Rendin OÜ hagi Kxxx Kxxxxx vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1670 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rendin OÜ (registrikood: 14672861; aadress: Peterburi tee 2f, Tallinn, 11415 Harju maakond); Seaduslik esindaja: juhatuse liige Axxxx Axx; Hageja volitatud [email protected]);
esindaja:
Lia
Siht
(e-post:
Kostja: Kxxxxxxxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxx, xxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxald, xxxxx Jõgeva maakond; e-post: ). Kohtuistungi toimumise aeg
18.12.2023. a;
Menetlustoiming
Lõpplahend
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rendin OÜ hagi.
2.Mõista kostjalt Kxxx Kxxxxxxxx välja hageja Rendin OÜ kasuks kahju summas 1670 (üks tuhat kuussada seitsekümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
4.Mõista kostjalt Kxxx Kxxxxxxxx hageja Rendin OÜ kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 (kolmsada viisteist) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (7)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rendin OÜ esitas 06.06.2023. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (dtl 4-5) Kxxx Kxxxxxx vastu võla, s.o 1707,50 euro nõudes. Kohus tegi 08.06.2023. a võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 24.08.2023. a. Võlgnik Kxxx Kxxxxx esitas 28.08.2023. a nõudele vastuväite (dtl 12-15). Esitatud vastuväites märgib Kxxx Kxxxxx, et omanik ei viibinud korteri üleandmise juures ning omavahelises kirjavahetuses omanik ka ei maininud Kxxx Kxxxxxxxx, et korter vajaks taastusremonti. Korteriga tegelenud isik mainis, et liimis ise põrandaliistude nurgad tagasi (peale võtmete tagastamist). Nurgad tulid lihtsalt lahti (nt tolmuimejaga vastu minnes). Kui Kxxx Kxxxxx soovis seoses korteriga vastuseid selle omanikult, blokeeris viimane Kxxx Kxxxxxx sotsiaalmeedias ära. Kxxx Kxxxxxxx ei ole teavitatud sellest, et peale korteri üleandmist tellitakse sinna koristusteenus ning taastusremont. Kxxx Kxxxxxxx jäid korterisse mõned esemed. Kxxx Kxxxxxxxkätte jäi kimp võtmeid. Omanikuga jäi kokkulepe, et kui KxxxxKxxxxx leiab võtmed üles, siis ta ka tagastab need. KxxxxKxxxxxxsai omanikult kirja 18.04.2023. a. Seejärel saadeti KxxxxKxxxxxxxx 08.05.2023. a arve korteri taastusremondi kohta. Kxxx Kxxxxxxsoovib tõestust selle kohta, et arvel kajastatu on seotud vaidlusaluse korteriga.
2.Rendin OÜ esitas 05.09.2023. a Tartu Maakohtule hagi Kxxx Kxxxxxx vastu võla nõudes (dtl 23-27). Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja Mxxxxx Txxxxx alates 06.08.2022. a üürilepingu nr EE220801-95767 korteri asukohaga xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx kasutamiseks. Üürileping ja selle juurde kuuluv sertifikaat on väljastatud Rendin OÜ poolt. Kostja allkirjastas üürilepingu ning eluruumi valdus anti talle üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üürileping lõppes poolte kokkuleppel 16.04.2023. a. ning samal päeval võttis üürileandja eluruumi valduse üle. Valduse tagastamisel avastas üürileandja, et korter ei ole nõuetekohases seisukorras. Rikutud olid seinad, põrand, osaliselt ka põrandaliistud, korter oli lisaks koristamata ning üks komplekt võtmeid tagastamata. Seisukord fikseeriti eluruumi tagastamise aktis, mille kostja kinnitas 02.05.2023. a. Seega ei vastanud tagastatud korter lepingu üldtingimuste punktile 4.5.1. Üürileandja esitas 08.05.2023. a kostjale lõppnõude, mis põhineb HIGH LINE OÜ arvel nr 1095, summas 1670 eurot. Viidatud summa koosseisus on: maalritööd 1120 eurot, puhastustööd 300 eurot, ukseluku vahetus 120 eurot, liistude paigaldus 70 eurot ning prügi äravedu ja utiliseerimine 60 eurot. Kostja arvet tähtajaks, s.o 22.05.2023. a ei tasunud. Üürileandja ja hageja vahel sõlmiti 25.05.2023. a nõude loovutamise leping, mille alusel hageja hüvitas üürileandjale kahju summas 1670 eurot ning võttis üle üürileandja õigused ning kohustused. Hageja teavitas 26.05.2023. a kostjat nõuete üleminekust, paludes nõude rahuldada hiljemalt 04.06.2023. a. Kostja avaldas soovi maksegraafiku sõlmimiseks, kuid maksegraafikut ei allkirjastanud ega asunud seda ka täitma. Hageja on esitanud õigusliku põhjenduse ning tugineb VÕS § 276 lg-le 2, § 334 lg-le 1, § 336 lg-le 1 ning VÕS § 115 lg-le
1.Menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis hagi 06.09.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama (dtl 128-129).
