Hageja: OK Incure OÜ (11542046), esindaja Aap Kulik Kostja: X (xxx)
Kohtuistung Istungil osalenud isikud
09.04.2024 Hageja esindaja Aap Kulik
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Xlt OK Incure OÜ kasuks 5240,37 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses ja hageja kanda 23% ulatuses.
4.Välja mõista Xlt OK Incure OÜ kasuks menetluskuluna 485,10 eurot. Kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.
5.Xl tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Avaldada vajadusel kohtuotsus Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik, hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.OK Incure OÜ esitas 03.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 6687,07 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas 15.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.29.09.2023 esitas hageja hagi, mida ta 16.10.2023 täpsustas, paludes kostjalt välja mõista võlgnevus summas 6791,79 eurot, millest moodustub krediidilepingu nr xxx põhivõlgnevus 3835,01 eurot, intress 577,94 eurot, viivis 489,36 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ja krediidilepingu nr xxx põhivõlgnevus 1605,69 eurot, intress 148,70 eurot, viivis 88,49 eurot, haldustasu 11,60 eurot.
3.Hagi kohaselt sõlmis kostja E AS-iga 22.10.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxx, krediidilimiidiga 3900 eurot, intressimääraga 39,9% aastas ehk 0,11% päevas, krediidi kulukuse määraga 48,63% aastas. Leping sõlmiti internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis ja selle osaks on teenustingimused ja hinnakiri.
4.Kostja on perioodil 22.10.2022 - 17.05.2023 saanud krediiti kokku summas 3965 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 0 eurot + 0.2% ülekande summast, see tähendab 7,93 eurot.
5.Lepingu põhitingimustest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,11% päevaintressist (nt. saadud krediit 3900 * 0,11% = 4.29 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 3900/60=65 eurot).
6.Kostja poolt on selle lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 451,48 eurot, millest on arvestatud põhiosa 129,99 eurot, intressi katteks 301,49 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot.
7.Krediidilepingu nr xxx järgne kostja põhivõlg on 3835,01 eurot (3965 – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 129,99 eurot). Hageja on arvestanud intressi perioodi 22.10.2022 kuni 17.05.2023 eest 879,43 eurot. Kostja tasumistest on intressi katteks arvestatud 301,49 eurot ja seega on kostja intressivõlgnevus 577,94 eurot. Hageja palub hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga 29.09.2023, kokku summas 489,36 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.
8.Kostja ja E AS sõlmisid 24.10.2022 internetiportaali vahendusel järelmaksulepingu nr. xxx kauba soetamiseks maksumusega 1629,90 eurot, intressimääraga 14,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 31,55% aastas. Samuti tuli kostjal tasuda igakuist haldustasu 2,90 eurot. Krediidisumma 1629,90 eurot väljastati 24.10.2022. Kostja pidi saadud laenu tagastama 60 kuu jooksul igakuise osamaksega summas 50,49 eurot, tasumise tähtpäevaga 15.10.2027.
9.Kostja on tagasimakseid teinud kokku 156,47 eurot, millest on arvestatud põhiosa 24,21 eurot, intressi katteks 118,56 eurot, haldustasu katteks 8,70 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 5 eurot.
10.Kostja järelmaksulepingu nr. xxx järgne põhivõlg on 1605,69 eurot (väljastatud krediit summas 1629,90 eurot – tagasimaksed summas 24,21 eurot). Perioodil 15.02.202315.05.2023 on kostja intressivõlgnevus 148,70 eurot. Hageja palub käesoleva hagiavalduse seisuga kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas
määras 14,90% aastas kokku summas 88,49 eurot. Ka palub hageja kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot.
11.Kostja teostas viimase tagasimakse mõlema lepingu katteks jaanuaris 2023 ja oli täielikus viivituses kolme, 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023, osamaksete tasumisega. Kostja ei tasunud võlgnevust talle 02.05.2023 antud täiendavaks tähtajaks 16.05.2023. Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldustega lepingud VÕS § 416 ja teenuse üldtingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles.
12.Hageja on nõude kostja vastu omandanud loovutamise teel, millest teavitati kostjat 12.06.2023.
13.Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotlusel esitatud andmete, pensionikeskuse sissetulekute päringu ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus (laenutaotlusel märkis sissetulekuks 900 eurot). Kostja pensionikonto päringust nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 792,92 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja laenutaotlusel 0 eurot. Krediidiandja võtab krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 250 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas (kostja suhtes maksehäireid polnud).
