Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista NOVATEX OÜ-lt Osaühing Ne-va Trans kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 2128,9 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.NOVATEX OÜ (hageja) esitas hagi Osaühingu Ne-va Trans (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 857 eurot 42 senti ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Pooled sõlmisid 4. mail 2021 müügilepingu, mille kohaselt pidi kostja hagejale müüma ja transportima 11 475,54 kg torusid. Kostja tarnis kauba ning väljastas 4. mail 2021 arve nr M00253 kogusele 11 475,54 kg, hinnaga 80 senti kg, summas 9180 eurot 43 senti. Hageja tasus 5. mail 2021 kostjale arve 9180 eurot 43 senti. Torude kaalumisel selgus, et kostja tarnis hagejale torud kogukaaluga 10 403,76 kg, st 1 071,78 kg vähem kui lepingus kokku lepitud. Hageja tasus arve kogusummas ehk 11 475,54 kg eest, seega on hageja kostjale tasunud 857,42 eurot rohkem. Hageja nõudis 13. mail 2021 ja 18. mail 2021 enammakstud raha tagastamist, kuid kostja raha ei tagastanud. Kostja vastas e-kirjaga 18. mail 2021 hagejale, et müüs torud vastavalt standardile EN 102192: 2019 teoreetilise kaalu, mitte tegeliku kaalu järgi. Standardi järgi on 76,1x4 mõõtmega toru kaal - 7,11 kg/m. Torusid tarniti 1614 m, mis vastab standardi järgi kogukaalule 11475,54 kg. Pooled ei sõlminud kokkulepet standardi rakendamiseks, vaid hageja soetas kindla kaaluga koguse torusid. Kuna hageja tasus 857 eurot 42 senti kauba eest, mida temale ei tarnitud, siis sai hageja kahju. Alternatiivselt on kostja alusetult tasutud 857 euro 42 sendi arvelt alusetult rikastunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et pooled sõlmisid hageja viidatud lepingu. Kostja andis kauba üle. Pooled vaidlevad, kui palju sai hageja kaupa. Kostja müüs ja hageja ostis metalltorud (valtstorud). Üldjuhul toimub torude müük jooksva meetriga. Jooksva meetriga toimub müük eriti siis, kui tegemist on kaubaga, mida kasutatakse kindlaks eesmärgiks ja mida on juba töödeldud. Metalli, mida ei ole võimalik enam kasutada, müüakse kaalu järgi. Metalli puhul on olemas tegelik kaal ja teoreetiline kaal. Tegelik kaal on iga konkreetse asja faktiline kaal. Teoreetiline kaal on mõõtevahend metallist tehtud asjadel, mis võib võrreldes tegelikkusega mõne % võrra varieeruda. Valtstorudel on kindel diameeter ja pikkus, kuid nad võivad erineda kaalu järgi, kui näiteks üks toru on mõne millimeetri võrra paksem. Seega võib juhtuda, et asi on raskem, kui peab olema.