4.11.09.2023. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele (dtl 131). Kostja tema vastu esitatud nõuet ei tunnista, kuna leiab et esitatud summa on ebareaalselt suur. Kostja on oma seisukohti põhjendaud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites. Kostja on esitanud võrdluseks internetist leitud hinnakalkulatsioonid korteris tehtud tööde kohta. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.
5.Hageja esitas 22.09.2023. a vastuse kostja 11.09.2023. a seisukohale (dtl 140). Kokkuvõtvalt jääb hageja esitatud nõude juurde. Vastuses tuuakse välja, et hagejale ei ole teada, kas üürileandja on teinud enne tööde teostamist veel hinnapäringuid või kinnitas esimese hinnapakkumise. Üürileandjal jäi parandustööde tegemise ajal saamata tulu, kuna
2 (7)
korterit ei olnud võimalik välja üürida. Hageja märgib, et kostja esitatud hinnakalkulatsioonid ei pruugi olla rakendatavad käesolevas vaidluses, kuna need ei kajasta tegelikku töö ulatust ega kulusid.
6.Kostja esitas 07.12.2023. a kohtule vastuväite (dtl 145-147). Kostja toob välja, et üürileandja ei tulnud lepingu lõppemisel korteri üleandmisele ning ta ei maininud ka asjaolu, et korter vajab taastusremonti. Kostja leiab, et temaga kui üürnikuga on käitutud ebaõiglaselt ning pahatahtlikult.
7.Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-23-123521 kohtuistungi poolte osavõtul.
8.Hageja tegi 20.12.2023. a kostjale kompromissettepaneku (dtl 158-160). Kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud (dtl 166).
9.Kohus andis 26.03.2024. a pooltele võimaluse lõppseisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras, et teeb tsiviilasjas nr 2-23-123521 kohtulahendi avalikult teatavaks 19.04.2024. a (dtl 170).
10.Hageja esitas 28.03.2024. a kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 315 eurot (dtl 173).
KOHTU SEISUKOHT
11.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus lahendab asja TsMS § 405 alusel lihtmenetluse sätete kohaselt, s.h. tunnustades tõendina menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
12.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kui üürnik ja Mxxxxx Txxxxx kui üürileandja sõlmisid 06.08.2022. a tähtajatu üürilepingu nr EE220801-95767 (dtl 37-39). Lepinguga anti kostjale üürile eluruum aadressil xxxxxxxxxxxxx, xxxxxx linn, xxxxxxxvald, xxxxxx maakond. Üürilepingu lisaks 2 on üürilepingu üldtingimused (dtl 41-44). Eluruumi valdus anti kostjale üle 06.08.2022. a üleandmise-vastuvõtmise akti alusel (dtl 48). Seega on oli poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS § 271 mõttes.
