Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

B2 Impact OÜ (hageja) esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse K. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes, milles hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) vahel 31.03.2024 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev põhivõlgnevus 2770,87 eurot, intress 301,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 398,34 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõude summalt 2770,87 eurot alates 12.09.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 455 eurot (riigilõiv hagiavalduselt) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Viru Maakohus võttis 24.10.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult hagiavaldusele vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.12.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

2

Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagiavaldusest nähtuvalt on Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ülepiirilise pangateenuse pakkuja, kes väljastab taotlejatele laenulimiiti. Laenulimiidi põhimõtte kohaselt määratakse limiit, mille piires saab jooksvalt raha kasutada. Lepinguga määratakse kindlaks igakuise tagasimakse kuupäev minimaalsele kuumaksega, kuid klient võib igal ajal laenulimiiti rohkem tagasi maksta. Oma limiidi piires saab klient igal ajal lisaraha taotleda. Laenulimiidi leping sõlmitakse panga iseteeninduskeskkonnas. Kostja esitas 31.03.2024 laenutaotluse Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas järgides saadud juhiseid (kokku on kostja 12 korral esitanud taotluse krediidi välja maksmise kohta). Samal kuupäeval edastas krediidiandja läbi iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-posti aadressile teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega, mis moodustasid lepingu lahutamatu osa. Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja saadetud PIN koodi kasutades Multitude iseteenindusse ning sisestama laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Sellega loeti poolte vahel leping sõlmituks 31.03.2024. Multitude Bank laenulimiidi laenulepingu eritingimuste punkti B. kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 3000 eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3000 eurot. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest selgub, et nimetatud summad on kantud vastavalt kostja esitatud taotlustele kostja arvelduskontole nr EEXXX (dtl-d 29-40). Krediidilepingu eritingimuste punkti E. kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 42,66% aastas ehk 0,1168892% päevas ning lepingu eritingimuste punkti F. kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 52,08% aastas. Lepingu eritingimuste punkti J. kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 42,66% aastas ja 0,1168892% päevas. Lepingu eritingimuste punkti G. kohaselt kujunes tagasimaksete kogusummaks 3693,30 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Lepingu üldtingimuste p. 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid kokku summas 1235,18 eurot, millest põhinõude katteks arvestati 229,13 eurot, kulude katteks 105,91 eurot ja intressi katteks 900,14 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, jaanuarikuu osamakse summas 146,73 eurot maksetähtajaga 10.02.2025 (dtl 43), juulikuu osamakse summas 144,02 eurot maksetähtajaga 10.03.2025 (dtl 44), augustikuu osamakse summas 149,29 eurot maksetähtajaga 10.04.2025 (dtl 45), septembrikuu osamakse summas 154,40 eurot maksetähtajaga 10.05.2025 (dtl 46) ja krediidiandja nõue oli muutunud sissenõutavaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 mõttes, siis edastas esialgne võlausaldaja 26.04.2025 kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest (dtl 47-48). Kostjale edastatud teatises märgib krediidiandja, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub kogu laenujääk sissenõutavaks koos intresside ja tasudega. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud ja krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes, lõppeski leping 11.05.2025. 04.06.2025 andis B2 Impact OÜ kostjale teada, et esialgne võlausaldaja Multitude Bank plc loovutas nõude hagejale (dtl 50-51).

3

Lepingu kehtivuse ajal teostas krediidiandja kostjale väljamakseid kogusummas 3000 eurot ja kostja teostas krediidiandjale tagasimakseid põhisumma katteks 229,13 eurot (vt kostja tagasimaksete arvestus, dtl-d 41-42). Eeltoodust tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hagiavalduse esitamise seisuga 2770,87 eurot. Kohus leiab, et hageja esitatud põhivõla nõue on põhjendatud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Lepingus on kokkulepitud intressimäär 42,66% aastas ehk 0,1168892% päevas. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja intressivõlg 301,18 eurot (kostja teostatud viimase makse teostamisele järgnevast päevast 08.02.2025 alates kuni lepingu ülesütlemiseni 11.05.2025 42,66% põhinõudelt 2770,87 eurot, arvestus dtl 31). Hageja intressinõue on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot (vastavalt VÕS 113 2 lg 2 ja lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p. 3 – Maksete hilinemisega kaasnevad kulud – on selgitatud, et pärast laenulepingu lõppemist kohustub klient tasuma esimese meeldetuletuskirja eest 25 eurot ning järgnevate kirjade eest 5 eurot kui nõue ületab 1000 eurot, dtl 26). Seega on poolte vahel sõlmitud kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja on edastanud kostjale 04.06.2025 nõudekirja (dtl-d 49-51), 07.07.2025 pretensiooni (dtl 52) ja 14.07.2025 hagihoiatuse (dtl 53). Lähtudes eeltoodust kujuneb hageja sissenõudmiskulu: nõudekiri – 25 eurot, pretensioon - 5 eurot, hagihoiatus – 5 eurot (25 eurot + 5 eurot + 5 eurot = 35eurot). Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist tagastamata krediidisummalt 2770,87 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 12.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.09.2025 lepingujärgses viivisemääras, s.o 42,66% aastas. Seega võlgneb kostja hagejale viivist 398,34 eurot (vt viivisearvestus dtl 7) Lisaks on hageja taotlenud alates hagi esitamisest edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2770,87 eurot alates 12.09.2025 kuni kohustuse täieliku tasumiseni. Seega juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 2770,87 eurolt arvestatav seadusjärgne viivis alates 12.09.2025 – 09.01.2026 (k.a) on 92,46 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 09.01.2026 seisuga kokku summas 490,80 eurot (398,34 eurot + 92,46 eurot). Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 10.01.2026 kuni põhinõude 2770,87 euro tasumiseni. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja K. K. laenulimiidi lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada limiiti 3000 eurot. Kostja esitas laenutaotluse nr 818162 ning Multitude Bank p.l.c kandis kostjale kokku 3000 eurot. VÕS § 410 lg 1 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 410 lg 1 4

järgimata jätmine toob kaasa VÕS § 408 lg 1 tagajärje ehk lepingu tühisuse. Tulenevalt VÕS § 408 lg 1 on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laenud on lepingu alusel tarbija kasutusse antud ja leping kehtiv. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping sõlmiti 31.03.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 52,08% ei ületa seega lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määra (17,36% x 3 = 52,08%) ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte (VÕS § 4034) järgimiseks kogus krediidiandja Multitude Bank (endise ärinimega Ferratum Bank) teavet kliendi kohta. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal (dtl 9). Kostja täitis krediidiandja iseteeninduses laenusaaja ankeedi (dtl 56). Kostja avaldas enda sissetulekuks 1200 eurot, igakuisteks kulutusteks 500 eurot ja ülalpeetavate arv 2. Krediidiandja teostas enne krediidilepingu sõlmimist laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kliendi pangakonto väljavõtte alusel (dtl-d 57-118) ning leidis, et kostja on maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret (dtl-d 119-120). Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja lepingut sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Kohus rahuldab hagi kogu haginõude ulatuses tagaseljaotsusega VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).

5

Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka RKTKm 16.09.2020, 2-18-9218/40, p 10 ja RKTKm 20.04.2022, 2-20-123093/24, p 9.2). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.