OÜ Aktiva Finance Group hagi A. G. vastu 686,7 euro nõudes 739,67 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479), lepinguline esindaja C. M. Kostja: A. G. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi A. G. vastu osaliselt.
2.Mõista A. G.alt OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 229 eurot.
3.Mõista A. G.alt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 229 eurot alates 14.02.2024 kuni põhinõude tasumiseni
4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. G. vastu põhivõlanõudes 300,08 eurot, intressinõudes 39,71 eurot, sissenõudekulude nõudes 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisenõudes 46,76 eurot.
Jätta menetluskulud 35% ulatuses A. G. ja 65% ulatuses OÜ Aktiva Finance Group kanda.
6.Määrata kindlaks OÜ Aktiva Finance Group menetluskulud 325 eurot ja mõista A. G.alt välja 35% ehk 120,75 eurot OÜ Aktiva Finance Group kasuks. A. G. rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-23-150984 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 686,70 euro saamiseks. Kohus tegi 20.12.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.01.2024 aadressil XXX
2.Võlgnik A. G. saatis 02.01.2024 eelpool nimetatud e-posti aadressilt kohtule e-kirja. Võlgniku poolt saadetud e-kiri on oma sisult vastuväide nõudele. Juhindudes TsMS § 336 lg-st 4 luges kohus võlgniku poolt elektrooniliselt esitatud vastuväite, millel ei ole digitaalallkirja, piisavaks. Kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises. Kohus lõpetas maksekäsu menetluse andis nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3.Hageja esitas 13.02.2024 Harju Maakohtule hagi A. G. vastu võlgnevuse nõudes.
4.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja 08.04.2022 järelmaksulepingu nr. L89008260850, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1279,00 eurot, millest kostja tasus sissemaksena 100,00 eurot ning kostja pidi seega tagastama krediidisumma 1179,00 eurot.
5.Lepingu nr.L89008260850 kohaselt on krediidikulukuse määr 34,04% aastas ja intressimäär 15,9% aastas.
6.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.07.2023.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas nõude kostja vastu 31.07.2023 OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
7.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 1179,00 eurot ja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.05.2022- 20.10.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 649,92 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 542,96 eurot.
8.Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. osamaksest, s.o 20.04.2023 kuni ülesütlemiseni 25.07.2023. a kokku summas 39,71 eurot (12,41+ 10,41+ 9,06+ 7,10+ 0,73). Kostja intressi tasunud ei ole.
9.Krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks kogunud teavet laenutaotlusest ja maksehäireregistrist. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Taotlus oli esitatud läbi veebikeskkonna 2022 aastal. See tähendab, et klient on andmed veebis ise sisestanud ning ka nende õigsust seeläbi kinnitanud. Taotluse otsus oli automaatselt positiivne. Esialgne võlausaldaja on lähtunud kostja poolt
2-23-150984 laenutaotluses esitatud andmetest, mille kohaselt on kostja igakuine sissetulek 1200 eurot ja kohustused puudusid. Esialgne võlausaldaja on lähtunud kontrollitud sissetulekust. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks olevat laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
10.Hageja on saatnud kostjale 3 nõudekirja (01.08.2023 esimese tasulise nõudekirja maksumusega 20 eurot, 02.10.2023 teise tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot ja 07.12.2023 kolmanda tasulise nõudekirja maksumusega 5 eurot). Samuti nõuab hageja muid makseviivitusega tekkinud kulusid 10 euro ulatuses, mis koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest, võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamises telefoni teel, emaili teel ja võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludes. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 40 euro ulatuses.
11.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 529,08 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.02.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% aastas so 0,56 eurot päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 46,76 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 14.02.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,9% aastas.
12.Oma 27.02.2024 vastuses kohtunõudele seoses VÕS §$ 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestusega märgib hageja, et lepingu periood oli 20.05.2022 kuni 20.10.2023 ehk kõigi osamaksete tähtaeg on saabunud ja. Hageja selgitab, et kostja sai krediiti kokku 1179 eurot ja tagasi on maksnud kokku 950 eurot. Seega kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, võlgneb kostja põhiosana 229 eurot.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel saatmisega menetluses avaldatud e-posti aadressil XXX 06.03.2024 ja hageja nõude ümberarvestus saatmisega menetluses avaldatud e-posti aadressil 03.04.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt, 27.02.2024 esitatud ümberarvestatud nõude (põhinõue 229 eurot) ja kaasuva seadusjärgse viivise osas. Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
2-23-150984
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete, avalike registrite ja kostja kontrollitud sissetuleku.
