Võlaõigus › Töövõtulepingud

3.5 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt Vändra MP OÜ teostas Marron Grupp OÜ-le ekskavaatoritöid, mille eest esitas Marron Grupp OÜ-le arve nr 22070 summas 7190,4 eurot. Kuivõrd Marron Grupp OÜ arvet ei tasunud, sõlmisid hageja, Marron Grupp OÜ ja Marron Grupp OÜ juhatuse liige M.S. 3. juunil 2022 kokkuleppe - maksegraafiku nr 28042022-01. Vastavas kokkuleppes kinnitas Marron Grupp OÜ, et tal on hageja ees esitatud arvest tulenev võlgnevus summas 7190,4 eurot. Eelnevale lisaks lepiti kokku, et lisaks arvetele tasutakse ka viivis summas 104,4 eurot ja maksekohustuse täitmisega viivitamisest tingitud kahjuhüvitis summas 862,85 eurot, kokku seega 8157,65 eurot. Viidatud summa tuli tasuda maksegraafiku alusel selliselt, et alates juunist 2022 tuli iga kuu 10. kuupäevaks tasuda 400 eurot ja viimase osamaksena 10. mail 2023 3757,65 eurot. Täiendavalt kinnitas kokkuleppe p-s 1.2 kostja, et ühineb kokkuleppe alusel viidatud summa tasumise kohustusega Marron Grupp OÜ poolel solidaarvõlgnikuna VÕS § 178 lg 1 lähtudes. Vastavalt kokkuleppele pidi Marron Grupp OÜ või kostja tasuma maksed kokkuleppe sõlmimise ajal hageja esindajaks olnud Kreedix OÜ arveldusarvele. Kreedix OÜ-le laekusid maksed järgmiselt: 16. juunil 2022 400 eurot; 22. juulil 2022 400 eurot; 15. augustil 2022 400 eurot; 21. septembril 2022 400 eurot; 17. oktoobril 2022 400 eurot. See tähendab, et võlgnetav summa laekus üksnes osaliselt ehk pooltevahelist kokkulepet ei täidetud. Kuivõrd vastavalt kokkuleppele vastutab võlgnevuse eest ka kostja, esitas hageja 28. novembril 2023 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Seejuures esitas hageja nõude üksnes osaliselt, et mitte ületada maksekäsu kiirmenetluses seatud 8000 euro ülempiiri. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele pidi Marron Grupp OÜ või kostja tasuma hagejale võlgnevuse 8157,65 eurot. Käesoleval juhul lepiti kokkuleppes kokku, et esimene makse pidi laekuma 10. juunil 2022, ent see laekus 16. juunil 2022. Küll aga, kuigi ettepanek koostati ja saadeti kostjale juba varem, siis see allkirjastati alles 17. juunil 2022 ehk pärast esimese osamakse tähtpäeva. Sellest tulenevalt loeb hageja, et esimese osamakse tähtaega ei ületatud. Küll aga, kokkuleppes lepiti kokku, et teine makse peab laekuma 10. juulil 2022, ent see laekus alles

