2-23-123850
Kohus
Eesti Vabariigi nimel Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.04.2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-123850
Tsiviilasi
K. G. hagi OÜ GA EHITUS ja A. S. `i vastu 1110,81 euro nõudes
Hagihind
1110,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. G. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx-xx, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Andreas Lunden (e-post: [email protected]); Kostja I: OÜ GA EHITUS (registrikood 16580133; aadress xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Kostja II: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); Kostjate lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
07.12.2023. a, edasi kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord
1 (7)
Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Hageja nõue ja põhjendused
Konstantin Korkunov esitas 08.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt GA Ehitus ja A. S. `ilt 1150 euro saamiseks. Kohus tegi 09.06.2023. a OÜ-le GA Ehitus ja A. S. `ile makseettepaneku, mille peale viimased esitasid tähtaegselt vastuväite. Seoses võlgnike vastuväitega otsustas Pärnu Maakohus 21.06.2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 10.07.2023. a esitas K. G. Tartu Maakohtule oma nõude OÜ GA EHITUS ja A. S. `i vastu hagiavalduse vormis. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1110,81 eurot. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid hageja K. G. ja OÜ GA EHITUS (kostja I) 18.02.2023. a töövõtulepingu hinnapakkumise, mille eesmärk oli lammutada hageja korteris vastavalt Haabersti LOV poolt antud ehitusteatisele mittekandvad seinad, teha ümberehitus ning muud projektis nimetatud ehitustööd. Hinnapakkumises oli märgitud eraldi erinevad tööd ja nende hinnad järgnevalt: 1) demonteerimine, prügi väljaviimine ning materjalide toomine – 1750 eurot; 2) maalri ia pahteldaja tööd – 2570 eurot; 3) plaatimise tööd – 2900 eurot; 4) põranda ja uste paigaldamine – 1330 eurot; 5) santehnilised tööd – 1100 eurot; 6) elektritööd – 1750 eurot; 6) pinglaed – 1150 eurot; 7) vaheseinade paigaldamine – 850 eurot. Tööde hind kokku 13 400 eurot. Hinnapakkumises lubas kostja I alustada töödega hiljemalt 20.02.2023. a ning lõpetada tööd hiljemalt 01.05.2023. a. Kostja I juhatuse liige A. S. (kostja II) küsis esimese etappi eest hagejalt ettemaksu 1500 eurot, sh 1000 eurot töö eest ja 500 vajaliku materjali eest. Ettemaksu nõudis kostja II enda isikliku arvele, mitte firma arvele. Hageja tasus 22.02.2023. a kostja II arvele nõutud ettemaksu summas 1500 eurot. Tööde esimese etapi alguskuupäev oli 22.02.2023. a. Kostja 1 töötajad töötasid hageja korteris vaid ühel päeval 6 tundi. Selle ajaga osaliselt lõigati välja WC ja duširuum, prügi jäi sinna ja töötajad kadusid. Seejärel 22.02.2023. a teavitas kostja I juhatuse liige A. S. (kostja II) hagejat, et pakutud lammutustööd nimetatud summa eest ta ei tee ning kõikide demonteerimise tööde maksumus tõuseb 5360 eurot võrra. Hageja nõudis ehitusega seotud eelarvet, mida kostjad talle ei esitanud. Hageja ei olnud nõus maksma kostjale I tööde eest rohkem kui algselt oli hinnapakkumises pakutud ja hageja ütles 06.03.2023. a kostjaga I lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist hakkasid pooled vaidlema selle üle, kui suur tööde kogus oli teostatud ning millise summa ettemaksust tuleb hagejale tagastada. Kostjad olid nõus tagastama vaid 410,81 eurot. Hageja leiab, et tagastatav summa peab olema oluliselt suurem. Hageja tegi kostjatele ettemaksu summas 1500 eurot, mis sisaldas 1000 eurot tööde eest ja 500 eurot materjalide eest. Hageja leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et materjalide kulu oli suurem kui 89,19 eurot ja tasu töö eest 300 eurot. Hageja on tehtud tööde eest tasu arvutamisel võtnud arvesse, et töötajate töötunni hind on 25 eurot ja kuna 22.02.2023. a tegi hageja korteris töid 2 töötajat kokku 6 tundi, siis kujuneb töötasuks 300 eurot (12 h x 25 eurot). Seega leiab hageja, et tal on õigus nõuda tagasi tasutud ettemaks summas 1110,81 eurot, sh 410,81 eurot ettemaks
