Aktiva Finance Group OÜ hagi L.J. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3090,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja L.J. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse vorm
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLTUSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi L.J.a vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista L.J.alt (isikukood xxxxxxxxxxx) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks L.J.a ja Placet Group OÜ vahel 10.06.2022 sõlmitud laenulepingust nr SR3821394 tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 164,01 eurot (lepingujärgsed põhivõla maksed alates 10.08.2023 – 10.04.2024).
3.Mõista L.J.alt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lisaks kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 väljamõistetule käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks veel mittesissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 1433,40 eurot, mis tuleb tasuda igakuiste maksetena alates maikuust 2024 iga kuu 10. kuupäevaks kuni põhivõlgnevuse 1433,40 eurot täieliku tasumiseni järgmise maksegraafiku järgi: 2024-05-10 2024-06-10
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L.J.a vastu intressi, võla sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise nõudes.
5.Jätta menetluskulud L.J.a kanda 51,69% ulatuses ja Aktiva Finance Group OÜ kanda 48,31% ulatuses. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Pooltel tuleb esitada oma lõplikud menetluskulude nimekirjad kohtule 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 (8)
Eedasikaebamise kord Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja 10.06.2022 laenulepingu nr SR3821394 (dtl 25-38), mille alusel sai kostja laenu 1750 eurot. Intressimääraks leppisid pooled kokku 37,07% aastas. Krediidi kulukuse määr on 49% aastas, lepingutasu oli 87,50 eurot, krediidi kogukulu 3991,54 eurot. Krediidikulukuse määra arvutamisel on arvestatud, et krediidilimiit on 1750 eurot, mis võetakse kasutusele viivitamata ja tagastatakse täies ulatuses lepingus kokku lepitud tingimustel. Arvestatud on intressiga ja muude lepingu aluse tehtavate maksetega.
2.Kostja ei tasunud augusti 2022, septembri 2022 ja oktoobri 2022 makseid. Esialgne võlausaldaja saatis 10.10.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 39), milles anti kostjale tähtaeg kuni 24.10.2022 võlgnevuste likvideerimiseks. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, siis ütles esialgne võlausaldaja lepingu 25.10.2022 üles.
3.Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale 26.10.2022. Kostjale saadeti teade nõuete loovutamise kohta (dtl 40).
4.Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 25.10.2022, oli kostjal tagastamata laenu põhisumma 1738,97 eurot ning augusti 2022, septembri 2022 ja oktoobri 2022 intressid kokku summas 163,84 eurot (55,51+55,21+53,12), mille väljamõistmist kostjalt hageja taotleb.
5.Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega märkis hageja, et kostja esitas laenutaotluse (dtl 99-100), milles märkis oma igakuise sissetuleku suuruseks 1300 eurot, Kohustuste suuruseks märkis kostja 250 eurot kuus ja majapidamiskuludeks märkis kostja 225 eurot kuus. Esialgne võlausaldaja kostja sissetulekut EMTA registrist ja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 1297,17 eurot. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet maksehäireregistrite päringute (Creditinfo.ee, Taust.ee) kaudu, mille vastustest nähtus, et kostjal maksehäireid polnud (dtl 61). Laenuotsuse tegemisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse 3 (8)
kostja igakuise keskmise sissetuleku suuruse, taotluses märgitud kohustuste suurused ühes kuus ja asjaolu, et laenulepingu järgse igakuise makse suuruseks kujunes 65,09 eurot. Eeltoodust järeldas esialgne võlausaldaja, et kostja on laenuvõimeline.
6.Lisaks põhinõudele ja intressile esitas hageja viivisenõude. Hageja on arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevale järgnevast päevast, s.o 26.10.2022, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 31.07.2023 arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras, s.o 37,04% aastas, kokku summas 644,64 eurot. Lisaks taotleb hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist arvestatuna põhinõudelt intressiga võrdses määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
7.Hageja esitas kostja vastu ka võla sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude summas 50 eurot. Hageja on kostjale saatnud 03.12.2022 tasulise meeldetuletuskirja hinnaga 25 eurot, 26.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja summas 5 eurot, 20.02.2023 saatis hageja kostjale viimase meeldetuletuskirja hinnaga 5 eurot (dtl 56 – 60). Lisaks on makseviivitusega kaasnenud muud kulud summas 15 eurot. Muud kulud seisnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulus, kontaktandmete otsingu ja päringu kuludes, edastatud kirjade kulus, võlgnikule tehtavate kõnede ja sõnumite kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulust.
8.19.12.2023 esitas hageja võla ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti taotles hageja, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja ei öelnud lepingut kehtivalt üles, siis tuleks kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud maksed kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed.
