13.septembri 2022. a üldkoosolekul otsuste vastu võtmata jätmise tuvastamiseks või vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 7. juuni 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oliver Kruuda apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) Oliver Kruuda (isikukood
XXXXXXXXXXXX),
esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja (vastustaja) Oliver Kruuda (isikukood XXXXXXXXXXXX), esindaja pankrotitoimkonna esimees Peeter Viirsalu
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 7. juuni 2023. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Hageja Oliver Kruuda apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Oliver Kruuda kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Oliver Kruuda (hageja) esitas 29. septembril 2022 Tartu Maakohtule Oliver Kruuda (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et 13. septembril 2022 toimunud Oliver Kruuda pankrotivõlausaldajate üldkoosolekul ei võetud vastu järgnevaid otsuseid: ▪ "seega otsustas koosolek häälteenamusega, et toimkond tuleb valida", ▪ "seega otsustas koosolek häälteenamusega valida toimkond 3-liikmelisena", ▪ "Seega on väikevõlausaldajaks need võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 1 miljon eurot" ja ▪ "Seega on 3-liikmelise toimkonna liikmeteks 3 kõige enam hääli saanud kandidaati: Peeter Viirsalu, XXXXXXXXXXXX, Marcel Vichmann, XXXXXXXXXXXX, Urmas Uustal, XXXXXXXXXXXX". Hageja palus juhul, kui kohus leiab, et otsused võeti vastu, tuvastada nende otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada need kehtetuks. Menetluskulud palus hageja jätta pankrotihalduri kanda. Oliver Kruuda pankrot kuulutati 28. juunil 2021 välja Iirimaa kohtu määrusega, millega algatati maksejõuetuse põhimenetlus Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848, 20. mai 2015, maksejõuetusmenetluse kohta (määrus nr 2015/848) artikkel 3 lg 1 mõttes. Tartu Maakohus kuulutas 19. oktoobri 2021. a määrusega tsiviilasjas 2-21-7742 välja Oliver Kruuda pankroti Eesti Vabariigis. Kostja võlausaldajate üldkoosolek toimus 13. septembril 2022. Hageja ei teadnud koosolekust ega osalenud sellel. Hageja sai koosoleku otsustest teada 28. septembril 2022. Koosolekul osalesid lisaks pankrotihaldurile võlausaldajad Consegna OÜ (0 häält), OSAÜHING BEST IDEA (14 952 394, 90 häält), UP Varud OÜ (pankrotis) (0 häält), Aktsionär OÜ (48 307, 73 häält) ja Flinty OÜ (20 668, 72 häält). Koosolekul võeti 14 973 063, 62 poolthäälega vastu otsused: 1) "seega otsustas koosolek häälteenamusega, et toimkond tuleb valida", 2) "seega otsustas koosolek häälteenamusega valida toimkond 3-liikmelisena", 3) "Seega on väikevõlausaldajaks need võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui 1 miljon eurot" ja 4) "Seega on 3-liikmelise toimkonna liikmeteks 3 kõige enam hääli saanud kandidaati: P. Viirsalu, M. Vichmann ja U. Uustal".
Üldkoosoleku otsuseid ei saa lugeda vastu võetuks. Consegna OÜ-le jäeti hääled õigusvastaselt määramata. Consegna OÜ-l on kostja vastu jõustunud kohtuotsusest tulenev nõue. Tegemist on pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 p 1 mõttes kaitsmiseta tunnustatud nõudega. Consegna OÜ esitas nõudeavalduse summas 24 545 562 eurot 56 senti häälte andmise mõttes tähtaegselt. Consegna OÜ-le tulnuks PankrS § 82 lg 6 järgi määrata hääled vastavalt tema nõude suurusele, kokku 24 545 467, 08 häält. Consegna OÜ-le määrati 0 häält. Kuna Consegna OÜ-le jäeti hääled ebaseaduslikult määramata, loeti otsused alusetult vastuvõetuks. Koosolekul osalesid võlausaldajad, kellel oli kokku 39 566 838, 43 häält. Otsuste vastu võetuks lugemiseks oli PankrS § 81 lg 1 järgi vaja rohkem kui 19 783 419, 22 häält. Vaidlusaluste otsuste poolt anti vähem hääli. Hageja ei olnud tsiviilasjades nr 2-21-18339, 2-21-19742 ja 2-22-11801 pool. Neis tehtud otsused Consegna OÜ-le häälte määramise kohta ei ole hageja jaoks siduvad. Riigikohtu määrus (vt RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718/35) kinnitab, et Consegna OÜ-le jäeti hääled õigusvastaselt määramata. Alused Riigikohtu seisukoha eiramiseks puuduvad. Tartu Maakohtu
20.aprilli 2023. a hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2-21-17683 Consegna OÜ-le häälte määramise keelamise kohta tehti pärast vaidlusaluste otsuste vastu võtmist. Hagi tagamise määrus ei ole hagejale siduv, kuna hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-21-17683 menetlusosaline. Kui otsused on vastu võetud, on need tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel tühised. Consegna OÜ vaidlustas koosolekul temale määratud hääled. Kohtunik oleks pidanud PankrS § 82 lg 4 järgi häälte määramise otsustama. Kohtunik ei osalenud koosolekul ega määranud hääli. Hääled määras haldur. Tegemist on otsuste vastuvõtmise korra olulise rikkumisega, kuna otsuste vastuvõtmine sõltus Consegna OÜ häältest. PankrS § 82 lg 7 võimaldab muuta häälte arvu (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15, p-d 12 – 13). Kui otsused on vastu võetud, kuid ei ole tühised, on need PankrS § 83 lg 1 alusel kehtetud. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses ei ole pankrotitoimkonna moodustamise otsustamine. Pankrotitoimkond on PankrS § 74 järgi pankrotimenetluse organina seaduses ette nähtud. Selle moodustamist ei otsustata. PankrS § 74 lg 7 kohaselt võib otsustada pankrotitoimkonna moodustamata jätmise. Võlausaldajate üldkoosolek ei saanud seega otsustada pankrotitoimkonna moodustamist. Kostja võlausaldajate üldkoosolek otsustas
