Isosystem Eesti OÜ avaldus METRX OÜ pankroti väljakuulutamiseks METRX OÜ saneerimismenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
METRX OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: METRX OÜ (registrikood 14009720), seaduslik esindaja Tarvo Sarapuu
esindajad
Saneerimisnõustaja Martin Krupp
RESOLUTSIOON
1.Jätta METRX OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2024. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.Võtta asja materjalide juurde METRX OÜ määruskaebusele lisatud tõendid - METRX OÜ 2024 kasumiaruanne ja prognoos, kompromissimäärus tsiviilasjas nr 2-20-3266 ja maksekorraldus kompromissist tuleneva kohustuse täitmise kohta.
Jätta menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud
METRX
OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus võttis 25. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-13221 menetlusse Isosystem Eesti OÜ (Isosystem) 18. septembri 2023. a avalduse METRX OÜ (ettevõtja) pankroti väljakuulutamiseks ja andis ettevõtjale tähtaja vastuväidete esitamiseks.
26.septembril 2023 esitas ettevõtja kohtule saneerimisavalduse (tsiviilasi nr 2-23-13671). Maakohus liitis 29. septembri 2023. a määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse ja jättis tsiviilasja numbriks 2-23-13221 (käesolev tsiviilasi).
2.Tartu Maakohus algatas 29. septembri 2023. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks Martin Krupi (nõustaja), määras saneerimiskava (kava) vastuvõtmise tähtpäevaks 18. november 2023 ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 28. november 2023 ning kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks deposiidina 8000 eurot. Kohus peatas ettevõtja vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ja muud sundtäitmised kuni kava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni, välja arvatud täitemenetluse, mis viiakse läbi töösuhte alusel tekkinud nõude täitmiseks. Samuti lõpetas kohus ettevõtja kontole nr EE827700771001933256 Maksu- ja Tolliameti (MTA) ning täiteasjades nr 084/2023/5043 ja nr 084/2023/5235 kohtutäitur Oksana Kutšmei seatud arestid. Kohus kinnitas ettevõtja esmavajalikeks täitmisele kuuluvateks lepinguteks Aktsiaseltsi SEB Liising (SEB Liising) ja ettevõtja vahel sõlmitud liisingulepingud nr L19106854, L20100230, L20107914, L21101297, L21101998, L18110427 ja L18111822. Isosystemi pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamise otsustamise lükkas kohus edasi kuni kava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni.
3.Tartu Maakohus rahuldas 16. oktoobri 2023. a määrusega nõustaja ja ettevõtja 13. oktoobri 2023. a taotluse ning keelas SEB Liisingul liisingulepingute nr L19106854, L20100230, L20107914, L21101297, L21101998, L18110427 ja L18111822 esemete tagasinõudmise kuni kava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni.
4.Tartu Maakohus rahuldas 7. detsembri 2023. a määrusega ettevõtja 28. novembri 2023. a taotluse osaliselt ja määras ettevõtja saneerimismenetluses täiendava tähtaja kuni
28.detsembrini 2023, mille jooksul tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks. Kohus
avaldas selle kohta 7. detsembril 2023 teate Ametlikes Teadannetes. Sama määrusega rahuldas kohus ka nõustaja 28. novembri 2023. a taotluse ning kohustas ettevõtjat tasuma nõustaja esialgse tasu ja kulutuste katteks täiendavalt deposiidina 5000 eurot. Ettevõtja tasus nõustaja tasu ja kulude katteks deposiidina kokku 13 000 eurot.
5.Nõustaja esitas 28. detsembril 2023 kohtule vastuvõtmata kava, oma arvamuse selle kohta ja tasutaotluse, samuti hääletusprotokolli koos lisadega. Ettevõtja esitas 28. detsembril 2023 kohtule taotluse kinnitada vastuvõtmata kava. Nõustaja avaldas 28. detsembril 2023 Ametlikes Teadaannetes teate vastuvõtmata kava kinnitamise taotluse kohtule esitamise kohta. Saneerimiskavas toodud ettevõtja majandusliku seisundi kirjelduse kohaselt ettevõtja peamiseks tegevusalaks on alates 2017. aastast olnud vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus, ettevõtja on viimase viie aasta kestel tegelenud kaugkütte trasside ning katlamajade ehitusega. Ettevõtja on suuremad tööd saanud riigihangetel osalemisest. Tulenevalt riigihangete vähenemisest on ettevõtja