OK Incure OÜ hagi I L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 2115,59 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja I L (isikukood xxx)
Menetluse vorm
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
RESOLTUSIOON
1.Jätta OK Incure OÜ hagi I L vastu põhivõlgnevuse 1711,36 euro, intressi 189,94 euro, viivise 164,29 euro ja võla sissenõudmiskulude 50,00 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 06.04.2022 krediidilepingu krediidilimiidiga 2000 eurot, intressmääraga 36% aastas, krediidikulukuse määraga 41,7%. Krediidi kogukulu oli 3819,67 eurot. Krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 36% aastas ja kogu krediidilimiit võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena.
2.Hageja kasutas talle antud krediidilimiiti summas 2130 eurot. Vastavalt lepingu üldtingimustele pidi kostja tegema esialgsele võlausaldajale lepingu alusel makseid vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud arvetele. Kostja oli lepingu järgi kohustatud tasuma hiljemalt lepingus kokkulepitud maksepäeval st. 10. kuupäeval (arvestusperiood on kalendrikuu) kogu krediidijääk, osa sellest või vähemalt arvel näidatud kohustuslik minimaalne osamakse.
3.Enne laenuotsuse tegemist kontrollis laenuandja kostja tausta, tehes päringud avalikest andmebaasidest. Lähtudes kostjalt saadud andmetest, krediidiandja riskihinnangutest ja krediidiandja kehtestatud sisereeglitest, määrati kostjale krediidilimiit. Krediidiskooringu reeglite põhjal arvutati kostja igakuine maksevõime. Eeltoodud andmete analüüsimisel sai laenuandja teada, kas kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud tingimustel. Kliendi krediidivõimelisuse hindamise aluseks oli pangakonto 4 kuu väljavõte.
4.Kostja on lepingu alusel tasunud põhivõla katteks kokku 418,64 eurot. Kostja tegi viimase makse aprillis 2023 ja pärast seda ei ole kostja esialgsele võlausaldajale ega hagejale lepingu alusel makseid teinud.
5.Esialgne võlausaldaja esitas kostjale 10.07.2023 lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks, see tähendab võlgnevuse likvideerimiseks ning sealhulgas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse tasumisega, loeti leping kooskõlas VÕS § 416 lg 1 esialgse võlausaldaja poolt ülesöelduks 25.07.2023.
2 (6)
6.Esialgne võlausaldaja loovutas 26.07.2023 kostja vastu suunatud nõude hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
7.Kostjal on lepingu alusel tasumata põhivõlgnevuse jääk 2130 – 418,64=1711,36 eurot. Samuti esitas hageja kostja vastu intressinõude summas 189,94 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele on pooled kokku leppinud viivisemäära s 24% aastas. Hageja arvestab viivist 26.07.2023 – 18.12.2024 summas 164,29 eurot. Lisaks on hageja esitanud kostja vastu võla sissenõudmiskulu 50 eurot.
8.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 04.04.2024 määrusega. Kostja sai määruse ja hagimaterjalid kätte 08.04.2024. Kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Käesoleva asja hind on 2115,59 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
12.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid 06.04.2022 krediidilepingu krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 32 - 36). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks kvalifitseerimiseks. Hagiavaldusele lisatud esialgse võlausaldaja pangakonto väljavõttest nähtub, et esialgne võlausaldaja on teinud kostjale 06.04.2022 väljamakse summas 2000 eurot ja 14.08.2022 summas 130 eurot. Seega on esialgne võlausaldaja kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud. 3 (6)
13.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 12 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 26.07.2023, millest teatati kostjale samal päeval (dtl 74). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
14.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 06.04.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%. Seega kolmekordne määr oli 50,85%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 41,7% aastas (dtl 32). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Nähtuvalt lepingutekstist on krediidi kogukulu 3819,67 eurot. Krediidi kulukuse määr ja krediidi kogukulu on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 36% aastas ja kogu krediidilimiit võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.
15.Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtule esitatud laenutaotlusest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud andmeid tema varalise seisu kohta, kuid esialgne võlausaldaja on kostjalt küsinud tema 4 kuu pangakonto väljavõtte (dtl 88 - 106). Konto väljavõttest nähtub, et see on tehtud perioodi 13.12.2020 – 12.04.2021 kohta. Kohtumenetlusest puudutatud leping on sõlmitud 06.04.2022. Kohus on seisukohal, et peaaegu aastavanune kontoväljavõte ei peegelda adekvaatselt kostja maksevõimet lepingu sõlmimise ajal, millest tulenevalt on esialgne võlausaldaja jätnud kostja 4 (6)
krediidivõimelisuse sisuliselt täielikult hindamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et esialgse võlausaldaja kogutud teave oli piisav kostja krediidivõime hindamiseks lepingu sõlmimise eelselt. Kohus on seisukohal, et asjakohase pangakonto väljavõtte küsimata jätmisega jättis esialgne võlausaldaja sisuliselt kostja krediidivõimelisuse kontrollimata.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.
17.Kohus on 05.12.2023 ja 21.12.2023 puuduste kõrvaldamise määrustes kohustanud hagejat esitama VÕS § 4034 lg 7 kohane ümberarvestus. Hageja on viidanud, et tema ei saa tagasimakseid uuesti määrata, kuna tema on nõuded saanud loovutuse teel ning hagejal ei ole võimalik ümberarvestusi teha. Kohus hagejaga ei nõustu. VÕS § 168 lg 1 sätestab, et nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lg-s 4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kui senine võlausaldaja vajab dokumenti ka edaspidi, võib uus võlausaldaja dokumendi üleandmise asemel nõuda koopia või väljavõtte andmist või muude tegude tegemist, mis võimaldaksid tal oma õigusi teostada. Seega pidi esialgne võlausaldaja tagama hagejale ümberarvestuse tegemiseks vajalikud andmed või siis oleks hageja saanud ümberarvestuse tegemiseks pöörduda esialgse võlausaldaja poole.
18.Ümberarvestuse esitamata jätmise tõttu on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kujunemine ebaselge. Kuna kostja poolt minimaalse tagasimakse suurus ei olnud rahaliselt kindlaks määratud, vaid oli väljaarvutatav olenevalt sellest, kui suur osa krediidist oli tema kasutuses, siis ei ole kohtul võimalik ka ise hageja eest ümberarvestust teha. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja on tuginenud sellele, et esialgne võlausaldaja ütles kostja makseviivituse tõttu üles. Kuna kohus on seisukohal, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga hageja ümberarvestust ei esitanud, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas kostjal oli ka tegelikult VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud suuruses võlgnevus, mis võimaldas esialgsel võlausaldajal leping põhjendatult üles öelda või mitte. Hageja faktiväidetest ei järeldu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse kujunemine ja sissenõutavus. Tallinna Ringkonnakohus on oma 12.07.2023 määruses nr 2-22-147995 samuti asunud seisukohale, et nõude aluseks olevate asjaolude (sh ümberarvestuse järgsete maksete sissenõutavaks muutumise) esile toomine on hagi vähemalt osalise rahuldamise eelduseks. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, mis võimaldaksid hagi kasvõi osaliselt rahuldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi kogu ulatuses rahuldamata.
5 (6)
19.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostjat ei ole menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole kohtule menetlusdokumente esitanud, mille põhjal tuvastab kohus kostjale hüvitatavate menetluskulude puudumise. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.