Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-23-11283

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-23-11283 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. OMEGA INVEST osaühing (OÜ) esitas 09.08.2023 hagiavalduse. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt A. K.lt OMEGA INVEST osaühingu kasuks põhivõlgnevus 189.99 eurot, intress 9.63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 22.87 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis alates 10.08.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tagastamata krediidisummadelt aastas vastavalt lepingus sätestatud intressimääras, menetluskulud sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 200 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja L AS 15.06.2022 järelmaksulepingu nr xxxx. Kostja ei ole lepingu alusel teinud ühtegi tagasimakset. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 05.08.2022 kuni ülesütlemiseni 21.10.2022. Esialgne võlausaldaja ütles 21.10.2022 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 17.01.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus jättis 11.08.2023 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta. Hageja esitas 13.09.2023 hagiavalduse täienduse. Hageja toob välja, et vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise osas on krediidiandja selgitanud, et kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks saadakse andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest, mh eesti väärtpaberikeskuses asuva pensionikonto info alusel. Klient on taotluses deklareerinud

2-23-11283 sissetulekuks 3 000 eurot, kuid krediidiandja on kliendi sissetulekut korrigeerinud saadud info kohaselt ning arvestanud kliendi sissetulekuna 1 099 eurot. Kliendi igakuised finantskohustused olid kokku summas 550.79 eurot. Seega moodustusid kohustused sissetulekutest 50((550.79/1099)*100)%, mis on mõistlik osakaal Eesti ja Euroopa majanduspiirkonnas. Maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) nähtus, et kliendil puudusid taotluse esitamisel maksehäired. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Harju Maakohus võttis 21.12.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressiks Xxxx. Nimetatud aadress ei ole leitav. Varasemas menetluses kinnitas Xxxx korteriomanik 25.11.2022, et võlgnik ei ela enam antud aadressil. Varasemas menetluses Xxxx korteriomanik kinnitas 25.11.2022, et võlgnik seal ei ela. Xxxx korteriomanik kinnitas 16.02.2023, et võlgnik ei ela enam sellel aadressil. Viimati suhtles võlgnikuga suvel, siis elas võlgnik xxxx. Võlgniku ema kinnitas 16.02.2023, et võlgnikuga ei suhtle, ei ole teda 10 aastat näinud. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur vastanud 23.02.2023, et politseil puudub teave, kus isik A. K. võib viibida, või millist e-posti aadressi ta kasutab. Viimane elukoha märge on 23.11.2021 xxxx, Xxxx korteriomanik kinnitas 03.01.2024, et võlgnik nimetatud aadressil enam ei ela. Kostja e-posti aadressil xxxx puudub vastus. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja TsMS § 317 lg 1 kohaselt toimetada menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte. Kohtul ei õnnestunud kostjale A. K.le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 26.02.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);

2-23-11283 − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt 11.08.2023 kohtunõudele 06.09.2024 esitatud hagiavalduse täienduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringu Eesti Väärtpaberikeskuses asuva pensionikonto kohta, mille kohaselt oli kostja keskmine kuu sissetulek 3000 euro asemel 1099 eurot. Samuti tegi krediidiandja päringu krediidiinfo ja krediidiregisterisse. Kostjal puudusid taotluse esitamisel maksehäired, samuti ei olnud kostjal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Krediidiandja lähtus laenusaaja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu krediidiinfo- ja krediidiregisterisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on tuvastanud kostja finantskohustused, kuid puudub info, kuidas on arvestatud kostja majapidamiskuludega (kulutused elukohale, toidule, transpordile). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset, mistõttu on leping kehtivalt üles öeldud. Lepingu kehtivuse ajal 15.06.2022- 21.10.2022, oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%. Kohus jätab rahuldamata hageja intressi nõude, summas 9.63 eurot. Hagiavalduse täienduses toob hageja välja, et krediidilepingu lehekülje 3, lepingu põhitingimuste, kohaselt moodustus viivisemääraks lepingujärgne intress, mis oli 14.90% aastas ja 0.04% päevas, kuid minimaalselt EKP intress (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär) + 8% aastas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Kuna viivisemäär on lepingu kohaselt võrdne intressimääraga, on kohtu hinnangul viivise suuruseks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja nõuab viivist perioodi 22.10.2022-09.08.2023 eest. Nimetatud perioodil oli

2-23-11283 intressimäär vahemikus 0% - 4%, seega väiksem kui kokkulepitud miinimum viivisemäär, milleks oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär + 8% aastas ehk sisuliselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud viivise arvestus järgmine: periood 22.10.2022 - 31.12.2022, viivisemäär 8%, päevi 71, summa 2.96 eurot; periood 01.01.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 10,5%, päevi 181, summa 9.89 eurot; periood 01.07.2023 - 09.08.2023, viivisemäär 12%, päevi 40, summa 2.50 eurot. Kokku 15.35 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas (22.87-15.35) 7.52 eurot. Hageja palub mõista kostjalt alates 10.08.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis tagastamata krediidisummadelt aastas vastavalt lepingus sätestatud intressimääras. Arvestades eelnevat ning järelmaksulepingus kokku lepitud minimaalset viivisemäära, mis vastab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrale, on põhjendatud viivis tagastamata krediidisummalt alates 10.08.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale pärast lepingu lõppemist neli tasulist meeldetuletuskirja. Esimese kirja maksumus oli 15 eurot ja järgneva kolme kirja maksumus 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb pärast lepingu lõppemist ette kolme tasulise kirja hüvitamist. Seega on sissenõudmiskulu põhjendatud 3 meeldetuletuskirja osas, summas (15 + 5 + 5) 25 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulud summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 189.99 eurot, viivised 15.35 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot ja viivised alates 10.08.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tagastamata krediidisummadelt aastas vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus oli kokku 252.49 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 230.34 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 91%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 9% ulatuses hageja kanda ning 91% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulu summas 200 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaolude ja materjaliga tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1⁄2 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 1⁄2 töötundi, kokku 2 töötundi. Kokku on õigusabikulud summas 200 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

2-23-11283 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 100 eurot (km-ta), mida kohus peab põhjendatuks. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (100+200) 300 eurot, millest kostja kanda jääb 91% ehk 273 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (273 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.