alustanud tegevust LPG gaasiturul, kus ettevõtja pakub gaasimahuteid ja seadmeid ning sellega kaasnevat ehitust ja projektijuhtimist. Lisaks on ettevõtja hakanud aktiivsemalt tegelema seadmete ja masinate rentimisega. Ettevõtja on alates 2020. aastast teeninud kahjumit (2020. a -240 989 eurot, 2021. a -473 225 eurot, 2022. a -385 769 eurot ja 2023. a (30. novembri 2023 seisuga) -190 942 eurot 5 senti). Ettevõtja tekkinud kahjum on eelkõige seotud suurtest investeeringutest ja investeeringutele määratud kõrgest, kuid lühiajalisest amortisatsioonist. Lisaks tekkis kahjum vajaliku tööjõu välja koolitamise kulude tõttu. Otsus hakata tegelema personali koolitamisega tulenes ettevõtja uuenduslikest töömeetoditest ja võtetest, mis erinesid kardinaalselt tavapärastest meetoditest. Lisaks oli ettevõtja turul uus tegija, mis tingis vajaduse teha riigihangetel vähempakkumisi. Ettevõtja omab vara bilansis kajastatud maksumusega 395 288 eurot 72 senti, millest käibevara moodustab 256 014 eurot 14 senti ning põhivara 139 274 eurot 58 senti. Ettevõtjal on kohustused kokku summas 1 516 665 eurot 82 senti, millest lühiajalisi kohustused moodustavad 722 130 eurot 34 senti ning pikaajalised kohustused 794 535 eurot 48 senti. Saneerimiskavasse on kaasatud võlausaldajad, kellel on nõudeid kokku 1 352 472 eurot 91 senti. Kavas nähakse ette kolm võlausaldajate rühma, esimese rühma moodustavad pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, kelle nõuded on kokku 502 349 eurot 28 senti (põhinõuded 482 547 eurot 14 senti, kõrvalnõuded 19 802 eurot 14 senti), teise rühma moodustavad ettevõtja lähikondsed võlausaldajad nõuetega kokku 729 344 eurot 47 senti (põhinõuded) ja kolmanda rühma moodustab eri õigusliku seisundiga võlausaldaja SEB Liising nõudega 120 779 eurot 16 senti (põhinõue 118 340 eurot 30 senti, kõrvalnõuded 2438 eurot 86 senti). Kava kohaselt tasutakse esimesse ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele 60% nende nõuetest ning kolmandasse rühma kuuluvale võlausaldajale tasutakse nõue terves ulatuses. Esimesse rühma kuuluvatele võlausaldajatele tehakse väljamakseid 30. september 2024 – 30. märts 2029 ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele 30. september 2029 – 30. september 2033. Kolmandasse rühma kuuluvale võlausaldajale tehakse väljamakseid 1. mai 2024 – 1. mai 2025. Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimismenetluse läbiviimine võlausaldajate huvides, sest lootus nende nõuete rahuldamisele saneerimismenetluses on kordades suurem. Tõenäoliselt saaksid pankrotimenetluses olulises osas rahuldatud vaid eriõigustega võlausaldaja nõuded ning muude nõuete rahuldamise osakaal oleks minimaalne. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtjal olemas kõik võimalused nii tööjõu, inventari kui juhtimisoskuste näol, et lõpetada edukalt oma majandustegevuse ümberstruktureerimine. Saneerimisnõustaja on seisukohal, et kokkuvõtvalt sõltub saneerimismenetluse õnnestumine ettevõtja juhtkorra pingutustest, kas suudetakse leida piisavalt positiivsed rahavood, et täita nii jooksvaid kohustusi kui tasuda varasemad võlad.
6.Kohtule esitasid taotlused jätta vastuvõtmata kava kinnitamata 10. jaanuaril 2024 MTA ja SEB Liising ning 11. jaanuaril 2024 Isosystem. Isosystem märkis, et jääb 27. detsembril 2023 kohtule esitatud vastuväidete juurde. MTA leiab, et täidetud ei ole saneerimisseaduse (SanS) § 36 lg 1 p-s 1 ja § 28 lg 5 p-des 5, 6 ja 11 sätestatud kava kinnitamise tingimused – kava ei vasta seoses rahavoogudega SanS § 21 lg 1 p 6 nõuetele; kava on jäetud puudutatud isikute poolt vastu võtmata; kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada, ettevõtja juba on maksejõuetu (SanS § 292 lg 1 p 3). SEB Liising on seisukohal, et tema puhul ei ole järgitud SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate testi (SanS § 292 lg 1 p 1). Isosystem leiab, et esinevad SanS § 28 lg 5 p-des 7, 8 ja 11 märgitud kava kinnitamata jätmise alused – võlausaldajate huvide test on viidud läbi ebaõigete andmete alusel ja selle tulemus on vale; kava on rühmade moodustamise osas vastuolus SanS § 21 lg-ga 3; kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada (SanS § 292 lg 1 p-d 1 ja 3).
