2-24-706/11 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E-STONE OÜ-l tasuda Tallinn, Raadiku tn 12 korteriühistu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 815 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 15.01.2024. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid 14.07.2023. a Tallinn, Raadiku tn 12 korteriühistu ja E-STONE OÜ töövõtulepingu, mille järgi pidi Kostja teostama Hagejale töid vastavalt hinnapakkumistele nr 23030 ja nr 23030/1. Hinnapakkumiste järgi pidi Kostja paigaldama korteriühistu majale dekoratiivplaate, keldrisse uksi ja välisuksi. Vastavalt hinnapakkumisele nr 23030/1 ja nr 23030 tasus Hageja 17.07.2023 ja 18.07.2023 ettemaksed 50 % hinna ulatuses, st kokku 23 849,40 eurot. Kostja teostas lõpuni hinnapakkumises nr 23030/1 toodud tööd ning Hageja maksis Kostjale selle eest täies mahus 12 771,60 eurot ning täiendavalt tasus Hageja Kostjale lisatöö eest 1 082,40 eurot. Järgmisena pidi Kostja teostama Hagejale tööd hinnapakkumise nr 23030 järgi, mis seisnes põhiliselt välisuste ostus ja nende paigaldamises. Kostja väitel tellis ta välisuksed koheselt pärast ettemaksu saamist (st pärast 18.07.2023), kuid nende tarnimisega tekkis probleem, mida Kostja ei saanud lahendada. Kostja venitas aega ja lubas täita oma kohustusi seoses välisuste tarnimise ja paigaldamisega, kuid tulemusteta. Kokkuvõttes saatis Kostja 08.12.2023 Hagejale e-kirja milles teavitas, et ta ei saa Lepingut edasi täita. Hageja ütles 18. detsembril 2023 töövõtulepingu e-kirja teel erakorraliselt üles ja palus tagastada tasutud ettemaksu 11 077,80 eurot hiljemalt 28. detsembriks 2023. Kostja rikkus oluliselt Lepingut, kuna ta ei teostanud töid ja loobus alusetult Lepingu täitmisest. Seega oli Hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda Kostjale ettemaksuna tasutud 11 077,80 euro tagastamist. Kostja ei tagastanud Hagejale varem teostatud ettemakset 11 077,80 eurot ning ei vasta Hageja kõnedele ja kirjadele. Hagejale ei jäänud midagi muud üle, kui kaitsta oma huve hagimenetluses ja nõuda Kostjalt ettemaksu tagastamist koos viivisega kohtu kaudu. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja töövõtulepingust tulenevaks põhikohustuseks oli Hagejale ehk korteriühistule majale dekoratiivplaate, keldrisse uksi ja välisuksi ost ja paigaldus. VÕS § 76 lg-te 1

ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hinnapakkumise nr 23030 kohaselt tuli Hagejal teostada Kostjale ettemaks 50 % tööde hinnast, st 11 077,80 eurot. Hageja maksis ettemaksena 11 077,80 eurot 17.07-18.07.2023. Hinnapakkumise nr 23030 kohaselt pidi Kostja tarnima uksed 4-6 nädala jooksul pärast ettemakse saamist, kuid ei ole seda teinud ning kinnitas 08.12.2023 e-kirjaga, et ta ei kavatse oma lepingulist kohustust täita. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna Kostja ei ole esitanud Hagejale ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks rikkumine vabandatav, vastutab Kostja töövõtulepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest, mis seisnes selles, et ta ei tarninud ega paigaldanud Hagejale välisuksi. Ühtlasi kinnitas Kostja 08.12.2023 e-kirjas, et rikkus Lepingut ja on niigi rikkunud tähtaegu. Seega oli Kostja poolt Leping rikutud. Hageja ütles Kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu 18. detsembril 2023 töövõtulepingu e-kirja teel üles ja palus tagastada tasutud ettemaksu summas 11 077,80 eurot hiljemalt 28. detsembriks 2023. Hageja palub kohtul käsitleda tema 18.12.2023 avalduse lepingust taganemise avaldusena. Lepingust taganemiseks peavad olema täidetud materiaalsed eeldused ning järgitud taganemise formaalsed nõuded. Hageja arvates oli täidetud taganemise avalduse formaalne eeldus - taganemisavaldus (18.detsembril 2023 saadetud e-kiri) on Kostjale edastatud (VÕS § 188 lg 1) tema ametlikule epostile (vt lisa 12). Seega oli Kostja poolt kätte saadud. Materiaalse eeldusena peab taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4). VÕS § 647 lg 1 järgi loetaks töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. 