OK Incure OÜ hagi Vladislav Smirnovi vastu 1933 euro 89 sendi, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2601 eurot 22 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. jaanuari 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OK Incure OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja (apellant): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja (vastustaja): Vladislav Smirnov (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda OK Incure OÜ Viru Maakohtu 2. jaanuari 2024. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
Jätta OK Incure OÜ apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Rahuldada OK Incure OÜ taotlus apellatsioonkaebuse esitamise eest enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.
Tagastada OK Incure OÜ-le tema poolt 25. jaanuaril 2024 apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivust 35 eurot OK Incure OÜ pangakontole EE452200221066697508, viitenumber 70847000089746400, selgitus "riigilõivu tagastamine, tsiviilasi nr 2-23-138813".
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1–2 peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Määruse resolutsiooni punktide 3–4 peale ei saa määruskaebust esitada.
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule Vladislav Smirnovi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1933 eurot 89 senti, intressi 291 eurot 86 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivise 340 eurot 47 senti. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja 28. veebruaril 2021 tähtajatu krediidiliini lepingu nr 3605698102, krediidilimiidiga 2000 eurot (leping). Esialgne ja ka maksimaalne intressimäär oli 39,9% aastas. Kostja sai alates 28. veebruarist 2021 kuni 17. maini 2023 krediiti 4000 eurot, millest on maha arvestatud väljavõtutasu 83 eurot 50 senti. Kostja tegi lepingu katteks tagasimakseid 3334 eurot 90 senti. Kostja jäi viivitusse kolme järjestikuse osamaksega. Kostjat hoiatati, et kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlga, loetakse leping ühepoolselt üles öelduks. Kostja ei tasunud võlga. ESTO AS ütles 17. mail 2023 lepingu üles ja loovutas nõuded kostja vastu hagejale. Krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ta omandas kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe, sh teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Krediidiandja omandas teabe laenutaotluses esitatud andmete, kostja arvelduskonto väljavõtte, e-krediidiinfo ja Taust.ee andmebaasi ning rahvastikuregistri andmete alusel. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust. Kostja väitel oli ta sissetulek 900 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja arvelduskonto alusel kostja viimase kuu sissetulekuks 899 eurot. Kostja märkis finantskohustuste suuruseks 0 eurot. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja muid regulaarseid kulutusi majapidamisele 215 eurot 30 senti. Krediidiandja ei tuvastanud, et kostjal oleks muid kohustusi või maksehäireid. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel oli maksimaalne intressi makse ca 66 eurot kuus, millele lisandus krediidisumma tagasimakse 33 eurot 33 senti. Krediidi väljastamisel olid kostja kohustused seega umbes 11,05% tema sissetulekust.
Kostja talle selleks antud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 2. jaanuari 2024. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 665 eurot 10 senti, jättis intressi, sissenõudmiskulu ja viivise nõude rahuldamata, jättis hageja menetluskulud 25,57% ulatuses kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 98 eurot 44 senti koos viivisega. ESTO AS ja kostja vahel sõlmitud leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kohustatud tarbijakrediiti andes järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist koguma teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja selgitas, et krediidiandja tegi päringu maksehäirete ja Taust.ee registrisse. Maksehäired puudusid. Krediidiandja jõudis kostja krediidivõimelisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei veendunud krediidiandja kostja krediidivõimelisuses, ta rikkus VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatud kohustust. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on selle tagajärg, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija ei võlgne krediidiandjale. Eesti Panga teabe kohaselt oli VÕS § 94 lg 1 järgne intress kogu lepingu perioodil 0%. Kostja ei pidanud seega intressi tasuma. Kostja sai laenu 4000 eurot. Kostja tasus kohustuste katteks 3334 eurot 90 senti. Kostjalt saab hageja kasuks seega välja mõista põhivõla 665 eurot 10 senti. Intressimäär oli 0%. Viivist on seega põhjendatud arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada ajast, mil tarbijale tehti teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tasumisega viivitusse. Kostjale ei teatatud uut maksegraafikut. Kostja ei ole viivituses. Kostja ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 järgi hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kostja ei olnud sissenõudetoimingute tegemise ajal viivituses. Sissenõudekulud ei ole põhjendatud. Hageja menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 1 alusel 25,57% ulatuses kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, teha uus otsus, millega hagi ja menetluskulude nõuded rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub tagastada apellatsioonkaebuselt enamtasutud riigilõiv 35 eurot. Maakohus ei arvestanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise hindamisel kõigi hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaoludega. Krediidiandja kogus vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks aktiivselt teavet ning omandas teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja omandas kostja varalise seisundi, sh kostja regulaarse sissetuleku ja väljaminekute, teiste varaliste kohustuste ja maksekäitumise kohta teabe kostja poolt esitatud laenutaotluse, arvelduskonto väljavõtte, e-krediidinfo ja Taust.ee andmebaasi alusel. Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 900 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja esitatud arvelduskonto alusel kostja sissetulekutena krediidilepingu sõlmimisele eelnenud kuu töötasuks 899 eurot. Kostja sai töötasu Lesto Grupp OÜ-st, kuhu kostja asus
hiljuti tööle. Kostja märkis püsivate finantskohustuste suuruseks 0 eurot. ESTO AS ei tuvastanud arvelduskontolt kehtivaid ja püsivaid finantskohustusi. Krediidiandja kontrollis kostja varasemat maksekäitumist e-krediidiinfo ja Taust.ee andmete põhjal. Kostjal ei olnud lõpetatud ega kehtivaid maksekohustusi. Krediidiandja võttis arvesse tarbija muid mõistlikke regulaarseid majapidamiskulusid 215 euro 30 sendi ulatuses. Vaba tagasimaksega leping on krediitkaardile sarnanev toode, kus puuduvad fikseeritud kuumaksed. Klient tasub intressi vastavalt kasutusse võetud limiidile. Maksimaalse krediidilimiidi kasutusse võtmisel oli maksimaalne intressi makse umbes 66 eurot kuus. Sellele lisandus kasutusse võetud krediidist 33 eurot 33 senti. Kostja kohustused olid krediidi väljastamisel 11,05% tema sissetulekust. Hagiavaldusele lisatud kostja pangakonto väljavõte on koostatud Instantor AB teenuse vahendusel, kasutades kostja poolt võimaldatud andmeid oma arvelduskonto väljavõtte ajaloo kohta. Instantor AB teenus toimib nii, et krediidisaaja annab teenusepakkujale Instantor AB nõusoleku enda arvelduskonto ajaloole ligipääsu saamiseks. Teenusepakkuja kogub nimetatud andmeid (näiteks pangast) ja analüüsib neid ning seejärel edastab analüüsitud andmed krediidisaajale. See toimub API rakenduste vahendusel. Eraldi arvelduskonto väljavõtet ei väljastata. Andmed kogutakse andmekogumist. Hageja esitas tõendina Instantor AB poolt kostja arvelduskonto analüüsiks kogutud arvelduskonto ajaloo andmed.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.
6.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Hageja esitatud nõuetest lähtudes ei ületa hagihind TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid, tegemist on seega lihtmenetluse asjaga. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluse asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole andnud TsMS § 637 lg 21 mõttes luba otsuse edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 1.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud selgelt tõendeid valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolu, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna iseenesest alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
7.Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas.
7.1.Maakohus selgitas 3. novembri 2023. a määruses (dtl 16–20) hagejale põhjalikult hageja kohustust tuua välja ja tõendada asjaolusid, millest nähtuvalt on laenuandja täitnud kostja osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning veendunud, et kostja on krediidivõimeline. Hageja otsustab TsMS § 5 lg 2 järgi ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõte täitmiseks VÕS § 4034 lg-te 1 ja 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg-te 3 ja 4 järgi kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimalusel tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Hageja leiab, et maakohus jättis võimaliku vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise hindamisel arvestamata osade hageja poolt hagiavalduses välja toodud asjaolude ja tõenditega. Hageja tugineb sellele, et krediidiandja kontrollis kostja poolt sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teavet kostja pangakonto väljavõtte, e-krediidinfo ja Taust.ee andmebaasi alusel. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja pangakonto väljavõttena esitatud dokumenti, kuid käsitles e-krediidinfo ja Taust.ee andmebaasi.