7.Ettevõtja esitas 16. jaanuaril 2023 täiendava selgituse ja tõendid.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Tartu Maakohus tegi 6. veebruaril 2024 määruse, millega jättis kinnitamata 28. detsembril 2023 ettevõtja saneerimismenetluses kohtule esitatud vastuvõtmata saneerimiskava ja lõpetas ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Maakohus vabastas Martin Krupi saneerimisnõustaja kohustustest, jättis saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda ning määras kindlaks Martin Krupi tasu suuruse ja mõistis selle tema kasuks välja. Maakohus leidis, et on rikutud kava projekti kohta teate avaldamise ja edastamise nõudeid, eriarvamusel olev võlausaldaja on ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel ning kavast nähtuva põhjal ei saa järeldada mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida ja elujõulisust tagada. Maakohus oli seisukohal, et kava tuleb jätta kinnitamata, sest täimata on olulised SanS § 36 lg-s 1 sätestatud vastuvõtmata kava kinnitamise tingimused. SanS § 28 lg 5 p 4 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui selgub, et saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel või edastamisel on rikutud SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõudeid, sealhulgas saneerimiskava projekti ei ole puudutatud isikule edastatud, või teade ei vasta § 20 lg-s 5 nimetatud nõuetele. SanS § 20 lg 3 kohaselt avaldab saneerimisnõustaja vähemalt kaks nädalat enne SanS § 12 lg 2 p-s 6 nimetatud tähtaja (s.o saneerimiskava vastuvõtmise ja kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja) lõppu teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastab saneerimiskava projekti ja selle kohta avaldatud teate puudutatud isikutele. Nõustaja avaldas 6. novembril 2023 Ametlikes Teadaannetes SanS § 20 lg 3 alusel teate kava projekti kohta ning edastas ettevõtja ja nõustaja esitatud menetlusdokumentides märgitu kohaselt 5. novembril 2023 võlausaldajatele kava projekti ja üleskutse esitada selle kohta kirjalik seisukoht (dtl 510, 786). 27. novembri 2023. a hääletusprotokollist nähtuvalt jäeti kava rühmadesse jaotatud puudutatud isikute poolt vastu võtmata (dtl 233-241). Ettevõtja
28.novembri 2023. a taotluse (dtl 226-230) alusel määras kohus 7. detsembri 2023. a määrusega (dtl 469-472) täiendava tähtaja kuni 28. detsembrini 2023, mille jooksul tuleb esitada puudutatud isikutele muudetud kava, korraldada uus hääletus kava vastuvõtmiseks ning esitada kava kohtule kinnitamiseks. Nõustaja ja ettevõtja menetlusdokumentide (dtl 510, 787) kohaselt saadeti võlausaldajatele 16. detsembril 2023 üleskutse esitada kirjalik seisukoht muudetud kava vastuvõtmiseks. Kohtule on esitatud PDF-vormingus 16. detsembri 2023. a e-kiri, milles võlausaldajatel palutakse esitada kirjalik seisukoht muudetud kava vastuvõtmise
kohta hiljemalt 27. detsembriks 2023 (k.a), kirja manustena on märgitud üleskutse võlausaldajatele, muudetud kava ja hääletusleht (dtl 663-665). Seega edastati muudetud kava projekt puudutatud isikutele vähem kui kaks nädalat enne kohtule kinnitamiseks esitamise tähtaja lõppu. Lisaks ei nähtu Ametlikest Teadannetest ega kohtule esitatust, et Ametlikes Teadaannetes oleks avaldatud SanS § 20 lg 5 nõuetele vastav teade muudetud kava projekti kohta. Maakohus leidis, et ka muudetud kava tutvumiseks esitamisel tuleb järgida kõiki nõudeid ja tähtaegu, piisav ei ole, et seda tehti üksnes algse vastuvõtmata kava puhul. SanS § 28 lg 5 p 7 kohaselt võib kohus jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui selgub, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud ning võlausaldaja on hääletanud saneerimiskava vastu ja esitanud § 26 lg 1 p 11 alusel taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldajate huvide testi järgimata jätmisele saab tugineda ka SanS § 292 lg 1 p 1 alusel, antud juhul on seda teinud kava vastu hääletanud puudutatud isikud SEB Liising ja Isosystem. SanS § 26 lg 2 kohaselt tuvastatakse võlausaldajate huvide testiga, et ükski eriarvamusel olev võlausaldaja ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi saneerimiskava esitamise seisuga, võttes arvesse raha väärtuse muutust ajas. SanS § 36 lg 4 teise lause järgi hindab kohus juhul, kui saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 292 lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud alusel, taotluse põhjendatuse kontrollimiseks ettevõtja vara väärtust. Kava p-s 16 esitatud pankrotihinnangu kohaselt on ettevõtja vara hinnanguline turuväärtus 420 937 eurot 20 senti ning ligikaudne väärtus pankroti korral 170 755 eurot 45 senti. Pankrotivara hulka ei kuuluks liisingulepingute esemed hinnangulise turuväärtusega 243 200 eurot, SEB Liising saaks oma nõude 120 779 eurot 16 senti pankrotiväliselt terves ulatuses rahuldatud ja ca 100 000 eurot tuleks tal tagastada ettevõtjale. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on 25 443 eurot 62 senti (ajutise halduri tasu 2880 eurot, pankrotihalduri tasu 20 063 eurot 62 senti, kulutused vara müügiks ja hoiustamiseks ca 2000 eurot, pankrotimenetluse läbiviimise jooksvad kulud ca 500 eurot). Pankrotimenetluses esitavad nõuded tõenäoliselt ca 80–85 võlausaldajat kokku 1 283 482 eurot 36 senti. Kuna pandiõigused puuduvad, kuuluvad nõuded rahuldamisele PankrS § 152 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus ja väljamaksmisele kuuluks 245 311 eurot 83 senti (170 755,45 + 100 000 - 25 443,62) ning nõuete rahuldamise määr oleks 19% (245 311,83 / 1 283 482,36 × 100). Saneerimismenetluses tehtaks kavasse kaasatud võlausaldajatele väljamakseid 10 aasta jooksul oluliselt suuremas ulatuses, esimesse ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele 739 016 eurot 25 senti ehk 60% ning kolmandasse rühma kuuluvale võlausaldajale kogu nõue, sh mittelähikondsetele tasutakse viie aasta jooksul 422 188 eurot 73 senti. Arvestades Eesti tarbijahinnaindeksi muutust 2023 augusti seisuga võrreldes eelneva aasta sama kuuga, on hinnad tõusnud 4,6%. Euroala alusinflatsioon oli 2023 keskmiselt 6,1% ning 2024 langeb 3,2%-le, jäädes prognoosiaastatel koguinflatsioonist kõrgemaks (https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/2023-aastakevadine-majandusprognoos-majanduse-valjavaated-paremad-2023-05-15_et). Seega langeb inflatsiooni tõttu raha väärtus järgmistel aastatel, kuid eeldatavalt inflatsioonitase langeb ning raha väärtuse langus (võrreldes pankrotimenetluses väljamakse aega ja saneerimiskava täitmise perioodi osamaksetena) ei ole kokkuvõttes suurem kui 10%. Maakohtu hinnangul võib tõenäoliseks pidada, et pankroti raames saadav jaotis võib lõpptulemusena ületada saneerimismenetlusest saadavat summat, arvestades inflatsioonimäära ja seda, et nõuete rahuldamine viie aasta jooksul ei pruugi korvata raha ajaväärtusest tulenevaid kahjusid ning olemasolevat vara viivitamata jaotades oleks võlausaldajate kaotus oluliselt
väiksem. Lisaks on tõenäoline, et kaval ei ole mõislikku väljavaadet maksejõuetust ära hoida ning kavas ettenähtud ulatuses ja tähtajaks nõudeid rahuldada. SEB Liising on põhjendatud seisukohal, et ta on kava kohaselt ebasoodsamas seisus kui pankroti korral. Lepingute esemed tuleks pankrotimenetluse korral liisingulepingute ülesütlemise tõttu pankrotivarast välistada ja SEB Liisingule tagastada. SEB Liising saaks vara võõrandada ja katta sellega kõik liisinguvara omandamiseks tehtud kulud oluliselt kiiremini kui saneerimiskava järgi. SEB Liising ei peaks võtma täiendavat riski seoses sellega, et saneerimismenetluse ajal kasutatakse vara edasi, see amortiseerub ja väärtus väheneb ning lõppkokkuvõttes ei õnnestu nõuet vara müügist saadu arvel rahuldada. SanS § 28 lg 5 p 11 kohaselt võib jätta saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kui saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Maakohus nõustus nii MTA kui ka Isosystem seisukohaga, et kaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või elujõulisust tagada. Maakohus leidis, et põhjendatud on ilmselt ka MTA seisukoht, et ettevõtja suutmatust nõudeid rahuldada ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks, ettevõtja on juba maksejõuetu ja see maksejõuetus on süvenev.
30.novembri 2023 seisuga bilansi järgi on ettevõtjal vara 395 288 eurot 72 senti ja kohustusi 1 585 560 eurot 8 senti ning omakapital -1 190 271 eurot 36 senti, see ei vasta äriseadustiku nõuetele. Aruandeperioodi majandustegevuse tulemiks on kahjum 190 942 eurot 5 senti, eelmiste perioodide kahjum oli 1 001 829 eurot 31 senti. 30. novembri 2023 seisuga ületavad ettevõtja lühiajalised kohustused (784 918 eurot 56 senti) käibevara (256 014 eurot 14 senti) 3,1 korda ja maksevõime tase on eriti nõrk. Käibevarast 73% (186 893 eurot 12 senti) moodustavad nõuded ostjate vastu. Lühiajalistest kohustustest on suurima osakaaluga võlad hankijatele ca 65% (513 823 eurot 51 senti). Põhivara on 139 274 euro 58 sendi väärtuses ja pikaajalisi kohustusi 800 641 eurot 52 senti, sh laen seotud isikutelt 730 340 eurot 8 senti. Põhivara on võrreldes 31. detsembri 2022 seisuga (307 738 eurot 54 senti) vähenenud 11 kuuga 55%. Saldopäringu vastuse (MTA taotluse lisa 5, dtl 805-807) järgi on ettevõtjal 10. jaanuari 2024 seisuga tasumata maksukohustused alates septembrist 2022 summas 112 452 eurot 14 senti (sh intress), mida saab pidada pikaajaliseks maksuvõlaks. Maksuvõla ajatamine (MTA taotluse lisad 8–10, dtl 815-821) ei ole aidanud makseraskusi ületada ning maksuvõlg on suurenenud, sh saneerimismenetluse kestel. Mh on tasumata saneerimiskavasse hõlmamata 2023 novembri kohta deklareeritud maksukohustused 9304 eurot 92 senti, millele lisandub arvestuslik intress (dtl 805-807). Ettevõtja taotles kavasse hõlmamata maksuvõla ajatamist, MTA jättis taotluse 28. detsembri 2023. a otsusega nr 13-1/0136 (MTA taotluse lisa 7, dtl 812814) rahuldamata, arvestades maksuvõla suurust, selle jätkuvat kasvamist, senist halba maksekäitumist, müügitulu suurt langust (71%), kahjumlikku majandustegevust ning omakapitali nõuetele mittevastavust. Võrreldes bilansse seisuga 30. november ja 30. september 2023 (MTA taotluse lisa 3, dtl 803-804), on suurenenud kavasse hõlmamata jooksvad kohustused 68 894 euro 26 sendi ning omakapitali puudujääk 82 178 euro 37 sendi võrra. Omakapital on negatiivne alates 2021 (30. novembri 2021 seisuga bilansi kohaselt -151 349 eurot 50 senti; MTA taotluse lisa 11, dtl 822). 2023 detsembri kirjavahetuses MTA-ga märkis ettevõtja, et suudaks saneerimismenetluse tulemusel viia omakapitali seadusega vastavusse alles 2029 (MTA taotluse lisa 6, dtl 808-810). Kava p-de 8, 15 ja 17.2 kohaselt planeerib ettevõtja ja on juba alustanud ühe saneerimisabinõuna oma majandustegevuse ümberstruktureerimist. Kuni 2023 oli põhitegevusalaks kaugküttetrasside ja katlamajade ehitus, 2023 suunas ettevõtja oma tegevuse kasumlikumatele kaugküttetrasside ja katlamajade keevitustöödele. Samas on säilinud võimekus pakkuda varem pakutud teenuseid ning ettevõtja osaleb aktiivselt riigihangetel.
