Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad

kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks. On piisav, et hageja talus E. M.i tegevust ja edastas E. M.i kaudu tahteavalduse töövõtulepingu sõlmimiseks hageja omandis oleval sõidukil esineva probleemi lahendamiseks. Seega on menetluse osaliseks hageja, kes andis volituse töövõtulepingu sõlmimiseks kostjaga. 25.10.2022 hageja volitusel pöördus E. M. kostja poole sõiduki parandamiseks, sest sõiduki ahju radiaator ei töötanud korralikult ja tööde maksumuseks oli 350 eurot ja pärast sõiduki remonti võtmist teatas kostja, et töö on mahukas ja remondi eest tuleb maksta 400 eurot. Hageja tasus kokkulepitud summa. VÕS § 635 lg 1 tuginevalt leidis hageja, et hageja ja kostja vahel on 25.10.2022 sõlmitud suuline töövõtuleping, mille eesmärgiks oli lõpptulemuse saavutamine. Kostja selgituste kohaselt oli rikke parandamiseks vaja uut radiaatorit, kuna kostja varuosa hind oli liialt kõrge, seetõttu soetas varuosa (radiaatori) hageja ise ja andis selle kostjale üle. Radiaator osteti JMV Team OÜ-lt 75 euro eest. Hageja ei esitanud radiaatori tšekki ja hageja ei nõua kostjalt uue radiaatori maksumuse hüvitamist. 01.11.2022 asus kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitma, sellest teavitas ta hagejat sms-i teel, millest nähtub, et vana radiaator oli ummistunud ja mõne aja möödudes teavitas kostja hagejat, et radiaator on väidetavalt defektne ja tuleb paigaldada ka uus pump. Hageja nõustus ka pumba vahetusega. Hageja täitis kõik kostja soovid selleks, et saavutada lõppeesmärk. 01.12.2022 teatas kostja hagejale, et sõiduki tehniline probleem on kõrvaldatud ja lepinguline kohustus on täidetud. 01.12.2022 võttis hageja kostjalt remonditud auto ja sõiduki kasutamise käigus selguski, et sõidukil ei olnud rike endiselt kõrvaldatud ja samal päeval tõi hageja kostjale sõiduki tagasi. 02.12.2022 saatis kostja hagejale sms-i koos viitega saitile. 05.12.2022 saatis kostja hagejale fotod, millest nähtus, et süsteem on graanulitega täis. See tähendas aga seda, et eelnevad kostja tööd olid mõtetud ja riket ei kõrvaldatud. Kostja pakkus hagejale välja filtri vahetuse ja et filtrit tuleb puhastada sõiduki kasutamisel. Hageja soetaski filtri ning kuni 21.12.2022 sõitiski sõiduk korralikult, kuid ka filtri paigaldamine ei lahendanud probleemi. Kostja selgitaski hagejale, et ta ei ole võimeline riket kõrvaldama, sest tal puuduvad vajalikud seadmed süsteemi puhastamiseks graanulitest. Diagnostika käigus tehtud video kinnitas, et kostja ei teinud enne radiaatori paigaldamist minimaalset süsteemi loputust ja radiaatorid rikkus kostja. Hageja esitas kostjale pretensiooni ehk taganemisavalduse, mis esitati paberkandjal kahes eksemplaris, millele kostja keeldus allkirja panemast. Kostja töövõtuga kokkulepitud töö tulemust VÕS § 635 lg 1 mõttes ei saavutanud ja hagejal oli õigus nõuda tasutud raha tagastamist (dtl 132-136). Kostja vastuväited

lihtsa läbipesuga ning see vajab eriseadmeid ning erivahendeid, millised kostjal puuduvad. Kostja selgitas, et jooksvalt on võimalik sõidukit lühiajaliselt kasutada paigaldades ahju ette filtri, mis kogub saastematerjali ning see vajab pidevat puhastamist. Samas on vajab jahutussüsteem erivahendite ja eriseadmetega pesu ning võimalik, et tuleb ka vahetada muid jahutussüsteemi ummistunud osasid. Kostja selgitas, et jahutussüsteem koosneb radiaatoritest ja mootori kanalitest, millised on väikse diameetriga ning saastet graanulite näol ei ole võimalik tavapärase läbipesuga puhastada. Graanulid ei ole lahustuvad ega pestavad. Sellest tingitult teostati süsteemi põhjalik läbipesu ning paigaldati salongi ahju radiaatori ette graanuleid püüdev filter, st et jälle ei saastuks radiaator ning tellija saaks sõidukit kasutada. Eelduseks on loomulikult filtri jooksev puhastus. Seega täitis kostja ülesande, st asendas detaili, leidis rikke põhjuse, puhastas saaste ulatuses, millises oli tema vahenditega võimalik ja tehti ka ajutine lahendus kuni jahutussüsteemi eriseadmetega korrastamiseni. Kuna kostjal puudusid võimalused antud rikke lõplikuks kõrvaldamiseks oli kostja omalt poolt teinud kõikvõimaliku ja andnud juhendid edasisteks toiminguteks. Asjaolu, et tellijal oli antud modifikatsiooni paisupaak (sh märgistuseta) ning tegemist oli varjatud veaga, ei ole etteheidetav kostjale. Kostja ei ole teatud automarkidele spetsialiseerunud ning teeb lihtsamaid hooldustöid. Tellija pöördus kostja poole murega, et ahju radiaator tuleb vahetada. Kostja tuvastaski ummistuse ja asendas ummistunud detaili (sh teostas süsteemi pesu) ning rikke kordumisel tuvastatigi, et probleem oli hoopis kogu jahutussüsteemi rikkes. Tellijale võimaldati ajutine lahendus ning selgitati, et kogu jahutussüsteem vajab spetsialiseeritud sekkumist. Kostja märkis, et antud juhul oli rikke põhjus erakordne, st praktikas väga harva esinev (sh puudus vastav markeering graanulite kasutamise kohta). Ilmne oli ka asjaolu, et kostja ei pidanud omalt poolt töid tegema tasuta ning lähtutakse töötunni maksumusest. Lisaks kannab tellija riski, et teatud juhtudel lihtsamate remontide käigus võib selguda, et rikke põhjus peitub hoopis mujal esialgsest arvatust ning rikke kõrvaldamiseks tuleb teha suuremahulisemaid töid, sealhulgas juba tehtud tööd tuleb teha uuesti. Selliste tööde tasustamise riski kannab tellija, kui sõiduki valdaja, sealhulgas pöördudes nn tavatöökoja poole, milliste hinnad on oluliselt väiksemad automargi esindustest, kuna piirdutakse lihtsamate töödega. Kostja rõhutas, et tasustatavaks tulemuseks on ka rikke tuvastamine või ka olukord, kus tuvastatakse rike, mille kõrvaldamiseks kostjal puudusid võimalused või pädevus. Käesoleval juhul jättis tellija osaliselt osutatud teenuse eest tasu maksmata. Kostja vastu tulles tellijale on tasu oluliselt ka vähendanud. Kostja on arvestades tema poolt osutatavaid teenuseid käitunud tellija ja tema vara suhtes seaduse kohaselt. Kostja nõustus ka paigaldatud filtri puhastamist vajadusel jätkama, mida tellija ei soovinud, st filtri ummistumisel sai seda lihtsa toiminguga puhastada. Jahutussüsteemi pesuga tagati jahutusvedeliku puhtus, kuid süsteemist toimus saaste filtreerimine jätkuvalt, kuna see eraldus süsteemist sõiduki ekspluatatsiooni tulemusena jätkuvalt ning pesuga ei olnud see enam eemaldatav. Vastuse lisa 1 – 12.01.2023.a e-kiri, manuses nõue ja hagihoiatus, 05.01.2023.a arve nr 119444, summas 435,19 eurot, millega tõendab kostja, et on tellijale asjaolusid selgitanud ning kostjal on arvest tulenev nõue summas 435,19 eurot. Vastuse lisa 2 – 25.10.2022 töökäsk, arve nr 17495, summas 687,60 eurot, kostjal on arvest tulenev nõue summas 287,60 eurot (tasutud osaliselt summas 400 eurot). Vastuse lisa 3 - foto tellija sõiduki purunenud veepumbast ja selles sisaldunud graanulite saastest. Kostja nõue sisaldab ka tasu veepumba vahetusega seonduvalt ning fotolt on näha graanulitega saastumine, st pumbast väljavõetud saaste. Vastuse lisa 4 – 5 fotod tellija sõidukile omandatud ajutisest filtrist ja selle paigaldusest sõidukile. Kostja on saaste filtreerimiseks