3.Rahuldada XXX OÜ taotlus ja asendada jõustunud kohtuotsuses XXX OÜ nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema registrikoodi ega aadressi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta kostja menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
2-23-143411 hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et Elektrilevi OÜ (esialgne võlausaldaja) ja XXX OÜ (kostja) vahel on sõlmitud võrguleping nr 4862610051-20.04.2020 (Elektrilevi OÜ esindaja on Eesti Energia AS, L.p.8), mis jõustus hiljemalt selle allkirjastamisel 21.04.2020 ning mille alusel esialgne võlausaldaja müüs elektrienergiat ja osutas võrguteenust kostjale tarbimiskohas xxx, Harju maakond. Leping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja ei ole lepingu lõpetamise soovi avaldanud.
2.Esialgne võlausaldja esitas kostjale elektrienergia, võrguteenuse, taatuvenegia tasu ja elektriaktsiisi eest arved. Kostja ei ole võrguteenuse kasutamisest tulenevat kohustust täitnud ja on jätnud tasumata elektrienergia, taastuvenergia ja aktsiisi ning võrguteenuse tasu. Kostja on jätnud tasumata arved eurot alates septembrist 2021, leping kostjaga lõpetati esialgse võlausaldaja poolt 18.01.2023.
4.Hageja nõuab kostjalt põhinõude 309,65 euro tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside (seaduslik viivis arvestusega 0,0219% päevas) tasumist summas 32,18 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lisaks on hagejal tekkinud sissenõudmiskulud.
5.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 309,65 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,18 eurot ja alates 27.10.2023 viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustu ja vaidleb neile vastu. Esialgne võlausaldaja on Lepingu sõlmimist selgitanud järgmiselt. XXX OÜ sõlmis võrgulepingu nr 4862610051 kasutades võrguettevõtja Elektrilevi e-teenindust, so internetipõhist iseteenindust. Võrgulepingu allosas toodud üldsätete p 2 sätestab: Pooled on kokku leppinud, et leping jõustub 21.04.2020 eeldusel, et leping on tagastatud võrguettevõtjale ja allkirjastatud mõlemapoolselt. Kui leping tagastatakse või kinnitatakse
2-23-143411 iseteeninduses kokkulepitud kuupäeval või pärast seda, siis jõustub leping hiljemalt teisel päeval arvates lepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest. Iseteeninduses loetakse leping mõlemapoolselt allkirjastatuks, kui ostja on lepingu kinnitanud ning leping jõustub võrguettevõtja edastatud teates märgitud kuupäevast. Võrgulepingu pakkumine koostati ja saadeti kinnitamiseks e-teenindusse kliendi avalduse alusel. Leping saadeti eteenindusse 20.04.2020 ning kliendile saadeti ka täiendav selgituskiri, toon ära väljavõtte kirjast: „Lugupeetud XX XXX OÜ juhatuse liige Tänan Teid kirja eest. Palume vabandust asjaajamise keerukuse pärast. Saatsime Teile eteenindusse kinnitamiseks tarbimiskoha xxx võrgulepingu pakkumise. Pakkumise kinnitamiseks palun seitsme päeva jooksul sisse logida lehel https://www.elektrilevi.ee/et/vorguleping nupult „Sisenen“ ID-kaardiga, mobiil-ID, Smart-ID või internetipanga kaudu. Võrgulepingu pakkumise kinnitamiseks: - vajutage aadressile, mille lepingut soovite sõlmida ja Teile kuvatakse lepingu andmed; - tutvuge tüüptingimustega ja nõustuge nendega; - seejärel vajutage nupule "Edastan andmed ja sõlmin lepingu". Teavitame Teid võrgulepingu kehtima hakkamisest. Küsimuste tekkimisel saatke meile e-kiri või võtke ühendust klienditelefonil 777 1747.“
7.Kinnituskiri võrgulepingu nr 4862610051 jõustumisest saadeti kliendile 18.05.2020 ekirja teel. Teated nõude loovutamisest saadeti kliendile SMS sõnumiga ja e-kirjaga 10.08.2023. SMS sõnum saadeti telefoninumbrile xxxxxxxx: Lp. XXX OÜ, palume tasuda võlgnevus 407,62€ hiljemalt 17.08.23. Viitenumber 40494703753. Mittetasumisel nõue loovutatakse inkassofirmale. Eesti Energia ning samasisuline teavitus e-posti aadressile xxx.
8.Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et leping esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud. Samuti on edaspidi toimunud elektrienergia ja võrguteenuse teostamine ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud (teenuse osutamise ja tasu osas). Isegi, kui pooled ei oleks seaduse kohaselt sõlminud lepingut, ei vabastaks see kostjat esialgse võlausaldaja poolt osutatud teenuse eest tasumisest.