ning maksed tuli vastavalt kokkuleppele tasuda hiljemalt 16. juuliks, hakkas jooksma nõudelt ka viivis 17. juulist 2022. Eelnevast tulenevalt tuleb iga tehtud makse lugeda esmalt tasutuks selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning alles seejärel põhinõude katteks. Käesoleval juhul, tulenevalt kokku lepitud viivisemäära suurusest ja maksete tegemise päevadest, tuleb lugeda, et 22. juulil 2022 tehtud maksest laekus viivise katteks 232,73 eurot ja põhinõude katteks 167,27 eurot. Seega oli pärast 22. juuli 2022 makset põhinõude suurus 7590,38 eurot. Kõik järgnevad maksed tuleb aga lugeda täies ulatuses viiviste katteks. Eelnevast tulenevalt seega on kokkuleppest tulenev põhinõue 7590,38 eurot (s.o maksegraafikus kokku lepitud 8157,65 eurot, millest on maha arvestatud esimene osamakse 400 eurot ja 22. juulil 2022 tehtud maksest 167,27 eurot) täies ulatuses tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 7590,38 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 7590,38 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 2686,64 eurot, mille koosseisus on: riigilõiv 995 eurot ja õigusabikulud 1691,64 eurot. 2.Hageja täiendavalt lisab, et käesoleval juhul ei ole võimalik rääkida eksitusse viimisest, kuivõrd see eeldaks hageja poolt tegelikkusele mittevastavate asjaolude esitamist, mis oleksid kostjat mõjutanud kokkulepet sõlmima. Selliseid tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid hageja kostjale esitanud ei ole, seejuures ei ole ka kostja ise täpsustanud ega välja toonud, millega täpsemalt hageja teda eksitusse on viinud ning kuidas see on mõjutanud kokkuleppe sõlmimist. Kostja seisukoht eksitusse viimise osas on tuletatud ega põhine ühelgi reaalsel elulisel juhtumil. Oluline on ka märkida, et kostja on õigus- ja teovõimeline isik, mis tähendab, et kostja oli võimeline ka kokkuleppe sisu mõistma ja lähtuvalt sellele ka otsuseid langetama. Õiguskirjanduses on selgitatud, et teovõime olemasolu eeldab seda, et isik saab adekvaatselt aru oma tegude tähendusest. Seega olukorras, kus kostja on allkirjastanud kokkuleppe, pidi ta ka aduma, et võtab allkirja andes endale kohustusi. Seejuures teovõimelise isikuna pidi kostja ka aru saama, mida kohustuste mitte täitmine enesega kaasa võib tuua. Isegi, kui kostja ei oleks mõistnud iseseivalt kokkuleppega kaasnevaid tagajärgi või kokkuleppe sisu, oli kostjal võimalus pöörduda kolmandate isikute poole, kes teda nõustaksid. Järgmiseks soovib hageja märkida, et kuivõrd kostja enese vastuses kompromissi võimalusele viidanud on, pöördus hageja esindaja kostja poole kompromissläbirääkimiste pidamiseks 31. jaanuaril 2024. Hagejapoolne ettepanek oli, et kostja tasub hagejale 3 aasta jooksul võrdsete igakuiste osamaksetega 11000 eurot. Hageja selgitas kostjale, et on kompromissi korras nõus enese nõuet vähendama – menetlusse on esitatud tunduvalt suurem nõue (ca 15 000 eurot) ning sellele lisanduvad ka hagi rahuldamise korral hageja menetluskulud. Hageja selgitas kostjale ka seda, et kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanekule vastuväite kuigi teadis, et omab hageja ees kohustusi. Seega on kostja enese käitumisega tekitanud üksnes kulusid juurde. Kostja oli küll maksegraafiku sõlmimisega nõus, kuid on seejuures öelnud: „oleksin maksimaalselt võimeline maksma kuus minimaalselt 100 eurot aga aasta lõikes 3000 eurot“. Eelöeldu tähendab, et kostja sooviks oli, et kompromissisummaks oleks 9000 eurot. Hageja sellise kostja pakkumisega nõustuda ei saa – olukorras, kus kostja tasub igakuiselt 100 eurot, läheks liialt kaua enne, kui kogu summa tasutud saaks ning seetõttu ei ole kostja poolt pakutud summa hagejale vastuvõetav. Eelkõige on oluline tähele panna, et kostjal on võlgnevus hageja ees juba alates 2022. aastast ning senimaani ei ole kostja teinud midagi endast olenevalt, et tekkinud probleemise lahendus leida või võlgnevust tasapisi likvideerida. Hageja on seisukohal, et tehtud pakkumine 11 000 eurot 3 aasta jooksul on juba iseenesest suur vastutulek, kuivõrd selles summas sisalduvadki põhinõue ja menetluskulud ning sisuliselt kogu viivisenõudest on hageja nõus kompromissi korras