teostanud ajutise lahenduse. Vastuse lisa 6 – foto ajutise filtri sisust ekspluatatsiooni käigus jooksvalt puhastuse teostamisel. Tõendiga on tõendatud, et kostja puhastas jooksvalt filtreeritud saastumist ning filtri paigaldus oli ajutise lahendusena vajalik. Kostja leidis, et tehingust taganemiseks ei olnud materiaalsed eeldused täidetud. Tehingu sisuks oli kolmanda isiku ehk tellija tellimus ahju radiaatori asendamiseks, mille kostja kokkuleppe kohaselt asendas ja teostas sõidukil süsteemipesu. Töö sisuks ei olnud kogu jahutussüsteemi lahti võtmine, mis oleks suurendanud kulusid kordades. Sõiduki kasutusse võtmisel leidis kostja täiendavalt ka saaste algpõhjuse ning teostas korduva pesu,

võimaldamaks sõiduki kasutamist ning paigaldas filtri. Asjaolu, et kostja ei teosta spetsiifilisi töid ja ei oma selliseid seadmeid (so keemiliste ainetega survepesu graanulite lagundamiseks) ei ole talle etteheidetav kuna Ida-Virumaal ei oma ükski töökoda selliseid seadmeid. Asjaolu, et riket ei olnud võimalik lõpuni kõrvaldada tõendab ajutise filtri paigaldamine, st milline vajas jooksvat puhastust ja kõrvaldas süsteemist graanulite saastet, millist ei olnud võimalik olemasolevate vahenditega välja pesta. Kostja kasutas jahutussüsteemi pesu teostamisel antud toimingu jaoks tootjate poolt antud juhendeid, vahendeid ning teostas seda korduvalt. Kostja rõhutas, et süsteemi sattunud graanulite eemaldamist ei saa teostada tavapäraste meetoditega ning see vajab eriseadmeid. Graanulite filtreerimisega saab probleeme vältida ning pikemaajalisemal filtri kasutamisel saab need ka enamjaolt süsteemist väljundada. Hagile lisatud Sventli Auto OÜ väidetav diagnostika on eksitav ja ei oma tõendi väärtust, esiteks on antud faili metaandmetes faili autoriks hageja esindaja. Teiseks on jahutussüsteemi pestud tavapäraselt (mida kostja tegi korduvalt), mis tähendab, et teatud aja pärast on resultaat sama, kuna see ei väljunda lõplikult graanuleid ja sõiduki ekspluatatsiooni käigus olemasolev graanuli saaste saastab süsteemi jätkuvalt. Kostja rõhutas, et tema teostatud korduv süsteemi pesu ja filtreerimine on kõrvaldanud saastest olulise osa ning talle ei saa ette heita, et antud tegevus ei olnud tellijale vajalik või kasulik. Kokkuvõtteks märkis kostja, et kuna kostja teostas lubatud tööd, siis puuduvad tellijal materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Kostja toetus ka hea usu põhimõtte vastasusele. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija taganeb lepingust ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu, st olukorras, kus kostja töö on olnud asjakohane ja vajalik (so süsteemi pesu ja detailide vahetus). Kostja märkis, et kostja teostatu võimaldas valdajal sõidukit ka kasutada. Seega kokkuvõtteks on lepingust taganemine vastuolus seadusega, hea usu põhimõttega ning kehtetu. Kostjal puudub kohustus tagastada lepingu kohaselt kostjale tasutud rahasumma radiaatori vahetuse, varuosade ja kasutatud hooldusvahendite eest, sh ka kahju näol. Hageja jättis tähelepanuta, et väidetava taganemise puhul toimub tagasitäitmine. Tellijal ei ole võimalik tagastada kostja poolt tööde teostamisel kasutatud materjalikulu ning tööjõukulu. Ummistuse tekke algpõhjuse selgitas välja kostja, sh radiaatori paigaldas kostja, sh kostja vahetas purunenud veepumba. Tellijal on kostja ees võlgnevus summas 722,79 eurot. Seega, kui kohus peaks hageja rahalise nõude rahuldama, siis palus kostja protsessuaalse tasaarvestuse avalduse alusel tasaarvestada kostja nõue vastava osaga (dtl 57-61).

kohtuvälise nõude ja kirjavahetuse pooleks pidanud just E. M.it (vt hagi vastuse lisa 1). Ekslik on väide, et piisab, kui D. T. talus E. M.i tegevust ja edastas tema kaudu tahteavalduse töövõtulepingu sõlmimiseks. See on piisav esindajale, mitte aga lepingupartnerile, kes ei ole väidetavast esindatavast teadlik ning seda ei ole talle avaldatud. Rõhutada tuleb, et ükski tõend ei tõenda hageja vastavasisulisi väiteid. Pooltel puudub vaidlus, et kostja on teostanud ahjuradiaatori vahetuse, veepumba vahetuse ja paisupaagi vahetuse. Kostjal olid olulised kulud lisatarvikutele ja kulumaterjalidele, so jahutusvedelik, puhastusvahendid, klamber radiaatori kinnitamiseks. Tellijal on 25.10.2022.a arvest nr 17495,summas 687,60 eurot tasutud 400 eurot (so 287,60 eurot vähem), seega on tasumata osaliselt tööde eest ja kulumaterjalide eest. 05.01.2023.a arvest nr 119444, summas 435,19 eurot, on tellijal tasumata kogu ulatuses, so töö materjalid. Kostja jäi seisukohale, et tehingust taganemiseks peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. Väidetaval taganemisel ei ole tellijal võimalik tagastada kostja poolt tööde teostamisel kasutatud materjalikulu ning tööjõukulu. Kostja parendas sõidukit ja toimingud olid vajalikud (oluline osa ummistusest eemaldati, süsteem taastäideti jahutusvedelikuga, mis võimaldas sõiduki ajutist kasutamist jm) (dtl 153-157). Kohtuotsuse põhjendused

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Töövõtulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet ja vastava lepingu võib sõlmida ka suuliselt (TsÜS § 77 lg 1, VÕS § 11 lg 1). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lõike 2 järgi võib esindusõigus tuleneda seadusest või selle võib anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. TsÜS § 127 lg 1 sätestab volituse kehtivuse kolmandate isikute suhtes. Kui volitus on antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või selle lõppemisest teatatud. Asjas ei ole vaidlust selles, et sõiduki Audi B8, registrimärgiga XXXXXX omanikuks on hageja ja E. M. on sõiduki vastutavaks kasutajaks (dtl 138, sõiduki registreerimise tunnistus). E. M. on hageja elukaaslane (dtl 117; dtl 132). Hageja sõidukile teostati kostja poolt remonttöid. Pooltel on vaidlus selles, kelle vahel on tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 tähenduses sõiduki remontimiseks sõlmitud ja kas E. M. teostas tehingu (st sõlmis lepingu) hageja volitusel (st tegutses hageja esindajana). TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt oli lepingu sõlmimise fakti ja volituse andmisega seonduvate asjaolude osas tõendamiskoormis hagejal. Hageja märkis (so alles kohtumenetluses), et E. M. pöördus hageja volitusel kostja poole sõiduki remontimiseks. Hageja andis E. M.ile volituse kostjaga töövõtulepingu sõlmimiseks ja hageja talus E. M.i tegevust. Pärast sõiduki remontimisele võtmist teatas kostja, et töö on mahukas ja töö maksumuseks on 400 eurot, mis on tasutud (dtl 132, dtl 133). Kostja jäi oma kirjalikes vastustes selle juurde, et kostja ei ole hagejaga tarbijatöövõtulepingut sõlminud ning antud sõidukile salongi ahju radiaatori vahetamise tellis enda nimel E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, tellija). Väidetavast volitusest ja esindatavast sai kostja teada alles kohtumenetluses ning on ilmne, et hageja ei ole olnud lepingu pooleks. Kuivõrd kostja ei ole hagejaga (hageja ei ole lepingu pooleks) õigussuhtes olnud, siis ei saa hageja lepingu taganemisest ega rikkumisest tulenevaid nõudeid kostjale esitada ning hagi tuleb jätta rahuldamata (dtl 58; dtl 153, dtl 154). 