9.Nõude aluseks olevate lepingute alusel osutab Elektrilevile arveldusteenust Eesti Energia. Nõude loovutamise kinnituskirja ei allkirjasta Eesti Energia AS juhatuse liige. Nõude loovutamise kinnituskirja allkirjastab Eesti Energia AS-i arveldus-ja võlaosakonna võlahaldur. Hageja hinnangul ei ole nõutud nõude loovutamise lepingu allkirjastamine juhatuse liikme poolt. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude loovutada võlgniku nõusolekust sõltumataja seetõttu ei mõjuta kostja vastuväide esialgse võlausaldaja ja hageja omavahelist lepingulist suhet. Seega saab öelda, et loovutusteatis, mis esitati kostjale (mh hagiavaldusega), on esitatud esialgse võlausaldaja poolt ning vastavalt VÕS § 172 kohaselt puudub kostjal alus jätta täitmata kohustus uuele võlausaldajale.
10.Hageja on kostjale esitanud digiallkirjastatud loovutusdokumendi (VÕS § 168 lg 2
2-23-143411 mõttes). Kui võlausaldaja on võlgnikule nõude loovutamisest teatanud või kui ta on loovutamise kohta välja andnud loovutamisdokumendi (§ 168 lg 2), loetakse loovutamine § 170 kohaselt võlgniku suhtes toimunuks isegi juhul, kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui tehing, mille alusel loovutamine toimus, ei ole kehtiv. VÕS § 170 aitab võlgnikku (vt RKTKo 3-2-1-35-05) eelkõige siis, kui ta teab või vähemalt kahtleb, et hoolimata nõude loovutamisest teatamisest või loovutamisdokumendi väljaandmisest ei ole loovutamist tegelikult toimunud. Sellisel juhul võib võlgnik kohustuse täita loovutamise kohta tehtud teatele või loovutamisdokumendile tuginedes, riskimata sellega, et ta täidab valele isikule, kui hiljem selgub, et loovutamislepingut ei ole tegelikult sõlmitud või et see on kehtetu. Selline olukord võib näiteks tekkida juhul, kui senine võlausaldaja teataks pärast loovutamisdokumendi väljaandmist võlgnikule, et loovutamist ei ole tegelikult toimunud või et vastav leping on tühine või tühistatud ja nõuaks täitmist endale. Selles osas kaitseb § 170 ka uue võlausaldaja huve. Seadus ei kohusta hagejal esitama kostjale loovutuslepingut, küll aga on kohustus esitada loovutusdokument (VÕS § 170) ning on esialgne võlausaldaja kostjale teatanud kirjalikult nõude loovutamisest (VÕS § 172). Seega on hageja seisukohal, et kostja vastuväide nõude loovutamise kehtivusest ei ole põhjendatud. Hageja on seisukohal, et loovutusteatise on allkirjastanud esialgse võlausaldaja ja loovutustehing on kehtiv. Samuti tuleb lähtuda asjaolust, et loovutusleping on vormivaba. Täiendavalt kinnitab esialgne võlausaldaja, et ta on nõude kostja vastu loovutanud hagejale (hagi lisa 1).
11.Kostjal ei oleks olnud võimalik kasutada elektrienergiat, kui kostjal ei oleks sõlmitud võrguleping. Seda enam, et kostja on tasunud ka varasemad arved, sh võrguteenuse kasutamise eest. Kostja ei ole ka teenuse arveid vaidlustanud. Võrgulepingu sõlmimist on hiljem esialgne võlausaldaja ka asjakohase e-kirjaga (18.05.2020) kinnitanud, seega ei ole usutav kostja väide, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut (olenemata ka asjaolust, et võrgulepingu alusel kostjani elektrivool jõudis). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et lepinguline suhe saab tuleneda ka seadusest (ELTS).
12.Võrgulepingu pakkumine saadeti kliendi iseteenindusse, kus XX kinnitas firma XXX OÜ nimele vormistatud võrgulepingu 20.04.2020 kell 15:51:10. Selleks logis XX iseteenindusse sisse ja valis ettevõtte XXX OÜ rolli. 18.05.2020 saatsime kliendile 2 ekirja: võrgulepingu sõlmimist kinnitava e-kirja ja e-kirja voolu avamise kohta.
13.Esialgset võlausaldajat on loovutustehingus esindanud tema töötaja ehk esialgse võlausaldaja majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (TsÜS § 116 lg 1 mõttes).
