Aktiva Finance Group OÜ hagi J J vastu põhivõla 1401 euro, intressi 165,39 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise 1401 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
3066,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (10746479), esindaja S R Kostja: J J (xxx)
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista J Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1696,57 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda 55% ulatuses ja hageja kanda 45% ulatuses.
4.Välja mõista J Jlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 407 eurot. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
5.J Jl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 14.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2290,12 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 13.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.28.09.2023 esitas hageja hagi, mida ta 13.10.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 1401 eurot, intressi 165,39 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivise 1401 eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmis kostja xxx OÜ-a krediidikontolepingu nr xxx, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale 1401 eurot, intressiga 42,4 % aastas. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on laenulepingu põhitingimused ja laenulepingu üldtingimused. Krediidikulukuse määr on lepingu järgi 60,19%. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt maksegraafikule.
4.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.05.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 20.05.2021.
5.Kostjal on põhivõlgnevus alates 05.03.2021. Kostjal on intressi võlgnevus alates 05.03.2021 kuni ülesütlemiseni s.o 20.05.2021 summas 165,39 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1. ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu sõlmimise eest on 49,04 eurot, mida kostja tasunud ei ole.
6.Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 21.05.2021 kuni hagi esitamiseni 28.09.2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras s.o 42,40%. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuse summani 1401 eurot.
7.Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust 50 eurot tasuliste meeldetuletuste eest.
8.Laenuandja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid täitnud. Laenuhaldur kontrollis kostja kontoväljavõtte raames kliendi igakuist sissetulekut ja kohustusi. Kuna kontoväljavõttes ei kajastunud kohustusi, siis on lähtutud kostja poolt taotluses esitatud andmetest ning välistest päringutest ning andmebaasidest, mis nähtuvad krediidianalüüsis. Kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja vastuväited
9.Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud, kuid kostja ei ole hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole (TsMS § 404 lg 1). Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).
11.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Kohus tuvastas, et kostja sõlmis 03.02.2021 xxx OÜ krediidikontolepingu nr xxx, mille kohaselt väljastas laenuandja kostjale 1401 eurot, intressiga 42,4% aastas. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on laenulepingu
põhitingimused ja laenulepingu üldtingimused. Krediidikulukuse määr on lepingu järgi 60,19% (dtl 27-49). xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 03.02.2021 (dtl 56).
13.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus selgitas samas lahendis, et teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
14.Kostjale on laen väljastatud 03.02.2021 ja 30.11.2020 (avaldatud 29.12.2020) oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 60,27%. Kostjaga sõlmitud lepingus on see 60,19%. Antud juhul seetõttu lepingu tühisuse alus puudub.
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õiguses üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) kohaselt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest lähtuvalt hindab kohus omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
17.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
18.Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-22-147995 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Ringkonnakohus on lahendis 2-20-106661 selgitatud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest
registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
19.Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
20.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
17.1.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.2.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.3.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.4.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt
esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
21.Hageja selgitas, et laenuhaldur kontrollis kostja kontoväljavõtte (dtl 53) raames kliendi igakuist sissetulekut ja kohustusi. Kuna kontoväljavõttes ei kajastunud kohustusi, siis on lähtutud kostja poolt taotluses esitatud andmetest ning välistest päringutest ning andmebaasidest, mis nähtuvad krediidianalüüsis (dtl 54-55). Kehtivaid maksehäireid ei olnud.
22.Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kui suured olid kostja igakuised tegelikud sissetulekud ja kohustused, kas ja kui mitmeid varasemaid finantskohustusi tal tegelikult oli ning milline oli kostja tegelik maksekäitumine enne krediidilepingu sõlmimist. Kostja poolt laenutaotluses esitatud sissetulekut (1600 eurot kuus) ei ole võimalik tuvastada kostja pangakonto väljavõtte põhjal, kuna sinna töötasu laekumised ei nähtu. Krediidiandja peab hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust, see kohutus tuleneb KAVS § 49 lg 3 punktidest 1 ja 2. Ka ei ole võimalik tuvastada selle kontoväljavõtte põhjal, kui suured olid kostja igakuised kulutused. Sellest väljavõttest nähtub üksnes 5 tehingut, millest 4 on kaardi kuutasud ja üks 100 euro suurune ülekanne (dtl 53). Kostja on taotluses märkinud igakuiste muude kohustustena 700 eurot, kuid ei ole võimalik tuvastada, mis kohustusi konkreetselt see summa endas sisaldab. Asjas ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt küsinud täpsustavaid andmeid selle kohta, kuhu laekub kostja töötasu ja milliselt kontolt või millisel viisil ta enda igapäevaseid kulusid kannab. Avalike andmebaaside ja maksehäirete kontrollimisega ei ole võimalik tuvastada kostja krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtule esitatud selgituste alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Asjaolu, et tegelikult ei suutnud kostja oma sissetuleku arvelt püsivalt katta oma väljaminekuid ning tagastama saadud laenu, kinnitab fakt, et kostja jäi selle lepingu puhul võlgnevusse juba esimese osamakse tasumisega.
