Võlaõigus

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu 1.Bondora AS (hageja) ja N.V. (edaspidi kostja) sõlmisid 3.02.2020 laenulepingu nr BL1879831, 10.04.2020 laenulepingu nr BL2009057 ning 22.09.2020 laenulepingu nr BL2093374, millede alusel sai kostja laenu. Lepingu nr BL1879831 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 6828,19 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 48,38%. Lepingu nr BL2009057 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 1986,17 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 38,59%. Lepingu nr BL2093374 ja Euroopa standardinfo teabelehe punkti 2. kohaselt on krediidi kogukulu 13351,14 eurot, esialgne krediidi kulukuse määr 59,44%. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 12.01.2021 kostjale lepingu nr BL1879831, lepingu nr BL2009057 ja lepingu nr BL2093374 ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 11.02.2021), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt võlaõigusseadus (VÕS) § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu nr BL1879831, lepingu nr BL2009057 ja lepingu nr BL2093374 12.02.2021 üles. Võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest. Võlausaldaja kohustus on teadete saatmist tõendada, mida hageja ka teeb, kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 70 järgi lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 omandas hageja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kogutud andmete alusel teostades päringud Krediidiinfosse ja Rahvastikuregistrisse, konto väljavõtete alusel ning koostas krediidianalüüsi. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret. Hageja on omandanud teabe, mis võimaldas hinnata, kas kostja on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Hageja hindas kostja krediidivõimelisust ja andis kostjale piisavaid selgitusi, et kostja saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Lepingu nr BL1879831 alusel sai kostja laenu summas 4253 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2020 - 10.01.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 447,53 eurot. Lepingu nr BL1879831 põhivõlgnevus moodustub summas 3805,47 eurot (4253,00-447,53). Lepingu nr BL2009057 alusel sai kostja laenu summas 1026 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 11.05.2020 - 10.04. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 47,73. Lepingu nr BL2009057 põhivõlgnevus moodustub summas 978,27 eurot (1026,00-47,73). Lepingu nr BL2093374 alusel sai kostja laenu summas 5422 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 12.10.2020 - 10.09.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale laenu summa katteks 13,79 eurot. Lepingu nr BL2093374 põhivõlgnevus moodustub summas 5408,21 eurot (5422,00-13,79). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10191,95 eurot, intress 1586,34 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 9420,61 eurot ja mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis lepingu BL1879831 alusel alates 12.02.2024 kuni

põhinõude summas 3805,47 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 28,94% aastas (kuid mitte rohkem kui 504,92 eurot) ning lepingu BL2009057 alusel alates 12.02.2024 kuni põhinõude summas 978,27 euro täitmiseni laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 24,28% aastas (kuid mitte rohkem kui 266,42 eurot). Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 1260 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.Hageja täiendavalt lisas, et 11.02.2024 hagiavalduse punktis 1.4. on märgitud mh: Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingu nr BL1879831, lepingu nr BL2009057 ja lepingu nr BL2093374 12.02.2021 üles. Tuginedes eeltoodule oleks nõue aegunud 12.02.2024, kuid hageja esitas hagiavalduse kohtusse 11.02.2024 ehk vahetult enne nõude aegumist. Lisaks selgitab hageja, et Finantsinspektsioon on välja andnud vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi, mis kohaldub Eesti Vabariigis tegutsemisõigust omavatele krediidiasutustele, välisriigi krediidiasutuste filiaalidele ja piirülese teenuse pakkujatele Eestis, tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel (Lisa). Juhendi punktis 5.4. on Finantsinspektsioon kirjutanud, et vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiasutus ei saanud ega pidanud ette nägema (nt. kliendi hilisema makseraskuse põhjustab majanduskeskkonna üldine halvenemine, kliendi töötasu kaotus/vähenemine, kliendi muude tulude vähenemine, tagatisvara turuväärtuse vähenemine, kliendi poolt hiljem võetud täiendavad finantskohustused, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja finantsvõimekuse varjamine jmt). Juhendi punkti 5.5. kohaselt on krediidiasutusel õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal õigus tugineda VÕS § 403 4 lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti hindamine ei too kaasa lõikes 7 nimetatud tagajärgi. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Laenuandmisel ja -võtmisel on riskid olemuslikud ja teatud ulatuses vältimatud, mistõttu ka parim ülesnäidatud hoolsus ei pruugi tuua kliendile positiivset tulemust, samuti kliendi hilisem makseraskustesse sattumine ei kvalifitseeru vaikimisi krediidiasutuse hooletuseks. Kostja põhjendused 3.Kostja vaidles hagile vastu. Õige on, et hageja ja kostja sõlmisid 3.02.2020 laenulepingu. Kostja leiab, et antud nõue on aegunud. Viimased maksed Bondora AS-ile laekusid tagasimaksetena 2020a detsembris. Antud nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Kui kohus leiab, et nõue pole aegunud. Siis palub kostja tuvastada hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ja hinnata kahju, mis on hageja kostjale tekitanud, seoses sõltlasele laenu andmisega. Kostja leiab, et hageja ei ole täitnud üldist VÕS § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust hinnata laenusaaja krediidivõimet. Laenutaotlust tehes esitas kostja oma pangakonto