14.Kostja oma vastuses hagile kinnitab lisaks, et ei ole nimetatud Võrgulepingut sõlminud, ei tegutse lepingul viidatud tarbimiskohal ja ei ole tarbinud seal elektrienergiat. Võimalik, et kostja ongi teinud lepingu eraisikule oma ettevõtte alt, vaidlusaluses tarbimiskohas (korter) kostja ei asu ja ise tegutseb mujal, kuid elektrienergia ja võrguteenuse eest on tasutud eraisiku tarbimise eest.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-23-143411
15.Kostja vaidleb hagile vastu ja märgib, kostjal puuduvad andmed, et võlausaldaja oleks teatanud nõude loovutamisest uuele võlausaldajale ehk hagejale. Lisaks on hagile lisatud nõude loovutamise kinnituskiri esitatud küll Eesti Energia blanketil, kuid selgusetuks jääb selle allkirjastanud isiku seos võlausaldajaga. Kehtiva registrikaardi järgi puudub kinnituskirja allkirjastanud isikul võlausaldaja esindamise õigus.
16.Hageja ei ole nõude loovutamise kinnituskirjas viidatud vorminõudele vastavat loovutamise kokkulepet lisanud oma 26.10.2023 a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ega ka 20.12.2023 a. esitatud hagile. Hageja nõudel puudub igasugune seos võlausaldajaga.
17.Vastavalt ELTS § 84 p 2 peab liitumisleping, võrguleping ja agregeerimisleping olema sõlmitud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis. Kostja leiab, et kirjaliku lepingu peavad lepingupooled omakäeliselt alla kirjutama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Või kui kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm, peab leping sisaldama lepingupoolte nimesid ning nende elektroonilisi allkirju. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on näiteks digitaalne allkiri. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud dokumendi, mis ei vasta ühelegi eelpool viidatud seaduses nimetatud vormi nõudele. Kostja kinnitab, et ei ole nimetatud Võrgulepingut sõlminud, ei tegutse lepingul viidatud tarbimiskohal ja ei ole tarbinud seal elektrienergiat.
18.Kostja leiab, et esindusõigus ei saa tuleneda ametikohast. Hageja on tõendina esitanud dokumendi, mille on allakirjutanud võlausaldaja esindusõigust mitte omav isik. Seega leiab kostja, et Eesti Energia AS ei ole teda nõude loovutamisest teavitanud.
19.Lisaks on Hageja esitanud uue tõendina koos oma 08.03.2024 a. "Hageja seisukohas kostja vastuväidetele" Eesti Energia AS'le suunatud Elektrilevi AS nõuete loovutamise kinnituskirja. Selle dokumendi on allkirjastanud vastavalt seadusele ja Elektrilevi AS põhikirjale kaks juhatuse liiget. See tõend ei oma antud kohtumenetluses sisulist tähendust, samas võib seda antud kohtumenetluses tuua näitena, kuidas peaks kehtiv nõude loovutamise kinnituskiri olema seadusele vastavalt vormistatud.
20.Hageja selgitustest ei ole võimalik kronoloogiliselt aru saada, kus ja kuidas võrguleping võis olla sõlmitud. Selgitused on vastuolulised - ühes lauses väidab hageja, et kostja on võrgulepingu "kinnitanud iseteeninduses", teise lause järgi "saadeti leping kinnitamiseks" kostjale, mis seejärel Kostja poolt "allkirjastatult tagastati". Hageja ei ole neid väiteid tõendanud ühegi dokumendiga. Ei ole teada, et kostja ka tegelikult oleks midagi "sõlminud", "allkirjastanud", "kinnitanud", "saatnud", "tagastanud" või "esitanud avaldusi".
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Käesoleva asja hind on 420,54 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus
2-23-143411 menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
22.Kostja on 16.04.2024 esitanud menetlusdokumendi, kus on välja toodud sisulised vastuväited hageja lõplikele seisukohtadele. Kohus märgib, et viidatud dokument on esitatud hilinemisega, kuivõrd eelmenetlus lõppes 08.04.2024. Kostja ei ole esile toonud ega põhistanud asjaolusid, mis tõid kaasa sedavõrd hilise dokumendi esitamise. Kohus ei võta viidatud dokumenti asja materjalide juurde.
23.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
24.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhinõue 309,65 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,18 eurot ja alates 27.10.2023 viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse kohase täitmiseni.
25.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et: (i) tema ja esialgse võlausaldaja vahel ei ole lepingut sõlmitud; (ii) nõue ei ole esialgse võlausaldaja poolt hagejale kehtivalt loovutatud; (iii) ei tegutse lepingul viidatud tarbimiskohal ja ei ole tarbinud seal elektrienergiat.
26.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 sätestab üldreeglid, mis võimaldavad kindlaks määrata, kas pooled on saavutanud kokkuleppe lepingu sõlmimises. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on neid sätteid kohaldades märkinud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08, p 13). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1). Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 2). Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg 3). VÕS § 9 lg 3 järgi, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatakse, et
2-23-143411 pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg-s 1 sätestatakse, et nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaldatakse asja müügilepingu sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Elektrienergia müügilepinguga seonduvat reguleerib lisaks eriseadusena elektrituruseadus (ELTS). ELTS § 84 lg 2 sätestab, et võrguleping sõlmitakse kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis.