8.12.2023. a kirjaga kinnitas Kostja, et ta ei kavatse Lepingu kohustusi õigustamatult täida ka edaspidi ning seega on olemas Lepingust taganemiseks materiaalne eeldus. Kostja vastutab rikkumise eest ja on kohustatud üleantu tagastama. Töövõtja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et esineb erandlik vastutust välistav asjaolu, nt et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 2) või et selle põhjustas tellija ehk Hageja tegevus (VÕS § 101 lg 3). Kostja ei ole Hagejale põhistanud, et tööde teostamise tähtajad olid rikutud Hageja tegevuse tõttu või tähtaega rikkumine oli vabandav. Kostja ei ole oma Lepingust tulenevaid kohustusi 18.12.2023 seisuga täitnud ja on lepingut VÕS § 116 lg 2 p-st 4 tulenevalt oluliselt rikkunud. Hagejal oli õigus Lepingust taganeda. Kuna Kostja ei tarninud ega paigaldanud Hagejale välisuksi tähtaegadeks, st rikkus lepingut oluliselt, andis see Hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et Kostja ei täida kohustust ka edaspidi ning täiendava tähtaja andmine ei olnud põhjendatud ega vajalik. Seda enam, kui Kostja teatas e-kirjaga sellest, et ta ei kavatse lepingukohustusi täida ka edaspidi. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool lepingust taganemise korral nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu. Hageja tasus vastavalt hinnapakkumisele nr 23030 Kostjale ettemaksu 11 077,80 eurot. Hageja andis Kostjale tähtaega 11 077,80 euro tagastamiseks hiljemalt 28.detsembrini 2023 (k.a) ning kostja ei ole hagejale midagi üle andnud. Sellest tulenevalt nõuab Hageja saadud ettemaksu 11 077,80 eurot tagastamist kohtu kaudu. Hageja soovib märkida, et Kostjal puudub õigus nõuda Hagejalt kokkulepitud tasu VÕS § 655 lg 1 alusel, kuivõrd tellija taganes töövõtulepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu ning tegemist ei olnud ilma põhjuseta töövõtulepingu ülesütlemisega VÕS § 655 alusel. Kokkuvõttes on Hageja seisukohal, et Kostja lepingu rikkumine ei ole vabandatav ja ettemaks summas 11 077,80 eurot tuleb tagastada Hagejale. Hagejal on õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. VÕS § 113 lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Hageja teavitas Kostjat oma nõudest 18.12.2023 ja andis ettemaksu tagastamiseks aega kuni 28.12.2023. Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lõigete 1 ja 2 alusel 11 077,80 eur nõudelt viivist alates 29.12.2023. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis, st summalt 11 077,80 eur on 67,68 eur. Viivise arvestus esitatud lisas 13. Lisaks nõuab Hageja viiviseid alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. VÕS § 1131 lõike 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab Kostjalt sissenõudmiskulu 40 eur. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja täheldab, et hageja ei ole esitanud kõiki faktilisi asjaolusid ammendavalt ja on toonud kohtu ette üksnes need asjaolud, millised on kasulikud just hagejale. Hagis toodud asjaolud ei arvesta reaalset pilti ega pooltevahelisi suhteid. Hageja ei esitanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. Täiesti on väär järgmine hageja väide „“Kostja väitel tellis ta välisuksed koheselt pärast ettemaksu saamist (st pärast 18.07.2023), kuid nende tarnimisega tekkis probleem, mida Kostja ei saanud lahendada. Kostja venitas aega ja lubas täita oma kohustusi seoses välisuste tarnimise ja paigaldamisega, kuid tulemusteta. Kokkuvõttes saatis Kostja 08.12.2023 Hagejale e-kirja milles teavitas, et ta ei saa Lepingut edasi täita (vt lisa 10 ja lisa 11)“ Kostjal ei ole tekkinud uste tellimise tasumisega probleeme kostja tegevuse või tegevusetuse tõttu vaid reaalsus oli selline, et hageja hakkas ootamatult muutma tellimust. Kostja selgitab, et oma erialases tegevuses tema alati lähtub ametlikest dokumentidest ja probleem oli just hageja tegevuses ja nimelt: kinnitatud projektdokumentatsioonis oli fikseeritud konkreetne uste värv. Kostja hakkas vormistama tellimust kuid sellel hetkel hageja ootamatult nõudis värvi vahetust, mis tingis tellimuse peatamist. Kuivõrd projektijärgne värv oli kõige levinum ja tavaline värv (standardne: pruun) Kostja oli sunnitud pidama raskeid läbirääkimisi tehasega, et saada selgust, kas jooksev värvi muutmine on võimalik. Seega ei lähtunud probleemid (tellimuse viibimine) kostjast, vaid hageja vastuolulisusest käitumisest. See on üks näide hagis sisalduvates moonutatud asjaoludest. Kostja leiab, võlanõue hagis toodud ulatuses ei ole põhjendatud. Kohtu põhjendused