11.novembril 2021 jätta pankrotitoimkonna moodustamata. Seda ei saa hiljem muuta. Otsus pankrotitoimkonna moodustamise kohta on tühine või kehtetu ning seetõttu on tühised või kehtetud teised otsused, kuna need eeldavad toimkonna moodustamise kohta kehtivat otsust. Koosolekul otsustati, et väikevõlausaldajaks loetakse need võlausaldajad, kelle nõue on väiksem kui üks miljon eurot. Pankrotiseadus ei anna võlausaldajatele õigust otsustada, kes on suur- ja kes väikevõlausaldaja. Nimetatud otsus on seetõttu tühine või kehtetu. Flinty OÜ esitas väikevõlausaldajate poolt pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks U. Uustali. Flinty OÜ nõuded moodustavad 13. septembri 2022. a koosoleku protokolli järgi 3 306 875 eurot 55 senti. PankrS § 74 lg 2 kohaselt ei ole väiksema nõudega võlausaldaja määramisel oluline, kas ja millises ulatuses võlausaldaja nõue tunnustati, vaid see, millises ulatuses see esitati. Flinty OÜ ei ole PankrS § 74 lg 2 ja üldkoosolekul otsustatud väikese võlausaldaja kriteeriumi alusel väikevõlausaldaja. U. Uustal ei ole väiksema nõudega võlausaldaja poolt esitatud pankrotitoimkonna liikme kandidaat ning teda ei saa seetõttu lugeda toimkonna liikmeks valituks. Aktsionär OÜ oli PankrS § 74 lg 2 kohaselt ainus väiksema nõudega võlausaldaja, kes esitas pankrotitoimkonna liikme kandidaadiks S. Lassi. Pankrotitoimkonna kõigi liikmete valimine suurema nõudega võlausaldajate esitatud kandidaatide hulgast ei ole õige. Otsus U. Uustali toimkonna liikmeks valimise kohta on seega tühine või kehtetu. Haldur vaidles Flinty OÜ nõudele algselt vastu, kuid määras talle hääled, mis võimaldas valida väikevõlausaldajate esindajana U. Uustali pankrotitoimkonda.
M Vichmann ja P. Viirsalu pankrotitoimkonna liikmeks valimiseks, s.o nendega tehingu tegemiseks, olid TsÜS § 67 lg 1 järgi vajalikud nende nõusolekud. M Vichmann ja P. Viirsalu ei andnud nõusolekuid. Vastavad otsused on seetõttu tühised või kehtetud. Pankrotitoimkonna liikmete valimise otsus rikub võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotitoimkonna liikmete valimisel osutusid valituks kandidaadid, kelle pakkusid välja M. Vichmanniga seotud isikud. M. Vichmann on haaranud kostja pankrotimenetluses kontrolli ja tõrjunud teisi võlausaldajaid. M. Vichmann tegutseb võlausaldajate ühiste huvide vastaselt. Pankrotitoimkonna liikmete valimise otsus on seetõttu tühine või kehtetu. M. Vichmann ei ole võimeline täitma pankrotitoimkonna liikme ülesandeid. Harju Maakohus karistas teda 28. oktoobri 2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-5600 mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimise eest. See oli paar kuud enne tema pankrotitoimkonna liikmeks valimist. Kohus kohustas teda jätkama alkoholivastast ravi. Toimkonna liikmeks valitud P. Viirsalu ei ole võlgnikust ega haldurist sõltumatu. Ta esindas tsiviilasjades nr 2-21-18339 ja 2-21-19742 kostjat pankrotivara arvel. Pankrotivara saab käsutada, sh selle arvel väljamakseid teha, haldur (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 36 lg 1). P. Viirsalu on PankrS § 74 lg 1 tähenduses varaliselt sõltuv pankrotihaldurist, sest P. Viirsalu poolt kostja esindamise eest tasu saamine sõltub halduri poolt pankrotivara arvel väljamakse tegemisest. P. Viirsalu ei vasta PankrS § 74 lõikes 1 sätestatud toimkonna liikmete nõuetele. Haldur on Advokaadibüroo TGS Baltic AS klient. P. Viirsalu on PankrS § 117 lg 3 alusel halduri lähikondne. P. Viirsalu toimkonna liikmeks valimine on tühine või kehtetu. Pankrotimenetlus on seadusega vastuolus. Kostja pankrot kuulutati Iirimaa kohtu poolt välja määruse nr 2015/848 artikkel 3 lg 1 mõttes põhimenetluses. Iirimaa kohtu otsus on kehtiv. Iirimaa kohtu otsuse tõttu ei saanud Eestis kostja pankrotti välja kuulutada. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik võtta võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid vastu. Hagi läbivaatamata jätmiseks puuduvad alused. Hagejal on PankrS § 83 lg 1 alusel õigus hagi esitada. Hagi on esitatud hageja õiguste kaitseks.
Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.
Hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Hagi on esitatud Consegna OÜ õiguste kaitseks. Hageja esitas hagiavalduses samad väited, mis Consegna OÜ esitas tsiviilasjas nr 2-22-14044. Hagidel on sama ese ja alus. Hageja kuritarvitab menetlusõigusi. Hagejal puudub tuvastushuvi. Hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Hagi on perspektiivitu. Vaidlus häälte määramise osas on jõustunud kohtulahenditega otsustatud. Kohus kinnitas jõustunud lahenditega tsiviilasjas nr 2-21-7742, et võlausaldajate I ja II üldkoosolekul jäeti Consegna OÜ-le hääled õiguspäraselt määramata. Hageja ei toonud välja asjaolusid, millest lähtuvalt pidanuks haldur IV üldkoosolekul (s.o 13. septembril 2022 toimunud koosolekul) määrama Consegna OÜ-le hääled varasemast erinevalt. Haldur sai lähtuda varasematest jõustunud lahenditest. Kostja pankrot kuulutati Eestis õiguspäraselt välja, vastav kohtulahend on jõustunud. Ringkonnakohus nõustus, et Consegna OÜ algatatud vaidlused häälte määramise üle on perspektiivitud, kuna jättis tsiviilasjades nr 2-21-18339, 2-21-19742 ja 2-22-11801 esitatud apellatsioonkaebused TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata. Riigikohus jättis ringkonnakohtu määruste peale esitatud kaebused menetlusse võtmata pärast tsiviilasjas nr 2-21-5718 tehtud määrust (vt RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718/35). Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-21-5718 ei oma seega asjas tähtsust. Hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-21-17683 keelati halduril Consegna OÜ-le häälte määramine. Haldur ei saa Consegna OÜ-le hääli määrata. Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbi vaatamata.
