KS, TT, AB, IN ja AL hagi Tallinna Jahimeeste Seltsi vastu 16.09.2020 volinike koosoleku, 27.09.2020 ja 29.06.2022 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinna Jahimeeste Seltsi apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I KS Hageja II TT Hageja III AB Hageja IV IN Hageja V AL Hagejate esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Kostja Tallinna Jahimeeste Selts, lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda KS, TT, AB, IN ja AL poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendi vastuvõtmisest.
2.Jätta Harju Maakohtu 28.02.2023 otsus muutmata.
3.Tallinna Jahimeeste Seltsi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Tallinna Jahimeeste Seltsi kanda.
5.KS, TT, AB, IN ja AL menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata 1206,50 eurot.
6.Välja mõista Tallinna Jahimeeste Seltsilt KS, TT, AB, IN ja AL kasuks solidaarselt menetluskulud 1206,50 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb
2-20-18568 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KS, TT, AB, IN ja AL (hagejad) esitasid 16.12.2020 Harju Maakohtule Tallinna Jahimeeste Seltsi (kostja) vastu hagi 16.09.2020 volinike koosoleku, 27.09.2020 ja 29.06.2022 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks.
2.Hagejad arvati kostja juhatuse 17.06.2020 otsusega kostja liikmete seast välja. Hagejate väljaarvamise otsus kinnitati ka kostja 16.09.2020 volinike koosoleku ja 27.09.2020 üldkoosoleku otsusega. Hagejad vaidlustasid 17.06.2020 juhatuse otsuse ning see tunnistati tsiviilasjas nr 2-20-13551 tehtud otsusega kehtetuks. Kostja põhikiri ei võimalda volinike koosolekul otsustada välja arvamise otsuse kinnitamist. Põhikirjas ei ole ette nähtud, et liikme väljaarvamise saaks otsustada üldkoosolek. Hagejad ei ole rikkunud põhikirja p-te 3.8.1, 3.8.2, 3.9.1, 3.9.2, 3.9.3, 5.4.4 ega 5.5, mida neile on 17.06.2020 juhatuse otsuses ette heidetud. 29.06.2022 toimus kostja üldkoosolek, kuhu hagejaid ei kutsutud. Seoses sellega on üldkoosoleku kokku kutsumise korda oluliselt rikutud ning kõik vastu võetud otsused on tühised.
3.Hagejad paluvad:
3.1.tunnistada kehtetuks kostja 16.09.2020 volinike koosoleku otsuse punktid 1, 2, 3, 4 ja 5, millega kinnitati kostja liikmeskonnast hagejate väljaarvamine;
3.2.tunnistada kehtetuks kostja 27.09.2020 üldkoosoleku otsuse punktid 2, 3, 4, 5 ja 6, millega kinnitati kostja liikmeskonnast hagejate väljaarvamine;
3.3.tuvastada kostja 29.06.2022 üldkoosoleku kõigi otsuste tühisus. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
5.Hagejad esitasid 29.07.2020 taotluse, milles palusid nende väljaarvamise tühistada või kokku kutsuda volinike erakorraline koosolek juhatuse 17.06.2020 otsuse tühistamiseks. Vastavalt põhikirjale oli juhatuse otsuse kontrollimine volinike koosoleku pädevuses. Samuti võis juhatuse otsust kontrollida ja kinnitada üldkoosolek. Hagejate väljaarvamine kostja liikmete seast oli põhjendatud, kuna hagejad rikkusid kostja põhikirja. Kostja volinike 16.09.2020 otsuse
2-20-18568 kehtivusest sõltub, kas kostja juhatus oleks pidanud hagejad kutsuma 29.06.2022 üldkoosolekule või mitte. Juhul, kui kohus leiab, et otsus kehtib, siis ei pidanud hagejaid üldkoosolekule kutsuma. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas 28.02.2023 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulu 3494,64 eurot ja viivise.
7.Maakohus tuvastas 16.09.2020 protokolli alusel, et 16.09.2020 toimus kostja volinike koosolek, mille päevakorrapunktideks 1–5 oli juhatuse otsuste kinnitamine, millega vastavalt hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja.
7.1.Protokollist nähtuvalt otsustas kostja juhatus 17.06.2020 koosolekul arvata kõik hagejad kostja liikmete seast välja. Nimetatud juhatuse otsus tunnistati tsiviilasjas nr 2-20-13551 tehtud kohtuotsusega kehtetuks, s.t hagejad olid vaidlustatud otsuse tegemise ajal kostja liikmed. Pooled vaidlesid, kas vaidlustatud otsuste tegemine oli volinike koosoleku pädevuses.
7.2.Kostja põhikirja p 7.1.6 järgi on volinike koosolek kostja juhtimisorgan, mis täidab üldkoosoleku ülesandeid üldkoosolekute vahelisel ajal ning selle ainupädevusse kuulub mh lähtuvalt põhikirjast kostjast väljaarvamise otsuste läbivaatamine ning vajadusel väljaarvatud liikmete liikmeks ennistamine. Maakohus tuvastas, et hagejad esitasid kostjale taotluse, et kostja juhatus kaaluks 17.06.2020 otsuse p 2 tühistamist või kutsuks kokku volinike erakorralise koosoleku päevakorraga tühistada juhatuse 17.06.2020 otsuse p 2, millega arvati välja hagejad. Nähtuvalt 16.09.2020 volinike koosoleku protokollist olid vaidlustatud otsused tehtud selle taotluse osas. Protokollis on iga hageja kohta eraldi päevakorrapunkt „juhatuse otsuse kinnitamine väljaarvamise kohta“ ning otsused on vastu võetud sõnastuses: “taotlus, milles ta taotleb 17.06.20.a. TJS juhatuse otsuse tühistamist tema väljaarvamise kohta Seltsist ei ole rahuldatud. Seega 17.06.2020.a. TJS juhatuse otsus jääb jõusse.“
7.3.Maakohus leidis, et otsused on sõnastatud ebaselgelt. Otsuse kinnitamine tähenduses, mis toob kaasa mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 2 sätestatud tagajärje, on võimalik üksnes esialgse otsuse vastu võtnud organi poolt.
7.4.MTÜS § 16 lg 1 kohaselt liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Kostja põhikirja p 3.10.1 järgi liikme väljaarvamise otsustab juhatus. MTÜS § 16 lg 4 sätestab, et kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada. Kostja põhikirja p 3.10.3 järgi, kui juhatus otsustas liikme väljaarvamise, võib väljaarvatud liige nõuda juhatuse otsuse tühistamist seadusega ettenähtud korras (sh. esitades vastava sooviavalduse volinike koosolekule arutamiseks ja kui volinike koosolek ei tühistanud juhatuse vastavat otsust, on õigus esitada vastav sooviavaldus üldkoosolekule otsustamiseks). Maakohus asus seisukohale, et seadusega ettenähtud kord juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsuse vaidlustamiseks on MTÜS § 16 lg 4 järgne nõue, et väljaarvamise otsustaks üldkoosolek. Kostja põhikirja p-ga 7.1.6 on kooskõlas MTÜS § 25 lg-ga 1 ette nähtud, et üldkoosoleku ülesannet otsustada liikme nõudel väljaarvamise üle täidab volinike koosolek. Põhikirja p 7.1.6 ei ole võimalik sisustada teisiti, toomata kaasa selle vastuolu seadusega. Vaidlustatud 16.09.2020 volinike koosoleku otsustega on sisuliselt täidetud hagejate nõue väljaarvamise uueks otsustamiseks (taotlus järgib põhikirja
2-20-18568 sõnastust nõudes „otsuse tühistamist“) ning on otsustatud hagejad välja arvata 17.06.2020 juhatuse otsuses märgitud asjaoludel. Tähenduses, et tegemist on väljaarvamise otsustamisega, on kostja mõistnud vaidlustatud otsuseid ka ise, avaldades tsiviilasjas 2-20-13551 seisukohta, et üksnes juhatuse 17.06.2020 otsuse tühistamine ei kaota teiste juhtorganite otsuste kehtivust ega õigusjõudu, millega hagejad samuti välja arvati. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et vaidlustatud otsuste tegemine oli volinike koosoleku pädevuses. Otsused olid aga sellele vaatamata vastuolus põhikirjaga. Kuivõrd kohus tunnistas tsiviilasjas 2-20-13551 kehtetuks juhatuse 17.06.2020 otsuse hagejate väljaarvamise kohta, leides, et selles märgitud asjaoludel ei olnud täidetud põhikirjast tulenevad eeldused hagejate väljaarvamiseks, ei saanud vastavad eeldused olla samadel (s.o 17.06.2020 juhatuse otsuses märgitud) asjaoludel täidetud ka volinike koosoleku otsuste puhul. Seetõttu olid ka 16.09.2020 volinike koosoleku otsuse pd 1–5 vastuolus põhikirjaga ning maakohus tunnistas need MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks.
8.Maakohus tuvastas 27.09.2020 protokolli alusel, et 27.09.2020 toimus kostja üldkoosolek, mille päevakorrapunktideks 2–6 oli juhatuse otsuste kinnitamine, millega vastavalt hagejad I– V arvati kostja liikmete hulgast välja. Nähtuvalt üldkoosoleku protokollist võeti viidatud päevakorrapunktides kõigi hagejate suhtes vastu järgmise sisuga otsus: „Seltsi üldkoosolek kinnitas 17.06.2020.a. TJS juhatuse otsust / nimi/ väljaarvamise kohta Tallinna Jahimeeste Seltsist. Otsus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.“ Maakohus leidis, et tegemist on hagejate väljaarvamise kohta tehtud otsusega, liikme väljaarvamise korda ei ole võimalik ette näha teisiti, kui on sätestatud MTÜS §-s 16 ning kostja põhikirjas reguleerivad väljaarvamise korda vastavalt ammendavalt eelviidatud p 3.10 ja 7.1.6. Vaidlus puudus, et hagejad ei ole nõudnud, et nende väljaarvamise üle otsustaks üldkoosolek. Vaidlustatud otsused ei ole seega tehtud järgides põhikirjas sätestatud väljaarvamise otsustamise korda ning maakohus tunnistas need vastuolu tõttu põhikirjaga MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks.
9.Maakohus tuvastas 29.06.2022 protokolli alusel, et 29.06.2022 toimus kostja üldkoosolek. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kostja põhikirja p 6.4 järgi juhatus teatab üldkoosoleku toimumisest kõigile liikmetele suuliselt, kirjalikult või muul viisil vähemalt kolmkümmend (30) päeva enne üldkoosoleku toimumist. Teates tuleb ära näidata üldkoosoleku läbiviimise aeg, koht ja päevakord, samuti muud üldkoosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Vaidlus puudus, et kostja hagejatele 29.06.2022 üldkoosolekust ei teatanud ning neile kutseid ei saatnud. Maakohus leidis, et liikmete üldkoosolekule kutsumata jätmine on üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Seega olid kõik 29.06.2022 üldkoosoleku otsused tühised. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda.
11.Kostja selgitab 29.06.2022 üldkoosoleku otsuste osas, et hagejad arvati kostja liikmeskonnast välja kostja juhatuse 17.06.2020 otsusega. Hagejad esitasid 29.07.2020 kostja põhikirja p 3.10.3 alusel taotluse, milles palusid enda väljaarvamine tühistada või kutsuda kokku kostja volinike erakorraline koosolek. Kostja volinike koosolek tegi põhikirja p-ga 7.1.5 kooskõlas 16.09.2020 otsuse, millega jäeti hagejate taotlused rahuldamata. Maakohus asus
2-20-18568 seisukohale, et kostja 16.09.2020 volinike otsus oli MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetu. Kuna käesolevas asjas tehtud otsus ei ole jõustunud, siis ei saa kostja volinike 16.09.2020 otsust pidada kehtetuks. Järelikult kehtis kostja volinike 16.09.2020 otsus ka 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise ajal. Kostja volinike 16.09.2020 otsuse kehtivuse tõttu puudus kostjal kohustus kutsuda hagejaid kostja 29.06.2022 üldkoosolekule. Üldkoosoleku otsus ei saa olla tühine sellepärast, et kostja ei kutsunud üldkoosolekule oma endiseid liikmeid, mistõttu puudub mistahes alus tühistada kostja 29.06.2022 üldkoosoleku otsuseid.
