Saue vald, Turba alevik, Xxx tn 13 korteriühistu avaldus S V vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja: Saue vald, Turba alevik, Xxx tn 13 korteriühistu (registrikood xxx), seaduslik esindaja I R (epost: xxx) Asjast puudutatud isik: S V (isikukood xxx; e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista S Vlt (isikukood xxx) avaldaja Saue vald, Turba alevik, Xxx tn 13 korteriühistu (registrikood xxx) kasuks välja 614,17 eurot.
3.Jätta menetluskulud S V kanda.
4.Mõista S Vlt avaldaja Saue vald, Turba alevik, Xxx tn 13 korteriühistu kasuks välja menetluskulu 65 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Saue vald, Turba alevik, Xxx tn 13 (ühistu) esitas 13.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse S V vastu majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud võlalt arvestatud viivise väljamõistmiseks. S. V vaidles avaldusele vastu (dtl 13). Asi anti lahendamiseks üle Harju Maakohtule. 07.07.2024 täpsustatud avalduse kohaselt nõuab avaldaja korteriühistu (KÜ) arvetelt nr
1232, 1250, 1268, 1286, 1304, 200610, 200710, 200810, 200910, 201040, 201110, 201210, 210110, 210210, 210310, 210410 (dtl 52-67) arvestatud viivise tasumist perioodi 21.02.2020-12.02.2024 eest summas 651,99 eurot ja sissenõudekulude 210 eurot hüvitamist. Puudutatud isik on alates 2012. aastas xxx korteri omanik ning ei ole tasunud KÜ poolt väljastatud arveid. Pärast maksekäsu saamist tasus S. V põhivõla 12.02.2024 summas 2 117,23 eurot aga mitte viiviseid. Sissenõudekulud on seotud korteriühistu palgal oleva raamatupidaja xxx xxx OÜ-st lisatööga seoses tasumata arvete kättesaamisega eelmistelt raamatupidajatelt ja viivise arvutuse tabelite koostamisega. Lisatöö eest esitas xxx OÜ KÜ-le arve summas 210 eurot, mis on tasutud (dtl 68-69).
2.S. V vaidles avaldusele vastu. KÜ käitumine on olnud vastuoluline ning maksmata arveid puudutavat infot on puudutatud isiku eest varjatud ning talle anti väidetavate tasumata arvete kohta info alles 12.02.2024 (dtl 76 ja 102). 22.05.2023 raamatupidaja saadetud arvetelt võlgnevusi KÜ ees ei nähtunud (dtl 75 ja 96). Samuti puudus 2023.2024. majandamiskulude arvetel märge võlgnevuste või viiviste kohta (dtl 99-100). S. Vle öeldi, et arved peab ta ise välja otsima. Korteris xxx elas alates 2012. aasta keskelt kuni 2023. aasta alguseni P P, kes oli KÜ endine juhatuse liige. 02.05.2019 tegi P P avalduse kus korteriühistu liikmed olid nõus halduse teenuse eest maksma talle 150 eur kuus, selle summa tasaarvestas ta korteri 10 kommunaalarvetega (dtl 106). 18.04.2023 valitud uus juhatus ei ole seda aktsepteerinud. KÜ-l ei ole majanduslikku kahju tekkinud, sest 09.05.2024 üldkoosoleku kutse järgi on korteri 10 kommunaalvõlad arvestatud remondifondi (dtl 130). Sissenõudekulud 210 eurot ei ole põhjendatud, see ei vasta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 42 lg-le 2.