Kui kohus leiab, et hagi tuleb menetleda, tuleb see jätta rahuldamata. Vaidlus häälte määramise üle on jõustunud kohtulahenditega lahendatud. Haldur esitas Consegna OÜ nõude suhtes hagi tahteavalduse tagasivõitmise ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-17683). Tartu Maakohtu 20. aprilli 2023. a hagi tagamise määrusega on halduril keelatud Consegna OÜ-le häälte määramine. Consegna OÜ nõuet ei saa hagi rahuldamisel käsitleda PankrS § 1003 lg 4 p-s 1 sätestatud nõudena. Consegna OÜ-le ei saa pankrotimenetluses hääli määrata, kuna tema nõue on näilik. Hageja tõlgendus PankrS § 82 lg 4 osas on vale. Kohtunik peab PankrS § 80 lg 3, § 82 lg 7, § 82 lg 6, § 83 lg 11 ning § 84 lg 2 järgi osalema sellistel võlgniku üldkoosolekutel, kus saab tekkida sisuline vaidlus häälte arvu määramise üle. Kui häälte arvu määramise üle ei saa tekkida sisulist vaidlust, ei pea kohtunik üldkoosolekutel osalema isegi, kui on alust eeldada, et mõni võlausaldaja võib üritada vaidlustada talle halduri poolt määratud häälte arvu. Asjaolu, et Consegna OÜ juhtis tähelepanu, et häälte osas on vaidlus, ei oma tähtsust. Consegna OÜ ei toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt pidanuks hääled määrama kohtunik. Pankrotitoimkonna moodustamine oli õiguspärane. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on PankrS § 77 p 1 järgi toimkonna valimine. Võlausaldajate I üldkoosoleku otsus toimkonna moodustamata jätmise kohta ei tähenda, et toimkonda ei saa hiljem moodustada. Üldkoosoleku pädevuses on pankrotitoimkonna valimine (PankrS § 77 p 1). Pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii väiksemate kui ka suuremate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud (PankrS § 74 lg 2). Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on seega otsustada, kuidas määratleda väikeste ja suurte nõuetega võlausaldajaid. Pankrotitoimkonda kuulub väiksema nõudega võlausaldaja esitatud isik. Flinty OÜ on väikevõlausaldaja. Flinty OÜ esitas kostja pankrotimenetluses kaks nõuet, s.o 3 286 206 eurot 83 senti ja 20 668 eurot 72 senti. Maakohus jättis võlausaldajate nimekirja kinnitamisel Flinty OÜ 3 286 206 euro 83 sendi suuruse nõude tunnustamata. Flinty OÜ-l on pankrotimenetluses seega 20 668 euro 72 sendi suurune nõue. Haldur ei määranud Flinty OÜ-le hääli 3 286 206 euro 83 sendi suuruse nõude eest. OÜ Flinty on väikevõlausaldaja. U. Uustal on toimkonnas väikevõlausaldaja esindaja. P. Viirsalu ja M. Vichmann andsid nõusoleku enda toimkonna liikmeteks valimiseks. Allkirjastatud nõusolek on lisatud. P. Viirsalu ei ole võlgnikust ega haldurist sõltuv. P. Viirsalul ei ole võlgnikuga lepingulist suhet. Halduri ja P. Viirsalu ega Advokaadibüroo TGS Baltic AS vahel ei ole lepingut, mille alusel peab haldur tasuma P. Viirsalu poolt kostja esindamise eest pankrotivara arvel. Toimkonna liikmete valimine ei riku võlausaldajate ühiseid huve. Liikmed on nõuetekohased. Eestis toimub võlgniku ainus maksejõuetusmenetlus. Iirimaa kohus 27. juuni 2022. a seisuga kostja pankroti väljakuulutamise määruse Iirimaal.
tühistas
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2023. a otsusega (otsuse sissejuhatuses ekslikult märgitud otsuse tegemise kuupäevaks 8. juuni 2023) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Hageja esitas osaliselt perspektiivituid nõudeid, kuid osaliselt ka nõudeid, mida ei ole varasemalt esitatud, ja uusi asjaolusid.