23.VÕS § 416 lg 1 lause 1 kohaselt, krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
24.Kostjaga sõlmitud laenulepingu üldtingimuste (p 17.1) järgi laenuandja võib laenulepingu laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva maksegraafiku järgse osamaksega ja laenuandja on andnud laenusaajale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehtud avaldusega, milles on laenusaajale pakutud võimalust kokkuleppele jõudmiseks ning välja toodud, et laenuandja ütleb laenulepingu üles ja nõuab kogu laenulepingu järgse võla kohest tasumist, kui laenusaaja ei tasu puudujäävad summat avalduses märgitud täiendava tähtaja jooksul.
25.Hageja on lepingu ülesütlemise põhjusena toonud välja, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 05.05.2021 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 50). Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 20.05.2021 (dtl 50). Hageja omandas nõude loovutamise teel 30.11.2022 ja selle kohta on edastatud kostjale teatis (dtl 51).
26.Kohus tuvastas, et lepingu järgi tuli kostjal tasuda esimene maksegraafikujärgne makse 05.03.2021, teine makse 04.04.2021 ja kolmas makse 04.05.2021. Kostjal on tasumata maksed alates esimesest maksest. Seega on käesoleval juhul ülesütlemisavalduse tegemise ajal täidetud VÕS § 416 lg 1 esimese lause tingimus, et kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
27.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
28.Kostjale väljastati laen summas 1401 eurot, millest kostja ei ole midagi tagastanud. Seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1401 eurot. Intressinõue eeldab, et algne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Hageja intressinõue perioodi 05.03.2021 kuni 20.05.2021 eest summas 165,39 eurot tuleb jätta seega rahuldamata. Muid tasusid kostja hagejale vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu ei võlgne, mis tähendab, et hageja lepingutasu nõue laenulepingu sõlmimise eest summas 49,04 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue, et kostja hüvitaks sissenõudekuluna 50 eurot, tuleb samuti jätta sel põhjusel rahuldamata.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise, mis on arvestatud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 42,40% aastas perioodi 21.05.2021 kuni 28.09.2023 eest. Hageja nõuab seda kuni põhivõla ulatuses summas 1401 eurot.
30.Poolte kokkuleppe järgi võrdub viivis laenuintressi aastase määraga. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb VÕS § 4034 lõike 7 järgi kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on hagejal õigus viivisele seadusjärgses määras. Viivisekalkulaatori järgi tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 21.05.2021 kuni 28.09.2023 eest summas 295,57 eurot.
31.Kokku tuleb kostjalt välja mõista 1696,57 eurot (1401+295,57). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (55% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 55% ulatuses ja hageja kanda 45% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
33.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 420 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt.
35.Hageja on märkinud, et tema lepingulise esindaja kulu on 507 eurot (õigusabi on osutatud 3 tundi, hinnaga 169 eurot ilma km).
36.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, hageja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud
juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 3 tunni ulatuses. Samas ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töötunnihinda. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Arvestades, et käesolev ei olnud keerukas ja on vähemahukas, on maakohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks antud juhul 100 eurot ilma km. Sarnast seisukohta on toetanud nt ringkonnakohus oma lahendis 2-22-15592, p 60. Seega on hageja esindaja põhjendatud kulud 300 eurot.
37.Kokku on hageja põhjendatud kulud seega 740 eurot (420+20+300), millest kostja peab hüvitama 55% ehk summa 407 eurot.
38.Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
39.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
40.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.