3.KÜ on täiendavates seisukohtades (dtl 141-159; 173-182; 191-204) leidnud, et vaidlus ja puudutatud isiku vastuväited on analoogsed asjaga nr 2-23-143390. Korteriühistu põhikirja järgi on korteriomanik kohustatud tasuma majandamiskulude maksed igakuiselt. Väited arvete mittesaamise kohta pole usutavad kuna endine juhatuse liige P. P elas puudutatud isiku korteris ja talle tulid ka kõik arved. Kui korteriomanik poleks arveid tõesti saanud, oleks ta heauskselt käitudes pidanud ise teatama sellest P. Ple ja küsima temalt arvete saatmist või neid otse raamatupidajalt küsima. VÕS § 113 lg 1 kohaldamine ja viivise nõudmise õigus ei sõltu võlast teavitamise kuupäevast vaid kohustuse sissenõutavusest. 22.05.2023 raamatupidaja poolt saadetud “sularaha” ja “tasutud” tähisega arved olid väljastatud enne kui uus juhatus tuvastas endise juhatuse liikme poolt ebaseaduslikult tasaarvelduse skeemi. Raamatupidaja väljastas pärast uue juhatuse tasaarvelduse uurimist uued arved kus olid kõik antud tsiviilasjas olevad arved maksmata staatuses ja ebaseaduslikku tasaarveldust ei võetud arvete tasumisel enam arvesse. Sularahaga pole korter xxx arveid kunagi tasutud. Sularaha märge arvetel viitab ainult endise juhatuse liikme ebaseaduslikule tasaarveldusele. Tasaarvestus ei ole kehtiv, sest esiteks oli maksekohustus korteri omanikuna S. Vl, mitte P. Pl. Ühelgi juhul ei saa S. V tasumiskohustust tasaarvestada P. P poolt väljastatud xxx arvetega. Üldkoosolek ei ole kiitnud heaks ühtegi lepingut xxx-ga või tasaarvestuse kokkulepet või juhatuse liikme tasu P. Ple. S. V ja P. P varjasid aktiivselt varasemat raamatupidamisinfot KÜ uue juhatuse eest ning takistasid sellega käesolevate nõuete esitamist. Endiselt raamatupidamisettevõttelt xxx OÜ ei saadud konkreetseid arveid, vaid ainult ligipääs programmile. Kogu töö tehti käsitsi ja seetõttu esitati selle eest KÜle lisatööde arve.
4.05.09.2024 seisukohas (dtl 159), 28.03.2025 seisukohas (dtl 177-178) ja 14.04.2025 seisukohas (dtl 204) on avaldaja täpsustanud viivisenõude suurust võrreldes 07.07.2024 2/6
avaldusega (dtl 49) ning taotlenud 574,17 eurose viivisenõude väljamõistmist.
5.S. V on täiendavates seisukohtades (dtl 165-171; 188-189) lisanud, et 22.05.2023 korteriühistu raamatupidajalt saadud arvete põhjal on kirjas, et arveid on tasutud sularahas ja võlgnevust ei ole. Arvete tasumise sularahas ja ei saa võrdsustada tasaarvestamisega. Kuidas täpselt korteriühistu raamatupidamises oli arvestatud /või tasaarvestatud korteriühistu ja P P vahelised suhted (haldustasusid ja korteri 10 arvete tasumine) ei ole puudutatud isikul teada. Puudutatud isikul ei ole teada kas P P on tasaarvestuse avalduse korteriühistule esitanud või mitte. Avaldaja on 05.09.2024 võtnud omaks, et väljastas pärast uue juhatuse valimist uued teistsuguse sisuga arved. Sellega nõutakse puudutatud isikult arvete tasumist teistkordselt.
6.Kohus selgitas menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormist 07.03.2025 kirjas. Menetlusosalistele määrati seisukohtade esitamiseks tähtajad ning lahendi tegemise ajaks 30.04.2025.
Kohtumääruse põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses.
8.Kinnistusraamatust nähtuvalt on S. V xxx korteriomandi nr xxx (registriosa nr xxx) omanik alates 18.09.2012. Pooltel selle üle vaidlus puudub. Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et vaidlusaluse nõude perioodil elas korteris faktiliselt P. P.