Hageja ja kostja on sama füüsiline isik Oliver Kruuda. Hagejal ja kostjal on erinevad positsioonid ja erinev õiguslik huvi. PankrS § 83 lg 1 alusel esitatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel on kostja pankrotivõlgnik, keda esindab võlausaldajate üldkoosolekul selleks valitud isik. Tegemist ei võlaõigusseaduse (VÕS) § 206 mõttes seega poolte kokkulangemisega. Hagejal on õigustatud huvi hagi esitamiseks. Pankrotimenetluses kui avalik-õiguslikus menetluses tekkivad õigussuhted omavad avalik-õiguslikku tähendust. Õigussuhted omavad tähendust võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise vastu on õigusselguse ja õiguskindluse saavutamiseks õigustatud huvi. Pankrotimenetluses kui kollektiivses menetluses omavad võlausaldajate üldkoosoleku otsused teiste pankrotimenetluse osalistele tagajärgi. Hagi ei saa jätta sisuliselt lahendamata. Consegna OÜ-le ei määratud hääli valesti. Tartu Maakohus määras võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja teisel üldkoosolekul määrusega (tsiviilasi nr 2-21-7742) Consegna OÜ-le 0 häält, kõrgemad kohtud ei muutnud seda. Kohus ei ava häälte määramise protsessi uuesti ega määra hääli teisiti. Consegna OÜ-le häälte arvu määramise aluseks olev faktiline ega õiguslik olukord ei ole pärast esimest ja teist võlausaldajate üldkoosolekut muutunud. Consegna OÜ-le esimesel ja teisel üldkoosolekul määratud häälte arvust erineva häälte arvu määramine ei ole põhjendatud. Kohtud kontrollisid Consegna OÜ hagi alusel
13.septembri 2022. a võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramist. Maakohtu
23.novembri 2022. a otsus (tsiviilasi nr 2-22-11801), mille kohaselt oli Consegna OÜ-le häälte määramata jätmine seaduslik, on jõustunud. See otsus on pankrotimenetluse teiste osaliste suhtes siduv, sh nende suhtes, kes ei osalenud hagimenetluses. Häälte määramine ei olnud õigusvastane põhjusel, et hääli ei määranud kohtunik. Võlausaldajatele häälte määramine ulatuses, nagu neid määrati 13. septembri 2022. a üldkoosolekul, toimus varasemalt kohtuniku poolt kinnitatuna. Seda kontrollisid kõrgemad kohtud. Kohtunik osaleb PankrS § 80 lg 3 järgi võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Vaidluse tekkimist on alust arvata siis, kui häälte arvu vaidlustanud võlausaldaja põhjendab häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 järgi (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15). Consegna OÜ ei tuginenud uutele asjaoludele. Kohtunik ei pidanud seega üldkoosolekul osalema. Võlausaldajate üldkoosolek võib otsustada pankrotitoimkonna moodustamise, sh pärast esimest üldkoosolekut. PankrS § 74 kohaselt on pankrotitoimkond pankrotimenetluse organina olemas seaduse alusel. Pankrotitoimkonna valimine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses (PankrS § 77 p 1). PankrS § 74 sätestab pankrotitoimkonna moodustamise korra. Pankrotitoimkond valitakse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul (PankrS § 78 lg 2). Kuna pankrotitoimkonna valimine kuulub esimese üldkoosoleku päevakorda, tuli olukorras, kus kostja võlausaldajate esimene üldkoosolek otsustas jätta PankrS § 74 lg 7 järgi pankrotitoimkonna moodustamata, see fikseerida. See ei tähenda aga, et pankrotitoimkonda ei saaks hiljem moodustada. Vajadus pankrotitoimkonna pädevuse (PankrS § 73 lg 1) realiseerimiseks võib tekkida pärast esimest üldkoosolekut. PankrS § 74 lõigetest 7 ja 8 järeldub, et võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on otsustada toimkonna moodustamata jätmine ja seejärel selle moodustamine. Vaidlusalune võlausaldajate üldkoosolek sai otsustada, et toimkond tuleb valida. Otsus on vastu võetud. See tehti lihthäälteenamusega. Võlausaldajate üldkoosolek oli pädev võtma vastu ka teised 13. septembri 2022. a üldkoosolekul tehtud otsused. Need otsused on vastu võetud (PankrS § 77 lg 1 p 1, § 74 lõiked 1, 11 ja 2). Seda küsimust on sarnaselt käsitletud
tsiviilasjas nr 2-22-11801, milles tehtud lahend on jõustunud. Pankrotitoimkond valiti pankrotiseaduse kohaselt. Selle moodustamiseks tehtud otsused ei ole tühised ega kehtetud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsus U. Uustali pankrotitoimkonna liikmeks valimise kohta on õiguspärane. Pankrotimenetluses on üheksa võlausaldajat. Flinty OÜ-l on kaks nõuet, s.o nõue 3 286 206 eurot 83 senti, mille eest talle hääli ei antud, ja nõue 20 668 eurot 72 senti, mille eest talle anti 20 668, 72 häält. Flinty OÜ osaleb pankrotimenetluses nõudega 20 668 eurot 72 senti, mis annab talle samapalju hääli. Võlausaldajate nimekirjas on kuus võlausaldajat, kelle nõude suurus on väiksem kui üks miljon eurot, ja neli nõuet suurusega üle ühe miljoni euro. Viimastest kolm nõuet (Flinty OÜ, UP Varud OÜ (pankrotis) ja Consegna OÜ nõuded) ei anna võlausaldajale hääli. Väide, et pankrotiseadus ei anna võlausaldajatele õigust määratleda, kes on suur- ja kes väikevõlausaldaja, on vastuolus pankrotiseaduse II jao sätetega. Võlausaldajate pädevuses on PankrS § 74 järgi pankrotitoimkonna moodustamise, koosseisu ja liikmete valimisega seonduva otsustamine. Üldkoosoleku otsuse, et väikevõlausaldajaks loetakse need, kelle nõue on väiksem kui üks miljon eurot, tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks puudub, arvestades võlausaldajate nõuete suurusi, alus. Flinty OÜ, kellel on nõue 20 668 eurot 72 senti, on väikevõlausaldaja. Flinty OÜ poolt esitati väikevõlausaldajate esindajana toimkonna liikmeks U. Uustal. P. Viirsalu vastab PankrS § 74 lõikes 1 sätestatud pankrotitoimkonna liikme nõudele. Ta on haldurist sõltumatu. Halduri õigus otsustada pankrotimenetlusega seonduvate kulutuste kandmise üle tuleneb seadusest. Pankrotitoimkonna esimehe ja üldkoosolekul selleks valitud isiku õigus esindada võlgnikku kohtus tuleneb seadusest (PankrS § 83 lg 5). Pankrotimenetlusest tulenevate kohtumenetluste kulud, sh PankrS § 83 lg 5 alusel esineva isiku võimalikku tasu, saab lugeda pankrotimenetluse kuluks (PankrS § 66). Selliste kulude vajalikkust ja põhjendatust hindab kohus. Pankrotiseaduses sätestatud kulude hindamise ja kinnitamise korrast tulenevalt ei saa lugeda, et võlgnikku PankrS § 83 lg 5 alusel esindav isik sõltub haldurist. Pankrotitoimkonna liige ei ole PankrS § 117 lg 3 mõttes võlgniku lähikondne. Tegemist on seadusest tuleneva osalemiskohustusega (PankrS § 83 lg 5). Seadusest tuleneva osalemiskohustusega ei saa luua lähikondse suhet PankrS § 117 tähenduses. Lähikondsus PankrS § 117 tähenduses eeldab ühist majanduslikku huvi. Hagejal ja kostjal ei ole seda. P. Viirsalu ja M. Vichmann andsid nõusoleku enda pankrotitoimkonna liikmeks valimiseks. Hageja sellekohane vastuväide on alusetu. Hageja väited M. Vichmanni huvide kohta kostja pankrotimenetluses ei ole tõendatud. Puudub alus arvata, et M. Vichmannil puudub huvi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või et tal on mõni muu lubamatu huvi. M. Vichmann vastas pankrotitoimkonna liikmeks valimise ajal PankrS § 74 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Samas on asjaolud pärast vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tegemist muutunud. Isik, kes on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla pankrotitoimkonna liige (PankrS § 74 lg 1, § 57 lg 6 p 1). M. Vichmanni karistati pärast pankrotitoimkonna liikmeks valimist tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Ta ei saa seega enam olla pankrotitoimkonna liige. Võlausaldajate üldkoosolekul tuleb PankrS § 74 lg 5 alusel viia pankrotitoimkonna koosseis seadusega vastavusse. Eestis toimuva pankrotimenetluse õiguspärasuse küsimus on jõustunud kohtulahendiga lahendatud. Pankrotimenetlus ei ole määrusega nr 2015/848 vastuolus. Kostja esindaja vandeadvokaat P. Viirsalu on kostja esindaja PankrS § 83 lg 5 alusel. Ta esindab pankrotivõlgnikku seaduse, mitte lepingu alusel.
