2-23-135442/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi V Ž ́i vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja xxx AS sõlmisid 18.01.2023 järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 2949,90 eurot. Krediidisumma väljamakse teostati 18.01.2023 ning krediidi kulukuse määraks kujunes 28,71% aastas. Igakuise osamakse suuruseks oli 87,46 eurot ning võlgnik pidi tegema 60 osamakset viimase osamakse tasumise tähtpäevaga 15.01.2028. Kostja ei teostanud ühtegi tagasimakset. Kostjat hoiatati 02.05.2023 e-postile saadetud teavitusega lepingu ülesütlemisest, aga kuivõrd kostja tagasimakseid ei teinud ütles krediidiandja 14.02.2023 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Hageja edastas kostjale 09.06.2023 teate, milles teavitas kostjat tema ja xxx AS vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le. Hageja palus Harju Maakohtul mõista kostjalt välja võlgnevus, milleks on põhisumma suuruses 2949,90 eurot, intress 284,61 eurot, viivis 209,53 eurot, haldustasu 4,80 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Lisaks sellele palus hageja mõista kostjalt alates 08.11.2023 kuni tagastamata krediidisumm täieliku tasumiseni välja viivis tagastamata krediidisummalt vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale. Kohus esitas hagejale kohtunõude 10.04.2024, milles palus välja tuua, kuidas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas kohtule 19.04.2024 vastuse, mille kohaselt hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale xxx AS-ile vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitamiseks, aga täiendavaid tõendeid, lisaks hagiavalduses esitatule, ei esitanud. Hageja asus seisukohale, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue 2949,90 eurot, kuivõrd kostjapoolsed tagasimaksed puuduvad. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte 06.12.2023 avalikult kohtuteate avaldamisega 20.11.2023 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

5.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxx AS ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx AS kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate