Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1) kohustada O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihaldurit mitte määrama kostjale hääli O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud; 2) keelata O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril kutsuda kostja taotlusel kokku võlausaldajate üldkoosolekuid või alternatiivselt lubada O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril mitte kutsuda kostja taotlusel kokku võlausaldajate üldkoosolekuid; 3) keelata O. Kruuda pankrotimenetluses kostjal taotleda ja kutsuda kokku pankrotiseaduse (PankrtS) § 79 lg 2 p-de 1 ja 2 ja lõike 3 alusel võlausaldajate üldkoosolekuid; 4) keelata O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril jaotise alusel väljamaksete tegemine kostjale O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Kohustada O. Kruuda pankrotihaldurit hoiustama jaotise alusel kostjale väljamaksemisele kuuluvad summad; 5) alternatiivselt kohaldada muid sobivaid hagi tagamise abinõusid. Hagi tagamise taotluse kohaselt on kohtupraktikat arvestades tõenäoline, et kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse. Kuigi kostja nõude puhul on tegemist jõustunud tagaseljaotsusega välja mõistetud nõudega, võidakse vastav nõue vähemalt formaalselt võetuna lugeda värske Riigikohtu praktika valguses kaitsmiseta tunnustatuks. Pankrotimenetluses nõude tunnustamisel tekib faktiliselt olukord, kus võlgnik saaks võimaluse läbi oma poja firma (kostja) kontrollida iseenda pankrotimenetlust. Hageja hinnangul on tarvis välistada kostja poolt menetlusõiguste kuritarvitamine (võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamine) ning võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise takistamine. Sellest tulenevalt on tarvis hagi tagamise korras piirata kostja menetlusõigusi ja pankrotihalduri kohustusi kuni käesoleva tsiviilasja lahendi jõustumiseni nagu on selleks andnud selge juhise ning pidanud seda võimalikuks Riigikohus. Pankrotimenetlust, sh kostja nõuete tunnustamist, ei saa peatada seniks, kuni lahendatakse käesolev tagasivõitmise hagi. Arvestades, et käesoleva tsiviilasja vaidlus ja nõude tunnustamine võlgniku pankrotimenetluses viiakse läbi erinevates tsiviilasjades ja erineval ajal, on võimalik, et kostja saab oma nõude pankrotimenetluses tunnustatud, kuid mille aluseks oleva kohtulahend/käendusleping käesolevas tsiviilasjas võidetakse tagasi/tuvastatakse tühisus. Kui aga kostjal puudub nõude alus, ei ole kostjal enam nõuet võlgniku vastu pankrotimenetluses. Välistamaks kostja võimalike menetlusõiguste pahauskset kasutamist on põhjendatud hagi tagamise korras piirata pankrotihalduri ja kostja õigusi kostja suhtes võlgniku pankrotimenetluses.

MAAKOHTU LAHEND

Samuti keelas maakohus O. Kruuda pankrotimenetluses pankrotihalduril jaotise alusel väljamaksete tegemine kostjale O. Kruuda pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Kohustada O. Kruuda pankrotihaldurit hoiustama jaotise alusel kostjale väljamaksmisele kuuluvad summad kuni tsiviilasjas nr 2-21-17683 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Pankrotihaldur palub esimeses hagis tunnistada kehtetuks võlgniku hagile vastamata jätmine kui tahteavaldus tsiviilasjas nr 2-20-15749. Selles tsiviilasjas jättis võlgnik kostjana Consegna OÜ esitatud hagile vastamata, ning Tartu Maakohus rahuldas 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsusega Consegna OÜ (praeguse kostja) hagi võlgniku vastu, ning mõistis võlgnikult Consegna OÜ kasuks välja 24 541 509 eurot ja menetluskulud 3855 eurot ja viivise. Hageja tugineb sellele, et hagile vastamata jätmine on selline tegevusetus, mida saab lugeda tahteavalduseks ning kostja hagile vastamata jätmine võib olla tagasivõidetav PankrS § 110 alusel. Kohus on 5. detsembri 2022 määruses leidnud, et pankrotihaldur saab sellise hagi esitada ja hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole alust. Seega on esimene hagi lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Pankrotihaldur palub teises hagis tuvastada kostja ja võlgniku vahel 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingu tühisus, või alternatiivselt tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks kostja ja võlgniku vahel 23. märtsil 2017 sõlmitud käendusleping. Hageja tugineb sellele, et käendusleping on näilik ja seega tühine (tsiviilseadustiku üldosas seaduse (TsÜS) § 89 lg-d 1 ja 2) või alternatiivselt tagasivõidetav PankrtS § 110 lg 1 p 4 alusel. Ka see hagi on kohtu hinnangul lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamiseks aluseks olevaid asjaolusid. Kostja nõue võlgniku vastu tuleneb 22. jaanuari 2021. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-20-15749. Kohus nõustus hagejaga selles, et on tõenäoline, et kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse (vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-5718, p-d 13 – 15). Olukorras, kus kostja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse, võib tekkida olukord, kus kostja saavutab kontrolli pankrotimenetluse üle ning hakkab seda menetlust endale sobivalt ja teisi kahjustades suunama. Samas on praeguses asjas esitatud hagi võlgniku hagile vastamata jätmise kui tahteavalduse kehtetuks tunnistamiseks, samuti võlgniku ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Analoogselt kompromissi tagasivõitmisega ei oleks ka praegusel juhul hagi rahuldamise korral kostjal õigust saada pankrotivarast väljamakseid (kompromissi tagasivõitmise kohta vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p 14). Kohtupraktikas on leitud, et ei ole välistatud, et tagasivõitmise hagi tagamiseks võib pankrotihaldur taotleda kohtult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 2 ja § 378 lg 1 p 10 järgi sellise hagi tagamise määruse tegemist, millega kohustataks pankrotihaldurit pankrotimenetluses mitte arvestama tagasivõidetava kohtulahendi alusel määratud häältega kuni tagasivõitmise hagi kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks võib taotleda kohtult hagi tagamise korras, et kohtulahendist tuleneva nõude omajale ei tehtaks pankrotimenetluses väljamakseid (summad hoiustatakse) kuni tagasivõitmise hagi kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni (vt Riigikohtu 23. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5718, p 17). Kohtu hinnangul on võimalik, et võlgniku pankrotimenetluses tunnustatakse kostja nõuet, kuigi pärast seda rahuldatakse hageja hagi. Sellises olukorras oleks aga kostja juba teostanud oma õigusi kostja pankrotimenetluses. Selleks, et pankrotihalduril oleks praeguse tsiviilasja lahendamise ajal õigus jätta kostjale hääled määramata, pidas kohus põhjendatuks hagi

tagamise korras kohustada võlgniku pankrotimenetluses pankrotihaldurit mitte määrama kostjale hääli võlgniku pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Arvestades kostja nõude suurust oleksid võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise taotlemise eeldused (PankrtS § 79 lg-d 2 ja 3) täidetud ning halduril ei oleks võimalik keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest. Olukorras, kus haldur jätaks siiski üldkoosoleku kokku kutsumata, tekiks selline õigus võlausaldajal, kes taotluse esitas (PankrS § 79 lg 3). Kuigi PankrS § 79 lg-s 21 on sätestatud juhud, kui võlausaldajaid ei arvata lõikes 2 sätestatud kvoorumi hulka, peab kohus selguse huvides siiski põhjendatuks piirata kostja õigust taotleda üldkoosoleku kokkukutsumist ja ise kokku kutsuda kui ka halduri õigust kostja taotlusel üldkoosolekut kokku kutsuda. Samuti pidas kohus hagi tagamise korras põhjendatuks keelata võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduril jaotise alusel väljamaksete tegemine kostjale võlgniku pankrotimenetlusse esitatud 24 545 562 euro 56 sendi suuruse nõude alusel, mis tuleneb 23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingust ning on tsiviilasjas nr 2-20-15749 tagaseljaotsusega välja mõistetud. Kohus pidas põhjendatuks kohustada võlgniku pankrotihaldurit hoiustama jaotise alusel kostjale väljamaksmisele kuuluvad summad. Praegusel ajal ei ole teada, et kostja nõude aluseks olev tagaseljaotsus ning käendusleping jäävad kehtima ning kas kostjal tekib õigus saada nõue rahuldatud. Siinkohal nõustus kohus hagejaga selles, et väljamaksete tegemine olukorras, kus ei ole teada praeguse vaidluse tulemus, ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Eelneva tõttu tuleb piirata kostja suhtes jaotise alusel väljamakse tegemine. Kohus leidis, et kohaldatavad hagi tagamise abinõud koormavad kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, siis ei pidanud kohus vajalikuks hagejalt tagamise tagatist nõuda (TsMS 383 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

Määruses puuduvad tagamise abinõude valiku põhjendused ja põhjendused hageja ja kostja huvide kaalumise kohta. Määrusega rakendatud üldine kõikehõlmav kostja hääleõiguse piirang ei saa olla põhjendatud ega kooskõlas hagi tagamise piiridega. Pankrotimenetlust juhib ja viib läbi pankrotihaldur ning võlausaldajate üldkoosoleku poolt halduri tegevusse sekkumise õiguslikud võimalused on sisuliselt olematud. Hageja väide, et kostja poolt võlausaldajate üldkoosolekul hääleõiguse omamise korral haarab kostja kontrolli pankrotimenetluse üle, on ebaõige ja teostamatu. Maakohus on eiranud TsMS § 378 lg 4 ega ole kaalunud mõlema poole huve. Määrusega piiratakse kostja kui võlausaldaja peamisi õigusi sisuliselt tervikuna ja väga pikaks ajaks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas ei ole hagide esemeks rahalised nõuded kostja vastu, seetõttu on kohtul õigus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Käesolevas asjas esitatud haginõuete kohta tehtavast lahendist selgub, kas kostjal on vaidlusalune nõue pankrotimenetluses või mitte. Ringkonnakohtu arvates saab kaaluda võimalust, kas sarnaste pankrotimenetluse toimumise tagamisele suunatud abinõude kohaldamine oleks lubatav ka pankrotimenetluses. Maakohus on hagi tagamise abinõude kohaldamise vajadust õigesti põhjendanud, kuid on ebaõnnestunult sõnastanud kohtumääruse resolutsiooni ja seadnud hagejale teises menetluses keelde ja kohustusi oma ülesannete täitmisel ja õiguste teostamisel. Hagimenetluses saab menetluse ajaks reguleerida vaidlusalust või vaidlusest vahetult mõjutatud õigussuhet, samuti saab kostjale seada keelde ja piiranguid, sh hagimenetlusest väljaspool toimingute tegemiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.