Kohus jättis Iirimaa kohtu dokumendid, Legal 500 väljavõte, Tartu Maakohtu 20. aprilli 2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-21-17683 ja pankrotihaldur A. Tootsmani vastuse Flinty OÜ hagile käsitlemata, kuna need ei oma asjas tähtsust. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtu lahendid tsiviilasjas nr 2-21-7742 hilinenult, mistõttu maakohus ei menetlenud neid.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud ja viivised. Maakohus rikkus oluliselt PankrS § 81 lg-t 1, § 82 lg-t 1 ja 6, § 83 lg-t 1 ja § 1003 lg 4 punkti 1. Võlausaldajate üldkoosolekul jäeti Consegna OÜ-le hääled õigusvastaselt määramata. Consegna OÜ-le tulnuks hääled määrata vastavalt Consegna OÜ nõude suurusele kokku 24 545 562, 5 häält. Consegna OÜ hääled moodustasid enam kui poole kõikidest häältest. Tegemist oli hääletamistulemuste seisukohalt oluliste häältega. Consegna OÜ ei saanud häälte määramata jätmise tõttu hääleõigusega üldkoosolekust osa võtta. Üldkoosoleku otsuste tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda. Need ei vasta seadusele. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-21-5718 ja Tartu Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-21-7742 väljendatud seisukohtadega. Consegna OÜ-l on võlgniku vastu PankrS § 1003 lg 4 p 1 mõttes kaitsmiseta tunnustatud nõue. Selle nõude alusel tuleb Consegna OÜ-le PankrS § 82 lg 6 järgi hääled anda, varasemad õigusvastased kohtulahendid ei muuda seda. Hageja ei olnud tsiviilasjades nr 2-22-11801 ja 2-22-14044 pool ning nendes asjades tehtud lahendid ei ole hagejale siduvad. Consegna OÜ-le häälte määramata jätmisega rikuti PankrS § 82 lõiget 4 ja § 80 lõiget 3. Consegna OÜ vaidlustas üldkoosolekul häälte määramise. Kohtunik ei määranud Consegna OÜ-le hääli. Haldur ei pöördunud Consegna OÜ häälte määramiseks kohtuniku poole. Asjaolu, et Consegna OÜ-le määrati varasemalt hääled valesti, ei tähenda, et hääled peaksid igavesti olema selliselt määratud. Consegna OÜ nõudis koosolekult häälte õiguspärast määramist kohtuniku poolt. Kui kohtunik oleks koosolekul osalenud, oleks ta saanud seda teha. Maakohus rikkus oluliselt PankrS § 74 lõikeid 1 ja 3. P. Viirsalu ei vasta PankrS § 74 lõigetes 1 ja 3 sätestatud pankrotitoimkonna liikmele esitatud nõuetele. P. Viirsalu ei ole võlgnikust sõltumatu. P. Viirsalu esindas pankrotitoimkonna liikmeks valimise ajal võlgnikku. P. Viirsalu ei ole haldurist sõltumatu. P. Viirsalu on haldurist varaliselt sõltuv, kuna tema poolt kostja esindamise eest tasu saamine sõltub pankrotihalduri poolt pankrotivara arvel väljamaksete tegemisest. Advokaadibüroo, mille kaudu P. Viirsalu tegutseb, ja halduri vahel on kliendileping. Kui kliendilepingut ei ole, on tegemist esindusõiguseta isikuga. Haldur on advokaadibüroo, mille kaudu P. Viirsalu tegutseb, klient. See, millisel alusel P. Viirsalu esindusõigus tekkis, ei ole oluline. Tähtsust ei oma see, et halduri õigus pankrotivara käsutada tuleb seadusest. P. Viirsalu töö hindamise ja selle tasustamisega tegeleb haldur. Maakohus rikkus oluliselt määruse nr 2015/848 art 3 lg-t 1 ja art 19 lg-t 1. Iirimaal algatatud maksejõuetusmenetlus on määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes põhimenetlus. Iirimaa kohtu algatatud pankrotimenetluse ja hagejal Eestis tegevuskoha puudumise tõttu ei saanud Eestis pankrotimenetlust algatada (määruse art 19 lg 1 ja art 3 lõiked 2 ja 3). Iirimaa kohtu poolt pankrotimenetluse algatamise õiguspärasuse üle käib vaidlus. Kui Iirimaa kohtu otsus jääb jõusse, ei ole Eestis algatatud pankrotimenetlus seaduslik. Maakohus rikkus TsMS § 162 lõiget 1, kui jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi tuleb rahuldada, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Vaidlus häälte määramise üle on jõustunud kohtulahenditega otsustatud. Kohtud kinnitasid, et võlausaldajate esimesel ja teisel üldkoosolekul jäeti Consegna OÜ-le hääled õiguspäraselt määramata (tsiviilasi nr 2-21-7742). Haldur sai neljandal koosolekul lähtuda varasemast jõustunud kohtulahendist ning jätta Consegna OÜ-le hääled määramata. Consegna OÜ ei esitanud neljandaks koosolekuks uusi asjaolusid, millest lähtuvalt pidanuks hääled teisiti määrama. Consegna OÜ-le jäeti hääled seega õigesti määramata. Kohus ei saa seda muuta. Kostja võlausaldajate üldkoosolekute vaidlustes on lõpplahendid jõustunud tsiviilasjades nr 2-21-19742, 