Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-129798
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi Raul Vildi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
622,32 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OK Incure OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik Vastustaja (kostja): Raul Vilt (isikukood
XXXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 otsus hagi rahuldamise ulatuse osas ja muuta menetluskulude jaotust. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Raul Vildilt OK Incure OÜ kasuks välja 1422,99 eurot (põhivõlg 899,61 eurot, intress 134,12 eurot, viivis 354,26 eurot, võla sissenõudmiskulu 25 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise kulu 10 eurot) ning jätta menetluskulud maakohtus Raul Vildi kanda.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2023 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Hagi rahuldada osaliselt. 2.2.Välja mõista Raul Vildilt OK Incure OÜ kasuks 1422,99 eurot (põhivõlg 899,61 eurot, intress 134,12 eurot, viivis 354,26 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot).
3.Rahuldada OK Incure OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetluskulud Raul Vildi kanda.
5.Mõista Raul Vildilt OK Incure OÜ kasuks menetluskulude katteks välja mõlemas kohtuastmes kokku 455 eurot (riigilõiv).
6.Välja mõista Raul Vildit OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (455 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Raul Vildilt (kostja) 1175,51 euro saamiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus 7. septembril 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus andis 7. septembril 2023 hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. Kohus märkis, et hagejal tuleb anda lisaks kogu informatsioon vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning esitada kõik sellekohased tõendid.
2.Hageja esitas 25. septembril 2023 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 899,61 eurot, intressid 134,12 eurot, viivise 354,26 eurot, meeldetuletuskirja tasu 10 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ESTO AS-ga (krediidiandja) 25. juulil 2022 krediidiliini lepingu nr 3739488 krediidilimiidiga 900 eurot (dtl 36-37). Kokku on krediidiandja teinud kostjale krediidi väljamakseid 948,10 eurot (dtl 42-49). Kostja kohustus tasuma võlalt intressi 39,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Tagasimakseid on kostja teinud kokku 142,43 eurot (dtl 50). Kostja jäi viivitusse kolme (15. detsember 2022, 15. jaanuar 2023 ja 15. veebruar 2023) osamakse tasumisega. Krediidiandja saatis 1. märtsil 2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võla tasumiseks (dtl 51-54). Kuna
kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu üles
16.märtsil 2023 (dtl 55-56). Krediidiandja loovutas nõude hagejale 7. aprillil 2023 (dtl 57-59). Kostjal on tasumata põhiosa maksed 899,61 eurot ja intress 134,12 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist 17. märtsist 2023 kuni 1. juulini 2023 määraga 31,5% aastas arvestatuna 899,61 eurolt (hagis ekslikult märgitud 1999,61 eurot) ning 1. juulist 2023 kuni 25. septembrini 2023 määras 36% aastas arvestatuna 899,61 eurolt (hagis ekslikult märgitud 1999,61 eurot). Hageja on teinud kohtuväliselt pingutusi edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 10. aprillil 2023 (20 eurot), 21. aprillil 2023 (5 eurot),
17.mail 2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulu 30 euro hüvitamist. Hageja viitas, et krediidiandja on hinnanud kostja kui tarbija krediidivõimelisust vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-tele 2 ja 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kliendi pangakonto väljavõtte ajaloo alusel (hagi lisa 12). Lisaks kogus krediidiandja andmeid avalikest andmebaasidest, mh E-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust (hagi lisa 13). Krediidiandja analüüsis eelnevalt nimetatud teavet kogumis. Kostja teavitas enda sissetulekuks 1537 eurot kuus. Kostja pangakontolt nähtus viimaste kuude keskmise töötasuna 1458,05 eurot. Oma kohustuste suuruseks teavitas kostja 125 eurot. Vaba tagasimaksega leping on toode, kus otseselt igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile. Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel on maksimaalne intressi makse kuus ca 27,28 eurot (krediidilimiit 3500 eurot×0,11%×31 päeva), millele lisandub krediidisumma tagasimakse 13,33 eurot, kokku 40,61 eurot. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele 450 eurot kuus. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja kohustused suurusjärgus 11,36% [(40,61+125)÷1458,05×100] sissetulekust, mis on mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eeltoodut kogumis arvestades väljastas krediidiandja krediiti vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle kättesaadavad, nähtavad või mida laenusaaja ei avalda.