Ettevõtja alustas 2022 rasketehnika, konkslift veoauto ja erihaagiste rentimisega ning 2023 vedeldatud naftagaasiga (LPG) seotud teenuste pakkumist ja toodete müüki. Maakohus leidis, et nii MTA kui Isosystem on õigesti märkinud, et selgusetu on, millel põhineb ettevõtja rahavoogude prognoos. Kavas esitatud aastate kaupa prognoositavad rahavood ei ole kontrollitavad, käibe ja kasumi tekkimise eeldused ei ole selged. Kavas on märgitud üldised tegevussuunad ja neist loodetav tulu ning selle suurenemine 5–10% aastas, kuid mitte see, milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab siiski eeldada tulu ja selle suurenemist. Selgusetuks jääb, mis täpsemalt ettevõtja tegevuses muutub, mis aitab parandada majanduslikku olukorda. Kava kohaselt on kirjeldatud abinõusid juba aktiivselt rakendatud, kuid majandusnäitajad on paari kuuga veelgi halvenenud. Kavas märgitut ei kinnita ettevõtja poolt MTA-le 21. detsembril 2023 esitatud kasumiaruanne, mille kohaselt ettevõtja 2023 seadmete rentimiselt ega LPG seadmete müügist tulu ei teeninud (MTA taotluse lisa 2, dtl 802). Ettevõtja 16. jaanuari 2024. a selgituse kohaselt jätkatakse YIT Eesti AS-i Märja katlamaja II etapi töödega, mis katab teenuse osutamisega kaasnevad kulud ja jooksvad maksud ning ettevõtja palutud maksuvõla graafikujärgse kohustuse. Ettevõtja 21. detsembri 2023. a vastusest MTA-le nähtub, et nimetatud objektil on töid vaid ca poole veebruarini (dtl 809). Muude olemasolevate või lähitulevikus suure tõenäosusega sõlmitavate lepingute ega (uute) klientide (leidmise) kohta ei ole andmeid esitatud. Nõustaja arvates sõltub saneerimismenetluse õnnestumine juhtkonna pingutustest suuta leida piisavalt positiivsed rahavood, et täita nii jooksvad kohustused kui tasuda varasemad võlad. Maakohus nõustus Isosystemiga, et nõustaja ei ole kavandatavate rahavoogude kohta oma hinnangut andnud, vaid lähtunud üksnes juhtkonna prognoosist. Kava ja selle lisaks olevate maksegraafikute (dtl 576-586) järgi tuleks 2024 septembris teha lisaks SEB Liisingu igakuisele maksele esimene makse ka esimese rühma võlausaldajatele, ettevõtja
21.detsembril 2023 MTA-le esitatud prognoosi (dtl 802) kohaselt jääb selleks vajalikest vahenditest aga puudu 16 320 eurot 61 senti. Maakohtu arvates on Isosystem õigesti märkinud, et ettevõtja omakapital ja kasum on olnud pidevalt tagasihoidlikud, kuid kohustused suurenenud ning ebatõenäoline on praeguses turbulentses majanduskeskkonnas edu saavutamine. Isosystemi seisukohta, et kavas on esitatud eksitavat infot aktiivselt riigihangetel osalemise kohta, kinnitab ettevõtja 16. jaanuari 2024. a selgitus, mille kohaselt ei ole see hetkel siiski prioriteetne. Riigihangetel osalemine ei oleks ka võimalik, sest ettevõtjal on ajatamata maksuvõlg, mis annab riigihangete seaduse § 95 lg 1 p 4 järgi aluse pakkuja hankemenetlusest kõrvaldada. Isosystem on põhistanud, et ettevõtjal puudub lootus saavutada uutes valdkondades edu (positiivne rahavoog). Mh on saneerimisel ettevõttel keeruline käivet kasvatada. Eelduslikult ei tarnita teenuseid ja tooteid ilma ettemaksuta, kuid selle toel äri laiendamine on kulukas; samuti ei tee kliendid ettevõtjale ilmselt suurtes summades ettemakse. Indikaatoriks, et ettevõtja elujõulisuse taastamine ei ole ilmselt tõenäoline, saab pidada ka seda, et kava vastuvõtmise poolt hääletas vaid lähikondsete puudutatud isikute rühm. Kavaga hõlmatud 72 puudutatud isiku häälte arv oli kokku 1 258 909,76, poolt hääletas 37 puudutatud isikut häältega 900 153,61, millest suurema osa ehk 658 022,32 andsid kolm lähikondset. Seega ülejäänud 69 puudutatud isikust häälte arvuga kokku 600 887,44 hääletas kava vastuvõtmise poolt vaid 34 isikut, kellele kuulub 242 131,29 häält.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Ettevõtja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada ettevõtja võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava. Kui ringkonnakohus ei pea uue määruse tegemist võimalikuks, palub ettevõtja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Ettevõtja leiab, et maakohus on SanS § 28 lg 5 p 11 kohaldades ebaõigesti leidnud, et saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida või ettevõtja elujõulisust tagada. Maakohus on hinnates ettevõtja maksejõulisust ning saneerimiskava täitmise tõenäosust jätnud täielikult hindamata ettevõtja poolt 16. jaanuaril 2024 kohtule esitatud täiendavad selgitused majandustegevuse kohta ning raamatupidamislikud dokumendid teenitud kasumi kohta. 