Majandustegevuses tegutsevad pooled määravad tavaliselt kindlaks, kas torud müüakse teoreetilise või tegeliku kaalu järgi. Teoreetilise kaaluga müües määratakse kauba kogus, mis teoreetiliselt kaalub kokkulepitud kaalu lähtudes sertifikaadis toodust. Tegeliku kaalu järgi müües võib üle kaalumisel juhtuda, et materjal on raskem. Antud juhul sõlmiti leping torude müügiks jooksva meetriga. Valtstorud võivad olla mõnes kohas erineva paksusega. Kui pakis on 37 toru ja igaühe puhul võiks olla erinevus standardist, ehk 3-5 kg toru kohta, siis 37 toru puhul võib vahe ühe paki kohta olla juba 185 kg ning 7 pakki kohta 1295 kg. Eesti turul müüakse selliseid torusid jooksva meetri järgi. Vastavalt standardile EN 10219-2:2019 on toru kaal 76,1x4 - 7,11 kg/m. Metalltorudel on kindlad mõõtmed ja eesmärk, seega müüakse valtstorud pikkuse ja diameetri järgi. Kõikidel etikettidel on üks ja sama kaal ehk 1431 kg. Suure tõenäosusega on see tegelik kaal. Kõikides pakendites on sama kogus torusid. Seega on toodang pakitud ja kaalutud vastavalt normidele. Paberi peal on kirjas kaaluna 1431 kg, kuid esitatud ei ole tõendit tegeliku kaalu kohta. Hageja oleks pidanud esitama pakkide tegelikud kaalud, et kontrollida, kas paberil märgitud ja tegelik kaal on võrdsed. Hageja esitas foto, kust ei ole võimalik aru saada, mida millal ja kus kaaluti ning kas tegelikult iga torude paki kaal erineb võrreldes etiketis märgituga. Hageja ei tõendanud, et sai vähem torusid, kui pidi saama. Kui hageja tuvastas, et kaubal on puudus, oli ta kohustatud kutsuma kostja enda juurde ning koos kostjaga kogu toodangu üle kaaluma. Hageja soovis saada kindla koguse valtstorusid ehk jooksva meetri järgi. Muidu oleks ta juba kauba vastuvõtmisel pidanud kõike kaaluma. Ei ole teada millal, kus ja kelle juuresolekul tõendina esitatud pildid on tehtud ning kas need torud on üldse Elme Metall OÜ omad. Hageja ei esitanud tõendeid, milline oli tegelikkuses terve partii reaalne kaal. Kostja müüs hagejale valtstorud, mis olid tehases pakitud, nende kogupikkus vastas hageja nõuetele, kuna iga pakis on kindlaks määratud torude pikkus. Toru pikkus on 6 m, pakis on 37 toru, mis teeb kokku 222 jooksvat meetrit. Hageja esitatud pildilt on näha, et üks pakk ei ole täis, seega oli kokku lepitud täpsem torude kogupikkus. Torusid müüdi 222x7=1554 jooksvat meetrit, millele lisandub väike pakk kus on 10 tk ehk 60 m, kokku 1614 m.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus rahuldas 28. novembri 2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 857 eurot 42 senti, viivised 105 eurot 99 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1443 eurot 50 senti ning viivise seadusjärgses määras alates otsuse jõustumisest. Maakohus luges tsiviilasja materjalidega tõendatuks, et poolte vahel sõlmiti torude D76 * 4 mm L-6000 mm müügileping, mille kohaselt pidi kostja hagejale müüma 11 475,54 kg torusid. Kostja tarnis kauba ning väljastas 4. mail 2021 arve nr M00253 metalli müügi eest kogusega 11 475,54 kg, ühiku hinnaga 80 senti, summas 9180 eurot 43 senti. Hageja tasus arve 5. mail 2021. Asjas puuduvad tõendid, et kauba ühiku hind 0,80 senti kg ja üldkogus 11 475,54 kg olid kokku lepitud teoreetilise kaaluna. Samuti puuduvad tõendid, et ostja oli teadlik, et müüja müüb kauba mitte tegeliku vaid teoreetilise kaaluga. Valtstorud, millel on kindel diameeter ja pikkus, võivad kaalude osas erineda. Antud juhul on kostja jätnud hagejale teatamata, et ta müüb torusid teoreetilise kaaluga. Samuti kostja ei tõendanud, et tavapäraselt müüakse metalltorusid jooksva meeter arvestusega. Poolte vahel puudub kokkulepe torude jooksva meetri maksumuse osas.
