Julianus Inkasso OÜ hagi Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood: 10686553, asukoht: Toompuiestee 35, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, 10149, Harju maakond; lepinguline esindaja Krista Raudsepp, OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post: [email protected]).
esindajad
Kostja: Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistu (registrikood: 80117302, asukoht: Kalda tee 2, Tartu linn, Tartu linn, 50703, Tartu maakond; seaduslik esindaja: Axxxxx Axxx, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Julianus Inkasso OÜ hagi Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistult Julianus Inkasso OÜ kasuks võlgnevus 377,13 eurot.
Välja mõista Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistult Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (289,07 eurolt) alates 18.11.2023. a kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistu kanda.
5.Välja mõista Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistult Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 816 eurot.
6.Välja mõista Tartu linn, Kalda tee 2 korteriühistult Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 24-32, 71-74, 81-83)
1.Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hageja veebikeskkonna e-inkasso kaudu taotluse võlgnevuse sissenõudmiseks kostja võlglaselt. E-inkassos ennast kasutajaks registreerides antakse nõusolek üldtingimustega tutvumise ja nõustumise kohta. Kostja täitis veebikeskkonnas andmed nõude suuruse ja võlglase kohta ning lisas nõude aluseks olevad tõendid. Pärast taotluse saamist pöördus hageja töötaja 07.06.2021. a kostja poole, kus kinnitas nõude kätte saamist ning märkis, et kohtuvälise sissenõudmise alustamise teenustasu on 15% tagasivõidetud põhisummalt ning 50% tagasivõidetud viiviselt, millele lisandub käibemaks. Seega loeti leping poolte vahel antud tingimustel sõlmituks.
2.Hageja alustas võlgnevuse 1392,54 euro, millele lisanduvad kõrvalnõuded, sissenõudmist edastades 07.06.2021. a kostja võlgnikule võlateatise ning meeldetuletused 09.06.2021. a ja 18.06.2021. a. 08.02.2022. a teavitas hageja kostjat, et võlgnevust ei ole tasutud ning pakkus alustada kohtuliku menetlusega. Kostja esindaja vastas 16.02.2022. a, et võlgnik tasus kogu oma võla sh viivised juba 17.06.2021. a.
3.Kuna võlgnik tasus põhisumma 1392,54 eurot ja viivised 64,01 eurot otse kostjale, väljastas hageja kostjale 16.02.2022. a teenustasu arve summas 289,07 eurot (sh käibemaks) tasumise tähtajaga 23.02.2022. a. Kostja arvet tasunud ei ole.
4.Hageja arvestab viiviseid põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.02.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni 17.11.2023. a summas 48,06 eurot. Hageja nõuab ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.
5.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega, et lepingut ei ole sõlmitud. Kostja registreeris ennast kasutajaks, andis kehtivad tahteavaldused ja on hageja tingimustega nõustunud, millega oli poolte vahel leping sõlmitud. Poolte vahel ei ole digitaalselt allkirjastatud lepingut. Lepingu nr 16981-06-21K/7.06.2021 on tegemist numbriga, millega hageja on kostja enda andmebaasis registreeritud. Hageja on edastanud kostjale 07.06.2021. a kinnituse koos teenustasu protsentidega, mis kuuluvad laekumise korral tasumisele. Teenustasu protsendid on kokku lepitud kostjaga ning nende tasumise kohustus on kostjal. Hageja on oma töö teinud ja eesmärk saavutatud, põhiosa ja viivis on hageja töö tulemusel sisse nõutud. Kui võlgniku poolt oleks võlgnevus tasutud otse hageja kontole, oleks hageja vastavalt lepingule teenustasu protsendid kostjale välja maksmisele kuuluvatest summadest tasaarvestanud. Kuna makse oli teostatud kostjale otse siis tasaarvestamist ei saanud teha ning teenustasu protsendid tuleb kostjal tasuda hagejale.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 289,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 48,06 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 289,07 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 18.11.2023. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUS (dtl 65-67)
7.Kostja hagiga ei nõustu ja palub see jätta rahuldamata. Kostja pöördus 2021. aasta suvel seoses ühe majaelaniku võlaga hageja poole võla sissenõudmiseks. Kuna varasemalt ei ole kostja inkassoettevõtete teenuseid kasutanud, siis enne teenuse tellimist uuriti põhjalikult, mida teenus endast kujutab ning kas teenuse tellimisel tekib tasu maksmise kohustus. Enne hagejaga lepingu sõlmimist sai põhjalikult loetud ka lepingu tingimusi, eriti seda osa, kas teenuse tellimine võib kaasa tuua maksekohustuse kostjale. Kuna lepingus seda punkti välja ei loetud, sõlmiti ettevõtte kodulehel vastav leping, mille kostja esindaja Axxxxx Axxx digitaalselt allkirjastas (sisestades selleks PIN2 koodi). Allkirjastatud lepingut kostjale ei edastatud, samuti ei olnud seda võimalik alla laadida ettevõtte kodulehelt.
8.17.06.2021. a tasus võlgnik kogu võla (sh kogunenud viivise) otse kostja arveldusarvele. Hageja pöördus 08.02.2022. a kostja poole küsimusega, mida võlgnikuga edasi teha (kas minna kohtusse või võlga edasi nõuda). Kostja andis 16.02.2022 hagejale teada, et võlgnik on 17.06.2021 tasunud kogu oma võla, sh viivised.
