Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-130435

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-23-130435 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing (OÜ) GS Core esitas 31.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 03.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 24.10.2023. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt X’ilt osaühingu GS Core kasuks põhivõlgnevus 405.35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 64.11 eurot ja sissenõudmiskulu 38.80 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt, menetluskulud sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 555 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 01.09.2021 järelmaksulepingu nr xxx. Kuue kuu jooksul kuni 10.03.2022 makseni (k.a) pidi kostja igakuiselt tegema ainult põhiosamakseid. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku ainult ühe makse, 15.10.2021 summas 8.62 eurot. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 10.11.2021 kuni ülesütlemiseni 23.02.2022. Esialgne võlausaldaja ütles 23.02.2022 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatega laenulepingu üles, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 23.02.2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja toob välja, et esitab nõude vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest lähtuvalt. Lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni (kokkuleppe kohaselt 6 kuu jooksul) oli kostjal kampaaniatingimustest tulenevalt ainult põhiosamaksete tasumise kohustus maksegraafikus märgitud kuupäevadel. Seega olid kostjal põhiosamaksete maksetähtpäevad ja summad

2-23-130435 laenulepingu maksegraafikust teada ja krediidiandjal ei olnud vajadust enne lepingu ülesütlemist kostjale kõrvalnõuete vähenemist arvestava uue maksegraafiku esitamiseks (kuna kõrvalnõudeid ei pidanudki tasuma). Harju Maakohus võttis 16.01.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule X’ile makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: -

03.08.2023 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 08.08.2023 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 11.08.2023 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 31.08.2023 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 26.09.2023 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus; 28.09.2023 aadressil xxx - tagastatud - muu põhjus.

Rahvastikuregistri andmetel on aadress xxx alates 15.02.2021 kehtetu. Varasemas menetluses on xxx korteriomanik kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. Teises menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 02.10.2023, et PPA andmebaasides puuduvad andmed antud isiku teiste elu- või asukohtade ja kontaktandmete, kui on toodud teie päringus või Rahvastikuregistris, osas. Kohtul ei õnnestunud kostjale X’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 23.02.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);

2-23-130435 − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); − vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS 4034). Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, va sissenõudmiskulude nõue. VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale lepingu kehtivuse ajal 4 tasulist meeldetuletuskirja ning pärast lepingu lõppemist neli tasulist meeldetuletuskirja maksumusega 4.85 eurot kiri. VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb pärast lepingu lõppemist ette kolme tasulise kirja hüvitamist. Seega on sissenõudmiskulu põhjendatud 7 meeldetuletuskirja osas, summas (7 x 4.85) 33.95 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudmiskulud summas 4.85 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 25.10.2023 kuni 31.12.2023 oli 12% aastas ning 01.01.2024-24.04.2024 oli 12,5% aastas. 24.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise arvestus on järgmine: periood 25.10.2023 - 31.12.2023, viivise määr 12% aastas, perioodis päevi 68, summa 9.06 eurot; periood 01.01.2024 - 24.04.2024, viivise määr 12.5% aastas, perioodis päevi 115, summas 15.92 eurot. Kokku 24.98 eurot. Tagaseljaotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks (64.11 + 24.98) 89.09 eurot. Kohus selgitab täiendavalt, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal lepingu

2-23-130435 sõlmimisest kuni ülesütlemiseni (kokkuleppe kohaselt 6 kuu jooksul) kampaaniatingimustest tulenevalt ainult põhiosamaksete tasumise kohustus maksegraafikus märgitud kuupäevadel. Seega olid kostjal põhiosamaksete maksetähtpäevad ja summad laenulepingu maksegraafikust teada ja krediidiandjal ei olnud vajadust enne lepingu ülesütlemist kostjale kõrvalnõuete vähenemist arvestava uue maksegraafiku esitamiseks (kuna kõrvalnõudeid ei pidanudki tasuma). Eelnevat arvestades nõustub kohus hagejaga, et käesolevalt puudus vajadus uue maksegraafiku esitamiseks, kuivõrd kostjal puudus intressi maksmise kohustus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 405.35 eurot, viivised summas 89.09 eurot ja sissenõudmiskulud summas 33.95 eurot, viivised põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.04.2024 kuni põhivõla 405.35 eurot tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas. Kohus jättis küll rahuldamata hageja sissenõudmiskulud summas 4.85 eurot, kuid nõude rahuldamise suurus on rohkem kui 99%. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 360 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 110 eurot ehk kokku 175 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Hageja lepingulisel esindajal kulus asja materjalidega tutvumisele, tõendite hankimisele, asjaolude ja tõendite analüüsile, põhjendatud nõude analüüsile ning hagiavalduse koostamisele kokku 3 tundi, kokku 360 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 555 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 110 eurot ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ta). Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 3 tunni ulatuses, seega on põhjendatud esindaja kulu (3 x 100) 300 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20+300) 495 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

2-23-130435 kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (495 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.