3.Kostja hagile ei vastanud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 805,67 eurot. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 56% ulatuses kostja ja 44% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 156,80 eurot koos lisanduva viivisega. Maakohus märkis, et menetleb hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras (TsMS § 405 lg 1). Hageja on esitanud kostja nõude kohta piisavalt andmeid ja tõendeid, et nende alusel rahuldada hagiavaldus osaliselt. Maakohus leidis, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenu andmisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest, riiklikest registritest tehtud päringutele ning pangakonto väljavõttest (dtl 26). Kohtule pangakonto väljavõtet esitatud ei ole, esitatud on krediidiandja tehtud pangakonto väljavõtte analüüs
(dtl 77-80). Nimetatud analüüs on loodud 25. septembril 2023. Seega jäi maakohtule arusaamatuks, kuidas see puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel 25. juulil 2022. Samuti juhtis maakohus hageja tähelepanu asjaolule, et krediidiandja ei ole piisava hoolsusega analüüsinud kostja krediidivõimelisust, sest krediidiandja on lähtunud asjaolust, et kostja töötab ettevõttes XXXXXXXX AS ning saab sealt püsivat sissetulekut, mille arvelt tasuda krediidikohustusi. Maakohus tegi päringu töötamise registrisse ning leidis, et kostja ei ole XXXXXXXX AS-s mitte kunagi kehtivat töösuhet omanud, seega ei saanud kostja ka nimetatud ettevõttest palka. Eelneva tõttu leidis maakohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 39,9% aastas, (dtl 36). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti 948,10 eurot, tagasimakse perioodiga 60 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja on tagasi maksnud kokku 142,43 eurot (dtl 50). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 805,67 eurot (948,10-142,43). Hageja ülejäänud nõuded jäävad rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja nõuded osaliselt rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole esitanud tõendit kostja pangakonto väljavõtte kohta. See on esitatud hagi lisas 12. Maakohus on seda tõendit ebaõigesti hinnanud ning jätnud selle olulises osas tähelepanuta. Tõend koosneb maakohtu poolt mainitud pangakonto analüüsist, kuid tõendi leheküljed 2-4 sisaldavad ka kostja pangakonto tehingute ajalugu kontodel
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX perioodil 1. jaanuar 2022-26. mai 2022. Kuivõrd KAVS §-s 48 sätestatud krediiditoimikut peab krediidiandja KAVS § 48 lg 7 alusel elektroonilises infohaldussüsteemis, siis on tõend esitatud just sellisel kujul nagu see on süsteemist kättesaadav. Tõendi ebaõige hindamine on oluliselt mõjutanud lahendit. Hageja märkis, et pangakonto analüüsi ja väljavõtte kuupäev (25. september 2023) näitab aega, millal krediidiandja tegi päringu oma infosüsteemi tõendi väljastamiseks süsteemist. Krediidivõimelisust hinnati krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt, mida märkis hageja ka hagiavalduses. Kostja esitas krediidiandjale krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt oma pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et „XXXXXXXX AS“ on kostjale kandnud 25. märtsil 2022 raha selgitusega „lähetuskulude avanss“, 7. aprillil 2022 selgitusega „märtsi töötasu“, 9. mail 2022 selgitusega „aprilli töötasu“. Krediidiandjal puudus alus kahelda, et kostja töötas ettevõttes XXXXXXXX AS. Isegi kui kostja töötasu laekumise andmed ei vasta tõele, ei saa sellest
järeldada, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet 4034 lg 7 neljas lause).