30.01.2024 toimunud kohtuistungil kinnitas hageja, et kostja poole pöördus tellimusega hageja elukaaslane E. M. E. M. oli hageja poolt volitatud isik, kes viis sõiduki servisesse ja vastav isik võis lahendada sõidukiga seonduvaid probleeme (dtl 117). Asjas toimunud kohtuistungil kostja seadusliku esindaja Xi poolt antud seletuste kohaselt pöördus sõiduki probleemiga (sõidukiga sõitis kostja töökotta E. M., kes ütles, et sõiduki ahi ei puhu sooja) kostja poole E. M. Kostja võttis sõiduki kohe töösse (so töö tellimuse). Tellijaks oli E. M., kes tõi kostjale ka radiaatori (dtl 120; dtl 121). Läbirääkimised toimusid E. M.iga, arvetes sisalduv oli kokku lepitud temaga, sõiduki remont oli tehtud ja sõiduk anti üle E. M.ile (dtl 118; dtl 119; dtl 121). Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et esimesel pöördumisel oli esimese töö ehk arve maksumuseks 400 eurot (so mida hageja praegu tagasi nõuab) (dtl 119). Kostja seletuse järgi oli E. M. kauaaegne kostja klient ja nad leppisid alguses kokku 400 eurot ja mingi aja pärast 200 eurot (dtl 125). Seda, et kostja on lepingu poolena käsitlenud E. M.it kinnitab ka 12.01.2023 kostja lepingulise esindaja poolt viidatud isiku e-posti aadressile xxx edastatud e-kiri (11.01.2023 nõue võlgnevuse osas ja hagihoiatus) (dtl 62; dtl 65-67; dtl 68-70). Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et E. M. oleks tegutsenud hageja esindajana. See, et

hageja väidetavalt talus E. M.i tegevust, ei tähenda, et kostja suhtes ja viimasele oleks teadaantult, E. M. tegutsenud lepingu sõlmimise hetkel hageja esindajana. Asjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et hageja või E. M. oleks hageja esindajana tellinud kostjalt sõiduki remonditöö. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega (hageja ja kostja seadusliku esindaja seletustega ning kostja 12.01.2023 e-kirjaga) saab lugeda tõendatuks, et E. M. (enda nimel) ja kostja sõlmisid suuliselt VÕS § 635 lg 4 tähenduses tarbija töövõtulepingu. Tellimuse tegijaks oli E. M. ja töövõtjaks kostja (so lepingu pooled). Tegemist oli kostja ja E. M.i vahelise õigussuhtega. Seega ei saa E. M.i tegevust omistada hageja tegevuseks ja käesoleval juhul ei ole tõendite põhjal võimalik tuvastada, et E. M.il oleks olnud soov ja tahe tegutseda hageja nimel. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja vahel (sh esinduse puudumisest tulenevalt) ei ole sõlmitud tarbijatöövõtulepingut VÕS § 635 lg 4 tähenduses hagejale kuuluva sõiduki remonttööde teostamiseks. Seega puudub hagejal töövõtulepingu puudumisest tulenevalt lepingust taganemisõigus (so õiguskaitsevahendi kasutamise õigus) ja hageja ei ole lepingu pooleks ning hageja ei saa lepingu alusel nõuda 400 euro tagastamist. Kuna töövõtulepingu sõlmimine (hageja ja kostja vahel või hageja volitusel, so hageja nimel E. M.i ja kostja vahel) tõendatud ei ole, puudub kohtul vajadus edasi analüüsida, kas taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud, milliseid töid ja millises kvaliteedis ja väärtuses teostati. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

hagiavalduse täpsustus, millega kostjal tuli tutvuda ja 05.03.2024 kostja vastus sisaldab juba kordusi, so varasemaid asjaolusid/seisukohti ning tegemist ei olnud mahukate ega keerukate menetlusdokumentidega) on 2 h x 146,40=292,80 eurot. -04.04.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 15 minutit/60x 146,40=36,60 eurot. Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud summas 1407,88 eurot (585,60+492,88+292,80+36,60=1407,88 eurot). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja kostja põhjendatud menetluskulud summas 1407,88 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nimetatud taotluse esitanud (dtl 166) ning kohus määrab, et hagejal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.