väljavõtte 6. kuu kohta (kuue kuu kohta). Pangakonto väljavõttelt on näha, et võlgniku maksekäitumine on ebaühtlane. Võlgnikul oli juba sel ajal mitmeid laenulepinguid (kiirlaenukontoritega), tagasimaksed on nähtavad pangakonto väljavõttelt. Näiteks nähtub ka uute laenude peaaegu, et igakuine saamine. (10.01.2020 laenulepinguga saadud sissetulev summa 220 eurot, 27.01.2019 krediidikontoga sissetulev summa 300 eurot, 28.01.2020 samast kohast laekuv 600 eurot.) Lisaks on nähtav laenusaaja üha süvenev hasartmängusõltuvus (alates 10.01.2020 kuni 29.01.2020 on kostja kontolt tehtud PAF (hasartmängu keskkonda) ülekandeid summas ca 4500 eurot. Laenuandja on tegutsenud laenuturul kaua ja selline asi ei saanud jääda märkamata. Laenuandja laenusaajalt lisaküsimusi ei küsinud. Võlgnikul on üks pangakonto ja kõik tehingud on nähtavad ausalt. Võlgnik ei ole seganud jälgi, ega peitnud kohustusi laenuandjate eest. Laenulepingut Bondora AS-iga tehes, olid juba nähtavad igakuised maksed Julianus Inkassole, IPF DIGITAL ESTONIA OÜ-le, TFBANK OÜ-le. Võlgniku igakuise sissetulekuna kajastub konto väljavõttest 825 eurot kuus Sotsiaalkindlustusametilt saadud peretoetusest. Juba aastal 2019 nähtus võlgniku kehv maksekäitumine, pidevad laenud ja mitmed igakuised maksed laenuandjatele. Võlgnik on sattunud tänaseks kehva majanduslikku olukorda, kindlasti on oma osa asjaolul, et laenukrediiti antakse liiga kergekäeliselt hindamata laenusaaja kohustusi ja tulusid. Lisaks antakse laenu mängusõltuvus häire käes olevale isikule. Pikaajalise kogemusega krediidiasutusena oleks pidanud laenuandja veenduma enne laenulepingu sõlmimist, laenusaaja maksevõimekuses. Antud juhul on krediidiandja teadlikult ja tahtlikult tekitanud olukorra, kus laenusaaja pole võimeline tasuma võetud laenu. Laenuandja pidi olema teadlik laenusaaja sõltuvusest. Laenusaaja on vastutustundliku käitumisega asetanud laenusaaja veel halvemasse ja üha süvenevasse olukorda, andes sõltlasele vahendid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. 4.Kostja täiendavalt lisas, et nõue on kostja hinnangul aegunud. Tehingust tulenev nõue, mille alus on isikule esitatud arve, mida ta pole tasunud. Üldreegel on, et lepingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumine algab hetkest, mil tekib kohustus maksta (ja teisel poolel vastav õigus makse saamist nõuda). Aegumise alused on sätestatud TsÜS 10. peatükis §§ 142 . Kõige enamkasutatav aegumise alus on sätestatud TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aasta pärast peale nõude sissenõutavaks muutumist. Sissenõutavaks muutub nõue kui inimesel on tekkinud tasumise kohustus, näiteks on arvel tasumise ajaks märgitud 1. kuupäev, st. sissenõutavaks muutub nõue 2. kuupäeval. Hageja poolt esitatud maksegraafikust nähtub, et tasutud on I lepingu puhul viimane osamakse 12.10.2020, II lepingu puhul on viimane tasutud osamakse 10.09.2020, III lepingu viimane osamakse on osaline ja tasutud 12.10.2020. Kõik nõuded muutusid sissenõutavaks osamaksetele järgnenud kuul, sest siis oli tekkinud kohustus tasuda. Kui nõue on aegunud, siis nõuet maksma ei pea. Seadus Eestis näeb nii ette selleks, et kõiksugustes tehingutes saabuks teatud aja jooksul konkreetne selgus ja kindlustunne. Võlausaldaja teab seda ja kui ta soovib nõuet esitada, peab ta seda tegema seaduses ettenähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud. Aegumine TsÜS § 142 tähenduses tähendab seda, et pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Hageja on teadlikult ja tahtlikult võlanõudega viivitanud, et kostja viiviseid ja intresse kunstlikult suurendada. (Arvestades laenusummat, mis kokku laekus kostja arveldusarvele, summa oli alla kümne tuhande euro, ning hetkel nõutavat summat.). Kui kohus leiab, et nõue pole aegunud palub kostja hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kohtu põhjendused