(VÕS §
6.Kostja (vastustaja) apellatsioonkaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt menetlusnormi olulise rikkumise tõttu hagi rahuldamise ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1422,99 eurot (s.o põhiosa 899,61 eurot, intress 134,12 eurot, 17. märts 2023 kuni 25. september 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 354,26 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot) ning jätab menetluskulud kostja kanda.
8.Hageja esitas kostja vastu 25. juuli 2022 tarbijakrediidilepingust (dtl 36-37) tuleneva võla tasumise nõude (VÕS § 402 lg 1). Maakohus leidis, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning rahuldas hagi osaliselt (põhivõla osas). Hageja vaidleb maakohtu hinnangule vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel vastu ning palub ringkonnakohtul teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada.
9.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus on õigesti kontrollinud, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus; vt ka Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 13).
10.Maakohus selgitas hagejale vastutustundliku laenamise põhimõtte kontrollimist võimaldavate tõendite esitamise vajadust küll juba 7. septembri 2023 puuduste kõrvaldamise määruses, kuid ei selgitanud hagejale, et tema esitatud tõendid ei ole piisavad ega andnud võimalust täpsustada hagi lisa 12 (kostja pangakontode väljatrükk ja analüüs) koostamisega seonduvat. Maakohus on selliselt rikkunud selgitamiskohustust (TsMS § 392 lg 1 p-d 1-4, § 230 lg 2 ja § 436 lg 4). Jättes hagi lisas 12 esitatud tõendi tähelepanuta ja hindamata, rikkus maakohus tõendite igakülgase ja täieliku hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1).
11.Ringkonnakohus leiab, et see menetluslik minetus on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses. Hageja selgitas 24. aprilli 2024 menetlusdokumendis, et hagi lisas 12 toodud analüüs on koostatud teenusepakkuja OÜ Krediidiregister Accountscoring teenuse vahendusel. Accountscoring teenus toimib selliselt, et krediidisaaja annab OÜ Krediidiregister nõusoleku enda arvelduskonto ajaloole ligipääsu saamiseks, seda tegi ka kostja. OÜ Krediidiregister kogub nimetatud andmeid otse andmeallikast (näiteks pangast) ja analüüsib neid ning seejärel edastab analüüsitud andmed krediidisaajale. Kogu protsess toimub API rakenduste vahendusel, seega eraldiseisvat arvelduskonto väljavõtet kui sellist ei väljasta – saadakse üksnes andmed otse andmekogumist. Antud juhul on hagimenetluses kostja pangakontode väljavõtete koondina esitatud OÜ Krediidiregister kogutud kostja pangakontode nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX ajaloo andmed. Hageja selgitas apellatsioonkaebuses, et kostja kolme pangakonto väljavõtted perioodil 1. jaanuar 2022 – 26. mai 2022 on koondatud hagi lisas 12, täpsemalt peatükis „Tehingud“ (dtl 78-80). Kostja ei ole tõendi sisule vastuväiteid esitanud ega vaidlustanud hageja seisukohta, et kostja esitas enda pangakontode andmed OÜ Krediidiregister pakutud Accountscoring
teenuse vahendusel. Hageja selgitused kostja pangakonto andmete saamise ja analüüsi koostamise asjaolude osas on kooskõlas KAVS §-des 49 lg-tes 1 ja 3 ning § 50 lg-s 4 sätestatuga. Samuti selgitas hageja, et tõendi päises märgitud kuupäev „Loodud: 25.09.2023“ ei viita krediidivõimelisuse hindamise kuupäevale, vaid sellele, millal krediidiandja tegi päringu oma infosüsteemi tõendi süsteemist väljastamiseks. Analüüs sisaldab kostja pangakonto andmeid perioodil 1. jaanuar 2022 – 26. mai 2022, st enne laenu võtmist. Ringkonnakohtul puudub alus hageja selgitustes kahelda. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja on esitanud kostja pangakontode ajaloo andmed hagi lisas 12. Ringkonnakohus hindab maakohtu poolt hindamata jäänud tõendit TsMS § 653 alusel ning kontrollib, kas krediidiandja on järginud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja pangakonto andmete kohaselt oli tema keskmiseks töötasuks 1458,05 eurot kuus. Kohustuste suuruseks märkis kostja 125 eurot kuus. Krediidiandja kontrollis kostja andmeid avalikest andmebaasidest. Hageja selgitas, et lepingu nr 3739488 järgne maksimaalne tagasimakse sai olla ca 40,61 eurot kuus. Seda kinnitab hageja esitatud kostja tagasimaksete laekumiste tabel (dtl 50), mille järgi ei ole kostja kordagi pidanud tagasi maksma enam kui 30,49 eurot kuus. Krediidiandja arvestas kostja regulaarseteks majapidamiskulutusteks 450 eurot kuus. Seega pidi kostjale pärast lepingu nr 3739488 alusel saadud laenu maksimaalset tagasimakset jääma kätte 842,44 eurot (1458,05-125-40,61-450) kuus.
13.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et krediidiandjal puudus kostja pangakonto andmete alusel põhjus kahelda, et kostja sai sissetulekut XXXXXXXX AS-st. Arvestades, et hageja oli esitanud maakohtule koos hagiga krediidiandja poolt kogutud kostja pangakontode ajalugu tõendavad andmed, millest nähtus kostja töötasu XXXXXXXX AS-st, puudus maakohtul vajadus selles osas täiendavate tõendite kogumiseks omal algatusel, sh Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse päringu tegemiseks. Ringkonnakohus märgib, et töötamise register ei ole avaliku juurdepääsuga andmekogu, mida krediidiandja oleks saanud enne lepingu sõlmimist kontrollida. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et kande puudumine töötamise registris välistab kehtiva töösuhte ja palga saamise tööandjalt. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et krediidiandja on omandanud kostja kohta teabe, mis võimaldas tal hinnata, kas kostja oli võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel laenu tagasi maksma ning hinnanud nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja tuvastas kostja varalise seisu (tulud, kohustused) ning sõlmitava krediidilepingu mõju varalisele seisule. Varalise seisu hindamine nähtub mh esitatud analüüsist (dtl 77). Seega leidis maakohus ekslikult, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kohaldas põhjendamatult vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid tagajärgi, luges VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära ning jättis muud nõuded (v.a põhinõude) rahuldamata.
14.Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
Leping nr 3739488 sõlmiti 25. juulil 2022. Selleks ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr 31. mai 2022 seisuga 16,30% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273). Selle kolmekordne määr on 48,9%. Lepingus on krediidi kulukuse määraks 48,63% aastas (dtl 3637), st see ei ületanud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on hagiavalduses esitanud arvutuskäigu ja andmed krediidi kulukuse määra kontrollimiseks. Arvesse on võetud intressimäära 39,9%, väljavõtu tasu 1,8 eurot eeldusel, et kogu krediidilimiit (800 eurot) võetakse kasutusse viivitamata ning täies ulatuses ja tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste lepingu tingimustega. Eeltoodust tulenevalt ei ole tarbijakrediidileping VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tühine.
15.Kostja oli viivituses kolme järjestikuse tagasimaksega (15. detsember 2022, 15. jaanuar 2023 ja 15. veebruar 2023). Eelnevalt oli krediidiandja andnud kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatanud, et tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu üles (dtl 51-53). Seega olid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused täidetud (VÕS § 416 lg 1) ning krediidiandjal oli õigus laenuleping 16. märtsist 2023 erakorraliselt üles öelda (dtl 54-56).
16.Kostja on perioodil 25. juuli 2022 - 16. märts 2023 saanud krediiti kokku 950 eurot (dtl 43, 45 ja 49). Kostja oli tasunud krediidiandjale kokku 142,43 eurot (dtl 50), millest põhiosa makseks luges krediidiandja kokku 50,39 eurot (dtl 50). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele laenu põhiosa 899,61 eurot.
