2-23-148675/6 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hinnates kostja krediidivõimelisust punktis 1.2 toodud info alusel, sõlmisid kostja ja xxx OÜ (krediidiandja) 14.09.2022 krediidilepingu xxx, krediidilimiidiga 355,00 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku fikseeritud intressimääras 40% aastas, krediidi kogukuluga 712,35 eurot, krediidikulukuse esialgse määraga 46,95%, mis lepingu põhitingimustest tulenevalt on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 40% aastas ja kogu krediidilimiit 355,00 eurot võetakse koheselt kasutusse ning makstakse tagasi 60 kuu jooksul 60 igakuise tagasimaksena. Kostja võib tagasimakstud summasid krediidilimiidi piires uuesti kasutusse võtta. Kostja arvelduskontole on krediit summas 355,00 eurot üle kantud 14.09.2022. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 141,29 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 47,36 eurot, intressi katteks 83,71 eurot, meeldetuletuskirjade tasu katteks 10,00 eurot ja viivise katteks 0,22 eurot. Kostjale on võlgnevuse osas meeldetuletuskirjad edastatud: 23.03.2023, 23.04.2023, 23.06.2023, 23.07.2023, 22.08.2023. Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva 15.06.2023 (tagasimakse 16,43 eurot), 15.07.2023 (tagasimakse 15,90 eurot) ja 15.08.2023 (tagasimakse 16,03 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu edastas krediidiandja kostjale lepingu ülesütlemise teatise 15.08.2023 xxx iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile. Anud teatisega andis Krediidiandaja kostjale võimaluse täiendava tähtaja, see on 14 päeva jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võlgnevuse tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja, see on hiljemalt 29.08.2023 võlgnevust ei tasunud, olles täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimakse tasumisega, ütles Krediidiandaja üldtingimuste punkti 4.4.8 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 lepingu üles

30.08.2023 seisuga. Hageja teavitas kostjat 31.08.2023 teatega, kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale. Hageja palub välja mõista kostjalt L T hageja OK Incure OÜ kasuks lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 307,64 eurot, intress 40,18 eurot, viivis 34,16 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40,00 eurot; menetluskuluna kokku tasutud riigilõiv summas 140,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.04.2024.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (46,95%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Kostja sõlmis 14.09.22 krediidilepingu xxx, mille krediidi kulukuse määraks on 46,95%. Seega vastas 14.09.22 lepingu krediidi kulukuse määr (46,95%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 140 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud