Otsuse avalikult teatavaks- 30. august 2024, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-13221
Tsiviilasi
Isosystem Eesti OÜ avaldus METRX OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlausaldaja Isosystem Eesti OÜ (registrikood 14914815; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxx@xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kask, e-post [email protected] puudutatud isik/võlgnik METRX OÜ (registrikood 14009720; asukoht Sõpruse pst 2, 50703 Tartu; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx), seaduslik esindaja T. S. ; ajutine pankrotihaldur Katrin Prükk (isikukood xxxxxxxxxx; OÜ Advokaadibüroo Advocatus, Pepleri 32, 51010 Tartu; telefon 508 2595; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Isosystem Eesti OÜ avaldus METRX OÜ pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 16.00 METRX OÜ, registrikood 14009720; asukoht Sõpruse pst 2, 50703 Tartu, pankrot.
2.Määrata ajutise halduri Katrin Prüki tasu suuruseks METRX OÜ ajutises menetluses 2400 eurot, millele lisandub käibemaks 528 eurot, kokku 2928 eurot.
Välja maksta Advokaadibüroo Walless OÜ poolt 28. septembril 2023 tasutud deposiidi arvel ajutise halduri tasu 1311,48 eurot, millele lisandub käibemaks 288,52 eurot, kokku 1600 eurot Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus (registrikood 11045359; KMKR EE100920323; arvelduskonto nr EE962200221025574604).
4.Ajutise halduri tasu summas 1088,52 eurot, millele lisandub käibemaks 239,48 eurot, kokku 1328 eurot mõista välja pankrotivarast Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus (registrikood 11045359; KMKR EE100920323; arvelduskonto nr EE962200221025574604).
5.Nimetada pankrotihalduriks Katrin Prükk (isikukood xxxxxxxxxx; Osaühing Advokaadibüroo Advocatus, Pepleri 32, 51010 Tartu; telefon 508 2595; e-post [email protected]).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 18. septembril 2024 kell 10.00 J. L. 4 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 205.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Kohustada METRX OÜ juhatuse liiget T. S. (isikukood xxxxxxxxxx) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 18. septembril 2024 kell 10.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed METRX OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
9.Jätta tsiviilasja nr 2-23-13221 menetluskulud METRX OÜ kanda.
10.Määrata tsiviilasjas nr 2-23-13221 Isosystem Eesti OÜ menetluskulude suuruseks 1410 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 990 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud käibemaksuta.
11.Jätta Isosystem Eesti OÜ taotlus tsiviilasjas nr 2-23-13221 menetluskuludelt arvestatava viivise kindlaks määramiseks rahuldamata.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
13.Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu hüvitamise osas. Asjaolud
1.Võlausaldaja esitas Tartu Maakohtule 18.09.2023 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb nõue võlausaldaja ja võlgniku vahelisest müügilepingust, mille alusel võlgnik ostis võlausaldajalt kaupa (materjale Haljala soojustorustike ehitamise projekti jaoks), kuid ei tasunud täielikult saadud kauba eest. Müügilepingu osas toimusid võlgniku ja võlausaldaja vahel lepingueelsed läbirääkimised ning müügileping sõlmiti võlgniku ja võlausaldaja vahel 29.03.2022 tellimuse kohaselt kogusummas 102 360,77 eurot. Võlausaldaja on tarninud müüdud kauba võlgniku ehitusobjektile. Võlgnik on kaubad vastu võtnud ega ole esitanud kaupade kvaliteedi või kvantiteedi suhtes mitte mingeid pretensioone. Võlausaldaja on tarnitud kaupade eest esitanud järgmised arved: 1) 30.05.2022 arve nr 1045, summas 55 718,73 eurot, maksetähtpäevaga 29.06.2022; 2) 13.06.2022 arve nr 1046, summas 8275,63 eurot, maksetähtpäevaga 13.07.2022; 3) 01.07.2022 arve nr 1047, summas 37 974,07 eurot, maksetähtpäevaga 31.07.202; 4) 06.07.2022 arve nr 1048, summas 392,34 eurot, maksetähtpäevaga 05.08.2022. Arvete tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on tasunud võlausaldaja arvete nr 1046 ja nr 1048 eest täielikult ning arve nr 1047 eest osaliselt. Arve nr 1045 on täielikult tasumata. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest pole võlgnik võlausaldajale rohkem mitte midagi tasunud. Võlgnik ei ole esitanud võlasummale vastuväiteid. Võlausaldaja vaieldamatu nõude suuruseks on minimaalselt 71 332,03 eurot.
2.Tartu Maakohus võttis 25.09.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2 23-13221 menetlusse Isosystem Eesti OÜ (võlausaldaja) 18.09.2023 avalduse METRX OÜ (avaldaja/ettevõtja) pankroti
väljakuulutamiseks, andis võlgnikule tähtaja vastuväidete esitamiseks ning kohustas võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot.
3.26.09.2023 esitas võlgnik kohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, tsiviilasi nr 2-2313671.
4.Võlausaldaja tasus 25.09.2023 määruse alusel 28.09.2023 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1600 eurot.
5.29.09.2023 määrusega liitis kohus tsiviilasjad 2-23-13211 ja 2-23-13671 saneerimisseaduse (SanS) § 7 lg 4 esimese lause alusel ühte menetlusse ja jättis asja numbriks 2-23-13221.
6.Tartu Maakohus algatas 29.09.2023 määrusega ettevõtja saneerimismenetluse.
7.Nõustaja esitas 28.12.2023 kohtule vastuvõtmata kava, ettevõtja esitas 28.12.2023 kohtule taotluse vastuvõtmata kava kinnitamiseks. Kohtule esitasid taotlused jätta vastuvõtmata kava kinnitamata 10.01.2024 MTA ja SEB Liising ning 11.01.2024 Isosystem Eesti OÜ.
8.Tartu Maakohus jättis 06.02.2024 määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Riigikohus jättis 25.06.2024 määrusega METRX OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.
9.Kohus nimetas 03.07.2024 määrusega võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prüki, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutada. Kohtu põhjendused
10.Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning METRX OÜ pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. METRX OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed
11.Esmakanne võlgniku äriregistrisse kandmise kohta on tehtud 08.03.2016. Osakapital on 2500 eurot. Juhatuse liige ja asutaja on alates asutamisest T. S. . Võlgniku aadressiks on alates 05.02.2019 Tartu, Sõpruse pst 2 (nn Sangari maja). Seal asus võlgniku kasutuses olnud üüripind. Võlgnikule osutab raamatupidamisteenust Heatava Raamatupidamisteenused OÜ. Raamatupidamist peetakse elektrooniliselt (programm SAF 7.0). Võlgnikuga seotud isikuteks on vähemalt järgmine juriidiline isik: LPG Eesti OÜ (registrikood 14140259), võlgniku 100% tütarühing. Majandustegevus
12.Haldur vaatles lähemalt võlgniku viie viimase aasta majandustegevust. Majandusaasta aruannete kohaselt on võlgniku tegevusalaks on vastutusrikaste torutoode konsultatsioon, projekteerimine, projektijuhtimine, objektijuhtimine, ehitus ja rekonstrueerimine, aga samuti katlamajade ehitus, projekteerimine, projektijuhtimine ja hooldus. Saneerimiskava kohaselt on METRX OÜ viimase viie aasta kestel (kuni 2023) tegelenud kaugkütte trasside ning katlamajade ehitusega, mis hõlmab ehituse ja rekonstrueerimise projektijuhtimist, objektijuhtimist, keevitus-, isoleerimis-, kaeve- ja taastamistööde teostamist. Sh osaleti riigihangetel. Käesoleval ajal tegeleb võlgnik gaasi- ja küttesüsteemide ehitamisega, samuti keevitustöödega. Võlgnik struktureerib oma majandustegevust ümber, kavatsedes suunata põhitegevuse kõrgetasemeliste keevitustööde teostamisele. Kõrvaltegevusena rendib võlgnik välja oma transpordivahendeid (peamiselt haagiseid, aga ka veoautot). Riigihangetel osalemisest on võlgnik loobunud. Tegevust on finantseeritud mh tütarühingust võetud laenu arvelt. Töös olevad objektid on valdavalt Lõuna- ja Kesk-Eestis. Mingit kindlat aadressi, kus võlgnik tegutseks, tal pole. xxxxx on renditud garaaž, kus hoitakse materjaliladu. Samas asub renditud büroopind, mida võlgniku sõnul hetkel ei kasutata. Võlgnikul on hetkel viis töötajat. Palgakulu on ca 10 000 eurot kuus. Võlgnik on käibemaksukohustuslane. Kõik majandusaasta aruanded on võlgnik äriregistrile esitanud. Haldurile esitati ka bilanss ja
kasumiaruanne seisuga 30.06.2024. Bilanssi kuude lõikes ei esitatud. Haldur koostas bilansi ja kasumiaruannete kohta koondi. Selle olulisemad andmed on kokkuvõtlikult järgmised: Tulud, kulud, kasum/kahjum (eurodes) tulud kokku
1 216 210
2 529 692
1 423 775
1 600 175
617 989
30.06.2024 62 903
kulud kokku
-1 159 356
-2 492 375
-1 879 633
-1 941 196
-957 345
-178 705
49 403
21 635
-469 402
-379 873
-350 504
-125 405
kasum/kahjum
Tabelist nähtub, et võlgnik on alates 2021. aastast tegutsenud olulise kahjumiga. 2024. aasta I poolaasta kulud ületavad müügitulu ca kolm korda. Juuni 2024 müügikäive oli 35 000 eurot. See moodustab enam kui pool I poolaasta müügikäibest. Ka pangakontolt järeldub, et ilmselt oli võlgniku tegevus aasta esimesed viis kuud minimaalne. Kulude struktuur (eurodes)
kaubad, toore, materjal ja teenused mitmesugused tegevuskulud tööjõukulud põhivara kulum ja väärtuse langus muud ärikulud
Tabelist nähtub (võrdluses eelmise tabeliga), et 2024. aasta I poolaastal ületasid ainuüksi palgakulud müügitulu. Vara, kohustused, netovara (eurodes)
vara kokku
2023 30.06.2024
509 132
772 775
804 786
876 686
419 331
235 423
kohustused kokku
408 478
650 486
842 179
1 293 952
1 217 101
1 538 479
omakapital kokku
100 654
122 289
-37 393
-417 266
-797 770 -1 303 056
Omakapital on alates 2021. aastast olnud negatiivne. Tänaseks on omakapitali miinus väga suur. Vara
13.Raamatupidamise kohaselt liigitub vara summas 235 422 eurot järgmiselt: bilansikonto Raha ja pangakontod Nõuded ostjate vastu Tulev. perioodide kulud Muud lühiajalised nõuded Varud Ettemaksed hankijatele Masinad ja seadmed Transpordivahendid Arvutitehnika Muu inventar
Rahast ja pangakonto jäägist moodustas kassajääk 2218 eurot. Kassajääki enam ei ole. Pangakonto on võlgnikul LHV pangas. Kuna majandustegevus toimub, on pangakonto jääk pidevas muutumises. Kogu laekuv raha kulub majandustegevusega seotud jooksvateks kuludeks. Puhvrit võlgnikul tekkinud pole.
Võlgnikul on kuus nõuet, millest enamiku moodustab nõue SW Energia OÜ vastu 62 995 eurot. Tekkinud on see 2023 suvel ja asjaoludest nähtuvalt on võlgnik nõude nüüdseks maha kandnud. Lisaks väärib märkimist nõue Päikesereisid OÜ vastu 3640 eurot ja nõue Kagumari OÜ vastu 2579 eurot, mis mõlemad on tekkinud 2023 sügisel/talvel. Kuna nõuded ei ole pikema aja jooksul laekunud, ei pruugi need laekuda ka tulevikus. Seega võlgniku nõuete tegelik väärtus on minimaalne. Varud kujutavad endast materjaliladu: torud, torude liimikud, kasutatud vineertahvlid. Võlgnik on vestluses halduriga nõustunud, et realiseerimisväärtus on neil minimaalne. Seega ka siin on raamatupidamislik väärtus suurem kui tegelik väärtus. Masinad, seadmed ja transpordivahendid on soetatud aastatel 2017-2021. Oluline muudatus, mis pärast saneerimiskava esitamist toimus, on see, võlgnik ostis liisitud masinad ja tehnika välja. Võlgnikule kuulub roomikekskavaator xxxxxxxxxxxxxx-x (2020), veoauto xxxxxxxxxxx (2010), kolm xxxxxxxxxxx (2017, 2020 ja 2021), kaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (2018 ja 2019), kaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxx (2020 ja 2021), sõiduauto xxxxxxxxxx) ning 12 xxxxx haagist. Põhivara amortisatsioonimäär on võrdlemisi kõrge (15-50% aastas). Nii on põhivara turuväärtus ilmselt kõrgem kui raamatupidamislik väärtus. Saneerimismenetluses hindas võlgnik nende väärtuseks 243 200 eurot. Tõendeid sellise turuväärtuse kohta võlgnik esitanud ei ole. Vaadates automüügi portaali müügikuulutusi, võib laias laastus sellise hinnanguga nõustuda. Ülejäänud vara (tulevaste perioodide kulud, muud lühiajalised nõuded, ettemaksed hankijatele, arvutitehnika, muu inventar) raamatupidamislik väärtus on tagasihoidlik. Võlgnik ei ole teatanud, et turuväärtus oleks sellest kõrgem. Võlgnikule kuulub ka 100% osalus OÜ-s LPG Eesti. Raamatupidamises sellele väärtust omistatud ei ole. OÜ LPG Eesti 2023. aasta majandusaasta aruandest nähtub, et firma tegevust ei toimu. OÜ LPG Eesti varad on ca 600 000 eurot. Samas on see nõue emaettevõtja ehk võlgniku vastu. Seega osalus turuväärtust ilmselt ei oma. Varudest osa asub xxxxx laoruumis ja osa xxxxx platsil. Need vaatas haldur üle. xxxxx asuvad ka osad haagised. Ülejäänud haagised on võlgniku sõnul Tallinnas, kust neid saab iseteeninduse korras ettemaksu alusel rentida. Masinad, seadmed ja transpordivahendid asuvad võlgniku sõnul kas objektidel või on töötajate kasutuses. Üks xxxxxxxxxxx on võlgniku sõnul remonditöökojas, kust selle saab arve tasumise järel kätte. Transpordivahendid ja osalus on täitemenetlustes arestitud. Saneerimisnõustaja asus seisukohale, et võlgniku vara väärtus pankrotimenetluses on 168 836 eurot, millele lisandub nõudeõigus liisinguandja vastu ca 100 000 eurot. Halduri hinnang võlgniku vara väärtusele: ehkki võlgniku nõuete ja varude tegelik väärtus on raamatupidamislikust väärtusest väiksem, siis masinate, seadmete ja transpordivahendite tegelik väärtus on raamatupidamislikust väärtusest suurem. Võlgniku vara tegelik väärtus vastab raamatupidamislikule väärtusele, seda ilmselt mõneti ületades. Halduri hinnangul on võlgniku vara väärtus ca 250 000 eurot. Kohustused
Pangalaenuna on kajastatud laen Finora Factoring OÜ-lt. Laen on võetud 22.05.2022. Haldurile esitatud maksegraafiku kohaselt peab võlgnik iga kuu tagastama 6322 eurot. Tegelikult maksab võlgnik iga kuu 1363 eurot. Laen eraisikutelt kajastab K. K. ja M. L. võetud laene. K. K. osas ei ole haldurile andmeid esitatud. M. L. võetud laen (20 000 eurot) on muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on võlgu pea 90-le hankijale. Suurimad võlausaldajad on Radpol S.A (Poola), Isosystem Eest OÜ ja Enefit Green AS. Neist kahe esimese puhul on kohustus tekkinud juba 2022. Pisteline kontroll näitab, et enamik kohustusi hankijate ees on sissenõutavad. Maksuameti andmetel on maksuvõlg 100 263 eurot, so väiksem kui võlgniku raamatupidamise andmetel. Osa võlast on tekkinud juba sügisel 2022, enamik aga suvel 2023. 2024. aastal on jooksvad maksud enamjaolt makstud. Maksuhaldur alustas sundtäitmist juba 2021. aasta lõpus. Seotud isikute laenud on LPG Eesti OÜ, T. S. ja S. S. laenud võlgnikule. Suurim võlausaldaja on LPG Eesti OÜ, kelle nõue on 748 829 eurot. Valdav osa laenust pärineb aastast 2020 ja 2021, kuid oluline summa laenati ka aastal 2024 (215 000 eurot). Laenu tagastamise tähtaeg on kas 2026 ja 2028. Võlgnik selgitas, et vahendid laenu andmiseks sai tütarettevõte kohtuvaidlusest, mida LPG Eesti OÜ pidas seoses osalusega OÜ-s Vedelgaas ja mis lahenes kompromissiga. Laenu saamine S. S. nähtub pangast vaid tühises osas. Omanikulaenud ja selle tagastamine T. S. on käinud pika aja jooksul ja pidevalt. Veel juunis 2024 andis ta võlgnikule laenu ja talle tagastati laenu. Viivõlgadena on kajastatud intressivõlad. Mitme võlausaldaja nõue on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga. Võlgniku suhtes on pooleli neli täitemenetlust. Ehkki haldurile ei ole esitatud andmeid osade kohustuste kohta ja mõnel juhul erinevad need võlausaldaja andmetest, ei ole praeguses menetlusstaadiumis põhjust võlgniku andmetes laias laastus kahelda. Nii on võlgniku kohustuste suurus ca 1 500 000 eurot. Maksejõuetus
15.METRX OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi ca 1 500 000 euro ulatuses, vara hinnanguline väärtus 250 000 eurot, so võlgniku kohustused ületavad tema vara väärtust kuus korda. Võlgnik on seisukohal, et tegevust jätkates suudab ta teenida kasumit ja võlausaldajate nõuded rahuldada. Nii prognoosis võlgnik saneerimismenetluses 2024. aasta rahavooks 719 000 eurot. Tegelik I poolaasta müügikäive oli vaid 62 902 eurot, mistõttu prognoosi täitumine ei ole reaalne. I poolaastal tegutses võlgnik jooksva kahjumiga. Tegevust finantseeriti tütarettevõtte laenuga. Väidetavalt on nüüd jõutud kasumisse. Samas ei ole võlgnik tõendeid jooksva kasumlikkuse kohta esitanud. Ülekandeid kooskõlastades on ajutine haldur sunnitud tõdema, et ainuüksi jooksvate kohustuste täitmine on võlgniku jaoks hetkel keeruline. Tulevast äriplaani vmt esitatud ei ole. Isegi kui võlgniku tegevus õnnestub jooksvasse kasumisse viia, siis võlakohustuste suurust arvestades on vähetõenäoline, et jooksva kasumi arvelt õnnestub mõistliku aja jooksul rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgnik märkis, et kaalub võlgniku ja tema tütarühingu ühendamist. Sel juhul langeksid ära kohustused tütarühingu ees. Kuid isegi ilma kohustuseta tütarühingu ees on võlgnikul vara vähem kui kohustusi. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et seisund, kus võlgniku kohustused ületavad tema vara, ei ole ajutine ning võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku raamatupidamisandmete kohaselt kujunes maksejõuetus välja ilmselt 2022. aastal. Saneerimiskavas on selle põhjusena toodud mh suured investeeringud, uued ärisuunad ja riigihangetel tehtud pakkumiste madal hind. Halduri esialgsel hinnangul näib tõepoolest nii, et maksejõuetuse põhjuseks võisid olla üle jõu käivad investeeringud. Juhtimisvigade analüüs on edasise
pankrotimenetluse ülesanne. Ilmselt on juhtimisviga pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine. Lisaks on kaheldav, kas sellise autopargi soetamine oli siiski võlgniku huvides. Tagasivõitmise võimaluste analüüs on edasise pankrotimenetluse ülesanne. Võlgnik võib rahaliste kohustuste täitmisel olla eelistanud mõnd võlausaldajat teistele. Võimalike kuritegude kohta hetkel andmed puuduvad. Võlgniku varast on võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada METRX OÜ pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Katrin Prüki, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget T. S. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed METRX OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu
16.PankrS § 23 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Vastavalt PankrS § 23 lg 2 esimesele ja teisele lausele on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2024 164 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 24 tundi tunnitasuga 100 eurot. Kohus on ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tööks kulunud aeg ja tunnitasu on põhjendatud. Eeltoodut arvestades tuleb Katrin Prüki tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2400 eurot, millele lisandub käibemaks 528 eurot, kokku 2928 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg-le 6 tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus. Kuna Osaühing Advokaadibüroo Advocatus on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse PankrS § 23 lg 3 teise lause ja § 65 lg 11 kolmanda lause alusel tasule käibemaks. Kuna võlgnikul ei pruugi olla likviidseid vahendeid ajutise halduri tasu katmiseks, tuleb ajutise halduri tasu maksmine määrata esialgu kohtu deposiidist. Ajutise halduri tasu summas 1600 eurot tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 28.09.2023 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Ajutise halduri tasu summas 1328 eurot, sh käibemaks 239,48 eurot, tuleb PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel tasuda võlgniku pankrotivarast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
18.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).
Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv 420 eurot, ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidisumma 1600 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2295 eurot ilma käibemaksuta.
18.1.Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.
18.2.Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat Tanel Kask, olles võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud kokku 2295 eurot käibemaksuta (12,75 tundi). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja tasu 180 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale. Õigusabi on eelkõige seisnenud pankrotiavalduse koostamises ja täiendamises (5 tundi); kohtumäärustega tutvumises (1,5 tundi); korraldavates tegevustes (menetlusliku info edastus, suhtlus telco kliendiga, suhtlus A. L. , suhtlus kohtuga, suhtlus ajutise halduriga, suhtlus saneerimisnõustaja M. K. ); tutvumine ajutise halduri aruandega, õiguslik analüüs (1,25 tundi). Kohus lahendas esmalt võlgniku saneerimisavalduse (29.09.2023 kuni 06.02.2024) ja 06.02.2024 määrusega jäeti puudutatud võlausaldajate menetluskulud saneerimismenetluses nende endi kanda. Kuna avaldaja esindaja ei ole menetluskulude nimekirjas näidanud õigusabi osutamise aega, siis ei ole eristatavad nimekirjas toodud toimingud saneerimismenetluses ja pankrotiavalduse menetlemisel, kuid nimekirjas on näidatud ilmselt ka toiminguid, milliseid on tehtud saneerimismenetluses ja mille kulud jättis kohus 06.02.2024 saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise määrusega võlausaldaja enda kanda (nt pidev jooksev suhtlus ja arutelu kliendiga strateegiate osas, suhtlus saneerimisnõustaja M. K. ). Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama maksejõuetusasjaga. Asja menetlemine toimus kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus võlausaldaja poolt kohtule esitatavaks menetlusdokumendiks on vaid pankrotiavaldus menetluskulude nimekirjaga (müügilepingu alusel esitatud arvete osaline tasumata jätmine) ja võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes kokku 990 euro ulatuses käibemaksuta (5 tundi 30 min × 180 eurot). Kohus on ka seisukohal, et erinevate kohtumäärustega (pankrotiavalduse menetlusse võtmine, pankrotiavalduse liitmine, ajutise halduri nimetamine) tutvumise, kliendile teabe edastamise ja kliendiga suhtlemise näol ei ole tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-23-13221 Isosystem Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1410 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 990 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud.
18.3.Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2) (vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses võlgniku METRX OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.
18.4.Kohus selgitab ka, et deposiidina makstud summa 1600 eurot kuulub võlausaldajale pankrotimenetluses väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6, lg 2 alusel pankrotivarast ja seda ei määrata kindlaks menetluskuluna. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.