13.Üürilepingu üldtingimuste punkt 4.6 (dtl 42) näeb ette, et lepingu lõppemise kuupäeval vaatavad pooled üle ja fikseerivad ruumide seisukorra koostades vastava akti. Üldtingimuste punkti 4.6.1 kohaselt, kui üks pooltest ei ilmu eluruumi ja sisustuse tagastamise akti allakirjutamisele lepingu punktis 4.6. märgitud tähtajal, loetakse eluruumi ja sisustuse tagastamine toimunuks teise poole poolt koostatud aktiga, millel on ühe tunnistaja allkiri ning tunnistajaks peab olema Rendini poolt volitatud isik. Kohtule on esitatud üürilepingu lõpetamine poolte kokkuleppel (dtl 123). Dokumendi koostamise kuupäev on 06.04.2023. a. Dokumendi sisust nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et üürileping lõpeb 16.04.2023. a ning samal päeval peab üüriandjale olema tagatud valdus korteri üle. Pooled koostavad selle kohta üleandmise-vastuvõtmise akti. Hageja esindaja andis kohtuistungil selgitusi selle kohta, et korteri valdust 16.04.2023. a üürileandjale ei tagastatud. Kostja avaldas vastavasisuliste asjaolude kohta, et ilmselt ta lahkus korterist samal kuupäeval, s.o 16.04.2023. a, kuid sel päeval võtmeid üle anda ei olnud võimalik (üürileandja ja ka tema kontaktisik olid ära). Hageja kinnitas, et 16.04.2023. a ühtegi asjaolu seoses korteriga ei fikseeritud ning ühtegi paberit ei vormistatud. Peale 16.04.2023. a kostja korteris enam ei käinud. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja
3 (7)
üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi on üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kui üüritud asja üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-09 p 10 märkinud, et AÕS § 36 lg 1 kohaselt omandatakse valdus tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Sellest sättest tulenevalt piisas praegusel juhul eluruumi valduse üleandmiseks hagejale sellest, kui kostja vabastas eluruumi, teatas sellest hagejale ja ei teinud hagejale edaspidi takistusi ruume vallata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei kasutanud üürilepingu lõppedes, s.o 16.04.2023. a rohkem üürilepingu eset. Kuna täidetud on tingimus, et pärast üürilepingu lõppemist ei ole kostja enam üürilepingu esemeks olevat eluruumi vallanud ega ole teinud hagejale takistusi ruume vallata, on kohus seisukohal, et ruumide valdus on hagejale üle läinud 16.04.2023. a. Korteri valdus oli üürileandjale üle antud ilma tema või tema esindaja kohalolekuta. VÕS § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kostja oli valmis eluruumi üle andma 16.04.2023. a ruumide ülevaatamise käigus. Hagejat ega ka tema esindajat sel päeval kohal ei viibinud ning eluruumi vastu võtma ka ei saabunud. Tuvastatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et kostja andis korteri võtmed (ühe komplekti) üle mitte varem kui 19.04.2023. a (dtl 161). Peale võtmete üleandmist (19.04.2023. a) käis üürileandja volitatud isik (Kxxx) korteris ning fikseeris, millised puudused tema hinnangul korteris olid. Üürileandja on ka ise peale tema volitatud esindajat korteri üle vaadanud ning 20.04.2023. a kinnitanud eluruumi tagastamise akti (dtl 78) viidatud kuupäeva seisuga (dtl 161). Märkimisväärsete puudustena fikseeriti täkked ja värvikahjustused seintel, samuti üleüldine määrdumine korteris (sh kodumasinad), puuduliku komplekteeritusega põrandaliistud ning ühe komplekti võtmete puudumine. Kuigi üürileandjal on kohustus kontrollida seisundit viivitamatult, ei tulene seadusest kohustust teha seda koos üürnikuga ning seadus ka ei sätesta, milliste päevade või tundide jooksul peaks üürileandja korteri seisundit kontrollima. Kohus leiab, et olukorras, kus üürileandja esindaja kontrollis korteri seisundit paari päeva jooksul pärast korteri üleandmist ning üürileandja ise veel üks päev hiljem, järgis üürileandja VÕS § 336 lg-s 1 toodud tähtaja nõuet. Kohus leiab, et järelikult vaatas üürileandja korteri üle viivitamatult ning ka teatas puudustest viivituseta. Üürilepingu esemel esinevate puuduste korral on hagejal õigus esitada üürilepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida hageja Rendin OÜ ka teinud on.
