevusest teavitanud
4.septembri 2023. a e-kirjaga (dtl 28). Viidatud e-kirjadest ei nähtu, et korteriühistu oleks loobunud viivise nõudmisest või viidanud võimalusele kokkuleppel viivist mitte nõuda. Seega ei ole eeltoodu pinnalt võimalik tuvastada korteriühistu ja puudutatud isiku kokkulepet viivisenõudest loobumise kohta.
15.Samas Riigikohtu lahendis (3-2-1-70-09, p 13) on Riigikohus pidanud viivise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ka olukorras, kus menetlusosaline on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või on nõude esitamisel eesmärgiks tekitada vastaspoolele kahju. Kolleegiumi hinnangul asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Seejuures nõustub kolleegium korteriühistu väitega, et korteriühistu ei pidanud viivisenõude esitamisest puudutatud isikut eraldi teavitama. Ka Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest, kas viivisenõudest enne teavitatakse või mitte (vt RKTKo 17.06.2009, 3-2-1-70-09, p 14). Seega ainuüksi asjaolu, et puudutatud isik sai viivisenõudest teada 27. oktoobril 2023 maksekäsu kiirmenetluses, ei ole praegusel juhul määravaks asjaoluks otsustamaks korteriühistu õiguse üle viivist nõuda.
16.Puudutatud isik on määruskaebuses viidanud 10. märtsi 2024. a seisukohaga esitatud tõendile, s.o 30. septembri 2023. a arve nr 23156, millest puudutatud isiku hinnangul ei nähtu, et puudutatud isikul oleks võlgnevus. Puudutatud isik heidab maakohtule ette viidatud tõendiga arvestamata jätmist. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus 12. märtsi 2024. a määrusega (kirja vormis) jätnud puudutatud isiku 10. märtsi 2024. a seisukohaga esitatud tõendid asja materjalide juurde võtmata ning need tagastanud. Kuna puudutatud isik ei ole tõendeid määruskaebusega uuesti esitanud ega taotlenud nende asja materjalide juurde võtmist, ei ole ringkonnakohtul puudutatud isiku viidatud tõendit võimalik hinnata. Küll aga märgib kolleegium, et menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et puudutatud isikule esitatud arvetel ei olnud viivisenõuet märgitud. Seega ei saanud tõendi arvestamata jätmine mõjutada asja lahendust, sest asjaolu ei ole vaidlusalune (TsMS § 238 lg 1 p 1).
17.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et korteriühistu on õiguspäraselt kasutanud KrtS § 42 lg-st 1 tulenevat õigust nõuda majandamiskulude tasumisega viivitamise korral viivist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isik korteriühistu viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et viivise vähendamiseks alust ei ole. Kuna praegusel juhul ei ületanud viivise nõue põhivõlgnevust, tuli puudutatud isikul esitada asjaolud ja põhjendused põhivõlast väiksema viivise ebamõistlikkuse kohta (vt RKTKo 12.12.2012, 32-1-162-12, p 20). Selliseid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ning nende esinemist ei ole 5 (7)
tuvastanud ka ringkonnakohus. Seejuures on maakohus vaidlustatud määruse p-s 8 õigesti leidnud, et korteriühistu on nõudnud viivist kokkuvõttes väiksema määra järgi, kui tal oleks seaduse kohaselt võimalik olnud.
19.Seoses menetluskuludega peab ringkonnakohus vajalikuks menetlusosalistele selgitada järgmist.
19.1.Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse p-s 14 ekslikult leidnud, et korteriühistul on õigus nõuda puudutatud isikult 139,26 euro suuruse riigilõivu hüvitamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on korteriühistu 26. oktoobril 2023 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 89,26 eurot ning Harju Maakohtule avalduse esitamisel 27. novembril 2023 täiendavalt 50 eurot. Puudutatud isik on korteriühistule hüvitanud menetluskuludena 109,26 eurot (dtl-d 65 ja 91), mis sisaldab riigilõivu ja 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (dtl 10). TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Riigilõivu seaduse § 59 lg 6 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga oli juba avalduse esitamiseks nõutav riigilõiv kaetud, ei pidanud korteriühistu täiendavalt riigilõivu tasuma. Seega on korteriühistu tasunud riigilõivu 50 eurot nõutavast rohkem ning korteriühistul on õigus nõuda selle tagastamist vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1. Selguse huvides märgib ringkonnakohus, et vastavalt TsMS § 150 lg-le 33 maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.
19.2.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kuna maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi puudutatud isik on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud.
21.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
22.Kuigi maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, nähtub asja materjalidest, et avaldajal ei ole menetluskulusid, mille hüvitamist puudutatud isikult nõuda, tekkinud. Avaldajat ei ole esindanud lepinguline esindaja ning avalduse esitamisel tasutud riigilõivu on puudutatud isik talle tasunud. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). 6 (7)
(allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.