loobuma. Eeltoodust tulenevalt on kostja õigus- ja teovõimeline isik, kes kokkuleppe sõlmimisel pidi aduma allkirja andmisega kaasnevaid kohustusi, sh kokkuleppe sisu, mistõttu ei ole ka asjakohane kostja väide ekslikult allkirja andmise osas. Samuti on ebaõnnestunud osapoolte vahel peetud kompromissläbirääkimised. Sellest tulenevalt leiab hageja, et hagi tuleb rahuldada. Kostja põhjendused 3.Kostja leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud, sest nõude esitamine tema kui võlgniku vastu ei ole põhjendatud ning ei põhine kokkulepitud tingimustel. Hageja sõlmis maksekokkuleppe viies kostja eksitusse ning esitles talle hoopis teistsuguseid lahendusi ja võimalusi. Kostja ei oleks kokkuleppe tegelikku sisu mõistes sellega nõustunud ja seda allkirjastanud. Kostja leiab, et hageja on teda eksitanud. Kostja ei oleks nõustunud nii suure vastutuste ülevõtmisega, samuti ebanormaalselt suure viivistemääraga. Oluline on ka märkida, et kostja on püüdnud vaatamata kõigele kohtuväliselt leida kompromisslahendust ning esitanud omapoolseid pakkumisi, kuid hageja ei ole kostja ettepanekutele vastanud. Kostja sooviks arutada kompromissi sõlmimise võimalusi, kuid hagiavalduses esitatud täie nõude aktsepteerimine ei ole põhjendatud. Kostja on valmis kaaluma kompromissi, kui see puudutaks põhivõlgnevust ning see oleks ajatatud. Muudel juhtudel on kostja sunnitud kaaluma enda pankrotiavalduse esitamist, sest hagiavalduses esitatud ulatuses ei ole kostja võimeline nõuet täitma. Kostja on kohtuväliselt hagejale selgitanud, et oma võlakohustuste täitmise käigus ei ole tal alles enam mingisugust vara. Kohtu põhjendused 4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. 5.Pooled ei vaidle asjaolude üle, et Vändra MP OÜ teostas Marron Grupp OÜ-le ekskavaatoritöid (dtl 27-28), mille eest on esitatud arve nr 22070 (dtl 26 ). Pooled sõlmisid 3.06.2022 kokkuleppe-maksegraafiku nr 28042022-01 (dtl 30-31). Maksekokkuleppe alusel on kokku laekunud 2000 eurot, millest on Kreedixi tasusid kokku kinni peetud 600 eurot ( dtl 32-35).

8.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole ise täpsustanud ega välja toonud, millega

täpsemalt hageja teda eksitusse on viinud ning kuidas see on mõjutanud kokkuleppe sõlmimist.

lugeda esmalt tasutuks selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning alles seejärel põhinõude katteks. 14.VÕS § 113 lg 1 I lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokkuleppe p 2.5 alusel on viivisemääraks 0,5%. Hageja on arvestanud viivist alates 17.07.2022. 22.07.2022 tehtud maksest laekus viivise katteks 232,73 eurot ja põhinõude katteks 167,27 eurot. Pärast 22.07.2022 makset on põhinõude suurus 7590,38 eurot. Kõik järgnevad maksed tuleb aga lugeda täies ulatuses viiviste katteks. Hageja nõuab viivist 7590,38 eurot. Kohus leiab, et puudub alus jätta viivisenõue rahuldamata. Samuti kohus märgib, et kuigi viivisemäär ületab seadusest tulevat viivisemäära, ei nõua hageja viivist üle põhivõla suuruse, mh ei nõua ta nn edasiulatuva viivise väljamõistmist. 15.Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 7590,38 eurot ja viivis 7590,38 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 17.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. 19.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 2686,64 eurot, sh riigilõivud kokku 995 eurot ja õigusabikulud 1691,64 eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud ei ole. 20.Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 21.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja ajakulu (u 12 tundi) ning esindajakulud menetluskulud (1691,64 eurot) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas on mitmeid ettevalmistavaid toiminguid (nt kliendile info edastamine, e-kirjade saatmine, kliendiga telefoni teel suhtlemine jm), mille osas ei ole põhjendatud, et vastava ajakulu eest peaks täies ulatuses vastutama vastaspool. 22.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 140 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. 23.Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud järgmiselt: maksekäsu avalduse koostamine 40 minutit, päringu koostamine ja vastusega tutvumine 20 minutit, tutvumine võlgniku vastuväitega 10 minutit, hagiavalduse koostamine 4 tundi 35 minutit, tutvumine menetlusse võtmise määrusega 5 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit; tutvumine kostja vastusega hagile 10 minutit; kompromissi läbirääkimised 20 minutit, seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund 30 minutit;

tutvumine kohtumäärusega 10 minutit; täiendava menetluskulu nimekirja koostamine 30 minutit, so 9 tundi 1260 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb põhjendatuks kuludeks registrite riigilõiv 15 eurot ja hagi esitamisel riigilõiv 980 eurot, kokku 995 eurot. 24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikuks esindajakuluks tuleb pidada 1260 eurot. Kostjalt tuleb samuti välja mõista hageja kasuks riigilõivud kokku 995 euro, kokku 2255 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2255 eurot. 25.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.