2-21-18339 ja 2-22-11801. Consegna OÜ tugines neis tsiviilasjades häälte valesti määramisele. Riigikohus jättis nimetatud tsiviilasjades esitatud kaebused menetlusse võtmata pärast tsiviilasjas nr 2-21-5718 lahendi tegemist. Riigikohus kinnitas seega, et tsiviilasjas nr 2-21-5718 tehtud lahendist tulenev põhimõte ei tähenda, et Consegna OÜ-le häälte määramata jätmine oleks olnud õigusvastane. Hageja tõlgendus PankrS § 82 lg 4 osas on vale. See, et Consegna OÜ juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et häälte osas on toimumas vaidlus, ei oma tähtsust. Consegna OÜ ei toonud koosoleku ette ühtegi uut asjaolu, millest tulenevalt pidanuks hääled määrama varasemast teisiti. Kohtunik ei pidanud üldkoosolekul osalema. P. Viirsalu on võlgnikust sõltumatu. P. Viirsalul ei ole pankrotivõlgnikuga lepingulist suhet. P. Viirsalu oli PankrS § 83 lg 5 järgi üldkoosolekul esindajaks valitud isik ajal, mil pankrotitoimkonda ei olnud valitud. PankrS § 83 lg 5 ei loo lepingulist suhet üldkoosolekul valitud isiku ja pankrotivõlgniku vahel. PankrS § 83 lg 5 alusel valitud isik esindab olemuslikult pankrotivõlausaldajate üldkoosolekut, mitte võlgnikku. P. Viirsalu osales kohtus tulenevalt PankrS § 83 lg 5 järgsest seaduses sätestatud osalemiskohustusest. Teda ei saa lugeda PankrS § 117 mõttes lähikondseks. P. Viirsalu on haldurist sõltumatu. P. Viirsalu ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS ning pankrotihalduri vahel ei ole lepingulist suhet. Asjaolu, et Advokaadibüroo TGS Baltic AS esindas varasemalt pankrotihaldurit mõnes muus tsiviilasjas, ei muuda P. Viirsalut käesolevas pankrotimenetluses haldurist sõltuvaks ega tee nimetatud isikuid lähikondseteks. Eestis kuulutati kostja pankrot välja õigesti. See on jõustunud kohtulahendiga kinnitatud. Iirimaa kohus tühistas kostja pankroti väljakuulutamise määruse. Ringkonnakohtul on õigus maakohtu otsus tühistada (TsMS § 425 lg 3) ja jätta hagi läbi vaatamata. Hagejal ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejal puudub õiguskaitsevajadus. Hagi on esitatud Consegna OÜ õiguste ja huvide kaitseks. Hageja püüab hagiga saavutada võlausaldaja positsiooni oma poja kontrolli all olevale Consegna OÜ-le, kellel on väidetavalt hageja vastu nõue. Consegna OÜ-l ei ole nõuet. Hageja soovib saada kontrolli iseenda pankrotimenetluse üle. Selline eesmärk ei vääri õiguskaitset. Pankrotimenetluses ei saa tsiviilasjas nr 2-21-17683 jõustunud hagi tagamise määruse kohaselt Consegna OÜ-le tagaseljaotsusest tuleneva nõude alusel hääli määrata. Consegna OÜ ei saa olla võlausaldajate üldkoosolekul hääleõiguslik, sõltumata käesoleva menetluse tulemusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja on palunud tuvastada, et 13. septembri 2022. a pankrotivõlausaldajate üldkoosolekul ei võetud vastu hagiavalduses loetletud otsuseid. Alternatiivselt on hageja palunud tuvastada samade otsuste tühisus või eelnevale omakorda alternatiivselt tunnistada need otsused kehtetuks.
7.1.Maakohus ei ole otsuse põhjendustes ülalnimetatud alternatiivseid nõudeid üksteisest piisavalt eristanud. See ei ole viinud maakohut küll ebaõigete lõppjäreldusteni, kuid ringkonnakohus siiski märgib täpsustavalt, et pankrotiseadus on võlausaldajate üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise osas tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise aluste suhtes eriseadus. Pankrotiseadus ei näe ette võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid. Kui võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, on see PankrS § 83 lg 1 järgi otsuse kehtetuks tunnistamise (mitte tühisuse) alus. PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused peaksid üldjuhul hõlmama mh kõiki TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud juriidilise isiku organi otsuse tühisuse alused. Ilmselt ei ole siiski täielikult välistatud, et võlausaldajate üldkoosoleku otsus on tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega TsÜS § 38 lg 2 alusel, kuid sellele viitavaid asjaolusid ei ole hageja praeguses asjas välja toonud. Eelmärgitut arvestades ei olnud hagi selles esitatud otsuste tühisuse tuvastamise nõuete osas ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult perspektiivne ning maakohus võinuks nende menetlemisest TsMS § 371 lg-s 2 sätestatud alustel keelduda või jätta hagi TsMS § 423 lõikes 2 nimetatud alustel läbi vaatamata.
