Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Dmitri Santašev Kostja E.-M. O. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista E.-M. O.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 368,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 14,73 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot.
3.E.-M. O. peab tasuma põhinõudelt, so 368,31 eurolt, viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui põhivõlgnevus (so 368,31 eurot).
4.Jätta hagi rahuldamata järgmiste nõuete osas: põhivõlg 121,35 euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivis 80,83 euro ulatuses, intress 75,85 eurot ja sissenõudmiskulud 10 euro ulatuses.
Jätta menetluskulud 58,3% ulatuses E.-M. O. kanda ning 41,7% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
6.Mõista E.-M. O.lt välja OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks hüvitis 125,35 eurot.
7.E.-M. O. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Toimetada kohtuotsus E.-M. O.le kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 10).
apellatsioonkaebuse
esitamiseks
Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Lihtmenetluses (TsMS § 405) menetletavas asjas esitatud apellatsioonkaebuse võtab ringkonnakohus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Samuti juhul kui vaidlustatakse menetluskulude kindlaksmääramist ja vaidlustatav summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.OK Incure OÜ (hageja) nõuab E.-M. O.lt (kostja) põhivõla summas 489,66 eurot, intressi 75,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 95,56 eurot ja sissenõudmiskulude summas 30 eurot tasumist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
kostja ja I OÜ (krediidiandja) sõlmisid 12.11.2021 krediidikontolepingu nr xxxx, mille alusel võimaldati kostjale krediiti kuni 500 eurot;
-
krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 12.11.2021 – 24.05.2022 summas 516 eurot;
-
kostja kohustus tagastama krediidi koos intressidega minimaalse kuumaksega 60 kuu jooksul. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal krediidisumma katteks kokku 26,34 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset põhivõlgnevuse katteks. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 489,66 eurot;
-
lepingus lepiti kokku aastases intressimääras 44,52%. Kostjal on intressi võlgnevus summas 75,85 eurot perioodi 31.05.2022 – 04.10.2022 eest (tasumata krediidijääk oli 489,66 eurot);
-
krediidikulukuse määr oli 55,77% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 44,52% ja igakuist kontohaldustasu pole;
-
kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud ning ta oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega, st juuli, augusti ja septembri osamaksed, ütles krediidiandja lepingu üles 04.10.2022 ning loovutas nõude hagejale;
-
perioodi 05.10.2022 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) – 13.03.2023 (kuni hagiavalduse esitamiseni) eest nõuab hageja viivist intressimääraga (44,52%) võrdses määras, so 95,56 eurot;
-
kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja korduvalt võtta kostjaga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja saatnud kostjale 04.10.2022, 12.10.2022 ja 24.10.2022 võlateatised nii kostja kodusele aadressile kui ka e-posti aadressile. Võla sissenõudmisega on hageja kandnud kulusid (võlamenetleja töö, päringud jms). Sellest lähtuvalt soovib hageja sissenõudmiskulu hüvitamist 30 eurot ulatuses;
-
laenuandja täitis kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja tegi päringu Creditinfo andmebaasi, et selgitada välja, kas kostjal on maksehäireid. Lisaks tehti päring Eesti pensionikeskusesse arvutamaks välja kostja sissetulek, mis saadud andmete kohaselt oli 1182,71 eurot. Kostja poolt taotletud tingimustele vastava krediidi väljastamiseks ei näinud krediidiandja krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte küsimiseks. Taotletud laenusumma oli vaid 500 eurot ning 60-kuu pikkuse laenuperioodi kohta kujunes igakuise tagasimakse suuruseks suhteliselt väike summa (21 eurot);
-
lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kogu summas 147,69 eurot, millest 26,34 eurot arvestati põhiosa katteks, 121,32 eurot intressi katteks ja 0,03 eurot viivise katteks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostja peale põhivõlga muid tasusid ei võlgne, mistõttu arvestab hageja kõik lepingu kehtivuse ajal tehtud tagasimaksed krediidisumma katteks. Sellisel juhul on kostja hagejale võlgu 368,31 eurot (516 – 147,69), mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt. Täiendavalt palub hageja välja mõista viivis põhivõlalt seaduses kehtestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.
Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on kokku 215 eurot (riigilõiv 175 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot). Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht
2.Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 489,66 eurot, intressi 75,85 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 95,56 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.
4.Kostja ja krediidiandja sõlmisid 12.11.2021 krediidikontolepingu nr xxxx, mille kohaselt sai kostja kasutada krediiti summas 500 eurot (dtl 46-51). Esile toodud asjaoludel andis krediidiandja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on krediidiandja ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
5.Krediidiandja on lepingu alusel teinud kostjale väljamakseid perioodil 12.11.2021 – 24.05.2022 kokku 516 eurot (dtl 55). Vastavalt lepingule tuli kostjal krediit tagastada igakuiselt 11ndal kuupäeval vähemalt minimaalse kuumakse suuruses 60 kuu jooksul. Samuti tuli tasuda kasutatud krediidilt intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt saadetud arvetele (krediidikonto tingimused, dtl 46 ja krediidikonto lepingu üldtingimuste p 7.1., dtl 48).
6.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 14). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 18,68%1. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega 3*18,68% = 56,04%. Kostjale antud laenu KKM oli 55,77% aastas (dtl 46), mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
7.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-2113098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17). Riigikohus2 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /.../ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102
24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.
tarbimislaenude
krediidi
kulukuse
määr:
tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Hageja on kohtule selgitanud, et krediidiandja on teinud järgnevaid toiminguid kontrollimaks kostja krediidivõimelisust: sissetuleku arvutamiseks tehti päring Eesti pensionikeskusesse ning kontrolliti, kas kostjal on kehtivaid maksehäireid (dtl 90). Esmalt märgib kohus, et hageja pole tõendanud, et viidatud toimingud tegelikult ka teostati, kuigi nende asjaolude tõendamise kohustus on hagejal (TsMS § 230 lg 1). Isegi kui eeldada hageja faktiväidete õigust, on kohtu hinnangul praegusel juhul rikutud siiski vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitatud asjaoludest järeldub, et krediidiandja on kogunud kostja krediidivõimelisus kohta infot üksnes andmekogudest, millest on võimalik teha järeldusi osaliselt kostja sissetuleku ja tema võimaliku varasema maksekäitumise kohta. Hageja välja toodud asjaoludel on tuvastatav, et krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja võimalike varaliste kohustuste suurus (vt eelnevalt viidatud punktis 2 nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline välja selgitada laenutaotleja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes võimaliku sissetuleku suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa teha järeldust, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Seega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust. Eeltoodut ei väära hageja poolt osundatu, et laenu igakuise tagasimakse suurus oli väike, so 21 eurot. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma. Eeltoodule tuginedes on kohtu hinnangul krediidiandja rikkunud praegusel juhul teabe saamise kohustust ning seega rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Eeltoodust tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.3 Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis kostja sai lepingu alusel krediiti 516 eurot (otsuse p 5). Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja tasunud laenulepingu järgselt krediidiandjale 147,69 eurot (dtl 63). Seega on põhiosast tasumata 368,31 eurot. Kostja pidi krediiti tagastama vastavalt esitatud arvetele igakuiselt 11. kuupäevaks minimaalse kuumakse suuruses. Viimase krediidi tagasimakse tegi kostja 30.05.2022 (dtl 63, 56). Seega on kostja olnud krediidi osamaksete tasumisega viivituses alates 12.07.2022. Krediidiandja on andnud kostjale 13.09.2022 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (VÕS § 416 lg 1) 03.10.2022 ning selgitanud, et kui võlgnevust ei tasuta, siis loetakse krediidileping automaatselt üles öelduks täiendava tähtaja möödumise päevast alates (dtl 57). Kostja võlgnevust ei tasunud ning seetõttu loeti leping üles öelduks 04.10.2022. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so juuli, august, september (VÕS § 416 lg 1). Ülesütlemisavaldus on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastati posti teel aadressile, mille kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)
(dtl 57, 93). Järelikult on krediidiandja kostjaga sõlmitud krediidilepingu kehtivalt ülesöelnud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud 368,31 euro ulatuses. Kuivõrd VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%4, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks.
