Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-23-14749
Tsiviilasi
OK Incure OÜ hagi F V vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5438,70 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindajad esindaja D S Kostja F V (isikukood xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista F Vlt OK Incure OÜ kasuks F V ja xxx vahel 31.01.2022 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 3 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 341,92 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 35 eurot.
3.Jätta menetluskulud F V kanda.
4.Välja mõista F Vlt OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 595 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
6.Toimetada tagaseljaotsus F Vle avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 17.10.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse F V (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja xxx vahel 31.01.2022 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt on kostja kasutanud laenuandja xxx poolt võimaldatud laenulimiiti kuni 3 000,00 eurot. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 41,79% aastas, krediidikulukuse määraks on 50,80% ning viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 41,79% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset võlgnevuse katteks. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed (veebruarikuu, märtsikuu ja aprillikuu osamaksed) ning krediidiandja nõue on muutunud sissenõutavaks, edastas krediidiandja kostjale 04.05.2022 lepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas kostjat, et leping lõpeb automaatselt 10. päeval teate saatmisest kui kostja ei tasu vähemalt 151,50 eurot kirja saatmise kuupäeval. Kostja olemasoleva võlgnevuse ei likvideerinud, mistõttu loetakse leping automaatselt üles öelduks 14.05.2022. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 3 000,00 eurot, intress 257,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 786,09 eurot ja sissenõudmiskulud 35,00 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja kontrollis, et kostjal ei olnud ühtegi kehtivat maksehäiret. Lisaks viitas hageja sellele, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täielikku teave, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja palus alternatiivselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt välja mõista kostjalt võlgnevus summas 3 000,00 eurot. Lisaks märgib hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja pole saadu tagastanud, millega rikkus oma kohustust. Hageja arvutab viivist perioodi 15.05.2022 – 16.10.2023 eest VÕS § 113 lg
1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 341,92 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt alternatiivne viivise nõue alternatiivse põhinõude rahuldamisel. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.
2.Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 01.12.2023 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 18.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.Kohus asub hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid xxx ja kostja krediidilimiidi lepingu, mille alusel kasutas kostja temale võimaldatud laenulimiiti summas 3 000 eurot. Kostja pidi laenu tagastama igakuiselt temale krediidiandja poolt esitatud arvete alusel, mh tasuma laenu, teenustasu ja muid kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvaid summasid, sh viivist. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev krediidilimiidi leping tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki
2.jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
6.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul
kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et xxxx ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis xxx kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust. Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäire(te) olemasolu kohta päringu tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.
7.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei
kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
8.Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (VÕS § 4034 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (s.o nõude alternatiivne arvestus puhuks, kui kohus leiab, et algne krediidiandja ei ole kohaselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet). Hageja palus alternatiivselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt välja mõista kostjalt võlgnevus summas 3 000,00 eurot. Hageja tõi välja, et kostja sai krediidiandjalt laenu 3 000 eurot ning ühtegi tagasimakset ei ole kostja teinud. Lisaks palus hageja alternatiivse nõude rahuldamisel mõista kostjalt välja viivis perioodi 15.05.2022 – 16.10.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 341,92 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.
9.Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Hagiavaldusest nähtub, et kostja sai laenu 3 000 eurot ning ei ole kohustuste katteks teinud ühtegi tagasimakset. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevuse summas 3000 eurot tasumist.
10.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
11.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palus alternatiivse nõude rahuldamisel mõista kostjalt välja viivis perioodi 15.05.2022 –
16.10.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 341,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast pärast 15.05.2022 kuni hagi esitamiseni 16.10.2023. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud VÕS § 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne. Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise summas 341,92 eurot osas rahuldamisele.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista ka VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitis summas 35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot. Hageja on edastanud kostjale peale lepingu lõppemist 06.06.2022 nõudekirja (25 eurot), 21.06.2022 pretensiooni (5 eurot) ja 20.07.2022 hagihoiatuse (5 eurot).
13.Kohus lähtub TsMS § 5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3 000 eurot, viivise summas 341,92 eurot ning võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
14.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale hagimaterjale posti teel kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Lisa-aadressina on registrisse kantud aadress xxx. Nimetatud aadressil ei ole kohtul õnnestunud kostjale materjale kätte toimetada (tagastatud kohtule hoiutähtaja möödumisel). Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
15.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
16.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 595 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.