7.2.Esmase nõudena on hageja palunud tuvastada, et 13. septembri 2022. a pankrotivõlausaldajate üldkoosolekul ei võetud vastu hagiavalduses loetletud otsuseid. TsMS § 368 lg 1 järgi võib tuvastushagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks esitada isik, kellel on tuvastamise vastu õiguslik huvi, st kelle õigused või kohustused võivad tuvastatud asjaolust sõltuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagejal 13. septembri 2022. a pankrotivõlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude kõrval iseseisvat tuvastushuvi samade otsuste vastu võtmata jätmise tuvastamiseks. See ei annaks hagejale õiguslikult midagi juurde. Lisaks võimaldaks selliste nõuete lubatavaks pidamine n-ö mööda hiilida PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud otsuse vaidlustamise tähtaegadest. Eelmärgitut arvestades oleks maakohus saanud keelduda ka nende tuvastusnõuete menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi või hagi menetlusse võtmisel jätta need läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kõnealuste tuvastusnõuete esitamine ei ole võlgniku jaoks kohane õiguskaitsevahend.
7.3.Kuna maakohus jättis ülalkäsitletud tuvastusnõuded rahuldamata, ei pea ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel põhjendatuks maakohtu otsust tuvastusnõuete sisulise lahendamise osas tühistada, kuid märgib siiski, et pidades silmas pankrotimenetluse efektiivsuse eesmärki (PankrS § 2), tuleks kohtul sarnaste tuvastusnõuete sisulise lahendamise põhjendatust igakordselt hinnata.
8.Võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks on võlgniku jaoks kohane õiguskaitsevahend otsuste kehtetuks tunnistamise nõue PankrS § 83 alusel. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja alternatiivselt palunud tunnistada 13. septembri 2022. a pankrotivõlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud hagiavalduses loetletud otsused kehtetuks. PankrS § 83 lg 1 annab mh võlgnikule õiguse nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib sama sätte järgi nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on käsitlenud hageja õiguslikku huvi PankrS § 83 alusel otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamisel (otsuse põhjenduste p 7.1) samuti liiga laialt, leides, et hagi esitamiseks ei ole vajalik, et oleks toimunud võlgniku õiguste rikkumine, piisab kui hagis on tuginetud mõnele PankrS § 83 lg 1 dispositsioonis sätestatud alusele. See minetus ei ole viinud maakohut ebaõigete lõppjäreldusteni, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb vastavas osas muuta.
9.1.Kohtusse pöördumise esmane sisuline eeldus on TsMS § 3 lg 1 järgi avaldaja õiguskaitsevajadus, st üldjuhul menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Paljud pankrotimenetluse normid reguleerivad küll avalik-õiguslikke suhteid, kuid võlgnik peaks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel siiski põhjendama, kuidas mõjutab võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud otsus tema subjektiivseid õigusi või kohustusi. Võlgnik võib samuti tugineda sellele, et otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve (PankrS § 83 lg 1 teine lause), kuna võlausaldajate ühiste huvide kahjustamine võib vähemalt kaudselt puudutada ka võlgniku huve. Maakohtu poolt otsuses toodud paralleel korteriomaniku õigusega vaidlustada korteriühistu otsuseid (või paluda kohtul tuvastada nende otsuste tühisust) ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohane. Maakohtu otsuses viidatud õigusselgus ja -kindlus on küll olulised kaalutlused, kuid pankrotimenetluse puhul on oluline silmas pidada ka vajadust tagada menetluse efektiivsus. Õigust esitada PankrS § 83 lg 1 alusel hagi ka teiste pankrotimenetluse osaliste õiguste kaitseks võib ilmselt jaatada pankrotihalduri puhul.
9.2.Siiski on hageja enda õiguskaitsevajadust PankrS § 83 lg 1 kohase nõude esitamiseks ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud, mh on hageja tuginenud võlausaldajate ühiste huvide kahjustamisele. Samuti võib hagejaga nõustuda selles, et pankrotitoimkonna moodustamine ja selle liikmete määramine on vähemalt potentsiaalselt sellised küsimused, mis võivad puudutada võlgniku õigusi ja huve.
10.Asjakohased ei ole ka maakohtu põhjendused poolte kokkulangemise kohta otsuse p-s 6 ja tehtud viited VÕS §-le 206. Need tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Võlgnik saab PankrS § 83 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsuseid vaidlustada ning ka võlgniku hagi läbivaatamisel osaleb kohtus PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna esimees või toimkonna puudumisel üldkoosolekul esindama valitud isik.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et häälte määramata jätmine Consegna OÜle ei anna alust 13. septembri 2022. a pankrotivõlausaldajate üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 7.2 esitatud sellekohaste põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 lähtudes neid ei korda.
11.1.Ringkonnakohus rõhutab, et häälte määramisega seotud vaidluste jaoks on PankrS § 82 lg-s 4 sätestatud erikord – võlausaldaja saab vaidlustada talle pankrotihalduri poolt määratud häälte arvu ning seejärel ka kohtuniku kohtumäärusega määratud häälte arvu, esitades määruse peale määruskaebuse. Võlausaldaja Consegna OÜ on tsiviilasjas nr 2-217742 esitatud määruskaebustes seda õigust ka kasutanud. Maakohtu otsuses viidatud
11.novembri 2021. a ja 7. detsembri 2021. a määrustega on Consegna OÜ-le määratud võlausaldajate esimesel ja teisel üldkoosolekul 0 häält, need määrused on hilisemate Tartu Ringkonnakohtu ja Riigikohtu määrustega jõustunud. Lisaks on jäetud Consegna OÜ enda poolt esitatud hagi samade 13. septembri 2022. a võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks Tartu Maakohtu 23. novembri 2022. a otsusega tsiviilasjas 2-22-11801 rahuldamata. See kohtuotsus on samuti jõustunud.