14.Teise lepingu sõlmimise eel teavitas kostja oma finantskohustuste suuruseks 200 eurot, milleks oli eelnevalt sõlmitud krediidileping (laenutaotlusel on märgitud kohustusteks 0, kuid hilisema vestluse käigus tuvastati E varasem kohustus). Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 250 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas (kostja suhtes ei olnud avaldatud maksehäireid). Kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks käesoleval juhul arvelduskontot ei küsitud. Kostja vastuväited
15.Kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
16.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
17.Kohus tuvastas, et kostja sõlmis E AS-iga internetiportaali vahendusel 22.10.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr xxx, krediidilimiidiga 3900 eurot, intressimääraga 39,9% aastas ehk 0,11% päevas, krediidi kulukuse määraga 48,63% aastas (dtl 43-44). Lepingu osaks on teenustingimused koos hinnakirjaga (dtl 36-42).
18.Samuti sõlmis kostja E AS-iga 24.10.2022 internetiportaali vahendusel järelmaksulepingu nr. xxx kauba soetamiseks maksumusega 1629,90 eurot, intressimääraga 14,90% aastas, krediidi kulukuse määraga 31,55% aastas. Samuti tuli kostjal tasuda igakuist haldustasu 2,90 eurot (dtl 51-54).
19.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus selgitas samas lahendis, et teiseks on kohtul kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus).
20.Eesti Panga andmetel oli 31.05.2022 seisuga (avaldatud 22.06.2022) maksimaalne krediidi kulukuse määr 49,5%. Kostjaga sõlmitud lepingutes oli see 48,63% aastas ja 31,55% aastas. Antud juhul seetõttu lepingute tühisuse alus puudub.
21.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õiguses üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktika (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) kohaselt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
22.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest lähtuvalt hindab kohus omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020.a otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
23.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
24.Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-22-147995 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla. Ringkonnakohus on lahendis 2-20-106661 selgitatud, et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
25.Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2‐14‐21710, p 29.3).
26.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
17.1.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
17.2.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
17.3.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
17.4.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
27.Hageja selgitas, et krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust laenutaotlusel esitatud andmete (dtl 93, 97-98), pensionikeskuse sissetulekute päringu (dtl 92) ja avalike andmebaaside põhjal (dtl 110). Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1200 eurot kuus (laenutaotlusel märkis sissetulekuks 900 eurot). Kostja pensionikonto päringust nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 792,92 eurot. Oma finantskohustuste suuruseks teavitas kostja laenutaotlusel 0 eurot. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele määras 250 eurot. Kehtivaid maksehäireid ei olnud. Kostja pangakonto väljavõtet ei küsitud. Istungil selgitas hageja, et selle kohta ei ole tõendeid, et kohustusi oleks täiendavalt kontrollitud. Krediidiandja on selgitanud, et aluseks on võetud see, mida kostja teavitas.
Teise lepingu sõlmimise eel teavitas kostja oma finantskohustuste suuruseks 250 eurot, milleks oli eelnevalt sõlmitud krediidileping (dtl 97-98).
28.Maakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmete põhjal võimalik tuvastada, kui suured olid kostja igakuised tegelikud sissetulekud ja kohustused, kas ja kui mitmeid varasemaid finantskohustusi tal tegelikult oli ning milline oli kostja tegelik maksekäitumine enne lepingute sõlmimist. Kostja poolt laenutaotlustes esitatud sissetulekut (1200 või 900 eurot kuus) ei ole võimalik tuvastada. Kostja taotluse ja pensionikeskuselt saadud info põhjal erines kostja sissetulek taotluses näidatust oluliselt. Kostja pensionikonto päringust nähtus viimaste kuude keskmiseks sissetulekuks 792,92 eurot. Kostja tegelike sissetulekute kindlaks tegemiseks tulnuks küsida kostja pangakonto väljavõtet, kuid seda ei ole tehtud. Krediidiandja peab hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle olemust, see kohutus tuleneb KAVS § 49 lg 3 punktidest 1 ja 2. Seega ei piisa, kui krediidiandja on tuvastanud üksnes tarbijale laekuvate summade suuruse pensioniregistri päringuga.
29.Ka ei ole võimalik tuvastada, kuid suured olid kostja igakuised tegelikud kulutused, sh kas kostjal oli teisi finantskohustusi. Võimalike muude finantskohustuste olemasolu ei saa kontrollida muul moel kui konto väljavõttelt, mida aga kostja puhul ei ole küsitud. Kohtule ei ole usutav, et kostja igakuiste vältimatute kohustuste suurus oli 0 eurot. Asjas ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud, millisel viisil tarbija sel juhul oma eluaseme-, toidu-, transpordi- ja sidekulusid tasub. Krediidiandja on määranud ise nende suuruseks 250 eurot, kuid asjas ei ole võimalik kindlaks teha, mis on selle summa määramise aluseks, millised kulud on selle summa puhul arvesse võetud. Krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ning AS Creditinfo skooringust ei saa järeldada, et kostja oli krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kohtule esitatud selgituste alusel ei saanud kohtu hinnangul laenuandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
30.VÕS § 416 lg 1 lause 1 kohaselt, krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
31.Kostjaga sõlmitud lepingute üldtingimuste (p 4.2) järgi laenuandja võib lepingust taganeda või selle ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest kliendile vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, juhul, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja E on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et E ütleb lepingu üles selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral ja nõuab kogu võla tasumis.