2 (7)
materjalide eest ja 700 eurot tööde eest. Kuna hageja tasus kostjaga I sõlmitud lepingu alusel ettemaksu kostja II arvele, siis nõuab hageja ettemaksu tagastamist kostjatelt solidaarselt. Hageja kostjate vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja ettemaks summas 1110,81 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjate esitatud Antvergo OÜ 17.12.2023. a hinnapakkumine ei tõenda, et kostjate tehtud tööde maksumus oli 1067,50 eurot nagu kostjad väidavad. Hageja toob esmalt välja, et see hinnapakkumine on tehtud alles 17.12.2023. a ehk vahetult enne esitamist. Samuti on hinnapakkumise esitaja põhitegevus suunatud põranda- ja seinakatete paigaldusele, samas kui betooni välja lõikamine on erivahendeid vajav töö. Hageja leiab ka, et hinnapakkumises toodud hinnad ei vasta tegelikkusele ja on ülepaisutatud. Samuti on pakkumine tehtud koos käibemaksuga, Kostja I ei ole aga käibemaksukohuslane. Hageja esitas omalt poolt 05.05.2023. a ehk sisuliselt 2 kuud pärast kostjaga koostöö lõpetamist antud hinnapakkumise, mille järgi on kogu töö koos prügi äraveoga 700-750 eurot. Lisaks esitas hageja 12.12.2023. a antud hinnapakkumise, mille järgi sama töö võib maksta kokku 550-600 eurot, sh demonteerimine 300 eurot, tööjõud, kes lõikab ja tassib 3*35=115 eurot ja prügi ära vedu ehk ametlik utiliseerimine 4*30=120 eurot. Hageja leiab, et need hinnapakkumised tõendavad, et WC ja dušikabiini välja lõikamise tööd maksid umbes 300-350 eurot, millele veel lisandub prügi ära vedu ja utiliseerimine. Kostjad ei ole aga tõendanud, et hageja korteris tehti need lammutustööd lõpuni. Esimesel päeval kostjaI töötajad demonteerisid vaid 2 seina ja 2 seina oli demonteeritud vaid umbes 3⁄4 osas. Põranda osa oli puutumata ning kogu prügi ja kivi oli jäetud korterisse. Seega oli heal juhul teostatud 60% kabiini demonteerimistöödest. Nagu hageja esitatud hinnapakkumistest nähtub, võib demonteerimise töö maksta 300-350 eurot, seega kostja I tehtud 60% ulatuses tehtud töö hind on 180-210 eurot. Seega nõuab hageja hagiga vähem ettemaksu tagasi, kui tal oleks tegelikult õigus nõuda.
Kostjate seisukoht ja vastuväited
Kostjad, OÜ GA EHITUS ja A. S. , hagi ei tunnistanud, vaidlesid hagile täies ulatuses vastu ja paluvad kohtul jätta hagi rahuldamata. Esiteks leiavad kostjad, et kuna hagejal oli sõlmitud leping kostjaga I, siis ei saa olla hagejal mingeid nõudmisi kostja II vastu ja kostja II ei vastuta väidetava kostja I rikkumise eest. Teiseks leiavad kostjad, et hagejal ei ole õigust nõuda ka kostjalt I tagasi ehitustööde ja materjalide eest tasutud ettemaksu summas 1110,81 eurot. Lepingu kohaselt pidi hageja kostjale I tasuma 1750 eurot lammutustööde ja utiliseerimise ning lammutamisega seotud materjali eest. Lammutustööd on nõuetekohaselt teostatud, kuid utiliseerimine jäi tõesti teostamata. Kostja I leiab aga, et lammutustööd teostatud mahus maksavad vähemalt 1000 eurot, millele lisandub utiliseerimine 300-400 eurot. Hageja peab tehtud tööde eest tasuma vastavalt kokkuleppele ja kostja I on seisukohal, et hageja ei ole põhjendanud, et tehtud tööd ja materjalid maksid vähem kui 1500 eurot, mis hageja ette maksis. Kostja esitas tõendina Antvergo OÜ 17.12.2023. a hinnapakkumise, milles on pakutud hinnaks kokku 875 eurot järgnevate tööde eest: 1) sisseehitatud dušikabiini demonteerimine 200 eurot; 2) betoon vaheseina demonteerimine (umbes 2.7x2.5) – 250 eurot; 3) siseuste demonteerimine – 75 eurot; 4) vana santehnika seadmete demonteerimine 250 eurot; 5) prügi utiliseerimine – 100 eurot. Tööde hind kokku koos käibemaksuga on 1067,50 eurot. Kostjad leiavad, et see hinnapakkumine tõendab, et kostja II poolt teostatud tööde maksumus on vähemalt 1067,50 eurot.
3 (7)
Kostja I tegi menetluse käigus hagejale ettepaneku lõpetada õigusrahu nimel asi kompromissiga tingimusel, et kostja I tasub hagejale ettemaksust tagasi 300 eurot. Hageja kostja kompromissiettepanekuga ei nõustunud.