9.Nõude õiguslikuks aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 40 lg 1. Sätte kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Pooled ei ole vaidlustanud KÜ põhikirja ning selles sätestatud p-i 3.1 alapunkte 6 ja 7: „Ühistu liige on kohustatud [---] tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste [---] katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras“ ja „[---] tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste [---] eest maised juhatuse poolt kehtestatud korras“. KrtS § 42 lg 1 järgi, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
10.Vaidluse all pole see, et puudutatud isik on algselt nõutud põhivõla KÜ-le tasunud. Vaidlus puudutab arvetelt nr 1232, 1250, 1268, 1286, 1304, 200610, 200710, 200810, 200910, 201040, 201110, 201210, 210110, 210210, 210310, 210410 sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist (arved kronoloogilises järjestuses alustades vanimast). Arved muutusid sissenõutavaks igakuiselt 21. kuupäeval alates 21.02.2020 (arve nr 1232) kuni 21.05.2021 (arve nr 210410). Viivise arvestamise periood lõpeb 12.02.2024 (põhivõla tasumine).
11.S. V ei ole vaidlustanud viivise arvestust vaid leidnud, et viivise temalt väljamõistmine 3/6
on põhimõtteliselt lubamatu arvete P. P poolt tasaarvestuse teel tasumise tõttu; hea usu põhimõtte vastaselt KÜ poolse eksitamise tõttu; temale arvete mitteesitamise tõttu; kahju ei ole KÜ-le tekkinud.
12.Enne nõude lahendamist tuleb tuvastada selle korrektne suurus. 05.09.2024 seisukohas (dtl 159), 28.03.2025 seisukohas (dtl 177-178) ja 14.04.2025 seisukohas (dtl 204) on avaldaja täpsustanud viivisenõude suurust (võrreldes 07.07.2024 avaldusega; dtl 49) ning taotlenud 574,17 eurose viivisenõude väljamõistmist. Erinevus tuleneb kohaldatavast viivisemäärast: hilisemates taotlustes on määraks läbivalt 0,022% päevas (ligikaudu 8% aastas), samas kui 07.07.2024 arvestus lähtus erinevatel perioodidel määradest 8% aastas, 10,5% aastas, 12% aastas ja 12,5% aastas. Avaldajal on õigus enda nõuet täpsustada (TsMS § 376 lg 1 ja lg 4 p 2). Avaldaja on hilisemates taotlustes palunud välja mõista viivise lähtuvalt läbivast määrast 0,022% päevas, mis on mõnevõrra väiksem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvestatud nn seadusjärgsest viivisest (vrdl algne arvestus dtl 49). Hagejal on vaba voli oma nõuet selliselt käsutada ning ta ei pea seda esitama maksimaalses võimalikus ulatuses. Seetõttu lähtub kohus asja lahendamisel avaldaja hilisematest taotlustest ning avalduse esemeks on nõue 574,17 eurose viivise ja 210 eurose sissenõudekulu hüvitamiseks.
13.Kohus ei nõustu, et hea usu põhimõtte tõttu oleks viivise nõudmine välistatud (TsÜS § 108 lg 2). Riigikohus on küll pidanud võimalikuks, et aegumistähtaja vältel nõude maksmapanek võib olla võlausaldaja vastuolulise käitumise (sh nõuet mittekajastavate saldode väljastamine) tõttu lubamatu, kuid ainult erandjuhtudel.1 Kohus nõustub avaldajaga, et selliseid erandlikke asjaolusid antud juhul ei esinenud. KÜ uue, 18.04.2023 ametisse asunud juhatuse poolt senise raamatupidamise ülevaatamise ja vigade avastamise järgselt korrektse info ning viivisenõude esitamine S. Vle ei ole vastuoluline ega pahatahtlik. Kui uus juhatuse koosseis avastab eelmise juhatuse töös puudujäägid ning korteriomanikul on tegelikult KÜ ees võlgnevus, ei vabane ta kohustusest pelgalt selle tõttu, et samas korteris elanud ning võlgnevuse põhjustanud KÜ endine juhatuse liige on pika aja vältel avaldanud KÜ liikmetele valeinfot. Pärast ametisse asumist on uue juhatuse positsioon ning nõue olnud järjepidev ning selge: P. P kehtetu tasaarvestuse tõttu nõutakse varasemate perioodide kommunaalarvete ning nendelt arvestatud viivise tasumist. Õige on ka avaldaja viide, et VÕS § 113 järgi ei sõltu viivisenõude maksmapanek sellest eraldi teavitamisest.2