17.Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud intressi tasumist (VÕS § 94 lg 1). Lepingus lepiti kokku intressimääras 39,9% aastas (dtl 36). Kostjal on tasumata intress kokku 134,12 eurot (lepingu sõlmimisest 25. juuli 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 16. märtsil 2023 kogunenud intress 210,33 eurot, millest on maha arvestatud tasutud intress kokku 76,21 eurot = 134,12 eurot). Hageja on intressiarvutused esitanud hagiavalduses (dtl 24) ja eraldi lisana (dtl 60), arvestused on jälgitavad ja kontrollitavad. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda hageja arvutuste õigsuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud intress 134,12 eurot.
18.Hageja nõuab kostjalt ka viivist tasumata krediidisummalt määraga 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni maakohtule nõuetekohase hagiavalduse esitamiseni (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja VÕS § 415 lg 1). Hageja on viivisearvutuse esitanud hagiavalduses (dtl 25) ja hagi lisas 8 (dtl 62). Mõlemas on ekslikult märgitud, et viivist on arvestatud 1999,61 eurolt. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 899,61 eurot perioodil 17. märts 2023 kuni 25. september 2023 määradega 31,5% (10,5%×3) ja 36% aastas (12%×3). Viivisearvutused on kontrollitavad. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja perioodil 17. märts 2023 kuni 25. september 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 354,26 eurot.
19.Hageja palub mõista kostjalt välja VÕS § 1132 lg 1 alusel sissenõudmiskulu (lepingu kehtivuse ajal) kahe tasulise meeldetuletuskirja eest. Iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava ühe meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 5 eurot. Hüvitist on õigus nõuda juhul, kui eelnevalt on saadetud tarbijale vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Kostjale on edastatud 7., 10., 13. ja 23. veebruaril 2023 neli kirja (dtl 69-76). Kostja kohustus tegema graafikujärgseid makseid iga kuu 15. kuupäevaks. Kostjale on saadetud tasulised meeldetuletuskirjad 15. jaanuaril 2023 ja 15. veebruaril 2023 sissenõutavaks muutunud kohustuste kohta. Hageja nõuab kummagi tasulise meeldetuletuskirja eest 5 eurot. Tegemist on põhjendatud nõudega, mis kuulub rahuldamisele ja 10 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Samuti palub hageja kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulu (pärast lepingu lõppemist) 30 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel. Hageja märgib, et on saatnud kostjale e-posti ja posti teel nõudekirjad 10. aprillil 2023 (dtl 64), 21. aprillil 2023 ja 17. mail 2023 (dtl 67). Esimese nõudekirja eest nõuab hageja 20 eurot, teise eest 5 eurot ja kolmanda eest 5 eurot. Hageja ei ole tõendanud kostjale 21. aprillil 2023 nõudekirja saatmist. Seega kuulub nõue rahuldamisele üksnes esimese ja kolmanda nõudekirja saatmise eest, s.o kokku 25 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada osaliselt hagi rahuldamise ulatuse osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 1422,99 eurot (põhivõlg 899,61 eurot + intress 134,12 eurot + viivis 354,26 eurot + sissenõudmiskulu 25 eurot + meeldetuletuskirjade saatmise kulu 10 eurot). Hagi jääb rahuldamata 5 euro osas.
21.Ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, mistõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsuse tulemusena kuulub hagi suuremas osas rahuldamisele, mistõttu on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuivõrd maakohus määras kindlaks kostjalt hageja kasuks väljamõistetavate menetluskulude rahalise suuruse ning ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, tuleb muuta ka maakohtu kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). Maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid kokku 280 eurot (s.o riigilõiv). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 280 eurot.
22.Ringkonnakohtu menetluses koosnevad hageja menetluskulud apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 175 eurot (dtl 106). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga (TsMS § 174 lg 1) ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt tuleb mõlemas kohtuastmes välja mõista hageja kasuks menetluskuluna (riigilõiv) kokku 455 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.