Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-118292 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule C. B. L.le makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 08.05.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 11.05.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 16.05.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus; 02.06.2023 saadetud makseettepanek e-posti aadressidel xxx – puudub kättesaamise kinnitus, xxx – puudub kättesaamise kinnitus, xxx – puudub kättesaamise kinnitus, xxx – puudub kättesaamise kinnitus, xxx – puudub kättesaamise kinnitus; Varasemas menetluses xxx korteriomanik kinnitas 18.04.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on xxx, korteriomanik vastanud 19.04.2023, et jah 2022 elas toas nr x. Enam ei ela, saate panna ametlikesse teadaannetesse üles ja tema emailile saata - xxx. Minu arust ta meile ka võlgu, loodame et varsti ka meie nõudeni jõuate. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 19.04.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta, kui oli toodud teie päringus, viimane info seisuga 20.09.2020. Samal kuupäeval on nimetatud C. B. L. võimaliku telefonina xxx. Võlgniku ema teatas 02.06.2023, et võlgnik on Iisraelis operatsioonil, sealt läheb edasi Itaaliasse järel ravile. Ema ei osanud öelda kauaks välismaale jääb. Ema võlgniku kontakte ei tea, on ise helistanud välisriigi numbrilt. Kohtul ei õnnestunud kostjale C. B. L.le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 09.11.2023 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 23.02.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõuet, kuna kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse, kuid sellelt ei nähtu, kelle poolt on taotlus esitatud. Krediidiandja on vaid selgitanud, et sissetulek võeti pensioniregistrist ning see vastas sellele, mis klient taotluses välja tõi. Nimetatud asjaolu on tõendamata. 14.03.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostjaga on sõlmitud kaks lepingut. Leping nr L89008858796 on lepingu L89003269238 restrukt, krediiti ei väljastatud, vaid tehti maksepuhkus. Laenuandja on analüüsinud varasema lepingu sõlmimise käigus kostja kontoväljavõtet. Pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja keskmine brutopalk umbes 1850 eurot. Inbank kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Taotlusele olid märgitud kohustused 400 eurot + lepingust tulenev kuumakse 200 eurot moodustasid isegi alla 50% sissetulekust. Varasem maksekäitumine krediidiandja juures puudus. Samuti ei tulene hetkel KAVSist kohustust kontrollida ülalpeetavate arvu. 14.03.2024 esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja toob välja, et kostja sai lepingu nr. L89008858796 alusel laenu kokku summas 5015.15 eurot ning

2-23-118292 on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 779.44 eurot (235.72 eurot põhiosa katteks + 503.37 eurot intressi katteks + 25 eurot lepingutasu katteks + 15 eurot haldustasu katteks + 0.35 eurot viivise katteks). 14.03.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3395.59 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 779.44 eurot, seega võlgnevuses on (4235.713395.59) 840.12 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 13. osamaksest 10.06.2023. 23.02.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama oma lepingu täitmise nõuet. Hageja on 14.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et leping L89008858796 on lepingu L89003269238 restrukt, krediiti ei väljastatud, vaid tehti maksepuhkus. Hageja on tagasimaksete info esitanud vaid lepingu L89008858796 kohta. Kostja on teinud tagasimakseid ka lepingu L89003269238 alusel. Hagejal tuleb lepingu täitmise nõuet täpsustada, tuues välja tasumised mõlema lepingu alusel. Kohus juhtis ka tähelepanu, et lepingu L89008858796 puhul oli laenusummaks 5015.04 eurot, mitte 5015.15 eurot. 17.04.2024 esitas hageja seisukoha koos laekumiste väljavõttega, kust nähtub laenulepingu restruktueerimine ja põhiosa kujunemine. Hageja selgitab, et kostja jäi esmalt võlgu 10.12.2022 osamaksega. Maksegraafikut vaadates on näha, et siis oli põhisumma jäägiks 4779.32 eurot. Leping öeldi üles 22.02.2023. Sinna lisades võlgu olnud osamaksed tuleb nõude summaks 5071.71 eurot. II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 08.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

2-23-118292 aja jooksul kätte toimetada. Kohus tegi 13.06.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 30.06.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja vastuse, milles selgitas asjaolusid ja esitas tõendid. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt C. B. L.lt Aktiva Finance Group osaühingu kasuks põhivõlgnevus 4779.32 eurot, intress 248 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 333.53 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis alates 01.07.2023 kuni põhinõude summas 4779.32 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 19,9% aastas, menetluskulud sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 527 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Inbank AS 31.12.2019 laenulepingu nr. L89003269238 ja kokkuleppe lepingu muutmiseks L89008858796. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 7. osamaksest 10.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni 10.02.2023. Esialgne võlausaldaja saatis 22.02.2023 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 27.02.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 06.09.2023 menetlusdokumendis selgitab hageja, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Võlausaldaja toob välja, et laenuotsus oli automaatselt positiivne. Sissetulek võeti pensioniregistrist ning see vastas sellele, mis klient taotluses välja tõi. Creditinfo andmetel ei olnud krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ja kliendil oli varasem hea maksepraktika Inbank'is. Võlgniku pangakonto väljavõtet krediidihindamisel ei analüüsitud. 14.03.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Kostjaga on sõlmitud kaks lepingut. Leping nr L89008858796 on lepingu L89003269238 restrukt, krediiti ei väljastatud, vaid tehti maksepuhkus. Laenuandja on analüüsinud varasema lepingu sõlmimise käigus kostja kontoväljavõtet. Pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja keskmine brutopalk umbes 1850 eurot. Inbank kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära

2-23-118292 ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Taotlusele olid märgitud kohustused 400 eurot + lepingust tulenev kuumakse 200 eurot moodustasid isegi alla 50% sissetulekust. Varasem maksekäitumine krediidiandja juures puudus. Samuti ei tulene hetkel KAVSist kohustust kontrollida ülalpeetavate arvu. Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt kohtunõuetele hagiavalduse täiendustes väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Hageja selgitused on vastuolulised ning tõendamata. Hageja 06.09.2023 menetlusdokumendile lisatud krediidiandja selgituse kohaselt ei analüüsitud krediidihindamisel kostja pangakonto väljavõtet ning kliendil oli varasem hea maksepraktika Inbank'is. 14.03.2024 menetlusdokumendi kohaselt on laenuandja analüüsinud varasema lepingu sõlmimise käigus kostja kontoväljavõtet ning varasem maksekäitumine krediidiandja juures puudus. Kohtule ei ole kontoväljavõtet esitatud. Krediidiandja lähtus laenusaaja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Hageja on esitanud kohtule laenutaotluse, kuid sellelt ei nähtu, kelle poolt on laenutaotlus esitatud. Pensionikeskuse andmete kohaselt oli kostja keskmine brutopalk umbes 1850 eurot. Inbank kasutab lisaks muudele krediidivõimelisuse hindamise printsiipidele laenuteenindusmäära ülempiiri, mis ei ületa kunagi 65%. Kliendi olemasolevad igakuised kohustused ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Täiendavalt on seatud laenuteenindusmäära reeglile nõue, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Taotlusele olid märgitud kohustused 400 eurot + lepingust tulenev kuumakse 200 eurot moodustasid isegi alla 50% sissetulekust. Krediidiandja kasutab küll laenuteenindusmäärasid, kuid enne laenu väljastamist ei ole kindlaks tehtud laenusaaja tegelike kohustuste suurust. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. 14.03.2024 esitas hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Hageja toob välja, et kostja sai lepingu nr. L89008858796 alusel laenu kokku summas 5015.15 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 779.44 eurot (235.72 eurot põhiosa katteks +

2-23-118292 503.37 eurot intressi katteks + 25 eurot lepingutasu katteks + 15 eurot haldustasu katteks + 0.35 eurot viivise katteks). 14.03.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 3395.59 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 779.44 eurot, seega võlgnevuses on (4235.713395.59) 840.12 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 13. osamaksest 10.06.2023. 17.04.2024 esitas hageja seisukoha koos laekumiste väljavõttega, kust nähtub laenulepingu restruktueerimine ja põhiosa kujunemine. Hageja selgitab, et kostja jäi esmalt võlgu 10.12.2022 osamaksega. Maksegraafikut vaadates on näha, et siis oli põhisumma jäägiks 4779.32 eurot. Leping öeldi üles 22.02.2023. Sinna lisades võlgu olnud osamaksed tuleb nõude summaks 5071.71 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostja tehtud makseid, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitanud osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses. Hageja on 14.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et leping L89008858796 on lepingu L89003269238 restrukt, krediiti ei väljastatud, vaid tehti maksepuhkus. Hageja on tagasimaksete info esitanud vaid lepingu L89008858796 kohta. Kostja on teinud tagasimakseid peamiselt esialgse lepingu L89003269238 alusel. Hageja on kohtule esitanud lepingu L89003269238 väljavõtte, kuid kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohus andis hagejale korduvalt võimaluse VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, kuid hageja seda ei teinud. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata. Hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagi jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 tulenevalt tuleb kohtuotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

2-23-118292

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.