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on esitanud nõude välja mõista viivis alates 05.10.2022 kuni hagi esitamiseni 13.03.2023 intressiga võrdses määras, so 44,52% aastas (dtl 47). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa (vt otsuse p 8). Kuivõrd kostja on siiski viivituses omapoolse kohustuse täitmisega, on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud 14,73 euro osas (kuni 31.12.2022 8% aastas ja kuni 13.03.2023 10,5% aastas) (VÕS § 113 lg 1). Hageja 22.02.2024 avalduse kohaselt nõuab ta viivist seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja selline nõue on põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.
10.Hageja palub välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulud 30 euro ulatuses. Sissenõudmisega seotud kulude hüvitamises on kokkulepitud lepingu punktis 11.6. (dtl 49, 53). Hageja selgitab nõude kujunemist järgmiselt: nõudekiri 04.10.2022 (0 eurot); teade 12.10.2022 (15 eurot), pretensioon 24.10.2022 (5 eurot) ja kahjuhüvitis 10 eurot (päringud, võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine jne). Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping on lõppenud 04.10.2022. Seega on 20 euro ulatuses hageja nõue põhjendatud, sest 12.10.2022 teade ja 24.10.2022 pretensioon on saadetud VÕS § 1132 lgt 3 järgides ning nõutav summa on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-s 2 nimetatud piirmääraga ja lepinguga. Muid makseviivitusega tekkinud kulusid hageja tõendanud pole. Kohus selgitab, et sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on olemuslikult kahju hüvitamise nõue ning hagejal tuleb oma nõuet, st kahju tekkimist, tõendada. Vastavas osas, so 10 euro ulatuses, jääb hageja nõue seetõttu rahuldamata.
11.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 368,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 14,73 eurot ja sissenõudmiskulu 20 eurot. Rahuldamata jääb hageja intressi nõue, sissenõudmiskulu nõue 10 euro ulatuses ning osaliselt põhivõla nõue (so 121,35 euro ulatuses) ja viivise (so 80,83 euro ulatuses) nõue.
12.Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar
14.Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõuab kokku 691,07 euro tasumist. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja kokku 403,04 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 58,3%, millises ulatuses jäävad menetluskulud kostja kanda ning ülejäänud 41,7% ulatuses hageja kanda.
15.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), mille hageja on käesolevas tsiviilasjas kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses edastanud menetlusdokumendid kättetoimetamiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri tasu suurus on 40 eurot (dtl 72). Kohtutäituri tasu on kohtuväline kulu (TsMS § 144 lg 2), mille hageja on kandnud. Tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 215 eurot, mis tuleb hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele. Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 58,3% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 125,35 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, ei tekkinud. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
16.Rahvastikuregistris on märgitud kostja elukoha aadressiks Xxxx. Kohus üritas menetlusdokumente kostjale kätte toimetada antud aadressile, kuid dokumendid tagastati (dtl 100). Kohus on saatnud dokumendid ka rahvastikuregistris märgitud lisa-aadressile Xxxx ja Xxxx, kuid kättetoimetamine ebaõnnestus (dtl 101). E-posti aadressile xxxx saadetud teavitusele kostja ei vastanud. Kohus on kostjale püüdnud helistada rahvastikuregistris märgitud numbrile xxxx, kuid kõne ei võetud vastu ning kostja emale numbrile 59191206, kuid ema ei tea kostja elukoha ega e-posti aadressi (dtl 103). Kohus tegi 13.12.2023 päringud pankadesse ning asutustesse TsMS § 306 lg 4 alusel (dtl 105). Saadud andmete alusel saatis kohus dokumendid kostjale aadressile Xxxx, kuid dokumendid tagastati (dtl 181). Muid andmeid kostja kohta kohtule ei esitatud. Kostjal tööandjat pole ning samuti ei viibi ta kinnipidamisasutuses. Seega pole kohtul õnnestunud menetluses kostjaga kontakti saada. Kohus on tsiviilasja materjalid seetõttu kostjale kättetoimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtuotsuse tegemise ajaks pole kohus tuvastanud kostja täiendavaid kontaktandmeid, mille kaudu ta võiks olla kohtule kättesaadav. Seega tuleb TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel ka käesolev kohtuotsus kostjale kättetoimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.