9.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 10.08.2023 määrusega. Kuna kohtul ei õnnestunud kostjale kohtumäärust ja hagimaterjale muul viisil kätte toimetada, siis toimetas kohus dokumendid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 16.10.2023 teate avaldamisega. Kohus toimetas kostjale hageja 19.12.2023 seisukoha samuti avalikult kätte, avaldades sellekohase teate 20.12.2023. Kostja ei ole kohtule ühelgi juhul vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
10.Käesoleva asja hind on 3090,20 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
11.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 4 (8)
kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
13.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab kohtule esitatud laenulepingu alusel, et OÜ Placet Group ja kostja sõlmisid 10.06.2022 laenulepingu nr SR3821394, mille alusel andis esialgne võlausaldaja kostjale laenu 1750 eurot (dtl 25 - 38). Laenutaotlusest (dtl 99 – 100) nähtub, et kostja taotles laenu auto või muu sõiduki ostu finantseerimiseks. Eeltoodust järeldub, et kostja sõlmis esialgse võlausaldajaga lepingu eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega. Eeltoodust tulenevalt on tegemist tarbijakrediidilepinguga.
14.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et OÜ Placet Group loovutas kohtuotsuse p-s 11 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 26.10.2022 (dtl 40). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
15.Riigikohus on oma lahendi nr 2-21-13098/50 p-is 13 märkinud järgmist: „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-21-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C‐679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46).“
16.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 10.06.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 49% aastas (dtl 27). Seega ületab lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr maksimaalselt lubatud krediidi kulukuse määra ja esialgse võlausaldaja ning kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine.
17.VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse VÕS §-s 4061 sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja 5 (8)
tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud kohtule 19.12.2023 võla ümberarvestuse. Kostja on teinud lepingu alusel makseid 152,59 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks. Seega tuleb kostja poolt tasutuks lugeda põhivõla maksed perioodi 10.07.2022 – 10.06.2023 täies ulatuses ja osaliselt 10.07.2023 makse. 10.07.2023 maksest on tasumata 9,66 eurot. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud maksed kuni 10.04.2024 kokku 164,01 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
18.Hageja taotles 19.12.2023 välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad maksed. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud. Kostja ei ole teinud alates augustist 2022 esialgsele võlausaldajale ega hagejale oma kohustuse täitmiseks ühtegi makset. Seega on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal tulevikus. Kohus mõistab kohus hageja kasuks välja põhiosa maksed vastavalt hageja poolt 19.12.2023 esitatud 60 eurot kuus, mis muutuvad sissenõutavaks iga kuu 10. kuupäeval alates 2024 maikuust kuni põhinõude jäägi 1433,40 täieliku tasumiseni, s.t alates 10.05.2024 kuni 10.10.2026 järgnevalt: 2024-05-10
20,81
2024-06-10
20,00
2024-07-10
22,07
2024-08-10
21,34
2024-09-10
22,02
2024-10-10
24,09
2024-11-10
23,49
2024-12-10
25,56
2025-01-10
25,06
2025-02-10
25,86
2025-03-10
30,40
2025-04-10
27,65
2025-05-10
29,72
2025-06-10
29,49
2025-07-10
31,55
2025-08-10
31,43
2025-09-10
32,44
2025-10-10
34,49
2025-11-10
34,57
2025-12-10
36,63
2026-01-10
36,85
2026-02-10
38,02
2026-03-10
41,74
2026-04-10
40,57
2026-05-10
42,61
2026-06-10
43,23
2026-07-10
45,27
2026-08-10
46,05
6 (8)
2026-09-10
47,52
2026-10-10
49,56
2026-11-10
50,62
2026-12-10
52,65
2027-01-10
53,92
2027-02-10
55,64
2027-03-10
58,16
2027-04-10
59,27
2027-05-10
61,29
2027-06-10
61,76
Kuna ümberarvestus intressimakseid ei sisalda, siis jätab kohus intressimaksed välja mõistmata. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-119187 (p 13) asunud seisukohale, et viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse. Kohus on seisukohal, et nimetatud seisukoht kohaldub ka olukorras, kus leping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine ja maksed tuleb VÕS § 4062 lg 3 alusel uuesti määratud. Praegusel juhul ei ole hageja kostjale enne kohtusse pöördumist uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ta ei ole saanud maksetega viivitusse sattuda. Seega jääb rahuldamata viivis juba sissenõutavaks muutunud maksete osas. Kuna tulevikku suunatud maksed ei ole veel sissenõutavaks muutunud, siis puudub hagejal nende osas kostja vastu viivisenõue.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et krediidi kulukuse ülempiiri rikkumise tagajärg on sisult sarnane ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjega § 4034 lg 7 järgi, mille kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks seadusjärgne intressimäär (§ 94 lg 1). Nii § 4034 lg 7 kui käesoleva paragrahvi lg 3 järgi peab krediidiandja koostama uue tagasimaksegraafiku, mis kajastab tagasimakseid, võttes arvesse intressi ja muude kulude vähenemist1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Kuna nii vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kui VÕS § 4062 lg 1 rikkumise tagajärjed on sarnased, siis puudub kohtu hinnangul mõjuv põhjus kohaldada võla sissenõudmise kulu osas erinevaid tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 50 eurot. Menetluskulud
20.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
21.Kuna kohus rahuldas hagi 51,69% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 48,31% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lgs 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.