Kostja on menetluses ette heitnud, et hageja ei tõendanud, et ta sai torusid kokkulepitust vähem. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale 11 475,54 kg torusid üle andnud. Kostja esitas torude 76x4, L 6 m kohta saatelehe, mille kohaselt on transportimiseks üle antud 11475,54 kg torusid, kogupikkusega 1614 meetrit, kuid puuduvad tõendid, et vastav kogus torusid oleks hagejale üle antud. Tõenditest ja tunnistaja O. J. ütlustest nähtub, et hageja saadud torud olid 7-s täispakis kaaluga 1431 kg ja 1-s poolikus pakis kaaluga 385 kg. Seega oli torude kogukaal 10402 kg (7 x 1430 + 385). Hageja märkis, et lattu tarniti 10403,76 kg torusid. Igas täispakis oli 37 toru ja poolikus pakis oli 10 toru, pikkusega 6 meetrit. Seega sai hageja kokku 1614 meetrit torusid ((7 x 37 + 10) x 6), mis langeb kokku kostja esitatud andmetega müüdud torude kogupikkuse 1614 meetrit kohta. Seega saab väita, et hageja esitatud fotod on tehtud nendest torudest ja kauba etikettidest, mida kostja müüs. Kostja heitis hagejale ette, et teda ei kutsutud kauba kaalumise juurde, samuti, et hageja ei ole kõiki torusid üle kaalunud. Samas on hageja mõistliku aja jooksul kostjale teatanud kauba puudujäägist, mistõttu saanuks kostja ka ise teha hagejale ettepaneku kaup koos üle kaaluda. Kostja on peale pretensiooni saamist leidnud, et täitis lepingu lähtuvalt teoreetilisest kaalust. Puudub vaidlus, et puuduolevat kogust metalltorusid ei ole hagejale tarnitud. Seega ei ole kostja täitnud oma lepingulist kohustust. Maakohtu hinnangul võib pidada lepingurikkumist oluliseks. Kuna kostja ei täitnud osaliselt lepingulist kohustust, kandis hageja kahju summa ulatuses, milles talle kaupa ei tarnitud. Hageja põhinõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 857 eurot 42 senti (1071,78 x 0,80). Põhinõude põhjendatuse tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja palub kindlaks määrata tema menetluskulude rahalise suurus ja kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt viivist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt hindas maakohus tõendeid ja tuvastas asjaolud valesti. Tunnistaja O. J. ütlused ei ole usaldusväärsed. O. J. võttis kauba ise vastu. Seega valetas tunnistaja kohtule, et torud võeti vastu kolmanda isiku poolt. Tunnistaja valetas, et saatelehel ei olnud tema allkiri. Pretensioon kaalu kohta esitati 13. mail 2021, kuigi kaup saadi kätte 7. mail 2021. Saatekirjas puuduvad märkused puuduste kohta. Kostja tegeleb metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisega (lisa nr 4). Hageja pidi kauba puuduseid märkima selle vastuvõtmisel 7. mail 2021 ja samal päeval teatama sellest kostjale. Vaidlust ei ole, et tarniti 7 ja pool pakki torusid. Igal pakil oli etikett, kus fikseeriti tegelik kaal (1431 kg), kuid 8 paki etikett ei olnud kohtule esitatud. Metallitoodete tellimusel toob ostja välja metallitoodete kvaliteedi ja millistel tingimustel soovib kaupa saada. Pooled ei rääkinud täiendavalt läbi kauba kaalu. Kuna kirjalikku lepingut ei vormistatud, siis ei olnud müüdud torudele täpsustusi. Metallitooted müüdi kehtiva Euroopa metallitööstuse valdkonna tava järgi, st Eurostandardi ehk EN 10219-2:2006 (lisa nr 5) järgi. Igal etiketil oli märgitud EN 10219-2:2006, seega pidi kaup vastama standardile ning müüdi teoreetilise kaalu järgi. Kokkulepitud teoreetiline kaal oli standardile vastav.
Kostja esitas koos hagivastusega neli hinnapakkumist, milles tõi esile, et Eestis metallitööstuse valdkonnas müüakse samade mõõtmetega torud teoreetilise kaalu järgi, kuna tegelik kaal võib erineda ja olla tegelikust kaalust nii väiksem kui ka suurem. Kauba vastuvõtmisel pidi hageja märkama visuaalselt, et tegelik kaal on väiksem, kuna igal etiketil on määratud tegelik kaal ja kui need liita, siis saame 10 403,79 kg. Järelikult, ei pidanud hageja kaaluma, kuna tegelikku kaalu on lihtne arvutada kohapeal. Kostja tarnis metallitooted etikettidega, seega sai hageja veenduda andmete õigsuses. Iga metallitööstuse valdkonnas tegutsev äriühing teab, et praktikas kohaldatakse metallitoodete kaalumisel teoreetilist kaalu, mida saab lihtsasti kontrollida metallitoodete kalkulaatori abil, teades toodete mõõtu, arvu ja pikkust. Kui ostja soovib hankida metalltooteid tegeliku kaalu järgi, siis ta peab sellest teatama, mida hageja ei teinud. Hageja ei vaidlustanud torude üldist pikkust, vaid ainult kaalu. Seega, kui arvutada OÜ Exmet kalkulaatori (lisa nr 6) järgi, siis selgub, et kaal peab olema 11 475,54 kg (lisa nr 7). Selline kaal oligi kokku lepitud. Hageja kinnitas, et tehti kaks tehingut ja esimese tehingu osas vaidlus puudus. Esimese tehinguga müüdi kaup teoreetilise kaalu järgi ja hageja ei esitanud sellele pretensioone ning ei ole kaupa kaalunud. Hagejale sobis esimese tehingu puhul kauba teoreetiline kaal. Kuna esimese tehingu puhul müüdi metallitooted teoreetilise kaalu järgi, siis teise tehingu (vaidlustava tehingu) osas pidid pooled samuti lähtuma kujunenud praktikast ja tavast ning metallitooted müüdi teoreetilise kaalu järgi. Maakohus võttis arvesse kauba kaalumist. Hageja väitis, et talle olid esitatud RGR Metall OÜ-poolt pretensioonid järgmisel päeval pärast kauba vastuvõtmist. RGR Metall OÜ kirjalikud kinnitused selle kohta puuduvad ja tegemist on paljasõnalise väitega. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja pidi kutsuma kostja kaalumisele. Kaalumine toimus RGR Metall OÜ territooriumil, st kolmanda isiku territooriumil, kes oli huvitatud, et kaal oleks väiksem. Ühtlasi puudub kaalumise kohta akt ning RGR Metall OÜ ja hageja esindajate allkirjad. Maakohus ei selgitanud pooltele eelmenetluses vajadust esile tuua asjaolusid ja neid tõendada.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja hinnangul ei ole maakohus menetlus- või materiaalõiguse norme rikkunud. Valed on kostja väited, et maakohus ei ole eelmenetluses täitnud selgitamiskohustust. Hageja tunnistaja väited ei ole ekslikud ja vastavad tegelikkusele. Seda kinnitab kostja esindaja 2. novembri 2022 istungil avaldatu. Kostja püüab uue tõendina esitatud kirjavahetusest teha järeldusi, mida sellest ei ole võimalik teha. Kirjavahetus puudutab mitut erinevat tehingut, millest osad teostati kostjaga ja osad mitte. Kostja esitatud kirjavahetus ei oma tähtsust, kuna selgusetuks jääb kirjavahetuse kontekst ja selles arutatud asjaolud. Torude kaalu osas ei saa olla mõistlikku vaidlust, kuna torude kaal nähtus torude küljes olevatest dokumentidest. Seega oli vastupidiste asjaolude tõendamise koormis kostjal. Kostja nimetatud kohustust maakohtus ei täitnud, mistõttu ei ole kostjal enam võimalik nimetatud kohustust täita ringkonnakohtus. Samuti võttis kostja nimetatud väite sisuliselt omaks
28.septembri 2021 menetlusdokumendis, milles selgitas, et etikettidel märgitud kaal oli suure tõenäosusega tegelik kaal. Poolte kokkulepped sõltuvad kokku lepitust, mitte müüdud torude küljes olevatest lipikutest, millel viidatud standardid ei ole poolte kokkuleppe osaks. Ei ole teada, kes vastavad lipikud torudele on lisanud ning mis põhjustel ja kontekstis on viidatud standarditele. Menetluses ei
ole kumbki pool nimetatud standardit esitanud, mistõttu ei ole seda ka võimalik sisuliselt hinnata. Standardi järgi teostatud arvutused ei ole seega põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu ja teha asjas uus otsus, millega tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.