27.Hageja leiab, et Elektrilevi OÜ (kui võrguettevõtja) ja kostja (kui ostja) vahel on sõlmitud võrguleping nr 4862610051 (dtl 101-102) tarbimiskohale xxx (mõõtepunkti XXXXXXX) ning see hakkas kehtima alates 20.05.2020. Viidatud tõendist nähtub, et leping ei ole lepingupoolte poolt allkirjastatud, lepingul on märge „Sõlmitud e-teeninduses“. Eeltoodu viitab, et leping peaks olema sõlmitud elektroonilises vormis. Viidatud lepingudokumendi üldsätete p 2 sätestab, et pooled on kokku leppinud, et leping jõustub 21.04.2020 eeldusel, et leping on tagastatud võrguettevõtjale ja allkirjastatud mõlemapoolselt. Kui leping tagastatakse või kinnitatakse iseteeninduses kokkulepitud kuupäeval või pärast seda, siis jõustub leping hiljemalt teisel päeval arvates lepingu mõlemapoolsest allkirjastamisest. Iseteeninduses loetakse leping mõlemapoolselt allkirjastatuks, kui ostja on lepingu kinnitanud ning leping jõustub võrguettevõtja edastatud teates märgitud kuupäevast. Hageja on esitanud võrguettevõtja kinnituse (dtl 103), mille kohaselt võrguleping nr 4862610051 tarbimiskohale xxx Harju maakond (mõõtepunkti XXXXXXX) on sõlmitud ning hakkab kehtima alates 20.05.2020. Siiski ei nähtu, et viidatud tõendist, mis viisil ja kas üldse on see kostjale edastatud. Samuti ei nähtu, kas ja mil viisil ning millal on kostja väidetava lepingu kinnitanud. Hageja ei ole seega kohtule esitanud üldtingimuste p 2 kohast tõendit, kust nähtuks, et: • mõlemad pooled oleks lepingu mingil viisil allkirjastanud ja see oleks võrguettevõtjale tagastatud; või • ostja on iseteeninduses lepingu kinnitanud. Hageja on küll oma vastustes tsiteerinud/taasesitanud väidetavaid kostjale saadetud e-kirju, kuid vastavaid tõendeid ei ole kohtule esitatud. E-kirja sisu oma menetlusdokumenti kopeerimine ei ole võrdsustatav tõendamisega, vaid seda saab käsitleda üksnes poole seletusena. Poole seletus käesolevas hagimenetluses aga kaalu ei oma. Olukorras, kus hageja väidab, et kostja on iseteeninduses (või e-teeninduses) lepingu kinnitanud, oleks seda olnud võimalik tõendada nt vastava süsteemi väljavõttega, kuid hageja ei ole seda teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et Elektrilevi OÜ (kui võrguettevõtja) ja kostja (kui ostja) vahel on sõlmitud võrguleping nr 4862610051.
2-23-143411 Elektrienergia väidetavast tarbimisest (asjaolu, mille kostja on vaidlustanud, kuid mida hageja ei ole tõendanud), nõude loovutamisest ja väidetava lepingu lõpetamise teatest tulenevalt ei ole võimalik järeldada, et Elektrilevi OÜ (kui võrguettevõtja) ja kostja (kui ostja) vahel oli leping. Kostjale on esitatud arveid (dtl 43-96). Üldjuhul ei tulene arvetest pooltele tsiviilõigusi ja –kohustusi. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes (Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11 teine lõik). Järelikult ei saa pelgalt arvete põhjal tuvastada poolte kokkuleppe sisu ega kostja kohustusi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et Elektrilevi OÜ ja kostja vahel on sõlmitud leping, tuleb hagi jätta rahuldamata. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et poolte vahel oli mõni muu võlasuhe. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest tulenevalt annaks nõue rahuldada mõnel lepinguvälisel alusel. Kuivõrd poolte vahel puudub leping, ei pea kohus menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajalikuks analüüsida muid poolte väiteid, sh väited seoses elektrienergia tarbimise, tarbimiskoha ja nõude loovutamisega seonduvalt.
28.Kokkuvõtvalt jätab kohus hagi rahuldamata.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
30.Kohus leiab, et kostja TsMS § 462 lg 2 kohane taotlus tuleb rahuldada ja asendada jõustunud kohtuotsuses XXX OÜ nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema registrikoodi ega aadressi. Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
32.Käesoleval juhul on kohus jätnud hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul ei takista menetluskulude kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist, mistõttu määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
2-23-143411
34.Kostja on kinnitanud, et tal menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega jätab kohus menetluskulude puudumise tõttu menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
35.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.