32.Hageja on lepingu ülesütlemise põhjusena toonud välja, et kostja oli täielikus viivituses kolme, so 15.02.2023, 15.03.2023, 15.04.2023 osamaksete tasumisega. Kostja ei tasunud võlgnevust talle 02.05.2023 antud täiendavaks tähtajaks 16.05.2023. Krediidiandja ütles 17.05.2023 ülesütlemisavaldustega lepingud VÕS § 416 ja teenuse üldtingimuste punkti 4.2 alusel üles (dtl 62,66, 69, 72). Hageja omandas nõude loovutamise teel 12.06.2023 ja selle kohta on edastatud kostjale teatis (dtl 73-78).
33.Seega on käesoleval juhul ülesütlemisavalduse tegemise ajal täidetud VÕS § 416 lg 1 esimese lause tingimus, et kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
34.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
35.Kostja on perioodil 22.10.2022 - 17.05.2023 saanud krediidiliini lepingu nr xxx alusel krediiti kokku summas 3965 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 7,93 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 451,48 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 129,99 eurot, intressi katteks 301,49 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 15 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot.
36.Kuna krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik maksed, sh väljavõtutasu 7,93 eurot lugeda põhiosa makseteks. Kostja põhivõlgnevus on seega 3505,59 eurot (3965 - 451,48 – 7,93), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
37.Hageja on arvestanud intressi perioodi 22.10.2022 kuni 17.05.2023 eest 879,43 eurot. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Kuni 17.05.2023 oli intressimäär 2,50% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista intressina intressikalkulaatori järgi 37,21 eurot (arvestatuna 3965 eurolt). Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne ja seega jääb hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulu 35 euro saamiseks rahuldamata.
38.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kokkulepitud intressimääraga samas määras so. 39,9% aastas, kuid mitte rohkem kui kolmekordne seadusjärgne intressimäär aastas perioodi 18.05.2023- 29.09.2023 eest.
39.Poolte kokkuleppe järgi võrdub viivis laenuintressi aastase määraga. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb VÕS § 4034 lõike 7 järgi kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on hagejal õigus viivisele seadusjärgses määras. Viivisekalkulaatori järgi tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 18.05.2023- 29.09.2023 eest arvestatuna 3505,59 eurolt summas 149,25 eurot.
40.Krediidilepingu nr xxx alusel tuleb seega kostjalt hagejale kokku välja mõista 3692,05 eurot (3505,59 +37,21 +149,25).
41.Järelmaksulepingu nr. xxx alusel sai kostja kauba soetamiseks laenu 1629,90 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 156,47 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 24,21 eurot, intressi katteks 118,56 eurot, haldustasu katteks 8,70 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 5 eurot. Hageja on arvestanud perioodil 15.02.2023-15.05.2023 intressi 148,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 14,90% aastas kokku summas 88,49 eurot. Ka palub hageja kostjalt välja mõista tasumata haldustasu summas 11,60 eurot.
42.Kuna krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kõik maksed lugeda põhiosa makseteks. Kostja põhivõlgnevus on seega 1470,43 eurot (1629,90 156,47), mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
43.Hageja on arvestanud intressi perioodi 22.10.2022 kuni 17.05.2023 eest 879,43 eurot. Kuna kohus tuvastas eespool, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, tuleb lepingule kohaldada VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, mis oli kuni 31.12.2022 0% aastas. Kuni 17.05.2023 oli intressimäär 2,50% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista intressina 15,29 eurot (arvestatuna 1629,90 eurolt). Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne ja seega jääb hageja nõue kostjalt haldustasu summas 11,60 euro saamiseks rahuldamata.
44.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas määras 14,90% aastas kokku summas 88,49 eurot.
45.Poolte kokkuleppe järgi võrdub viivis laenuintressi aastase määraga. Kuna vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb VÕS § 4034 lõike 7 järgi kohaldada VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, siis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on hagejal õigus viivisele seadusjärgses määras. Viivisekalkulaatori järgi tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 18.05.2023- 29.09.2023 eest arvestatuna 1470,43 eurolt summas 62,60 eurot.
46.Järelmaksulepingu nr. xxx alusel tuleb kostjalt hagejale kokku välja mõista seega 1548,32 eurot (1470,43 + 15,29 + 62,60). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
47.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagi osaliselt (77% ulatuses), jäävad menetluskulud kostja kanda 77% ulatuses ja hageja kanda 23% ulatuses. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
48.Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 630 eurot, mis on põhjendatud menetluskuluks TsMS § 138 lg 2 kohaselt. Kostja peab sellest hüvitama 77% ehk 485,10 eurot.
49.Kuivõrd asjas ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
50.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
51.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.