7.Ringkonnakohus tuvastab esmalt, milles pooled kokku leppisid (I), teiseks, kas kostja on lepingut rikkunud ja alternatiivselt, kui lepingut on rikutud, kas rikkumisest on õigeaegselt teavitatud (II) kolmandaks, kas hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud (III) ja viimaks jaotab menetluskulud ning määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistab need välja (IV). I
8.Pooled sõlmisid 4. mail 2021 torude müügilepingu. Pooled ei vaidle selles, et kostja pidi müüma ja transportima torud D76 * 4 mm L-6000 mm, kaaluga 11 475,54 kg, hinnaga 80 senti kg. Kostja väitel lepiti müügilepingus kokku, et tarnitakse kokku 1614 meetrit toru S235JRH 76,1 x 4 L = 6 m. Saatelehel märgitu järgi võttis hageja 5. mail 2021 vastu järgmiste andmetega kauba: toru S235JRH 76,1 x 4 L = 6 m; ühik meetrites 1614,00; kilodes 11 475,54 (dtl 87). Hageja ei ole vaidlustanud, et ta sai kokkulepitud mõõtudes torusid kogupikkusega 1614 m (dtl 43). Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et pooled leppisid kokku torude kogupikkuses 1614 meetrit ja hageja on kokkulepitud pikkuses (meetrites) torud kätte saanud.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kokku lepiti torude müük lisaks kindlatele mõõtudele ja kogupikkusele tegelikus või teoreetilises kaalus. Poolte sõlmitud müügilepingu sisu väljaselgitamiseks tuleb tõlgendada lepingut VÕS §-s 29 sätestatud reeglite järgi. Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik käesoleval juhul poolte ühist tahet kindlaks teha. Leping sõlmiti suuliselt, asjas puuduvad kirjalikud dokumendid, mille alusel saaks üheselt tuvastada, kas pooled leppisid kokku tegelikus või teoreetilises kaalus. Tunnistaja O. J., kes oli hageja esindaja lepingu sõlmimise ajal ütluste kohaselt lepiti kokku, „et ostame metalltoru ja maksame selle eest 11 475 kg, 800 eurot tonn“ (dtl 131-132). Kas kokku lepiti tegelikus või teoreetilises kaalus, seda ütlustest ei tulene. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist sellise mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 4–6 märgitud asjaoludega. Eelkõige tuleb VÕS § 29 lg 5 p 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvestada mh lepingu olemust ja eesmärki (vt ka Riigikohtu
28.oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-09, p 11).
10.Pooled kinnitasid, et nad on metallimüügi/ostuga tegelevad äriühingud, seega sõlmiti vaidlusalune leping kutse-majandustegevuses. Kostja väitel sõlmisid pooled järjestikku kaks müügilepingut, mõlemad teoreetilise kaaluarvestusega, hageja ühe osas pretensioone ei esitanud. Hageja kostja väidet ümber ei lükanud, vaid märkis, et ta ei tea teisest lepingust ja
see ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kostja esitas maakohtule metallimüügiga tegelevate äriühingute (kolmandate isikute) hinnapakkumised ja lepingud, mis tõendavad, et reeglina müüakse kindla mõõduga metallitooteid jooksva meetriga st teoreetilise kaaluga (dtl 79, 80, 81,82,83). Hageja kostja tõendite sisu ei vaidlustanud, kuid leidis, et tähtsust ei oma kuidas tavapäraselt sarnaseid metallitooteid müüakse. Asjas ei ole vaidlust, et kostja müüs hagejale 7 täispakki torusid, igas 37 toru, mis olid markeeritud tähistusega, milles oli muuhulgas märge „EN 10219-1:2006“ ja kaal „WGHT:1431.000“ (dtl-d 36-42). Üks pakk oli poolik, selles oli 6 toru, mille tähistust menetluses ei esitatud. Kokku 1614 meetrit torusid ((7 x 37 + 10) x 6).
11.Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud, et tavapäraselt müüakse metalltorusid meetri ja teoreetilise kaaluga ja asjas ei ole tõendatud, et käesoleval juhul leppisid pooled kokku teisiti, mistõttu tuleb ka käesoleval juhul lugeda vaidlusalune leping sõlmituks teoreetilise kaaluga. Kostja selgitas usutavalt, et avaliku infona on kättesaadav metallitoodete standard. Kostja müüdud torude teoreetiline kaal vastab standardile. EN 10219-2: 2019 on toru kaal 76,1x4 – 7,11 kg / m. Standartide järgi on kindlaks määratud, kui palju võiks olla toru pikkuseks, paksuseks ja tema diameeter, sellest on arvestatud teoreetiline toodangu kaal, ehk 1 toru diameetriga 70 mm ja pikkusega 7 m ei saa 100% kaaluda sama palju, kui teine samade mõõtudega toru. Hageja ei vaidlustanud kostja selgitusi teoreetilise kaalu osas, vaid jäi seisukohale, et pooled selles kokku leppinud ei ole. II
12.Hageja ei ole vaidlustanud seda, et kui lähtuda teoreetilisest kaalust, siis kostja lepingut rikkunud ei ole, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
13.Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et hageja ei ole tõendanud lepingu rikkumist ka juhul, kui lähtuda eeldusest, et pooled leppisid kokku tegelikus kaalus ja hageja kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud, ebaselge on ka see, milles hageja kahju seisnes.
14.Hageja tugines lepingu rikkumisel väitele, et kostja müüdud torud kaalusid kokkulepitust vähem. Kostja esitas vastuväite, et hageja oleks esiteks, pidanud seda kauba vastuvõtmisel märkama, kuna pakenditel olid kaalud märgitud, ja teiseks puuduvad tõendid, millal ja kuidas hageja torusid kaalus ja millega on tõendatud, et torud kaalusid vähem.
15.Müüdud torude kogukaalu mittevastavust lepingu tingimustele VÕS § 217 lg järgi pidi tõendama hageja. Hagejal kui oma majandus- või kutsetegevuses tegutseval isikul oli VÕS § 219 lg 1 alusel kohustus ostetud asi (torud) viivitamata üle vaadata või üle lasta vaadata. Hageja väitel ostis ta torud edasimüümiseks kolmandale isikule. VÕS § 220 lg 1 esimese lause järgi peab ostja teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Riigikohus on selgitanud, et mõistlik aeg puuduse avastamise ja müüjale teatamise vahel sõltub puuduse iseloomust. Ilmsest puudusest peab ostja müüjale üldjuhul teatama kohe pärast asja enda valdusse saamist, kuid sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), peab ostja teavitama müüjat siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada (RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157/40, p 13). Käesoleval juhul olid poolte väitel seitsmel metalltorude pakil peal markeeringud, millel olid märgitud kilod, kui need kokku liita, siis arvestamata ka poolikut pakki, pidi hageja aru saama, et kilod ei vasta tema poolt väidetavale kokkuleppele, st tegemist ei olnud varjatud puudusega. Menetluses ei esitatud asjaolusid, miks ei saanud hageja väidetavast puudusest
teatada viivitamatult. Hageja teatas väidetavast puudusest 13. mail 2021, s.o 9 päeva pärast kauba vastuvõtmist. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole järginud VÕS § 219 sätestatud asja ülevaatamise tähtaega. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et torud kaalusid kokkulepitust vähem. Hageja tõendas oma väidet fotodega. Asjas puuduvad tõendid, millal torud üle kaaluti ja milline oli kaalumise tulemus. Tunnistaja O. J., kes oli lepingu sõlmimise ajal hageja juhataja, ütluste kohaselt võttis kauba vastu kolmas isik RGR oma territooriumil, kaalumine toimus mais, kuid täpselt tunnistaja ei mäletanud, akti ei koostatud, kostjat kaalumise juurde ei kutsutud (dtl 132-133). III
16.Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks saaks olla VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv (kahju hüvitamine kohustuse täitmise asemel). Hageja esitas kostjale 13. mail 2021 pretensiooni, milles märkis „Hetkel olete meie lattu tarninud 10403,76 kg. Palun teatage mulle, kui kavatsete tarnida ülejäänud 1071,78 kg.“(tõlge dtl 43). Kostja vastas samal päeval „Vastavalt standardile EN 10219-2: 2019 on toru kaal 76,1x4 - 7,11 kg / m. Teile tarniti 1614 m, kogukaaluga 11475,54 kg, mis vastab täielikult EN standardile. Meie poolt on kohustused täidetud.“(dtl 43). Hageja saab puudu olevate kilode eest kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel (täitmise asemel) nõuda üksnes juhul, kui ostja on esmalt andnud müüjale täitmiseks täiendava tähtaja (VÕS § 115 lg 2) või kui täiendava tähtaja andmine ei ole VÕS § 115 lg 3 kohaselt vajalik. Hageja 13. mai 2021 pretensioonis esitatud küsimust, et, millal tarnite puuduoleva osa, ei saa majandus-kutsetegevuses lugeda täiendava tähtaja andmiseks. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hagejat esindas menetluses õigusteadmistega esindaja, hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis täidaksid VÕS § 116 lg 2 p-des 1-4 toodud koosseisu, ega ka seda, et täiendava tähtaja määramine ei oleks andnud tulemust või et kahju kohene hüvitamine oleks muul põhjusel mõistlik. Eeltoodust tulenevalt ei oleks hageja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud. IV
17.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda.
18.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kostja maakohtus esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema menetluskulud maakohtus 750 eurot ilma käibemaksuta. Materjalidega tutvumisele kulus 1 tund (100 eurot), hagile vastuse koostamisele 4 tundi (400 eurot), istungiks ettevalmistamisele 30 minutit (50 eurot) ja istungil osalemisele 2 tundi (200 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulud maakohtus vajalikud ja põhjendatud. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjal riigilõivule 245 eurot, maakohtu otsuse analüüsile 3 tundi (390 eurot), kliendiga nõupidamisele seoses apellatsioonkaebuse esitamisega 1 tund (130 eurot), apellatsioonkaebuse koostamisele 6 tundi (780 eurot), apellatsioonkaebuse vastusega tutvumisele ja analüüsile 3 tundi (390 eurot), toimikuga tutvumisele ja analüüsile 3,5 tundi (525 eurot), kliendiga kohtumisele ja nõupidamisele seoses vastustaja vastuse ja istungiga 1 tund (150 eurot), menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi (75 eurot) ja kohtuistungi ettevalmistusele ja osalusele 5 tundi (750 eurot). Menetluskulud ringkonnakohtus on kokku 3435 eurot (245 + 3190).
Hageja taotleb kostja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamist mõistliku ja põhjendatud suuruseni. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses ei ole TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Kostjal on õigus oma esindajaga kokku leppida tasu tingimused ja suurus, sellesse ringkonnakohus ei sekku. Kuid vastaspool peab kostjale hüvitama menetluskulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud apellatsioonkaebuse koostamiseks ja ringkonnakohtu menetluses osalemiseks. Lisaks saab arvestada kaebuse hinda ja esindaja õigusteadmisi (tunni hinda). Arvestades asjaolu, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, sisuliselt vaieldakse selle üle, milles lepingus kokku lepiti, kas metalltorude tarnimisel olid olulised mõõdud ja pikkus meetrites või lepiti kokku kilodes. Apellatsioonkaebuse mahust võtab suure osa uute tõendite hilinemisega esitamise põhjendamine, kuid ringkonnakohus jättis tõendid asja juurde võtmata, seega oli tegemist põhjendamatu kuluga. Kostja ei tõstatanud uusi õiguslikke probleeme ning kuna kostja otsustas esindajat vahetada, siis ei ole täies ulatuses põhjendatud ka kostja esindaja täiendav nõupidamine kliendiga ega toimikuga tutvumine. Lepingulise esindaja tunnihind 150 eurot, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejalt mõista välja menetluskulu koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Eeltoodut arvestades on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsioonimenetluses 1500 eurot õigusabi eest ja tasutud riigilõiv 245 eurot (1745 eurot), millele lisandub käibemaks, kokku 2128,9 eurot. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.