Osaühing Europark Estonia hagi J. P. vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kindlaksmääramine
Menetlusosalised esindajad
ja
ja
menetluskulude
suuruse
nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Hageja lepinguline esindaja post: [email protected])
Elari
Arjakas
(e-
Kostja: J. P. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, epost: xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu Osaühing Europark Estonia avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-23-133152 menetlus.
2.Jätta menetluskulud kostja J. P.i kanda.
3.Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt J. P.ilt hageja OÜ Europark Estonia kasuks hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 82,50 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulu 220 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Osaühing Europark Estonia esitas 16.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 35,00 euro saamiseks. Kostja esitas 18.08.2023 vastuväite, millest tulenevalt Pärnu Maakohus lõpetas 06.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ
Europark Estonia nõude kostja vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.09.2023 hagiavalduse, mille kohaselt kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal ning kostja parkis sõiduki Europark Estonia OÜ poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Europark Estonia OÜ väljastas kostjale leppetrahvinõude 11.03.2022 Kristiine keskuse parklas (nr 1931 1032 2171 1321), maksetähtajaga 25.03.2022 ning võlgnevuses 15 eurot. Hageja palus rahuldada hagi ning mõista kostjalt välja põhivõlgnevus summas 35 eurot, millest 15 oli leppetrahvivõlgnevus ja 20 eurot sissenõudekulud. Lisaks sellele palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Harju Maakohus võttis 28.09.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse.
4.Hageja esitas 20.11.2023 seisukoha kostja vastuse osas, mille hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluses, 100 eurot on riigilõiv ja 330 eurot on esindajakulud. Lisaks selle soovib hageja, et kostja tasuks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5.Kohus küsis hageja käest seisukohta, kas hageja on nõus väitega, et kostja on tasunud põhivõla ning kas hageja loobub sellisel juhul kostja vastu suunatud põhinõudest.
6.Hageja vastas 18.04.2024 kohtu kirjale, mille kohaselt on kostja tasunud põhi- ja kõrvalnõuded ning sellest tulenevalt soovib hageja menetluse lõpetada ja mõista välja menetluskulud. Määruse põhjendused
7.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
8.TsMS § 4 lg 2 järgi hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 206 lg 1 on hagejal lisaks menetlusosalise õigustele õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Käesolevas vaidluses on hageja hagist loobunud ning hagiavaldusest loobumine ei kahjusta kohtu hinnangul käesolevas vaidluses avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4
sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
11.Hageja on hagist loobunud põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist tasunud.
12.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejale tekkinud menetluskulud on põhjustatud kostja tegevusetusest ning on täidetud TsMS § 168 lg 5 eeldus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
13.Kohus selgitab, et kui hageja pöördus kohtusse põhjendatult, eelkõige juhul, kui kostja rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud nõude pärast hagi esitamist, peab menetluskulud kandma kostja. Seega kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Käeolevas olukorras on kostja tasunud hagejale põhi- ja kõrvalnõuded, millest tulenevalt võib asuda seisukohale, et hageja tehtud sooritus kohtusse pöördumisel vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada. Siiski toob kohus välja, et poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, 100 eurot riigilõiv ja 330 eurot esindajakulu.
15.Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 16.08.2023 summas 65 eurot ja hagiavalduselt 25.09.2023 summas 35 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 alusel avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmed ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kuivõrd hagejal on õigus taotleda hagimenetluses tasutud poole riigilõivu, s.o 17,50 euro (35/2) tagastamist, leiab kohus, et nõuda seda kostjalt on ebaõiglane. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud kostjalt nõudma 82,50 eurot riigilõivu ning ülejäänud 17,50 euro osas võib hageja esitada taotluse riigilõivu tagastamiseks.
16.Hageja on toonud välja, et tema lepingulise esindaja õigusabikulud on kokku 330 eurot, mis koosnevad vastuväitega tutvumisest, hagiavalduse koostamisest, lisade komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest, millele on hageja esindajal kulunud 2 tundi. Lisaks sellele on hageja esindajal kulunud kostja vastustega tutvumisele ja analüüsile ning hageja vastuste koostamisele 1 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud kuivõrd tegemist ei ole mahuka hagiavaldusega ning kostja kirjad kohtule ja hagejale on olnud lühikesed ning lihtsakoelised. Kohus vähendab hageja esindaja menetluskulusid 1 tunni võrra ning määrab, et hageja esindajal on õigus nõuda menetluses tehtud toimingute eest tasu kahe tunni ulatuses. Hageja esindaja õigusabikulude suurus on eelnevast tulenevalt 220 eurot.
17.Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 82,50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 220 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku.
18.Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
19.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.