7.2.Kohus peab TsMS § 442 lg 8 esimene lause järgi otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud kohtu õigus piirduda lihtmenetluse asjades tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, ei tähenda, et kohus võib kohtuotsuses piirduda üksnes asjas hinnatud tõendite loetlemisega. TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt peab kohus iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkima, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ja uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud. TsMS § 444 lg 2 võimaldab kohtul lihtmenetluse asjades tehtavas kohtuotsuses üksnes kõrvale kalduda TsMS § 442 lg 8 teises, kolmandas ja neljandas lauses sätestatust. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta. Samas peab maakohus TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses siiski märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (vt ka RKTKo 4.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta hageja poolt pangakonto väljavõttena esitatut (hagiavalduse lisa 7; dtl 59–121) ei arvesta. Sellega on maakohus eksinud TsMS § 442 lg 8 esimeses lauses ja TsMS § 444 lg-s 2 sätestatu koosmõjust tulenevate kohustuste vastu otsuse põhjendamisel.
7.3.Samas ei saanud see minetus ringkonnakohtu hinnangul mõjutada maakohtu otsuse sisu. Hageja selgitustest ringkonnakohtule nähtub, et hagiavalduses kostja arvelduskonto väljavõtteks nimetatu (st hagiavalduse lisa 7) ei ole tegelikult kostja arvelduskonto väljavõte ega selle koopia (dtl 162). Hageja selgituse põhjal on hagiavalduse lisas 7 kajastatud andmed saadud viisil, et krediidisaaja annab Instantor AB-le nõusoleku enda arvelduskonto ajaloole ligipääsu saamiseks ja Instantor AB kogub andmed andmekogumist, näiteks pangast. Hageja selgitas andmete päritolu üldiselt, kuid ei täpsustanud, vaatamata ringkonnakohtu palvele, millistest konkreetsetest allikatest pärinevad hagiavalduse lisas 7 sisalduvad andmed. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks piisav, kui krediidiandja kontrollib krediidisaaja (praegusel juhul kostja) sissetulekute ja kohustuste kohta esitanud andmeid kolmanda isiku poolt täpsustamata andmekogudest kogutud andmete alusel. Krediidiandja peab KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele. Tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel peab majandustegevuses tegutsev krediidiandja suutma seaduses sätestatud nõuete täitmist ka tõendada ning peaks seega juba krediidi andmisel vajalikud dokumendid koguma.
7.4.Eelnevast tuleneb seega, et isegi, kui maakohus oleks analüüsinud hagiavalduses kostja arvelduskonto väljavõttena nimetatud tõendit (hagiavalduse lisa 7), ei oleks olnud selle põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja väited ei anna seega alust muuta maakohtu järeldust, et kostjaga lepingu sõlmimisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Maakohus jaotas TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud põhjendatult hagi rahuldamise ulatuse järgi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas maakohtu otsust muuta.
9.Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise aluse alusel apellatsioonkaebust kostjale kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole apellatsioonimenetluse praeguses etapis hüvitatavaid menetluskulusid.
11.Hageja pidi TsMS § 137 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja sama seaduse lisa 1 järgi tasuma apellatsioonkaebuse eest riigilõivu 315 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuse eest riigilõivu 350 eurot, s.o 35 eurot ettenähtust rohkem. Ringkonnakohus tagastab TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejale enamtasutud riigilõivu 35 eurot. Hagejal on õigus taotleda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise tõttu kogu apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 2). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.