Käesoleval juhul soovib hageja tasutud raha tagastamist. Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja lepingu 18.12.2023. a taganemisavalduse tegemisega kostjale. 2023. a detsembrikuu seisuga oli lepingujärgne töö teostamata. Kostja oli 08.12.2023. a teatanud, et ei planeerigi lepingujärgseid kohustusi täita. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja jaoks oli kostja töö vajalik, et saada elamule välisuksed. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja tööl kokkulepitud omadusi ei olnud. Hageja ei saanud elamule välisuksi. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja keeldus 08.12.2023. a enda lepinguliste kohustuste täitmisest (dtl 41). VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Käesoleval juhul ei ole hageja kostja poolt teostatud töid vastu võtnud, kostja ei ole töid vastuvõtmiseks hagejale ka esitanud. Hageja väitel on kostja jätnud oma lepingulised kohustused tähtaegselt täitmata. Kostja hageja pretensioonidele ei reageerinud ning keeldus 8.12.2023. a tööde teostamisest. Kostja poolne lepingurikkumine vastab VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 sätestatule. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et kostja poolt teostatud töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja käesolevas menetluses tõendama, et tema poolt teostatud tööd vastasid vähemalt keskmisele kvaliteedile. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et tema teostatud töö vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja on tõendanud töövõtja poolse lepingu rikkumise. Töövõtulepingust taganemisõiguse tekkimise peamine eeldus on töövõtja oluline lepingurikkumine. Hageja on esitanud sõnumivahetuse selle kohta, et kostja keeldub tööde teostamisest (dtl 40-41). VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele ning lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis ja p 2 kohaselt olulise

lepingurikkumisega on eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 118 lg 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Vaidlusaluse lepingu kohaselt pidid uksed olema tarnitud 4-6 nädala jooksul ettemaksu saamisest (dtl 28). Kohtu hinnangul on hageja kehtivalt lepingust taganenud. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vaheline e-kirja vahetus, millest nähtub, et kostja on 08.12.2023. a keeldunud enda kohustuste täitmisest. Ettemaksu saamisest oli möödunud selleks ajaks 5 kuud. Kohtu hinnangul on lepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused eeltoodust tulenevalt täidetud. Käesolevas menetluses puudub vaidlus selles, et kostja on hagejalt raha saanud, selle eest jätnud välisuksed tarnimata ja paigaldamata. Kuivõrd kostjal puudub õiguslik alus hoida enda käes saadud raha, ei saa vaidlust olla selles, et kostja peab hagejale tagastama uste maksumuse, so 11 077,80 eurot. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist ning viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtuvalt on kostja saanud hagejalt 11 077,80 eurot, kuid hageja ei ole kostjalt saanud lepingus kokkulepitut. Kohtu hinnangul tähendab see, et kostjal puudub õigus saada lepingus kokkulepitud tasu. Kostjal on eeltoodust tulenevalt kohustus tagastada hagejale hageja poolt tasutud raha, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 11 077,80 eurot. Hageja on selgitanud, et tema on nõus kostjale üle andma 4 radiaatorit, kuivõrd hageja jaoks on need kasutud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud viivisenõude arvestuse (dtl 43). Kostja on viivitanud raha tagastamisega alates 29.12.2023. a (dtl 43). Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue summas 67,68 eurot rahuldamisele. Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja saadud rahasummat ei tagastanud ning hageja oli sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis põhinõudelt alates 16.01.2024. a kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on tasunud riigilõivu summas 980 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 12 432,42 eurot tasumisele riigilõiv 980 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 980 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 755 eurot ja tõlketeenuse tasu 80 eurot (dtl 120). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 13,5 tundi. Kohtuasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas (dtl 119-120) toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.