• K. G. (hageja) ja OÜ GA EHITUS (kostja I), juhatuse liikme A. S. `i (kostja II) isikus, sõlmisid 18.02.2023. a suuliselt töövõtulepingu, mille kohaselt pidi Kostja I teostama hageja korteris teostama lammutus- ja ehitustööd vastavalt kostja I poolt 18.02.2023. a koostatud kirjalikule hinnapakkumisele (dtl 29, 37) kokku hinnaga 13 400 eurot, sh: 1) demonteerimine, prügi väljaviimine ning materjalide toomine – 1750 eurot; 2) maalri ia pahteldaja tööd – 2570 eurot; 3) plaatimise tööd – 2900 eurot; 4) põranda ja uste paigaldamine – 1330 eurot; 5) santehnilised tööd – 1100 eurot; 6) elektritööd – 1750 eurot; 6) pinglaed – 1150 eurot; 7) vaheseinade paigaldamine – 850 eurot. Kostja I lubas alustada töödega 20.02.2023. a ning lõpetada tööd hiljemalt 01.05.2023. a. • Kostja I nõudis hagejalt ettemaksu summas 1500 eurot, sh 1000 eurot töö eest ja 500 vajaliku materjali eest. Kostja I nõudis ettemaksu tasumist juhatuse liikme A. S. `i (kostja II) pangakontole. • Hageja tasus 22.02.2023. a kostja II arvele nõutud ettemaksu summas 1500 eurot, millest 1000 eurot ettemaks töö eest ja 500 eurot materjali eest (dtl 36). • Kostja I töötajad alustasid hageja korteris töid 22.02.2023. a. Kaks töötajat tegid sel päeva tööd 6 tundi. Selle ajaga lõigati osaliselt välja WC ja duširuum, prügi ära ei veetud. • 22.02.2023. a teavitas kostja I juhatuse liige A. S. (kostja II) hagejat, et pakutud summa eest ta lammutustöid edasi ei tee ja demonteerimise tööde maksumus tõuseb 5360 euro võrra. • Hageja ei olnud tööde hinna suurendamisega nõus ja ütles 06.03.2023. a kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu üles. • Hageja poolt kostja II arvele tasutud ettemaks summas 1500 eurot on hagejale tagastamata. Hageja nõuab hagis kostjatelt solidaarselt tasutud ettemaksu tagastamist summas 1110,81 eurot. Kostjad hagiga ei nõustu ja vaidlevad sellele vastu. Poolte vahel on vaidlus selle üle, mis väärtuses kostja I hagejaga sõlmitud lepingu alusel töid tegi ja materjale kasutas ning mis summas on hagejal õigus nõuda ettemaksu tagastamist. Kostjad leiavad, et tehtud tööde ja kasutatud materjalide väärtus on hageja ettemaksuga samas vääringus. Hageja sellega ei nõustu. Kostja II tugineb hagile vastu väites veel sellele, et kuna tema ei olnud lepingu pool, siis ei ole hagejal õigust temalt ettemaksu tagastamist nõuda.
4 (7)
lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Vastavalt VÕS § 196 lg-le 4 kohaldatakse üleantu tagastamisele vastavalt sama seaduse §-des 189–191 lepingust taganemise kohta sätestatut. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi, kui tagastamine on oma olemuse tõttu välistatud, siis peab lepingupool hüvitama lepingu alusel üleantu väärtuse. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel, kuna hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt I kui lepingupoolelt tagasi lepingu alusel üleantud raha ja kostjal õigus nõuda lepingu alusel tehtud vastusoorituse väärtuse hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 189 lg-st 1 kuuluvad tagastus- ja hüvitisnõuded lepingupoolele. Riigikohus on avaldanud oma praktikas (vt nt RKTKo 21.12.2016. a nr 3-2-1-135-16, p 18) seisukohta, et alusetu rikastumise kohta kehtiva VÕS § 1030 analoogia alusel on õigus nõuda üleantu tagastamist ka soorituse saanud kolmandalt isikult. Arvestades nimetatud Riigikohtu suuniseid ja seda, et hageja tasus kostjale I makstava ettemaksu kostja II arvele, siis on kohus seisukohal, et hageja on õigustatud raha tagasi nõudma solidaarselt kostjalt I kui lepingupoolelt ja kostjalt II kui soorituse saanud isikult. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Eeltoodut arvestades, kui kostja väidab, et ta on kasutanud materjale ja teinud töid suuremas väärtuses, kui hageja on seda arvestanud, siis peab kostja seda tõendama.
5 (7)
6 (7)
minutit; 6) 07.12.2023.a istungil osalemine - 45 minutit; 7) 19.12.2023. a kostja poolt esitatud seiskohaga tutvumine ja 20.12.2023.a lõplikute seiskohtade koostamine - kokku 2 tundi 45 minutit; 8) 02.02.2024. a taotlus ja 15.03.2024. a menetluskuulude nimekirja koostamine – 15 minutit. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu hinnaga 120 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, sh asja keerukust ja mahtu ning menetluse käiku, saab lugeda märgitud hageja esindaja toimingud vajalikuks. Kohtu hinnangul saab lugeda vajalikuks ja mõistlikult põhjendatuks ka ajakulu toimingutele märgitud ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Tasumäär sellises ulatuses jääb kohtumenetluses sarnastes asjades keskmiselt taotletava lepingulise esindaja tasu piiresse. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 10 tunni eest, tasumääraga 120 eurot tund, kokku summas 1200 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks ja vastaspoole hüvitatavaks menetluskulud kokku summas 1480 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 280 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 1200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 1480 eurot kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel otsuses, et kostjatel tuleb neilt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.