Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
hagi
K.
T.
vastu
võlgnevuse
hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Aap Kulik [email protected])
(e-post
kostja K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxxxxxx, e-post; Asja läbivaatamine
kirjalikult lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista K. T. OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 3024 eurot 86 senti, millest põhivõlg moodustab 3000 eurot ja intress 24 eurot 86 senti.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ taotlus K. T. intressi 262 eurot 35 sendi, sissenõutavaks muutunud viivise 432 eurot ja sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks.
4.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses K. T. ja 19% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
6.Välja mõista K. T. OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 368 eurot 55 senti.
7.Välja mõista K. T. OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (368 eurolt 55 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud
2-23-136347 tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).
MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ (hageja) esitatud hagist nähtub, et hageja ja K. T. (kostja) sõlmisid 12. jaanuaril 2023 laenulepingu, mille kohaselt võimaldati kostjale laenu 3000 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtajatult intressimääraga 38,40% aastas. Kostjale teostati laenu väljamaksed 12. jaanuaril 2023 summas 1600 eurot ja 13. jaanuaril 2023 summas 1400 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab kostjalt 3754 euro 21 sendi tasumist, millest 3000 eurot moodustab põhivõlg, 287 eurot 21 senti intress, 432 eurot viivis ja 35 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest. Hageja luges lepingu alates 13. maist 2023 hageja-poolse ülesütlemisega lõppenuks. Hageja selgitas täiendavalt, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt 3024 eurot 86 senti, millest põhisumma 3000 eurot ja intress 24 eurot 86 senti perioodil 13. jaanuar 2023 kuni 13. mai 2023 seadusjärgses määras 2.5% aastas tagastamata krediidisummalt 3000 eurolt.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks 15. novembril 2023 (dtl 56). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 29. novembril 2023).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
5.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lgle 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
2-23-136347 Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud Multitude Bank Laenulimiidi laenulepingu eritingimused (dtl 28-37), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 38-40) meeldetuletuse lepingu lõpetamisest (dtl 41), nõude loovutamise teate (dtl 42-44), meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 45-47). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud.
7.Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hageja selgitustest vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kohta nähtub, et laenutaotlejalt ei küsitud pangakontode väljavõtteid. Samuti ei kontrollinud krediidiandja enne laenu väljastamist laenusaaja kohustuste suurust ega majapidamiskulude suurust. Kohtule esitatu pinnalt järeldub, et krediidiandja lähtus laenutaotleja poolt taotluses esitatud andmetest ja maksehäireregistritest, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõude ümberarvestuse kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundlike laenamise põhimõtet (dtl 96). Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees 3024 eurot 86 senti, s.o põhinõue 3000 eurot ja intress perioodil 13. jaanuar 2023 kuni 13. mai 2023 seadusjärgses määras 2,5% summas 24 eurot 86 senti Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7, millest tulenevalt hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3000 eurot ja intress 24 eurot 86 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 81% ulatuses kostja ja 19% ulatuses hageja kanda.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on esitanud kohtule menetluskulu väljamõistmise nõude hagiavalduses, millest nähtuvalt on hageja menetluskulu riigilõiv summas 455 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
2-23-136347 Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga.
10.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 368 eurot 55 senti (455 x 81%).
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (368 eurot 55 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.