12.16.09.2020 volinike koosolekuga seoses väljus maakohus vaidluse piirest. Hagejate etteheide 16.09.2020 volinike koosolekuga seoses oli piiritletud sellega, et kostja volinikel puudus põhikirjast tulenevalt pädevus nende väljaarvamisega seoses otsust teha. Maakohus tuvastas, et kostja volinike koosolekul oli kostja põhikirja p-dest 3.10.1, 3.10.3 ja 7.1.6 ning MTÜS § 16 lg-st 4 ja § 25 lg-st 1 tulenevalt pädevus teha 16.09.2020 otsus. Vastuoluline on maakohtu seisukoht, et kuna kohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-20-13551 kostja juhatuse 17.06.2020 otsuse kehtetuks, siis pidi kehtetu olema ka kostja volinike 16.09.2020 otsus. Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et mõlemad otsused tuginevad samadele asjaoludele. Maakohus väljus sellega vaidluse piirest, jättis täitmata selgitamiskohustuse ning otsuse piisavalt põhjendamata. Menetlusosalistele on siduv ainult jõustunud kohtuotsuse resolutsioon ning põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta.
13.Seoses 27.09.2020 üldkoosoleku otsusega hindas maakohus ebaõigesti tõendeid. Maakohus asus seisukohale, et hagejate väljaarvamise otsused on kehtetud, kuna need on vastuolus MTÜS-i ja põhikirjaga. Maakohus leidis, et üldkoosoleku poolt juhatuse otsuse kinnitamine on võrdne isiku väljaarvamise otsusega. Kostja selgitab, et 27.09.2020 üldkoosoleku otsuse kohaselt kinnitati kostja juhatuse otsust, mida tuleb lugeda kui toetuse avaldamist. Tegemist ei ole iseseisvalt uue otsusega arvata välja isikud, vaid üldkoosolek väljendas oma meelsust. MTÜS § 19 lg 1 p 8 kohaselt võis kostja üldkoosolek avaldada oma seisukoha kostja juhatuse otsuse kohta. Otsuse kinnitamine MTÜS § 24 lg 2 mõttes saab olla tehtud üksnes organi poolt, kes vastavad otsused tegi ehk antud juhul kostja juhatus. Kuna kostja liikmed on jahimehed, mitte juristid, siis tuleb nende tahteavaldust tõlgendada selliselt, et 27.09.2020 üldkoosoleku otsusega väljendati poolehoidu juhatusele ja otsusele hagejad välja arvata. Vastustaja seisukoht
14.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata. Maakohus on õigesti hagi rahuldanud. Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
16.Hagejad esitasid koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendi – Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-13551 esitatud kostja 13.10.2020 vastuse – millega soovivad tõendada, et kostja on ise käsitanud 27.09.2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid kui hagejate väljaarvamist. Kostja palus jätta taotluse rahuldamata.
17.TsMS § 633 lg 5 järgi tuleb apellatsioonimenetluses uue tõendi esitamisel märkida tõendi esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Hagejad ei ole selgitanud, miks nad ei esitanud
2-20-18568 tõendit maakohtus. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 järgi tõendi tähelepanuta ja keeldub selle vastuvõtmisest. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis eemaldatakse see toimikust, kuid hagejatele ei tagastata.
18.Maakohus ei ole rikkunud tsiviilasja menetlemisel ega vaidlustatud otsuses menetlusõiguse norme, nagu väitis kostja apellatsioonkaebuses. Samuti on maakohus kohaldanud õigesti materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu põhjendusi käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et maakohus on jätnud käsitlemata tema väited. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. See, et kostja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
20.Hagejad vaidlustasid kostja 16.09.2020 volinike koosoleku otsused enda kostja liikmete hulgast väljaarvamise kinnitamise kohta ja 27.09.2020 üldkoosoleku samasisulised otsused ning 29.06.2022 üldkoosoleku kõik vastuvõetud otsused. Maakohus rahuldas hagi, tuvastades, et kostja 16.09.2020 volinike koosoleku ja 27.09.2020 üldkoosoleku vaidlustatud otsused olid kehtetud ning 29.06.2022 üldkoosoleku kõik otsused olid tühised. Kostja maakohtu järeldustega ei nõustu. Järgnevalt vastab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele.
21.Kostja väitis, et maakohus väljus vaidluse piirest, tuvastades, et kostja volinike 16.09.2020 koosoleku otsused hagejate väljaarvamise kohta on kehtetud vastuolu tõttu põhikirjaga. Hagejad olid hagiavalduses esile toonud, et volinike koosolekul puudus õigus hagejate väljaarvamise kohta otsust teha, kuid maakohus tuvastas, et volinike koosoleku pädevuses oli vaidlustatud otsuste tegemine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud hagejate nõude lahendamisel selle eesmärgist, milleks oli vabaneda hagejate kohta tehtud volinike koosoleku otsustest, millega kinnitati hagejate väljaarvamist kostja liikmete hulgast ja jäeti nende taotlus juhatuse 17.06.2020 koosoleku otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kohus ei olnud nõuet lahendades seotud poolte õiguslike väidetega. Õige on kostja apellatsioonkaebuse väide, et kohtu poolt õiguse kohaldamine ei või olla pooltele üllatuslik, kuid hagejate nõude eesmärki arvestades ei saanud kohtu poolt tuvastatu olla kostjale üllatuslik. Lisaks ei ole kostja vaatamata väitele otsuse üllatuslikkuse kohta apellatsioonkaebuses esitanud väiteid ega esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja volinike koosoleku otsus on kehtiv.
22.Kostja põhikirja p 3.10.1 järgi otsustab liikme väljaarvamise juhatus ja p 3.10.3 kohaselt võib juhatuse otsusega väljaarvatud liige nõuda juhatuse otsuse tühistamist seadusega ettenähtud korras (sh esitades vastava sooviavalduse volinike koosolekule arutamiseks ja kui volinike koosolek ei tühista juhatuse otsust, on õigus esitada vastav sooviavaldus üldkoosolekule otsustamiseks). Põhikirja p 7.16 kohaselt kuulus volinike koosoleku ainupädevusse lähtuvalt põhikirjast seltsi liikmest väljaarvamise otsuse läbivaatamine ja vajadusel väljaarvatud liikme liikmeks ennistamine. Kuna hagejad olid esitanud avaldused, et volinike koosolek vaataks läbi nende kostja liikmete hulgast juhatuse 17.06.2020 otsusega väljaarvamise, siis oli hagejate avalduste läbivaatamine volinike koosoleku pädevuses. Kostja põhikiri ei ole eelviidatud osas vastuolus MTÜS § 16 lg-ga 4, kuna MTÜS § 25 lg 1 järgi võib
2-20-18568 mittetulundusühingu põhikirjaga näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Samas ei olnud volinikel põhikirja järgi pädevust otsustada, et hagejad kostja liikmete hulgast välja arvata.
23.Pooled vaidlesid selle üle, milline oli kostja volinike 16.09.2020 koosoleku vaidlustatud otsuste sisu, s.t millise otsustuse volinikud 16.09.2020 vastu võtsid. Ringkonnakohus saab maakohtu otsusest aru, et maakohus tuvastas, et volinike koosolekul vaadati hagejate avalduste alusel läbi juhatuse otsus hagejate väljaarvamise kohta. 16.09.2020 volinike koosoleku protokolli p-de 1–5 järgi, mis olid pealkirjastatud juhatuse otsuse kinnitamisena, arutati hagejate taotlusi juhatuse 17.06.2020 otsuse p 2, millega arvati hagejad kostja liikmete hulgast välja, tühistamiseks. Koosolek otsustas, et hagejate taotlusi 17.06.2020 juhatuse otsuse tühistamiseks ei rahuldata ja juhatuse otsus jääb jõusse. Ringkonnakohus järeldab koosoleku protokolli sõnastusest, et volinike koosolek vaatas läbi hagejate avalduste alusel juhatuse otsuse hagejate väljaarvamise kohta. Selliste otsuste tegemine oli põhikirja p 7.1.6 järgi volinike koosoleku pädevuses. Volinike koosolek ei teinud otsuseid, et hagejad välja arvata. Ringkonnakohus möönab, et 16.09.2020 volinike koosoleku vaidlustatud otsuste pealkirjade sõnastus on mitmeti mõistetav, kuid otsustuste sisu arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud hagejate väljaarvamise otsusega. Ringkonnakohus märgib, et kostja ise on käsitanud 16.09.2020 volinike koosoleku otsuseid vastuoluliselt, leides apellatsioonkaebuses, et just sellel koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivusest sõltub see, kas hagejad olid 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise ajal kostja liikmed või mitte ning oluline ei ole, et juhatuse 17.06.2020 otsus, millega hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja, on kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud.
24.Vaidlust ei ole, et kostja 17.06.2020 juhatuse otsus hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta on tunnistatud tsiviilasjas nr 2-20-13551 tehtud otsustega kehtetuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna juhatuse 17.06.2020 otsus hagejate väljaarvamise kohta tunnistati tsiviilasjas nr 2-20-13551 otsusega kehtetuks, siis samadel asjaoludel ei saa olla kehtivad volinike koosoleku otsused, millega jäeti hagejate taotlused rahuldamata ja kinnitati juhatuse otsust hagejate väljaarvamise kohta. TsMS § 457 lg 1 järgi on juhatuse 17.06.2020 otsuse kohta tehtud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik. Kuna juhatuse 17.06.2020 otsus hagejate väljaarvamise kohta oli vastuolu tõttu kostja põhikirjaga tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks, siis on MTÜS § 24 lg 1 järgi kehtetud ka samade asjaolude pinnalt tehtud kostja volinike 16.09.2020 koosoleku otsused, millega otsustati juhatuse otsus hagejate väljaarvamise kohta jõusse jätta. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja 16.09.2020 volinike koosoleku otsused 1–5 on kehtetud.
25.MTÜS § 24 lg 3 järgi saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Hagejad palusid kehtetuks tunnistada kostja 27.09.2020 üldkoosoleku otsused nr 2–6, millega kinnitati juhatuse otsused hagejate liikmest väljaarvamise kohta. Maakohus tunnistas otsused kehtetuks, kuna kostja põhikirjast ega seadusest ei tulene kostja üldkoosolekule pädevust kinnitada juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate liikmest väljaarvamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Kostja ei ole väitnud, et üldkoosolekul oleks olnud pädevus kinnitada juhatuse otsust hagejate liikmest väljaarvamise kohta, kuid kostja väitel on maakohus tõlgendanud vaidlustatud üldkoosoleku otsuste sisu ebaõigesti. Ringkonnakohus kostja väitega ei nõustu. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on vaidlustatud otsustes kinnitatud sõnaselgelt juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate väljaarvamise kohta. Üldkoosoleku otsuste sõnastusest ei saa järeldada, et kostja üldkoosoleku sooviks oleks olnud ainult meelsuse avaldamine. Riigikohus on selgitanud korteriühistu üldkoosoleku kohta, et üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
2-20-18568 õigusliku huvi (TsMS § 477 lg 1, § 368 lg 1) jaatamiseks piisab juba sellest, kui otsuse sõnastus ei ole selge ehk on oht, et seda tõlgendatakse erinevalt (RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 17). Ringkonnakohtu arvates on eelviidatud seisukoht asjakohane ka mittetulundusühistu üldkoosoleku või volinike koosoleku otsuste vaidlustamisel. Praegusel juhul on hagejad saanud aru, et 27.09.2020 üldkoosoleku vaidlustatud otsustega on nad jätkuvalt kostja liikmete hulgast välja arvatud, kuid kostja arvates peegeldavad üldkoosoleku otsused 2–6 ainult üldkoosolekul osalenud kostja liikmete meelsust.
26.Kostja 27.09.2020 vastuvõetud põhikirja p 5.4 järgi pidi juhatus teatama kõigile liikmetele üldkoosoleku toimumisest kirjalikult või e-kirjaga vähemalt 30 päeva enne koosoleku toimumist. Varem kehtinud põhikirja p 6.4 järgi pidi juhatus teatama üldkoosolekust kõigile liikmetele suuliselt, kirjalikult või muul viisil. Vaidlust ei ole, et 29.06.2022 üldkoosoleku toimumisest ei teavitatud hagejaid.
27.Kostja väidab, et ta ei olnud kohustatud saatma hagejatele 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise kohta teadet, kuna vaidlus hagejate kostja liikmest väljaarvamise üle ei olnud lõppenud seonduvalt 16.09.2020 volinike koosoleku otsuste kehtivuse vaidlusega. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.
28.Harju Maakohus rahuldas 30.11.2020 otsusega hagejate nõude tunnistada kehtetuks kostja juhatuse 17.06.2020 otsus hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2022 otsusega jäi maakohtu otsuse resolutsioon muutmata ja Riigikohus jättis 30.05.2022 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega kohtumenetlus kostja juhatuse otsuse üle, millega hagejad kostja liikmete hulgast välja arvati, lõppes 30.05.2022 vastava kohtuotsuse jõustumisega. Meelevaldne on kostja järeldus, et seni, kuni ei olnud 16.09.2020 volinike koosoleku otsuste, millega vaadati läbi hagejate avaldused juhatuse 17.06.2020 otsuse tühistamiseks, kehtetuks tunnistamise kohta tehtud kohtulahend jõustunud, ei olnud hagejad jätkuvalt kostja liikmed ja neid ei tulnud teavitada üldkoosoleku toimumisest. See, kui kostja 16.09.2020 volinike koosolek otsustas hagejate taotlused nende liikmelisuse ennistamiseks jätta rahuldamata ja kinnitada juhatuse 17.06.2020 otsust hagejate väljaarvamise kohta, ei tähenda, et juhatuse kehtetu otsus kehtiks kuni volinike koosoleku otsuste vaidlustamise kohta tehtud kohtuotsuste jõustumiseni. Kuna 29.06.2022 üldkoosoleku toimumise ajaks oli jõustunud kohtuotsus, millega tunnistati hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta tehtud juhatuse otsus kehtetuks, siis olid hagejad jätkuvalt kostja liikmed ja kostja oleks pidanud neile teatama 29.06.2022 üldkoosoleku toimumisest. Kuna kostja seda ei teinud, on õige maakohtu järeldus, et seoses üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega on üldkoosolekul vastuvõetud otsused MTÜS § 241 lg 1 järgi tühised. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Seoses hagi rahuldamisega on maakohus õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seonduvad kulud jätta kostja kanda.
30.Hagejate (vastustajate) menetluskulude nimekirjast nähtub, et nad on kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid esindajatasuna esindaja 7,05 tunni töö eest koos käibemaksuga 1206,50 eurot.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate menetluskulude
2-20-18568 nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud. Toimikust nähtuvalt on hagejate esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning suhtlema hagejatega. Ringkonnakohus peab hagejate esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Hagejatele tuleb hüvitada menetluskulud käibemaksuga.
32.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejatele hüvitamisele menetluskulu 1206,50 eurot. Hagejad on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.