9.Kostja ei ole olnud nõus inkasso teenustasude maksmisega ning on palunud hagejalt korduvalt edastada digitaalselt allkirjastatud leping, millest tuleneb tasu maksmise kohustus. Kostja on nõus osutatud teenuse eest tasuma vaid juhul, kui edastatakse digitaalselt allkirjastatud leping ning lepingust nähtub punkt, millest tuleneb tasu maksmise kohustus kostjale. Arvel viidatakse ka lepingule nr 16981-06-21K/7.06.2021, mida kostjale edastatud ei ole. Lepingu tingimusteks ei olnud viis rida üldinfot ning hinnakiri, mida hageja oma hagiavalduses on välja toonud. Samuti on võimalik ettevõtte kodulehte, sh üldtingimusi igal ajal muuta. Seega ei ole täpselt teada, millised tingimused olid kehtivad lepingu sõlmimise ajal. Võla sissenõudmistasu tuleb võlgnikul tasuda hagejale. Kostjale pole teada, kas võlgnik on hagejale tasunud võla sissenõudmistasud või mitte.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
11.Vaidlust ei ole selles, et kostja registreeris ennast hageja veebikeskkonna e-inkasso kaudu kasutajaks võlgnikult võla sissenõudmiseks ning kostjale on teatatud, et hageja on alustanud kohtuvälise sissenõudmise teenusega, mis nähtub ka hageja töötaja 07.06.2021. a saadetud e-kirjast kostjale (dtl 35). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole talle allkirjastatud lepingut edastatud, millest tuleks tasu maksmise kohustus.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
14.Lepingu võib sõlmida suuliselt või mis tahes muus vormis (VÕS § 11 lg 1). Lepingu saab sõlmida ka viisil, et registreeritakse ennast veebikeskkonnas kasutajaks tutvudes ja nõustudes kasutamistingimustega ning selle kaudu esitatakse taotlusi ning kui taotlustele vastatakse kinnitusega, saab lugeda poolte vahel lepingu TsÜS § 68 lg 3 mõttes sõlmituks. Seega saab esitatud tõendite ja poolte käitumisega kogumis lugeda tõendatuks, et pooled sõlmisid arvuti vahendusel lepingu võla sissenõudmise teenuse osutamiseks. Kuna teenuse (lepingu) sisuks oli võla sissenõudmine vastab see VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingule, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
15.Käsundusleping on oma olemuselt suunatud teenuste osutamisele ning teenuse osutamiseks saab lugeda seda, kui hageja (s.o käsundisaaja) alustab võla sissenõudmise menetlusega ning saadab võlgnikule välja võlateated. Kuigi võlgnik tasus võla otse kostjale, on hageja esitatud võlateatiste (dtl 84-86) ja tegevusplaani väljavõttest (dtl 87-89) näha, et teenuse osutamine on toimunud, sest pärast 07.06.2021. a ja 09.06.2021. a võlateatiseid, on võlgnik võla tasunud 17.06.2021. a, mida kostja on ka kinnitanud. Seega on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale teenust osutanud. Asja materjalidest ei nähtu ja ka kostja ei väida, et teenus ei vastanud kokkulepitud tingimustele.
16.VÕS § 627 lg-st 1 tulenevalt võib käsundisaajalt, kes täidab käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, käsundi täitmist mõistlikult eeldada üksnes tasu eest. VÕS § 628 lg 1 näeb ette, et kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist.
17.Kohus ei nõustu kostjaga, et maksekohustusest talle ei teatatud. Hageja 07.06.2021. a ekirjas on teenustasu suurus kirjas, kohtuvälise sissenõudmise teenustasu on 15% tagasivõidetud põhisummalt ning 50% tagasivõidetud viiviselt. Õige ei ole kostja arusaam, et teenuse eest peaks tasuma võlgnik olukorras, kus teenuse tellis kostja. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et ta pärast hagejalt kinnituskirja saamist teenuse eest makstavate summadega ei nõustu. Seega oli tasu osas kokkulepe olemas ning kostja pidi mõistma, et teenuse eest tuleb tasuda temal.
18.Hageja on esitanud kostjale teenuse osutamise eest 16.02.2022. a arve 123286 summas 289,07 eurot (dtl 40), mille tasumise tähtaeg oli 23.02.2022. a. Kostjal on arve tasumata. Seega võlgneb kostja hagejale 289,07 eurot (sh käibemaks 20%).
19.VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
20.Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning arvestab viivist alates 24.02.2022. a kuni 17.11.2023. a summas 48,06 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o 18.11.2023. a kuni põhivõla tasumiseni. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning edasiulatuv viivisenõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt on põhjendatud.
21.VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna hageja viivisenõue on põhjendatud, siis on ka sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.
22.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 289,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 48,06 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot s.o kokku 377,13 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (289,07 eurolt) alates 18.11.2023. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
23.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 90-92) kohaselt on tema kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulud 822,75 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 962,75 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 411,82 eurot tasuda riigilõivu 140 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.
26.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 4,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).
28.Kohus leiab, et tehtud menetlustoimingute (hagiavalduse koostamine, kostja vastusega tutvumine, kohtumäärusega tutvumine, seisukoha esitamine ja menetluskulude nimekirja koostamine) sisu ja mahtu arvestades, on hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku põhjendatud 4 tunni ulatuses summas 676 eurot (ilma käibemaksuta).
29.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 816 eurot (140 + 676).
30.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.