nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Aap Kulik Kostja: E. V. (isikukood xxxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi E. V. vastu osaliselt.
2.Mõista E. V.ilt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 2500 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi E. V. vastu intressinõudes 236,71 eurot, väljavõttetasu nõudes 58,38 eurot ja viivisenõudes 341,92 eurot.
4.Jätta menetluskulud 80% ulatuses E. V.i ja 20% ulatuses OK Incure OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks OK Incure OÜ menetluskulud 420 eurot ja mõista E. V.ilt välja 80% ehk 336 eurot OK Incure OÜ kasuks. E. V.il rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-151229 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2938,39 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 12.01.2024 määrusega maksekäsumenetluse ja edastas tsiviilasja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 30.01.2024 Harju Maakohtule hagi E. V. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt hagiavaldusele sõlmis Xxxx (endise ärinimega Xxxx) kostjaga laenulimiidi lepingu, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2500 eurot. Kostja kasutas limiiti kokku 2500 euro ulatuses, limiidi väljamaksed on kostjale tehtud ajavahemikus 25.05.2023 kuni 27.05.2023. Pooled leppisid kokku intressimääras 38,40% aastas, krediidikulukuse määraks on 45,93% aastas. Viivisemäär võrdne intressimääraaga, s.o 38,40% aastas. Tagasimaksete kogusummaks kujunes 3019,97 eurot.
4.Kostja ei ole teostanud mitte ühtegi tagasimakset.
5.Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 2500 eurot.
6.Vastavalt krediidilepingu tingimuste punktile K on lepinguline intressimäär esimesel 30 päeval alates Lepingu sõlmimise päevast 0. Krediidileping sõlmiti 25.05.2023, seega arvestatakse intressi alates 25.06.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress 236,71 eurot perioodi 25.06.2023 kuni 22.09.2023 eest.
8.Lisaks nõuab hageja 3% laenu kasutuslevõtutasu alates teisest laenu kasutusele võtmisest. Teine summa võeti kasutusele 26.05.2023 summas 1846 eurot ning sellelt tuli tasuda Laenu kasutuselevõtutasu 55,38 (1846*3%) eurot. Kolmas summas võeti kasutusele 27.05.2023 summas 100 eurot ning sellelt tuli tasuda laenu kasutuselevõtutasu 3(100*3%) eurot. Kokku tuli tasuda tasu 58,38 (55,38+3) eurot. Kostja ei ole tagasimakseid teostanud, seega tuleb lepingu alusel tasuda Laenu kasutuselevõtutasu 58,38 eurot.
9.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (06.10.2023 nõudekiri maksumusega 25 eurot, 20.10.2023 pretensioon maksumusega 5 eurot ja 27.10.2023 hagihoiatus maksumusega 5 eurot). Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 35 euro ulatuses.
10.Xxxx on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet kliendi kohta erinevatest allikatest. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja poolt esitatud tulu andmetest.
2-23-151229
11.Krediidivõimelisuse hindamise raames kohustati Kostjat esitama oma arvelduskonto väljavõte sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks. Kostja esitas Xxxx panga arvelduskonto xxxx väljavõtte perioodil 25.02.2023 - 25.05.2023.
12.Arvelduskontolt nähtus, et Kostja viimase kolme kuu regulaarseks sissetulekuks oli töötasu G OÜ-lt keskmiselt summas 1333,56 eurot. Kostja finantskohustustena nähtusid maikuus maksed I ASile summas 87,41 eurot ja AS L 41,46 eurot, I AS’ile 69,74 eurot ja C 211,90 eurot. Seega nähtus kostja püsivateks finantskohustusteks 410,51 eurot.
13.Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas kostja, et ta on esitanud Xxxx kõik õiged andmed oma majandusliku olukorra ja Laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada krediiti. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
14.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt summa 2500 eurot tasumist (väljastatud krediit 2500 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 0 eurot).
15.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 16.02.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud põhinõude 2500 eurot ja sissenõudekulude 35 eurot osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
19.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
20.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kontoväljavõtte alusel.
21.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,
2-23-151229 mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
22.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
23.Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on küll kogunud kostja kontoväljavõtte, kuid on seda analüüsides jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandja tuvastas ühelt poolt küll igakuise töötasu keskmises summas 1333,56 eurot, kuid jättis arvestamata, et kontoväljavõttelt nähtub, et kostja kannab oma sissetuleku koheselt Xxxx kontole ja teeb sularaha sissemakseid. Hageja ei ole osundanud, et krediidiandja oleks kontrollinud ka Xxxx konto väljavõtet, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et krediidiandja on kontrollinud ja arvestanud on kostja võimalike kohustustega. Arvestades seda, et kostja kandis sissetuleku koheselt teisele kontole, ei ole välistatud, et kostja teenindas nimetatud kontolt veel muid finantskohustusi.
24.Kontoväljavõttelt nähtub, et kostja sai 27.03.2023 C AS-lt laenu summas 7808,60 eurot, 05.04.2023 I AS-lt laenu summas 2300 eurot ja 10.05.2023 B OÜ-lt laenu 1405 eurot. Seega kahe kuu jooksul enne vaidlusaluse krediidilimiidi lepingu sõlmimist 2500 euro ulatuses limiidi kasutusele võtmiseks, oli kostja juba saanud erinevatelt krediidiandjatelt laene 11 513,60 euro ulatuses. Arvestades kostja sissetuleku kogusuurust ning niivõrd lühikese perioodi jooksul niivõrd suures mahus laenude võtmist, oleks krediidiandjal pidanud tekkima küsimus kostja suutlikkusest värskelt võetud suurtes summades laene teenindada.
25.Kostja kontoväljavõttelt nähtub seegi, et vaidlusaluse krediidilimiidi lepingu sõlmimise päeval oli kostja kontojääk 1,12 eurot. Ka nimetatu pidanuks olema algsele krediidiandjale selge märk, et kogumis kostja muu maksekäitumisega ja hiljuti võetud suurte laenudega, ei ole kostja tegelikkuses krediidivõimeline.
26.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
27.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
28.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
29.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 2500 eurot ja kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
30.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 2500 eurot ja kohus rahuldab põhinõude.
31.Hageja ei nõua intressi ega viivist seadusjärgses määras ega väljavõttetasu juhul, kui kohus tuvastab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus menetleb hagi hageja esitatud asjaolude ja nõude alusel (TsMS § 5).
2-23-151229
32.Seega jätab kohus hageja intressinõude 236,71 eurot, viivisenõude 341,92 eurot ja väljavõttetasu nõude 58,38 eurot rahuldamata.
33.Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel.
34.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
35.Hageja selgitab, et meeldetuletuskirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist. Hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud, kuivõrd nõudekirjad on saadetud pärast lepingu ülesütlemist ning kirjade maksumus vastab VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Kohus rahuldab hageja sissenõudekulude hüvitise nõude 35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
37.Kohus rahuldas hageja nõudest 3172,01 eurot ca 80% ehk 2535 eurot, mistõttu kohus jätab menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
39.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 420 eurot. Menetluskulude nimekirja hageja tähtaegselt esitanud ei ole.
40.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
41.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 420 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 80% hageja menetluskuludest ehk 336 eurot.
42.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
43.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
44.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.