16. jaanuaril 2024 esitatud täiendavatest dokumentidest nähtub, et novembrikuu projektid lõpetas ettevõtja detsembris, mistõttu jäi novembrikuu käive mõnevõrra väiksemaks (18 350 eurot 3 senti), samas ettevõtja detsembrikuu käive oli üle 50 000 euro. Jaanuaris jätkab ettevõtja YIT Eesti AS-i Märja katlamaja II etapi töödega, mis katab ettevõtte teenuse osutamisega kaasnevad kulud ja jooksvad maksud ning ettevõtte poolt palutud maksuvõla graafikujärgse kohustuse. Ettevõtja 2023. aasta kasumiaruandest kuude lõikes nähtub, et ettevõtte tegevusalade ümberkorraldamine on olnud tulemuslik ning ettevõtja on teeninud 2023. aasta lõpus ehk detsembris puhaskasumit 11,3 tuhat eurot. Isegi kui arvestada novembri 2023 kahjumit, siis aasta kahe viimase kuu kokkuvõttes (november ja detsember) teenis ettevõtja kogusummana kasumit. Nimetatud asjaolu näitab, et ettevõtte juhatus on teinud õigeid majanduslikke otsused ja kohtule esitatud saneerimiskava on praktikas toimiv. Määruskaebusele lisatud kasumiaruande prognoosist 2024. aasta kohta nähtub, et ettevõtja suudab teenida 50 000 eurose käibe juures piisavalt kasumit, et täita saneerimiskava maksed ning tasuda jooksvad kulud. Ettevõtja märgib, et tsiviilasjas nr 2-20-3266 Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2024. a määrusega kinnitatud kompromissi tulemusel on ettevõtja tütarettevõttele LPG Eesti OÜ tasutud OÜ Gas Energy poolt 500 000 eurot. Nimetatud vahenditest on võimalik korraldada ettevõtja täiendav rahastamine. Käesolevaks ajahetkeks on ettevõtja nimetatud rahalistest vahenditest tasutud AS-le SEB Liising jooksvas võlgnevuses arved ning ostetakse välja SEB Liisingu käest 7 liisingulepingu esemed, mis on hädavajalikud ettevõtja majandustegevuseks. Seega vähenevad kinnitamata saneerimiskava maksed III rühma (eri õigusliku seisundiga võlausaldaja) maksete võrra ning järgneva 5 aasta jooksul kuuluvad saneerimiskava alusel teostamisele maksed II rühma (pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad) kuuluvatele puudutatud isikutele. Selle juures tuleb ettevõtjal esimene makse kogusummas 30 140 eurot 96 senti II rühma kuuluvatele puudutatud isikutele teostada 30. septembriks 2024. Maakohus on SanS § 28 lg 5 p 7 ebaõigesti kohaldades leidnud, et SanS § 26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi ei ole järgitud. Tulenevalt SanS § 26 lg-st 2 oli maakohtul kohustus tuvastada, et SEB Liising ja Isosystem ei ole saneerimiskava kohaselt ebasoodsamas seisus, kui nad oleksid pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Saneerimiskavas on Isosystem rühmitatud I rühma (pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad) ning SEB Liising on rühmitatud III rühma (eri õigusliku seisundiga võlausaldaja). Ettevõtja hinnangul on maakohus jätnud hindamata saneerimiskavas toodud nõuete ümberkujundamise tingimused ning saneerimiskavale lisatud väljamaksete graafiku üksikute nõuete lõikes ning rajanud oma järelduse üksnes SEB Liisingu ja Isosystemi esitatud taotlustele. Saneerimiskava kohaselt tasutakse SEB Liisingu nõue 120 779 eurot 16 senti 9 igakuise põhiosa maksega 2024. a jooksul ning koos põhiosamaksega maksab ettevõtja igakuiselt SEB Liisingule raha kasutamise eest intressi määras 3 kuu EURIBOR + 2.45% aastas. Maakohus on jätnud täielikult hindamata asjaolu, et saneerimiskava alusel tasutakse igakuiselt SEB Liisingule raha kasutamise eest intressi määraga 3 kuu EURIBOR + 2.45% aastas. Makstav intressi makse on saneerimiskavas ette nähtud korvamaks SEB Liisingu vara kasutamisest
tulenev kulu ehk krediidi kulu. Intressimäära näol on tegemist ettevõtja ja SEB Liisingu vahel kehtinud liisingulepingutes kokkulepitud intressimääraga. Ettevõtja hinnangul on maakohtu järeldused, mille kohaselt võib Isosystemi pankrotimenetluses saadav jaotis lõppetulemusena ületada saneerimismenetluses saadavat summat oletuslikud ja põhjendamata. Ettevõtja märgib, et saneerimiskava alusel tasutakse Isosystemile 48 122 eurot 71 senti 10 võrdse 4 812 euro 27 sendi suuruse osamaksega 5 aasta jooksul. Saneerimiskavas toodud pankrotihinnangust nähtub aga, et pankrotimenetluse korral moodustaks Isosystem Eesti OÜ jaotis 6,25% (80 204,521/1283 482,362) ning eeldatav pankrotivarast teostatav väljamakse 15 331 eurot 99 senti (245 311,833*6,25%). Eeltoodust on selgelt nähtuv, et isegi oodatava keskmise aastase tulusega 25% on saneerimismenetluses 5 aasta jooksul Isosystemile tasutav summa suurem kui pankrotimenetlusest saadav väljamakse. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõuete rikkumine annab käesoleval juhul aluse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmiseks SanS § 28 lg 5 p 4 alusel. Ettevõtja möönab, et muudetud saneerimiskava saadeti puudutatud isikutele 16. detsembril 2023 ning seega jäi puudutatud isikutel muudetud saneerimiskavaga tutvumiseks ning hääletamiseks aega 11 päeva. Ettevõtja hinnangul ei ole tegemist rikkumisega, mis annaks aluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Ettevõtja märgib, et puudutatud isikutele saadeti ka peale 16. detsembrit 2023 korduvaid meeldetuletusi hääletusedeli tagastamiseks ning samuti teavitati puudutatud isikuid telefoni teel. Muudetud saneerimiskava hääletusprotokollist nähtub, et üleskutse edastati 72 puudutatud isikule ning hääletussedeli jättis tagastamata 25 puudutatud isikut, seega osales hääletamisel 47 puudutatud isikut, kelle häälte arv moodustas 90% koguhäältest. Seega võtsid enamus puudutatud isikutest hääletusest osa. Ka Riigikohus on märkinud, et tegemist ei ole rikkumisega mis peaks kava kinnitamise välistama (RKTKm 01.03.2017, 3‐2‐1‐164‐16, p 24).
SANEERIMISNÕUSTAJA SEISUKOHT
10.Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja määruskaebus põhjendatud. Saneerimisnõustaja jääb kava õnnestumisele varem antud hinnangu juurde. Saneerimisnõustaja on teadlik, et ettevõtjal on pooleli liisinguesemete omandamine SEB Liisingu käest, ning märgib, et SEB Liisingu nõude tasumine ning liisinguesemete omandamine suurendab oluliselt saneerimiskava täitmise tõenäosust. Arvestada tuleb, et saneerimiskava maksed esimesel 9-l kuul koosnevad suures osas maksetest SEB Liisingule. SEB Liisingu nõude tasumine ei kahjusta kuidagi teiste saneerimiskavaga puudutatud isikute huve. SEB Liising oli saneerimiskavas rühitatud eraldi rühma. Saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtja määruskaebuses õigesti välja toonud, et saneerimiskava koostades on SanS § 26 l-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi järgitud. Ettevõtja on ka võlausaldajate huvide testi järgimist määruskaebuses põhjendanud. Saneerimisnõustaja möönab, et ettevõtjast tingitud põhjustel sai saneerimisnõustaja muudetud saneerimiskava saata puudutatud isikutele 16. detsembril 2023 ning seega jäi puudutatud isikutel muudetud saneerimiskavaga tutvumiseks ning hääletamiseks aega 11 päeva. Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole tegemist rikkumisega, mis peaks kava kinnitamise välistama. Nimetatud seisukohta on ka kohtupraktikas korduvalt rõhutatud. Saneerimisnõustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et saneerimiskava jäeti puudutatud isikute poolt vastu võtmata. Hääletustulemus omab olulisust eelkõige puudutatud isikute poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel ei oma hääletustulemus enam nii suurt
olulisust. Saneerimisnõustaja rõhutab, et muudetud saneerimiskava üleskutse edastati 72-le puudutatud isikule ning hääletussedeli jättis tagastamata 25 puudutatud isikut, seega osales hääletamisel 47 puudutatud isikut, kelle häälte arv moodustas 90% koguhäältest. Seega võtsid enamus puudutatud isikutest hääletusest osas ning 25 hääletusedeli tagastamata jätnud puudutatud isikute hääled ei oleks mõjutanud lõpliku hääletustulemust.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohus võtab määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde.
12.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult saneerimiskava kinnitamata, kuna saneerimiskaval ei ole mõistlikku väljavaadet ettevõtja maksejõuetust ära hoida ja ettevõtja elujõulisust tagada ning eriarvamusel olev võlausaldaja on kava kohaselt ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu kaalutlusotsustus. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda, sest maakohus ei ole asjaolude hindamisel diskretsioonipiire ületanud.