11.2.Maakohus on ka õigesti märkinud, et praeguses asjas ei saa kohus asuda hindama võlausaldajale 13. septembri 2022. a üldkoosolekul häälte määramata jätmise põhjendatust kohtulahendi tegemise aja seisuga. Hinnang tuleb anda 13. septembri 2022. a üldkoosoleku toimumise seisuga. Arvestades Riigikohtu poolt hiljem avaldatud seisukohti 23. veebruari 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-5718 (p-s 16), jäeti Consegna OÜ-le hääled vaidlusalusel koosolekul ebaõigesti määramata, kuid see iseenesest ei anna alust
13.septembri 2022. a üldkoosolekul tehtud pankrotitoimkonna valimist puudutavaid otsuseid kehtetuks tunnistada. Sellist järeldust toetab ka PankrS § 83 lg-s 11 sätestatu. Samuti kinnitab kaudselt seda järeldust asjaolu, et Riigikohus on jätnud Consegna OÜ poolt tsiviilasjades nr 2-21-19742, 2-21-18339 ja 2-22-11801 esitatud määruskaebused menetlusse võtmata. Nimetatud tsiviilasjades tugines Consegna OÜ läbivalt väitele, et talle on jäetud hääled üldkoosolekutel ebaõigesti määramata (vaatamata tema kasuks tehtud tagaseljaotsusele). Riigikohus on teinud vastavad menetlusse võtmata jätmise otsustused pärast hageja viidatud lahendi tegemist tsiviilasjas nr 2-21-5718.
11.3.Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt PankrS § 82 lg-le 4 ja § 80 lg-le 3 antud tõlgendustega. Kohtunik peab osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. Järgmistel üldkoosolekutel peab kohtunik osalema ainult siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle (PankrS § 80 lg 3). Kohtupraktika järgi saab häälte arvu vaidluse tekkimist järgmistel üldkoosolekutel eeldada üksnes siis, kui häälte arvu vaidlustada soovival võlausaldajal on alust nõuda, et haldur määraks häälte arvu erinevalt seni määratust ning võlausaldaja häälte vaidlustamist PankrS § 82 lg 7 kohaselt põhjendab (vt RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-27-15, p 14). Kui võlausaldaja ei ole õigustatud määratud häälte arvu vaidlustama ja häälte arvu uut määramist nõudma, siis ei ole ka kohtul kohustust võlausaldajate üldkoosolekul osaleda ning määrata võlausaldajale uus häälte arv. Seda ka juhul, kui on alust eeldada, et mõni võlausaldaja (praegusel juhul Consegna OÜ) võib püüda vaidlustada talle halduri poolt määratud häälte arvu.
12.Tsiviilasja materjalide põhjal vastab P. Viirsalu PankrS § 74 lg-tes 1 ja 3 sätestatud pankrotitoimkonna liikmele esitatud nõuetele. Apellatsioonkaebuse vastupidised väited ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse p-s 7.4 esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 lähtudes neid ei korda.
12.1.Asjaolu, et P. Viirsalu on osalenud pankrotivõlgniku nimel PankrS § 83 lg 5 teises lauses sätestatud korras kohtumenetlustes võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagide läbivaatamisel (tsiviilasjades nr 2-21-18339 ja 2-21-19742), ei muuda P. Viirsalut võlgniku lähikondseks (PankrS § 117 tähenduses). Apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu 21. detsembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2685 ei ole asjakohane, kuna on tehtud oluliselt teistsugustel asjaoludel. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et P. Viirsalul oleks lepinguline suhe pankrotivõlgnikuga. PankrS § 83 lg 5 ei loo lepingulist suhet üldkoosolekul valitud isiku ja pankrotivõlgniku vahel. Kostja on õigesti märkinud, et PankrS § 83 lg 5 alusel valitud isik esindab olemuslikult pankrotivõlausaldajate üldkoosolekut ja mitte võlgnikku.
12.2.Ringkonnakohtu arvates ei muuda P. Viirsalut võlgniku pankrotihaldur A. Tootsmanist sõltuvaks (PankrS § 74 lg 1) asjaolu, et sama haldur on olnud Advokaadibüroo TGS Baltic (mille kaudu P. Viirsalu tegutseb) kliendiks. Apellatsioonkaebuses osutatud Riigikohtu lahend asjas nr 2-21-2685 ei ole ka selles aspektis asjakohane. Riigikohtu lahendis on analüüsitud võlgniku ja teda teenindavate advokaatide lähikondsuse küsimust. Nendest seisukohtadest ei saa järeldada, et P. Viirsalut ei saaks pidada PankrS § 74 lg 1 tähenduses pankrotihaldurist sõltumatuks.
Sarnaselt kostjaga leiab ringkonnakohus, et vähemalt Eesti tingimustes on tavapärane, et üks pankrotihaldur tegutseb korraga mitmetes menetlustes ning tal võib olla sõlmitud erinevatel hetkedel kliendilepinguid mitmete advokaadibüroodega. Selliselt võib tekkida praktikas olukordi, kus advokaadibüroo advokaat esindab ühes menetluses pankrotihaldurit, olles teises sama pankrotihalduri juhitavas menetluses pankrotitoimkonna liikmeks või esindades ka isikuid pankrotihalduri vastu. Kostja on korduvalt kinnitanud, sh vastuses apellatsioonkaebuses, et vandeadvokaat P. Viirsalu ega Advokaadibüroo TGS Baltic ei esinda O. Kruuda pankrotihaldurit O. Kruuda pankrotimenetluses või sellega seoses. Asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohtul alust selles kinnituses kahelda.
13.Võlgniku pankrotimenetlus Eestis on algatatud õiguspäraselt. Võlgniku pankrot kuulutati välja Tartu Maakohtu 19. oktoobri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7742, milles mh otsustati lahendada pankrotiasi Eestis ja Eesti õiguse kohaselt. Maakohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2022. a määrusega samas asjas (võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmisest Riigikohus 18. aprilli 2022. a määrusega keeldus). Ringkonnakohtule teadaolevalt toimub praeguseks võlgniku ainus maksejõuetusmenetlus Eestis. Iiri Kõrgema Kohtu 27. juuni 2022. a lahend Iiri Kõrgema Kohtu pankrotimääruse kehtetuks tunnistamiseks on jõustunud. Lisaks ei saa hageja väited pankrotimenetluse ebaõige alustamise kohta Eestis olla aluseks võlausaldajate üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (kaebuse esitaja) kanda. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning menetluskulude tekkimine kostjal ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Kostjal puuduvad seega hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.