19.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Üksnes kehtivate maksehäirete puudumine ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest ja läbi pensionikeskuse kontrollitud sissetulekust lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest.
22.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
23.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
24.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1179 eurot ja kostja on teinud kokku tagasimakseid 950 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks.
25.Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt põhivõlgnevust 229 eurot (1179 - 229) ja kohus rahuldab põhinõude 229 eurot ning jätab põhinõude 300,08 eurot (529,08-229) rahuldamata.
2-23-150984
26.Hageja ei nõua intressi juhuks, kui kohus tuvastab, et algne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega jätab kohus hageja intressinõude summas 39,71 eurot rahuldamata.
27.Hageja on esitanud viivisenõude alates lepingu ülesütlemisest 26.07.2023. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuli kõik kostja poolt teostatud maksed 950 eurot arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kostja tegi maksed 950 euro ulatuses ajavahemikus 08.04.2022 kuni 17.04.2023 (dtl 79-81). Vastavalt maksegraafikule olid 26.07.2023 seisuga põhiosa tagasimaksed muutunud sissenõutavaks 866,32 (1179-312,68) euro ulatuses (dtl 36) ehk kostja oli tasunud rohkem, kui sissenõutavaks muutunud kohustus, kuivõrd intressi ega muid tasusid krediidiandja nõuda ei või. Seega ei olnud täidetud lepingu ülesütlemise tingimused, sest kostja ei olnud võlgnevuses. Seega on 26.07.2023 lepingu ülesütlemine toimetu ja hagejal ei ole viivisenõue alates 26.07.2023, kuivõrd põhinõue ei olnud nimetatud ajal sissenõutav.
28.Hageja ei ole esitanud selget viivisearvestust põhinõudelt summas 229 eurot kuni hagi esitamiseni 13.02.2024, mistõttu jätab kohus hageja viivisenõude kuni hagi esitamiseni rahuldamata.
29.Hageja nõuab edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisele järgnevast päevast ehk alates 14.02.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär. Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
30.Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 40 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt ei või lepingu kehtivuse ajal tasulisi meeldetuletuskirju saata. Kohus tuvastas, et 26.07.2023 lepingu ülesütlemine on toimetu, mistõttu jätab kohus hageja nõude 30 euro ulatuse sissenõudekulu saamiseks rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata ka nõude 10 euro ulatuses seoses muude makseviivitusega tekkinud kuludega, sest esiteks ei ole kulude tekkimine tõendatud, teiseks ei ole hageja ajaliselt määratlenud, millal kulud tekkisid.
31.Kohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et 26.07.2023 seisuga oli lepingu ülesütlemine toimetu, ei oma hageja põhinõude lahendamisel tähendusest, sest kogu põhinõue muutus sissenõutavaks 20.10.2023 ning hageja pöördus kohtusse 18.12.2023 ehk pärast nõude täielikult sissenõutavaks muutumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Kohus rahuldas hageja nõudest 655,55 eurot ca 35% ehk 229 eurot ja edasiulatuva seadusjärgse viivise, mistõttu kohus jätab menetluskulud 35% ulatuses kostja ja 65% ulatuses hageja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
35.Hageja on menetluses tasunud riigilõivu 175 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.
2-23-150984
36.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulutusi õigusabile summas 527 eurot, millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu TsMS § 4842 alusel ja 3 tunni ulatuses hagejat esindava juristi õigusteenus tunnihinnaga 169 eurot seoses hagiavalduse koostamise, tõenditega tutvumise, kogumise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega.
37.Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot on põhjendatud.
38.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Tunnitasu suurusjärgus 170 eurot võib pidada kohaseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja puhul õiguslikult keerukas vaidluses. Käesolev vaidlus on nn tüüpvaidlus, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades pidada põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.
39.Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud kulu õigusabile 150 eurot (100 * 1,5).
40.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 345 eurot (175 + 20 +150) . Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 35% hageja menetluskuludest ehk 120,75 eurot.
41.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
42.Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.