14.Üürileandja loovutas üürilepingust nr EE220801-95767 tulenevad nõuded 25.05.2023. a Rendin OÜ-le (dtl 29-30). Kostjat on loovutamisest teavitatud 26.05.2023. a (dtl 31-32). Asjaolu üle vaidlust ei ole. VÕS § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu võlgniku nõusolekust sõltumata üle anda teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemel.
4 (7)
15.VÕS § 276 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hagejale eluruumi tagastades üldtingimuste punkti 4.5.1, mille kohaselt üürnik peab tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, mh normaalset kulumist. Lepingu üldtingimuste punkt 4.6.2 näeb ette, et kui üürnik ei tagasta kõiki ruumide ligipääsu vahendeid, peab üürnik hüvitama üürileandjale lukkude ja/või turvasüsteemide välja vahetamise kulud ja muud asjakohaste töödega seonduvad kulud. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõude lahendamiseks kohtul kindlaks teha, millises seisundis anti kostjale üüripind üle ning millises seisundis see tagastati. Kohus märgib, et VÕS § 334 ja üürilepingu üldtingimuste punkti 4.5.1 eesmärk ei ole, et üürnik peaks tagastama ruumid täpselt samasuguses seisus, nagu need üürnikule lepingu täitmise perioodi alguses üle anti. Sätete eesmärk on, et üürnik saab asja sihipäraselt kasutada ning et üürnik selle sihipärase kasutamise käigus tekkinud kahjustuste eest ei vastuta. 06.08.2022. a allkirjastatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis (dtl 48) on pooled kinnitanud, et korter on uus või äsja renoveeritud, korter näeb puhas välja, kuid suurpuhastust pole tehtud. Ühtegi märget korteris asuvatest võimalikest puudustest ei ole. Kostja on akti allkirjastanud. Seega tuleb eeldada, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Aktile on lisatud pildid korteri seisukorrast enne selle üleandmist kostjale (dtl 50-77). Pildid kinnitavad, et korteri üleandmisel kostjale oli korter puhas ning seinad, põrandad ja põrandaliistud rikkumata. Kohtu hinnangul on aga tõendamist leidnud, et üüritud korter oli tagastamise ajal oluliselt halvemas seisukorras, kui selle üleandmise ajal ning tegemist ei ole eluruumi tavapärase kulumisega. Arvestada tuleb, et kostja kasutas vaidlusalust eluruumi kahekesi koos elukaaslasega kõigest 8 kuu vältel. Hageja on kohtule esitanud fotod korterist seisuga 20.04.2023. a (dtl 80-121). Fotodel nähtu põhjal saab nõustuda, et korter on koristamata, põrandad ja seinad määrdunud, seintel täkked, köögitehnika (pliit, ahi, röster) puhastamata, valamu must, aknalauad koristamata, põrandaliistudel nurgad puudu, korteris ja rõdul kostjale kuuluvad utiliseerimist vajavad esemed (katkine pesurest, 2 tumbat). Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ta puuduste eest ei vastuta. Kohtul puudub seega alus kahelda, et kirjeldatud vigastused on tekkinud ajal, mil korter oli kostja kasutuses ning pildid korteri seisukorrast on tehtud vahetult peale korteri üleandmist omanikule. Kostja avaldas 26.05.2023. a e-kirjas (dtl 31-32) soovi kohustuse täitmiseks sõlmida maksegraafiku tasumisega alates 2023. a juulist. Kohus leiab, et kostja sisuliselt tunnistab, et ta vastutab puuduste eest.
16.Hageja on esitanud arve nr 1095 (dtl 125) summas 1670 eurot. Hinnapakkumise (dtl 124) kohaselt sisaldab see järgmisi ehitustöid: maalritööd + materjal 1120 eurot, korteri üldine koristamine + materjal 300 eurot, ukseluku vahetus + materjal 120 eurot, liistude paigaldus + materjal 70 eurot ning prügivedu ja utiliseerimine 60 eurot.