13.Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et kava tuleb jätta kinnitamata ka seetõttu, et kava projekti kohta teate avaldamisel ja edastamisel on rikutud SanS § 20 lg-s 3 nimetatud nõudeid. Ringkonnakohus nõustub ettevõtja ja saneerimisnõustaja seisukohaga, et tegemist ei ole sedavõrd oluliste rikkumistega, et need peaksid kava kinnitamise välistama. Saneerimiskava projekti kohta teate avaldamise ja edastamise nõuete eesmärk on võlausaldajate teavitamine ja neile võimaluse andmine kava vastuvõtmise kohta seisukoha esitamiseks. Ükski võlausaldaja ei ole tuginenud sellele, et kava projekti kohta teate avaldamise ja edastamise nõuete rikkumise tõttu ei olnud tal võimalik kava vastuvõtmise kohta seisukohta avaldada või rikkumisete tõttu jäi tal midagi esitamata (RKTKm 01.03.2017, 3‐2‐1‐164‐16, p 24).
14.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Maakohus on määruse p-s 13.1.8 põhjalikult analüüsinud ettevõtja majanduslikku olukorda ja saneerimiskava täitmise tõenäosust. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus on jätnud täielikult hindamata ettevõtja poolt 16. jaanuaril 2024 kohtule esitatud täiendavad selgitused majandustegevuse kohta ning raamatupidamisdokumendid teenitud kasumi kohta. Maakohus on määruse p-s 13.1.8 (lk 11) märkinud, et ettevõtja 16. jaanuari 2024. a selgituse kohaselt jätkatakse YIT Eesti AS-i Märja katlamaja II etapi töödega, mis katab teenuse osutamisega kaasnevad kulud ja jooksvad maksud ning ettevõtja palutud maksuvõla graafikujärgse kohustuse. Ettevõtja 21. detsembri 2023. a vastusest MTA-le nähtub, et nimetatud objektil on töid vaid ca poole veebruarini (dtl 809). Maakohus märkis, et muude olemasolevate või lähitulevikus suure tõenäosusega sõlmitavate lepingute ega (uute) klientide (leidmise) kohta ei ole andmeid esitatud. Andmeid nende kohta ei ole esitatud ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses. Lühiajaline kasumi teenimine 2023. a kahe viimase kuu kokkuvõttes ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et ettevõtja tegevusalade ümberkorraldamine on olnud tulemuslik ning ettevõtja suudab teenida piisavalt kasumit, et täita saneerimiskava ja ka
saneerimiskavasse hõlmamata kohustused, seda ka juhul, kui liisingulepingu esemete välja ostmise tõttu väheneksid saneerimiskava alusel tehtavad maksed. Maakohtust erinevat järeldust saneerimiskava eduväljavaadete kohta ei võimalda teha ka määruskaebusele lisatud kasumiaruande prognoos 2024. a kohta (dtl 969). Endiselt jääb selgusetuks, milliste konkreetsete asjaolude põhjal saab prognoositud suuruses tulu eeldada. Saneerimisnõustaja vastusest nähtuvalt põhineb saneerimisnõustaja positiivne hinnang saneerimise edukuse osas arvamusel, et ettevõtjal on olemas kõik võimalused nii tööjõu, inventari kui juhtimisoskuste näol, et lõpetada edukalt oma majandustegevuse ümberstruktureerimine. Saneerimisnõustaja märgib, et saneerimismenetluse õnnestumine sõltub ettevõtja juhtkonna pingutustest, kas suudetakse leida piisavalt positiivsed rahavood, täita nii jooksvad kohustused kui tasuda varasemad võlad. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist pelgalt võimalusega, esile ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaksid hinnata uutes valdkondades edu saavutamise tõenäosust.
15.Ringkonnakohtul ei ole võimalik arvesse võtta kava faktilist täitmist (SanS § 37 lg 7), kuna saneerimiskavas on ette nähtub väljamaksed SEB Liisingule alates 1. maist 2024 ja teistele võlausaldajatele alles 30. septembrist 2024. Maakohus tuvastas, et võrreldes pankrotimenetluse läbiviimisega, tehakse saneerimiskava kohaselt esimesse ja teise rühma kuuluvatele võlausaldajatele väljamakseid oluliselt suuremas ulatuses. Samas pidas maakohus tõenäoliseks, et pankroti raames saadav jaotis võib lõpptulemusena ületada saneerimismenetlusest saadavat summat, arvestades inflatsioonimäära ja seda, et nõuete rahuldamine viie aasta jooksul ei pruugi korvata raha ajaväärtusest tulenevaid kahjusid ning olemasolevat vara viivitamata jaotades oleks võlausaldajate kaotus oluliselt väiksem. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgelt leidnud, et eelnevast tulenevalt esines iseseisev alus kava kinnitamata jätmiseks. Maakohus leidis, et eriarvamusel olev võlausaldaja SEB Liising oli ebasoodsamas seisus kui pankrotimenetluse läbiviimisel.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole põhjendatult arvestanud SEB Liisingule tehtavate intressimaksetega. Maakohus on määruse p-s 13.1.5 (lk 7) õigesti märkinud et kava p-s 16 toodud pankrotihinnangu ja nõustaja arvamuse p 2.9 järgi korvatakse kolmanda rühma puhul raha ajaväärtus igakuiste intressimaksetega määras 3 kuu EURIBOR + 2.45% aastas, kuid kava p-s 12.2 esitatud nõuete ümberkujundamise tingimustest seda ei nähtu ning ka p-s 12.3 toodud abinõude põhjenduses on märgitud, et kava ei näe ette täiendavaid intressimakseid. Seega SEB Liisingule ei olnud intressimakseid kavas ette nähtud.
17.Menetlusosaliste ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.