14.Samuti ei nõustu kohus vastuväitega, et S. V poolt nö õigete arvete mittesaamine vabastab ta viivise tasumise kohustusest. Korteriühistu põhikirja järgi on korteriomanik kohustatud tasuma majandamiskulude maksed igakuiselt (p 3.2 alapunkt 6 ja 7). Korteriomanik ei vabane sellest kohustusest ning kohustuse sissenõutavus ei jää „hõljuma“, kui omanik on usaldanud arvete tasumise tema korteris elavale kolmandale isikule ning ise kohustuste vastu huvi ei tunne. S. V vastuväited on vastuolulised. Kui P. Priimagi arvetest tulenevad kohustused kehtivalt tasaarvestas, pidi ta olema arved kätte saanud. Puudutatud isik ei saa samaaegselt väita, et kohustus on tasaarvestusega täidetud ja arveid ei olegi esitatud.
15.Tasaarvestust puudutavad vastuväited ei anna alust jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas 07.03.2025 kirjas, et kehtiva tasaarvestuse tõendamine on sellele tugineda sooviva poole, S. V, tõendamiskoormis. Tasaarvestus igast konkreetsest arvest tuleneva kohustuse kohta ei toimu iseenesest, vaid see eeldab VÕS § 198 järgi konkreetset 1 2
Vt nt Riigikohtu juhised asjades 3-2-1-41-07, p 27; 3-2-1-100-07, p 16. Kohtuasi nr 3-2-1-70-09, p 14. 4/6
tahteavaldust. Puudutatud isik on kohtule teatanud, et ta ei tea kas ja milliste avaldustega P. P ja KÜ tasaarvestused toimusid või mis varalised suhted nimetatud isikute vahel olid (dtl 167 ja 169 p 12). Ainuüksi selle tõttu ei saa tasaarvestuse vastuväidet arvesse võtta. Avaldaja on õigesti esile toonud, et antud asjaoludel ei saanud tasaarvestust toimuda. KrtS § 42 lg 1 ja põhikirja järgi oli KÜ ees kohustatud isikuks S. V. Väidetavate KÜ vastu suunatud tasunõuete omanik oli P. P. VÕS § 197 lg-d 1-2 nõuavad tasaarvestuseks samade poolte vahel samaliigiliste (rahaliste) kohustuste olemasolu, mida antud juhul ei olnud. P. P 2019. aasta avaldus (dtl 106) ei saanud olla kehtivate KÜ vastu suunatud nõuete aluseks. KrtS § 24 lg 1 ja MTÜS § 28 1 lg 1 alusel pidi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord olema määratud üldkoosoleku otsusega. Kõnealune avaldus ei vasta üldkoosoleku otsuse nõuetele ning seda ei ole ka allkirjastanud kõik korteriomanikud, mis võimaldaks seda lugeda otsust asendavaks dokumendiks KrtS § 21 lg 7 järgi. Esitatud asjaoludel toimus tasaarvestus hoopiski P. Ple kuulunud ettevõtte xxx OÜ arvetega. 2019. aasta avaldus sellesse ettevõttesse ei puutu.
16.Viivise nõudmist ei välista vastuväide, et KÜ-l ei olnud väidetavalt teenusepakkujate ees võlgnevusi ning varem tasutud summad arvati remondifondi. Viivis ei ole VÕS § 113 lg 1 järgi seotud tegeliku kahjuga, tegemist ei ole kahju hüvitisega. See, et KÜ on tarbitud teenuste kulud suutnud katta muudest allikatest ning otsustab mingid puudutatud isikult saadud summad suunata remondifondi, ei ole KÜ-le ette heidetav. Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada viivise suurust. Seaduses sätestatud ulatuses viivist ei saa kohtu hinnangul pidada ebamõistlikuks ega koormavaks.
17.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et KÜ on õiguspäraselt kasutanud KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud viivise nõudmise õigust ning vastav nõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise 574,17 eurot.
18.Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks avaldaja nõuet 210 eurose sissenõudmiskulude kahju hüvitamiseks. Tegemist on täiendava raamatupidamistöö eest KÜ-le esitatud arvega (dtl 68-69).
19.KrtS § 42 lg 2 p 2 kohaselt kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas [---] kuni 40 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. KrtS § 42 lg 3 sätestab küll võimaluse nõuda eeltoodud hüvitise piirmäära ületava kahju hüvitamist, kuid erandlikel asjaoludel, kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Avaldaja on põhjendanud kahju nõudmist vajadusega taastada KÜ raamatupidamine pärast P. P juhatusest lahkumist ning süüdistanud P. P ja S. Vd nõude aluseks olevate arvete ning raamatupidamisinfo varjamises ja selle kättesaamise takistamises. Kohtu hinnangul eeldab KrtS § 42 lg 3 kohaldamine, et võla sissenõudmine oleks olnud takistatud just nimelt konkreetse võlgniku tegevusest ning temapoolsest kohustuste rikkumisest. Antud juhul on olnud nõude sissenõudmine takistatud eelmise KÜ juhatuse liikme P. P tegevuse tõttu. KÜ raamatupidamise korraldamine on KÜ juhatuse ülesanne ja kohustus. Lahkuval juhatusel on kohustus anda uuele juhatusele üle korrektne ja õige raamatupidamine koos seaduses nõutud algdokumentidega. Puudutatud isik on õigesti esile toonud, et tal ei olnud kohustust säilitada aastate 5/6
taguseid KÜ arveid, et nende abil aidata KÜ uuel juhatusel tema vastu nõuet esitada. Raskused puudutatud isiku vastu esitatud nõude sissenõudmisel on omistatavad P. Ple, mitte puudutatud isikule. Puudutatud isik vastutab küll KrtS § 31 lg 4 alusel tema korteris elavate isikute poolt korteriomaniku kohustuste täitmise eest, kuid ta ei vastuta P. P KÜ juhatuse liikme kohustuste rikkumise eest. Puudutatud isikult ei saa sisse nõuda eelmise KÜ juhatuse kohustuste rikkumisest põhjustatud kahju. 210 eurose sissenõudekulu hüvitamine ei ole seega KrtS § 42 lg 3 tingimuste mittetäitmise tõttu põhjendatud. Avaldaja saab nõuda üksnes KrtS § 42 lg 2 p 2 piirmäärani küündiva sissenõudekulu ehk 40 euro hüvitamist.
20.Puudutatud isikult välja mõistetava nõude kogusumma on seega 614,17 (574,17 + 40) eurot.
21.Kohus jätab tähelepanuta poolte avaldused ja tõendid, mis puudutavad teisi pooltevahelisi kohtuasju ja täitemenetlusi, kriminaalmenetlust ning vastavaid süüdistusi. Viivisenõude lahendamisel ei oma need tähendust ja ei ole asjasse puutuvad.
22.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
23.Kuna kohtusse pöördumise KÜ poolt põhjustas S. V poolne korteriomaniku kohustuste rikkumine, jätab kohus menetluskulud S. V kanda (TsMS § 172 lg 1 teine alternatiiv).
24.KÜ menetluskuluks on asjas tasutud riigilõiv 65 eurot, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses RLS § 59 lg 6 alusel. Kuigi järgnenud hagita asjas on avalduse esitamise ja menetlemise lõivuks 50 eurot (RLS § 59 lg 5), ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses (TsMS § 150 lg 3 3). Seetõttu kuulub lõiv puudutatud isikult välja mõistmisele 65 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ P Lember kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.