5 (7)
VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva VÕS § 132 lg-le 1. Kostjal paluti kahju hüvitada hiljemalt 22.05.2023. a (dtl 162-163), kuid kostja seda ei teinud. Kostja on hinnapakkumist pidanud ebamõistlikult suureks. Kostja on nõustunud, et mõned esemed jäid temast korterisse ja need tuli utiliseerida. Kostja on esitanud Jõgeva jäätmejaama hinnakirja (dtl 133) ning märkinud, et Jõgeva jäätmejaam võtab elanikelt tekstiili ja riideprügi vastu tasuta. Kohus leiab, et jäätmejaama hinnakirjast saab järeldada, et tumbade näol on tegemist suurjäätmetega (sh mööbel ja selle detailid) ning tasuta esemeid utiliseerida ei saa. Arvestada tuleb ka esemete transpordiga. Kostja on kohtuistungil väljendanud nõusolekut korteri koristamise eest tasumiseks. 11.09.2023. a seisukohas on kostja toonud välja, et veebilehel koristajad.ee on 1-2 toalise korteri kodukoristuse hind alates 55 eurot kord ning Adesse Haldus OÜ teostab ehitusjärgset koristust (hõlmab ka akende pesu) kahetoalisele korterile maksimaalselt hinnaga 150 eurot (dtl 136). Kohus kostja sellise käsitlusega nõustuda ei saa. Veebileht koristajad.ee kajastab kodukoristuse hinda, mitte remondijärgse koristuse hinda. Lisaks on veebilehel märgitud hind alates 55 eurot, mis tähendab, et reaalse olukorra selgumisel (sh remondijärgse koristuse puhul) võib see hind olla oluliselt suurem. Ka ei nähtu, et hind sisaldaks akende pesu. Adesse Haldus OÜ poolt pakutava hinna osas on kostja väide tõendamata. Luku vahetamise osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Puutuvalt põrandaliistudesse on kostja välja toonud, et võtmete tagastamisel mainis Kuno (üürileandja esindaja), et liistude nurgad on tagasi liimitud. Fotod, millised on lisatud korteri üleandmisevastuvõtmise aktile, kajastavad olukorda, kus nurgad põrandaliistudel puuduvad (dtl 88, 89, 91). Ka on tõendamata kostja väide, et ta jättis puuduolevad liistude nurgad sahtlisse. Kuna korteris tehti seinte värvimise töid, on selge, et liistud tuli (vähemalt värvitavate seinte äärest) värvimise ajaks eemaldada ning pärast uuesti paigaldada. Seega on liistude eemaldamise ja tagasi paigaldamise kulu kostjast tulenev kulu. Kostja ei nõustu ka maalritööde ning selle materjali kuluga 1120 eurot. Kostja väitel helistas ta HIGH LINE OÜ telefonile, et teada saada seinte värvimise ruutmeetri hinda ning sai vastuseks 6-7 eurot/m2. Samas on selline kostja väide paljasõnaline ning tõendamata. Täkete korral vajavad seinad lisaks värvimisele eelnevalt ka pahteldamist. Nõustuda saab hagejaga, et selliste kahjustuste korral ei saa piirduda üksnes rikutud kohtade uuesti värvimisega ning sein tuleb tervikuna üle värvida, vastasel korral võivad seinad jääda nö laigulised, mis on tingitud seinal oleva värvi pleekimisest ning isegi kui on säilinud värvikood, võib uus värv eelmisest siiski erineda. Lisaks on kostja esitanud väljavõtted maalritööde hindadest Meister24 ja Radelmark Ehitusteenuste kohta, kuid midagi rohkemat ega täpsemalt kostja selgitanud ei ole. Kohus peab vajalikuks märkida, et korteris ehitus- ja koristustöid teostanud äriühingu tegevusalaks
6 (7)
on ehitiste viimistlus ja lõpetamine ning sel moel tulu teenimine. Seega ei saa ka eeldada, et äriühing teostaks töid nö oma hinnaga ja tulu teenimata. Hinnad vastasid kehtivale turusituatsioonile.
17.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kohtul jätta hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata. Hageja on oma väiteid tõendanud ning kostjal lasus omakorda kohustus tõendada, et ta kahjustuste eest ei vastuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjustuste kõrvaldamise kulu 1670 eurot. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot (dtl 173). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 315 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.