5.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 6.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud 3.02.2020 laenulepingu nr BL1879831 (dtl 16-45), mille alusel sai laenu 4000 eurot (dtl 297), 10.04.2020 laenulepingu nr BL2009057 (dtl 46-76), mille alusel sai laenu 964,95 eurot (dtl 298) ning 22.09.2020 laenulepingu nr BL2093374 (dtl 77-107), mille alusel sai laenu 5100 eurot (dtl 299). Tagasimaksete väljavõtte laenulepingu nr BL1879831 osas on kostja tasunud kokku 1242,04 eurot (dtl 158-163), laenulepingu nr BL2009057 osas on kostja tasunud kokku 166,82 eurot (dtl 164-169) ja tagasimaksete väljavõtte laenulepingu nr BL2093374 osas on kostja tasunud kokku 13,79 eurot (dtl 170-179). 7.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingud üles 12.01.2021 (dtl 108-111). Vaidlust ei ole, et kostja on saanud laenu kokku 10064,95 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 15.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 16.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

põhjal selge, et kostja väljaminekud ületavad tema sissetulekuid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest alates septembrist 2019, et väljamakseid on tehtud paljudele erinevatele krediidiandjatele. See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt laenukohustusi, mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Samuti on hageja ise suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul andnud kostjale korduvalt laenu. Laenuandja ei omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe kohta. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulekuteks sotsiaaltoetused peretoetus 835,08 eurot ning muud sotsiaaltoetused ning peretoetused kohalikult omavalitsuselt. Samuti nähtub, et on sõlmitud lepingud ja sooritatud maksed Julianus Inkasso OÜ, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile, IPF Digital Estonia OÜ-le, Bigbank AS-le. Samuti maksed Trustly Group AB-le, so alates 10.01.01.2020 kuni 29.01.2020 on kostja kontolt tehtud PAF (hasartmängu keskkonda) ülekandeid summas ca 4500 eurot. 20.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 21.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. 22.Hagejal ei olnud õigust kostjaga sõlmitud laenulepinguid üles öelda. Õige on järgida kohtupraktikas omaks võetud põhimõtet, mille kohaselt olukorras, kus hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, pidanuks ta VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja seda teinud ei ole. Sellises olukorras ei olnud hagejal alust kostjaga lepingut vana graafiku järgi maksete tegemata jätmise tõttu üles öelda. Seega ei saa lugeda, et hageja nõuded muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega, sest vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ei ole ülesütlemine kehtiv. Hageja nõuded ei muutunud sissenõutavaks 11.02.2021 so hagis märgitud ajal. Kostja kasutas TsÜS § 142 lg 1 teises lauses sätestatud õigust keelduda pärast nõude aegumist oma kohustuse täitmisest, viidates samal ajal vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele hageja poolt. 23.Kuivõrd hageja ei ole lepinguid kehtivalt üles öelnud, siis kohaldub asjas TsÜS § 154 lg 1. Kostja poolt lepingu nr BL1879831 puhul viimane osamakse oli 12.10.2020, lepingu nr BL2009057 puhul oli viimane tasutud osamakse 10.09.2020 ja lepingu nr BL2093374 viimane osamakse oli osaline ning tasutud 12.10.2020. Seega saab hageja nõuda kostjalt lepingute täitmist ajavahemikul alates kostja poolt tasutud viimastest maksetest sissenõutavaks muutunud osamaksete osas kuni maksegraafiku lõpuni. Tegemist oli korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 lg 1 järgi üldjuhul kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, seejuures algab aegumistähtaeg selle

kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Arvestades seda, et hageja esitas kohtule hagi 11.02.2024, on aegunud enne 11.02.2021 sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumise nõue s.o VÕS § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks muutunud osamaksed. 24.Isegi kui eeldada, et hagi ei ole aegunud kõigi nõude osade suhtes, jääb hagi siiski rahuldamata, sest kostja on korduvalt viidanud hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele, mistõttu on võimalik kostja poolt keeldumine ka VÕS § 110 lg 1 alusel hageja nõude täitmisest. Tulenevalt kohtu kohustusest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollida juhib kohus tähelepanu VÕS § 110 lg-le 1, mille kohaselt võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 110 lg 3 kohaselt võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise. Kuivõrd hageja ei ole täitnud talle seadusega pandud kohustust intressimäära uuesti määramise ja kostjale teatavaks tegemise kohta, ei ole hagejal õigus võlgnetavas osas osamakseid nõuda enne kui laenulepingujärgne maksegraafik, arvestades tuvastatud intressimäära, on kostjale teatavaks tehtud. Eelnimetatu ei võimalda hagi rahuldada. Kuivõrd hageja ei ole lepinguid kehtivalt üles öelnud, siis ei saa ta nõuda kogu võlgnevust korraga. Hageja ei ole esitanud kostjale uut maksegraafikut, seetõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. 25.Kostja on esitanud taotluse jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks. Taotluse mitterahuldamiseks alused puuduvad. Kohus leiab, et tuleb rahuldada kostja taotlus jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks arvutivõrgus TsMS § 462 lg 2 alusel ja asendada kohtuotsuses selle jõustumisel kostja nimi initsiaalide või tähemärkidega ning mitte avalikustada kostja isikukoodi ja aadressi. Menetluskulude jaotus 26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.